2-22-113865/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-113865 Tsiviilasi OÜ EUROPARK ESTONIA hagi K. O. vastu 70 euro nõudes Tsiviilasja hind

70 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: E. A.; EFTA Legal OÜ, e-post XXX Kostja: K. O. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus, lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kanda.

3. Kostja menetluskulude puudumise tõttu jätta kostja menetluskulud kindlaks määramata. HAGEJA NÕUDED

1. Harju Maakohtu menetluses on hageja OÜ EUROPARK ESTONIA hagi kostja K. O. vastu 70 euro nõudes, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 70 eurot ning viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 17-73, 151-156, 172-176).

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduk numbrimärgiga 071BTP (edaspidi sõiduk) pargitud hageja opereeritavale parkimisaladele 09.09.2019 (aadressil xxx, EP56) ja 18.10.2019 (aadressil xxx; EP86). Kontrollimise käigus leidis hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale ning sõiduki armatuurlaual puudus vastaval alal parkimisõigust andev parkimiskaar/-luba. Kostja parkis parkimistingimusi rikkudes ja jättis parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded mõlemad summas 30 eurot: leppetrahvinumber 1350 9091 9195 2493 09.09.2019 rikkumise suhtes maksetähtajaga 23.09.2019 ja leppetrahvinumber 1201 8101 9153 4486

18.10.2019 rikkumise suhtes maksetähtajaga 01.11.2019. Leppetrahvi nõue paigutati sõiduki kojamehe vahele (dtl 17-73).

3. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega (dtl 151-156). Vastavalt Transpordiametist saadud andmetele oli sõiduki numbrimärgiga 071BTP (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja hageja poolt esitatud leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Hageja hinnangul on juhul, kui kostja ei olnud parkimistingimuste rikkumistega seotud, kostja kohustus tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas. Hageja on hagiavalduse lisas 6 (dtl 65-68) esitanud Transpordiameti sõiduki detailandmete väljavõtte, millest nähtub, et sõiduki omandi osas ei ole alates 15.05.2017 muudatusi tehtud. Samuti kahtleb hageja kostja esitatud rendilepingu õigsuses. Rendileping on allkirjastatud käsikirjaliselt, lepingul puudub number ja kostja ei ole usaldusväärselt näidanud ära, et leping ka tegelikult leppetrahvide kohaldamise ajal eksisteeris. Hageja leiab, et kostjal tuleb täiendavalt tõendada, et rendileping oli ka reaalselt sõlmitud ja rendilepinguga võetud kohustusi täideti, näiteks, et renti on tasutud (panga väljavõte) või sularahas saadud renditulu on deklareerinud maksuja tolliametile. Kostja väite suhtes, et kostja ei ole kohustatud sõiduki andmeid säilitama rohkem kui 6 kuud märgib hageja, et LS § 72 lg 2 ja 3 on avalik-õiguslik norm ega ole otseselt kohaldatav tsiviilõiguslikes vaidlustes. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Hageja ei nõustu ka kostja väitega, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud (dtl 151-156). KOSTJA VASTUS

4. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata (dtl 140-144). Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei olnud leppetrahvide tegemise ajal sõiduki XXX omanik. Sõiduki omanik oli X OÜ. Hagiavalduse lisad 5 ja 6 (dtl 64-68) ei tõenda, et kostja oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning tegemist ei ole Transpordiameti andmetega. Sõiduk oli antud alates 29.04.2017 rendile X OÜ-le. Rendilepingu p 4.1.3 kohaselt peab rentnik tasuma kõik sõidukiga seotud trahvid sealhulgas parkimistrahvid (dtl 140-144). LS § 72 lg

2 kohaselt peab sõiduki omanik säilitama sõidukit kasutanud isikute andmed 6 kuud. Hageja on viivitanud hagi esitamisega rohkem kui 2 aastat, mistõttu ei ole sõiduki omanikul ja seetõttu ka kostjal võimalik sõidukit kasutanud isikute andmeid enam esitada. Kuna LS § 72 lg 2 kohane kohustust lõpetav tähtaeg on möödunud, siis ei ole kostja kohustuseks tõendada, milline isik sõidukit vaidlusalusel ajal juhtis. Lisaks on kostja arvamusel, et hageja menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud (dtl 140-144). Menetluse käik

5. 08.08.2024 kohtumäärusega selgitas kohus, et käesolevat tsiviilasja lahendatakse lihtmenetluse korras; samuti täitis kohus selgitamiskohustust ning tegi pooltele kompromissettepaneku

(dtl

177-183).

Pooled

ei

nõustunud

kohtu kompromissettepanekuga (dtl 206-214, 222-226).

6. 17.01.2025 määras kohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse, menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamise tähtaja ning teatas otsuse teatavakstegemise aja (dtl 227-228). Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

7. Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-22-113865 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

9. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

10. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

11. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hageja hagi rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

14. Kostja pole menetluskulude nimekirja esitanud ning kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulusid.

15. TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga.