3-25-334/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-334

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja: X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti ametnike tegevusega talle väidetavalt tekitatud

kehavigastuse kohtumenetluses vaidlustamiseks ning sellega seotud

õigusdokumentide koostamiseks.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud.

3. Võtta asja juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodi 28.

juuli 2024 - 27. november 2024 kohta.

4. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult

pärast määramist oma esindatavaga.

5. Jätta läbi vaatamata taotlus vabastada taotleja menetlusabi korras riigilõivu

tasumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punktidele 1 ja 5 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. X (taotleja) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks enda

kohtumenetluses esindamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Täpsustatud taotluse

kohaselt soovis taotleja esitada kohtule kaebuse politseiametnike vastu, kes tekitasid talle

kinnipidamisel tervisekahju (käeluumurd).

2. Harju Maakohus keeldus 10.02.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-18022 taotleja avalduse

menetlusse võtmisest ja edastas kohtumääruse ning taotluse vastavalt pädevusele Tallinna

Halduskohtule. Avalduse menetlemine ei kuulu maakohtu pädevusse. Taotleja soovib

õigusabi politseiametnike tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Tegemist on avaliku võimu

teostamisel, seega avalik-õiguslikus suhtes, taotlejale väidetavalt tekitatud kahjuga ja sellise

kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamine kuulub halduskohtu, mitte maakohtu

pädevusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne

abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest

või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse

menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS 12. peatükis sätestatut

niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

4. Taotleja soovib saada õigusabi kohtule kaebuse esitamiseks seoses talle politseiametnike

poolt teenistusülesannete täitmisel väidetavalt õigusvastaselt tekitatud tervisekahjuga. Kohus

nõustub maakohtuga, et taotleja esitatud andmete pinnalt väidab taotleja endale kahju

tekkimist avalik-õiguslikus suhtes ning sellise kaebuse lahendamine ei ole tsiviilkohtu

pädevuses.

5. Küll ei ole esitatud andmete pinnalt üheselt selge, kas taotlejale on tekitatud kahju

süüteomenetluses või haldusmenetluses. Maakohtu 10.02.2025 määruse p-s 1 on märgitud, et

taotlejale tekitati tervisekahju tema vahistamisel. Kohus leiab, et kui taotlejale on tekitatud

kahju tema suhtes süüteomenetluse toimingute läbiviimisel (nt tema vahistamisel

kriminaalmenetluses), siis võib pädevaks kohtuks tema kaebuse läbivaatamisel olla maakohus

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt (SKHS § 17).

Halduskohus on HKMS § 4 lg 1 kohaselt käesolevas asjas pädevaks kohtuks juhul, kui

taotlejale on kahju tekitatud väljaspool süütemenetlust (nt taotleja kinnipidamisel

korrakaitseseaduse § 46 alusel). See ebaselgus ei takista siiski taotleja riigi õigusabi taotluse

lahendamist. Taotlejale riigi õigusabi korras määratud esindajal on võimalik täpsustatud teabe

alusel hinnata, milline kohus on kaebuse menetlemiseks käesoleval juhul pädev.

6. Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt

arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga

koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute

arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Taotleja majandusliku seisundi teatise (dtl 6-15) kohaselt on taotleja töötu ja tal puudub

sissetulek. Taotlusest ei nähtu, et taotlejal oleks muid vabu vahendeid, mille arvelt ta saaks

õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Taotleja viibib alates 22.10.2024 Tallinna Vanglas

ning tema vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt oli perioodil 28.07.2024 -

27.11.2024 tema sissetulek 55 eurot ja 11 senti ning konto lõppjääk 27.11.2024 seisuga 13

eurot ja 4 senti.

7. Eelnevat arvestades puudub kohtul alus arvata, et taotleja omab raha määral, et tasuda

õigusabi kulude eest. Samuti ei nähtu kohtule, et taotleja väidetud õigusrikkumise

vaidlustamine oleks ilmselgelt perspektiivitu. Taotlus riigi õigusabi saamiseks taotleja

kohtumenetluses esindamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus arvestab, et

taotleja ei oma juriidilisi teadmisi ja on tõenäoline, et ta ei suuda ise ilma professionaalse

õigusabita ennast esindada.

2(3)

8. RÕS § 15 lg 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi

õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Taotluse esitaja majandusliku seisu

põhjal leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 p-s 1 sätestatud viisil ehk

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem

selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus praeguse määrusega antud

menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 p 4).

9. Taotleja soovib ka enda menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus leiab,

et taotlust ei ole selles osas võimalik käesoleval ajal lahendada ning see tuleb jätta läbi

vaatamata. Taotlejal on võimalik esitada taotlus enda menetlusabi korras riigilõivu tasumisest

vabastamiseks koos kohtule esitatava kaebusega.

10. Määrus saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks

taotlejale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)