3-25-299/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-299

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 15.01.2025 riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

2.Jätta X taotlus kohtumääruse avalikustamata jätmiseks rahuldamata ja asendada

avaldatavas määruses taotleja nimi ja Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasja

number tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas karistust kandev X esitas 10.08.2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi

taotluse, et esitada Justiitsministeeriumile taotlus Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks

Saksamaa Liitvabariigis ja seal karistuse kandmise jätkamiseks. Maakohus jättis 11.09.2024

määrusega kriminaalasjas nr XXXXXX taotluse rahuldamata, kuid Tallinna Ringkonnakohus

tühistas selle 17.10.2024 määrusega ning saatis X taotluse alluvusjärgselt lahendamiseks

Tallinna Halduskohtule.

2. Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2870 X riigi

õigusabi taotluse rahuldamata, leides, et taotlejal puuduvad küll rahalised vahendid

õigusteenuse eest tasumiseks ja tal on õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, kuid ta on

ise võimeline oma õigusi realiseerima. Sellele esitatud X määruskaebus jäi Tallinna

Ringkonnakohtus 25.11.2024 rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. X esitas

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse ka Riigikohtusse, kuid Riigikohus tagastas

selle 20.12.2024 määrusega.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 06.02.2025 Harju Maakohtult vastavalt alluvusele

lahendamiseks X 15.01.2025 esitatud uus taotlus riigi õigusabi saamiseks, et alustada

3-25-299

menetlust Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja karistuse kandmise jätkamiseks

Saksamaa Liitvabariigis. Taotluse põhjenduse kohaselt puuduvad X isiklikud vabad vahendid

õigusabi saamiseks ning kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatu kohaselt on kaitsja

osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses kohustuslik. X palub kohut

jätta asja lahendamisel tehtav kohtumäärus avalikustamata ning asendada kõik nimed ja

perekonnanimed ja teised isikuandmed tähemärkidega (iksidega).

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmine

4. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu

poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel

esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.

5. Kohus leiab, et X 15.01.2025 esitatud riigi õigusabi taotlus on samasisuline võrreldes X

10.08.2024 taotlusega, mis on Tallinna Halduskohtu 18.10.2024 määrusega haldusasjas nr 3-

24-2870 lahendatud ning läbinud seejuures ka menetluse ringkonnakohtus. Seega esineb alus

taotluse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 55 lg 3 alusel.

6. Kohtu hinnangul ei ole võrreldes X varasemalt esitatud riigi õigusabi taotlusega asjaolud

muutunud ning taotlus on esitatud samal alusel. X viibib endiselt Tallinna Vanglas ning

soovib riigi õigusabi alustamaks menetlust Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja

karistuse kandmise jätkamiseks Saksamaa Liitvabariigis. X on 15.01.2025 taotluses esitanud

vaid täiendavaid õiguslikke põhjendusi kohtualluvuse ning riigi õigusabi vajaduse osas

(väidetav kaitsja osavõtu kohustuslikkus), kuid need ei ole käsitletavad uute asjaoludena.

7. Tallinna Ringkonnakohus on 25.11.2024 määruses haldusasjas 3-24-2870 p 6 selgitanud,

miks kuulub X riigi õigusabi taotlus alluvusjärgselt lahendamisele Tallinna Halduskohtus.

Samale ringkonnakohtu määrusele ja selles esitatud põhjendusele on viidanud Harju

Maakohus ka 05.02.2025 määrusega kriminaalasjas nr XXXXX X 15.01.2025 riigi õigusabi

taotluse edastamisel Tallinna Halduskohtusse. Kohus ei pea vajalikuks kõiki juba esitatud

seisukohti kohtualluvuse osas korrata, kuid viitab siinkohal täiendavalt Riigikohtu

halduskolleegiumi 02.11.2018 otsusele asjas nr 3-16-1172. Kõnealuse lahendi p-s 10 sedastab

Riigikohus, et kuigi vangistusega karistatud isiku üleandmist reguleerib KrMS, siis teeb isiku

üleandmise või sellest keeldumise otsuse haldusorgan ning sisuliselt on tegemist

haldusmenetlusega. X 15.01.2025 taotluses täiendavalt esitatud viited KrMS regulatsioonile ja

sellest tulenevale maakohtu pädevusele antud asja lahendamisel on seega asjakohatud.

Taotluse lahendamine riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses kuulub

vaieldamatult halduskohtu pädevusse (RÕS § 10 lg 31).

8. Ka X õiguslikud põhjendused tema poolt soovitavas haldusmenetluses kaitsja osavõtu

vajalikkuse ja kohustuslikkuse osas ei ole asjakohased. X viitab, et kaitsja osavõtt on vajalik

tulenevalt KrMS § 481 lg 1 p 2, 3, 4 ja § 48910 lg 1 p 2, 3 ja lg 2 sätestatust.

Kohus märgib, et KrMS § 481 reguleerib kohtualluvust välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel

ning seejuures seonduvalt Euroopa Liidu liikmesriikide kriminaalmenetlusalases koostöös

mitteosaleva riigi kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist reguleerivas jaos. Säte ei reguleeri

kaitsja osavõttu. Seega on selgelt tegemist taotleja olukorras mittekohalduva sättega.

KrMS § 4899-48915 reguleerivad välisriigilt saabunud taotluste tunnustamise ja täitmise

menetluse üldtingimusi. KrMS § 48910 reguleerib kaitsja osavõttu välisriigi kohtuotsuse

2(3)

3-25-299

tunnustamise ja täitmise menetluses.1

Seejuures määratleb säte kaitsja osavõtu

kohustuslikkuse üksnes konkreetsetel juhtudel, mida X puhul ei esine. Seega ei ole ka KrMS

§ 48910 näol tegemist sättega, mis oleks kohaldatav taotleja olukorras.

9. Kokkuvõtlikult on X 15.01.2025 esitanud korduva riigi õigusabi taotluse selleks, et

alustada menetlust Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja karistuse kandmise

jätkamiseks Saksamaa Liitvabariigis. Taotleja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis annaks

alust kahelda, et ta on võimeline oma õigusi haldusmenetluses realiseerima ning seetõttu

tuleks riigi õigusabi taotlus uuesti sisuliselt läbi vaadata. Pigem vastupidiselt kinnistab

kohtule X võimekust oma õiguste realiseerimisel asjaolu, et ta on eelneva riigi õigusabi

taotluse menetlemise käigus suutnud esitada arusaadavad ja põhjendatud määruskaebused

kõikidesse kohtuastmetesse.

10. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus HKMS § 55 lg 3 alusel X riigi õigusabi taotluse läbi

vaatamata.

Kohtumääruse avalikustamine ja andmete asendamine tähemärkidega

11. X on esitanud taotluse jätta asja lahendamisel tehtav kohtumäärus avalikustamata ning

asendada kõik nimed ja perekonnanimed ja teised isikuandmed tähemärkidega (iksidega).

12. HKMS § 2 lg 7 sätestab halduskohtupidamise avalikkuse põhimõtte. Kohtumenetluse

avalikkus hõlmab ka kohtuotsuse avaldamist (HKMS § 175). Määrusele kohaldatakse otsuse

kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (HKMS § 178 lg 3).

13. Kohus võib jätta otsuse avaldamata vaid eeldusel, et andmete avaldamine võib oluliselt

kahjustada isiku eraelu puutumatust ja eraelu puutumatust ei ole võimalik ära hoida andmete

asendamisega initsiaalidega või tähemärgiga (lisaks muude isikuandmete mitteavaldamine)

(HKMS § 175 lg 4). Seejuures peetakse andmete all silmas delikaatseid (eriliiki)

isikuandmeid, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) artikkel 9

kohaselt isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated,

usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed,

füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed

või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

X ei ole riigi õigusabi taotluses esitanud eriliiki isikuandmeid ning ka käesolev kohtumäärus

ei käsitle selliseid andmeid.

14. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et antud juhul on piisavaks, kui kohtumääruse

avalikustamisel asendatakse läbivalt taotleja nimi ja Harju Maakohtu menetluses olnud

kriminaalasja number tähemärkidega. X taotlus kohtumääruse avalikustamata jätmiseks jääb

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

1 Kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 578 SE

seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5ebd76d0-c075-4845-89b0-c6b23cca607f/

3(3)