2-23-136867/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

12. veebruar 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-23-136867

Holm Bank AS hagi F.N vastu 14.04.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr 52304140104 tuleneva

põhivõla 3000 euro, intressi 224,22 euro, võla

sissenõudekulude 10 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 185,66 euro ja viivise alates 02.02.2024 kuni

põhivõla (3000 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3

sätestatud määras väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Tsiviilasja hind

3815,58 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Holm Bank AS (registrikood: 14080830, asukoht: XXX,

Haapsalu)

Hageja esindaja

Helina Sild (e-post: XXX)

Kostja

F.N (isikukood: XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista F.N-ilt Holm Bank AS kasuks tasumata põhivõlg 3000 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 543,79 eurot ja alates 13.02.2025 kuni põhinõude

täitmiseni jooksva viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Eelnevaid summasid ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 93% ulatuses kostja kanda ja 7% hageja kanda.

4. Välja mõista F.N-ilt Holm Bank AS kasuks menetluskulud 441,75 eurot. Kostjal ei ole

menetluskulusid tekkinud.

5. Toimetada kohtuotsus kätte Holm Bank AS esindajale ja F.N-ile .

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Hageja esitas 01.02.2024 kostja vastu hagi nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja

14.04.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 52304140104 tulenev põhivõlg 3000 eurot, intress

224,22 eurot, võla sissenõudekulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,66 eurot ja

viivis alates 02.02.2024 kuni põhivõla (3000 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud

määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuludena

tasutud riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot.

3. Hageja ja kostja sõlmisid 14.04.2023 laenulepingu nr 52304140104, mille alusel väljastati

kostjale 3000 eurot. Leping jõustus pärast panga allkirjaga dokumendi kättesaadavaks tegemist ja

laenusaaja kinnitust. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.

4. Leping sõlmiti tähtajaga 18.12.2025, intressimääraga 13,19% aastas ning krediidi kulukuse

määraks kujunes 25,77% aastas. Kogu laenu tagasimaksmiseks tehtavate maksete summa oli

4061,34 eurot. Tagasimakse graafiku järgi tuli laenu tasuda 18.05.2023 – 18.11.2025 igakuiste

maksetena 126,92 eurot ning viimane makse 18.12.2025 summas 126,82 eurot.

5. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust, küsides temalt andmeid ja kontrollides neid

kolmandate isikute andmebaasidest. Kuna tegemist oli lühiajalise tarbijakrediidiga, koguti

vastavalt vähem teavet. Kostja esitas krediiditaotluses oma igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot,

kuid Maksu- ja Tolliameti andmetel oli tema keskmine sissetulek 579,12 eurot. Hageja võttis

laenu andmisel arvesse just selle summa ning arvutatud elatusmiinimumi 303,40 eurot. Päringud

AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregistrist kinnitasid, et kostjal puudusid maksehäired. Hageja

tegutses vastutustundliku laenamise põhimõtete järgi ning järgides panga sise-eeskirju, ei

rikkunud LTI (Loan to Income) suhtarvu. Lepingu sõlmimisel esitati kostjale ka Euroopa

Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht.

6. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning jäi maksegraafikujärgsete

osamaksetega võlgu. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus saata tasulisi võlateatisi, mille tasu on 5

eurot vastavalt Holm Bank AS-i hinnakirjale. Hageja saatis kostjale võlgnevuse meeldetuletused

21.05.2023 (tasuta), 29.05.2023 (5 eurot), 20.06.2023 (tasuta) ja 26.06.2023 (5 eurot), mille eest

kogunes menetluskulu 10 eurot. Kostja pole seda tasunud.

7. Kostja jäi maksete tasumisega viivitusse 18.05.2023, 18.06.2023 ja 18.07.2023, mistõttu

saatis hageja 04.08.2023 lepingu ülesütlemise avalduse e-posti ja tähitud kirjaga kostja elukoha

aadressile. Kostjale anti 14 päeva võla tasumiseks, kuid ta ei reageerinud. Seetõttu luges hageja

lepingu 18.08.2023 üles öelduks ning esitas kostjale kogu võlgnevuse tasumise nõude.

8. Kohus võttis asja 02.02.2024 menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja.

Hagimaterjalid on kostjale 08.03.2024 isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule

vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

10. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

11. Vaidlust ei ole, et kostja allkirjastas nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu 14.04.2023,

mille alusel sai ta 3000 euro suuruse laenu kogukuluga 4061,34 eurot. Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostjal jäi maksmata kolm

järjestikust osamakset – 18.05.2023, 18.06.2023 ja 18.07.2023. Kohus tuvastas, et hageja andis

kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja (dtl 50) ning ütles seejärel lepingu

üles, mille tulemusel leping lõppes 18.08.2023 (dtl 51). Seetõttu on kohustus muutunud

sissenõutavaks. Kostja poolt allkirjastatud konteineris sisalduvad laenuleping nr 52304140104,

selle lisa (maksegraafik) ja tarbijakrediidi teabeleht (dtl 36-40). Kohus kontrollis hagis esitatud

andmete põhjal, et lepingu krediidi kulukuse määr 25,77% ei ületanud selle sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalset määra (45,93%).

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus on

17.01.2024 kohtunõudes hagejale selgitanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja

tõendid, mille alusel kohus saab hinnata tarbijakrediidilepingu sh tüüptingimuste kehtivust.

13. Kohus ei nõustu, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

tõenditena esitanud krediidimenetluse ja otsuse (dtl 36-40) ning tõendid registripäringute kohta

(dtl 41-44). Päringud tehti maksehäireregistritesse ja Maksu- ja Tolliametisse. Hageja väitel küsiti

kostjalt endalt laenu taotlemisel sissetulekut ja kohustusi. Maksu- ja Tolliametist saadud vastuse

kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 579,12 eurot, millest ka laenu otsuse tegemisel lähtuti.

Oma kohustuseks oli kostja avaldanud 0 eurot, kuid hageja on selgitanud, et arvestas

elatusmiinimumi 303,40 eurot.

14. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja

selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle

kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus

usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks. Riigikohus on samuti leidnud,

et üldjuhul tuleb krediidiandjal pangakonto väljavõte koguda, välja arvatud juhul, kui muud

andmed võimaldavad usaldusväärselt hinnata laenusaaja rahalist olukorda. Hageja ei ole esile

toonud, et kostjalt oleks küsitud konkreetseid andmeid tema finantskohustuste kohta – näiteks,

milliste krediidiandjate ees, mis summas ja milliste kuumaksetega tal kohustused on. Piirdudes

pelgalt ühe abstraktse numbriga („kohustused“ vms), ei pruugi tarbija täielikult mõista, mida selle

all silmas peetakse, mistõttu võib esitatud teave olla ebatäpne või puudulik. Kui hageja kontrollis,

et kostja keskmine sissetulek on 579,12 eurot, mis jääb alla Eesti miinimumpalga, pidi ta kohtu

hinnangul arvestama, et see on oluline ohumärk, mis viitab madalale elatustasemele. Sellises

olukorras ei ole piisav tugineda vaid statistilistele näitajatele, vaid tuleb analüüsida ka

konkreetseid elamiskulusid, mis mõjutavad laenuvõtja maksevõimet. Kuigi Statistikaameti

andmetel oli 2023. aastal arvestuslik elatusmiinimum 338,23 eurot, ei anna see täielikku ülevaadet

konkreetse isiku igapäevastest rahavoogudest. Hageja ei ole selgitanud, millised on kostja

eluasemekulud, kui palju kulub tal toidule ning muudele vältimatutele väljaminekutele, nagu side,

tervishoid ja transport. Need kulud on aga olulised, et realistlikult hinnata, kas kostjal jääb pärast

esmavajaduste katmist piisavalt vahendeid laenumaksete tasumiseks. Seega ei piisa üksnes

sissetuleku ja elatusmiinimumi võrdlemisest, vaid krediidiandja peab hindama ka laenuvõtja

tegelikke elamiskulusid ja muid rahalisi kohustusi. Kuna hageja ei ole seda teinud ega esitanud

selle kohta veenvaid tõendeid, ei saa pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt tõendatuks. Krediidiandja kohustus ei piirdu üksnes formaalse informatsiooni

kogumisega, vaid hõlmab ka selle kontrollimist ja kriitilist hindamist.

15. Kohus on seega seisukohal, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise kohustust. Poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen oli

kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab kohus

hageja nõude üksnes osaliselt. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1

punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 3000 eurot.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd hagi esitamise ajaks oli leping lõppenud hageja

poolse ülesütlemisega, mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 p 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise

põhivõlalt (3000 eurolt) alates 19.08.2023 (s.o lepingu lõppemisest järgnevast päevast) kuni

kohtuotsuseni 12.02.2025, kokku 543,79 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ja

alates 13.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni jooksva viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

17. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohale, et F.N-ilt tuleb välja mõista Holm Bank AS kasuks

tasumata põhivõlg 3000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 543,79 eurot ja alates 13.02.2025

kuni põhinõude täitmiseni tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

19. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 475 eurot (riigilõiv 455

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 93%

menetluskuludest, mis on 441,75 eurot (475 × 93%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud

ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik