1-24-4907/33 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4907

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Eesistuja Orvi Koik, liikmed Markus Kärner ja Sten Lind

Kea Lemming

Kriminaalasi

Toomas Kristali süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a otsus

üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

ringkonnaprokurör Jakob Juksaar

Prokurörid

Liis Vainola ja Jakob Juksaar

Süüdistatav

Toomas Kristal, isikukood: 39306230212; EV kodanik;

emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: XXX;

töökoht: XXX; elukoht: XXX; viibimiskoht: Tallinna

Vangla (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald,

75322, Harju maakond); kehtivaid kriminaalkaristusi 3;

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud alates

22.04.2024

Kaitsja

Sven Sillar

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 28. novembri 2024 otsus osaliselt osas, millega maakohus

konfiskeeris KarS § 831 lg 1 alusel Harju Maakohtu 8. mai 2024 määruse nr 1-24-2639

alusel arestitud Toomas Kristalile kuuluva sularaha 2290 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 7).

Uue otsusega:

Tagastada Toomas Kristalile kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 8. mai 2024

määruse nr 1-24-2639 alusel arestitud sularaha 2290 eurot.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata.

1

Mõista Eesti Vabariigilt Toomas Kristali kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu katteks 1400 eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28. novembri 2024 otsusega üldmenetluses tunnistati Toomas Kristal

süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat 6 kuud. KarS § 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks

10 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Toomas

Kristali eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatava

kinnipidamine 22. aprill 2024. Toomas Kristali suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine–

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1.1 Sama otsusega lahendati ka konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõenditega

seonduv.

2. Toomas Kristalit süüdistatakse suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt 10 inimesele) narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises suure

varalise kasu saamise eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu rohkem kui 40 000 euro

ulatuses).

Toomas Kristal omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas

ja isikult suures koguses narkootilise aine kokaiini sisaldusega ainet kokku vähemalt 1245,87

grammi, milles puhast kokaiini vähemalt 982,48 grammi ning tetrahüdrokannabinooli (THC)

sisaldusega kanepiõisikuid massiga vähemalt 819,1 grammi. Eelpool nimetatud narkootilisi

aineid omandas Toomas Kristal edasimüügi eesmärgiga ja eesmärgiga seeläbi teenida suurt

varalist kasu.

Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit hoidis Toomas

Kristal enda elukohas aadressil Tammiku 19, Tallinn kuni 22. aprillini 2024.a kell 11.15, mil

eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus ta järgnevad ained vabatahtlikult

välja andis:

-

enda magamistoa vasakult poolt nurgast riiete alt tumba pealt 1 soonkinnisega

kilekott, millel käsikirjaliselt märgitud „50“, mille sees oli valget värvi kokaiini

sisaldav pulber massiga 8 grammi, milles puhast kokaiini 4,48 grammi (56%);

-

enda magamistoa vasakult poolt nurgast riiete alt tumba pealt 1 soonkinnisega

kilekott, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav pulber massiga 0,87 grammi;

-

enda magamistoa vasakult poolt nurgast tumba pealt pruuni värvi jaki taskust valge

kokkuvolditud paber, mille sees oli rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 1,06

grammi, mis on peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli

(THC) sisaldus on 16%;

-

saunamajas teiselt korruselt teisest toast pruuni värvi kapist vasakpoolsest alumisest

sahtlist musta värvi „Asus“ karbist osaliselt avatud kilepakend, milles musta värvi

kumm, milles kile, milles foolium, milles kile, mille sees oli valget värvi kokaiini

2

sisaldav kokkupressitud DNG logoga pulbribrikett massiga 994,2 grammi, milles

puhast kokaiini 835 grammi (84%);

-

saunamajast teiselt korruselt teisest toast paremat kätt toa otsast sahtlite tagant sinist

värvi „Boss“ spordikotist, valget värvi Maxima kilekott, milles kilepakend, mis

koosnes kilest, milles oli korgiga vaakumpakend, mille sees omakorda korgiga

vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 819,1 grammi, mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24%.

Samuti leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära saunamajast teiselt korruselt teisest toast paremat

kätt toa otsast sahtlite tagant musta-halli värvi „Nike“ seljakoti suurest sahtlist punast värvi

Rimi kilekott, mille sees eelnevalt Toomas Kristali poolt ebaseaduslikult omandatud 5

soonkinnisega kilkotti, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav tükiline aine kokku

massiga 242,8 grammi, milles puhast kokaiini 143 grammi (59%). Kolmel soonkinnisega

kilekotil oli käsikirjaliselt märge 50, ühel soonkinnisega kilekotil käsikirjaliselt märge 50-2

ning ühel soonkinnisega kilekotil käsikirjaliselt märge 60.

Toomas Kristal käitles narkootilise aine kokaiini sisaldusega ainet edasimüügi eesmärgil

koguses 1245,87 grammi, mille jaeväärtus on 124 587 kuni 186 880,5 eurot. Toomas Kristal

käitles narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepiõisikuid edasimüügi

eesmärgil koguses 819,1 grammi, mille jaeväärtus on 16 382 kuni 24 573 eurot.

Selliselt on Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete müügist saadav kasu kokku

vähemalt 140 969 eurot. Nii pani Toomas Kristal toime suures koguses erinevate narkootiliste

ainete ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuivõrd

karistusseadustiku § 12¹ p 2 kohaselt on süüteo ulatus suur, kui ületab 40 000,00 eurot.

Seega pani Toomas Kristal toime suures koguses narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil,

s.o KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör.

3.1 Prokurör taotleb tühistada Harju Maakohtu 28. novembri 2024 otsus osas, millega mõisteti

Toomas Kristal süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat ja 6 kuud

ning jäeti konfiskeerimata Toomas Kristalile kuuluv mobiiltelefon iPhone. Prokurör taotleb

teha selles osas uus otsus, millega mõista Toomas Kristal süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ja

karistada teda 13 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju

Maakohtu 5. novembri 2019 otsusega nr 1-19-7705 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

4 aasta 9 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 17 aastat 9 kuud

ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise algusajaks tema

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 22. aprill 2024. Uue otsusega tuleks konfiskeerida

laiendatud konfiskeerimise korras Toomas Kristalile kuuluv mobiiltelefon iPhone 15

keskmise väärtusega 949,33 eurot. Prokurör taotleb muuta Harju Maakohtu 28. novembri

2024 otsuse põhiosa, milles Toomas Kristali 23. aprilli 2024 ülekuulamine tunnistati

ebaseaduslikuks.

3.2 Alternatiivselt taotleb prokurör mõista Toomas Kristal süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning

karistada teda 8 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju

Maakohtu 5. novembri 2019 otsusega nr 1-19-7705 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

4 aasta 9 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 12 aastat

9 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise algusajaks

tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 22. aprill 2024.

3

Alternatiivselt taotleb prokurör mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Toomas

Kristalilt välja 949,33 eurot, mis kuulub tasumisele hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks jätta kuni nõude kohase

täitmiseni aresti alla Toomas Kristalile kuuluv mobiiltelefon iPhone 15 keskmise väärtusega

949,33 eurot.

4. Prokuratuur maakohtu käsitlusega ei nõustu, sest kohtuotsuses esinevad vastuolud, mille

kõrvaldamisel saab jõuda üksnes järeldusele, et Toomas Kristali tegu tuleb kvalifitseerida

KarS § 184 lg 21 järgi. Toomas Kristali valduses oli narkootilisi aineid kanepit ja kokaiini

koguses, millest oleks narkojoobe saanud kokku keskmiselt 16 207 inimest.

4.1 Toomas Kristal on kohtueelses menetluses ütlusi andnud kahel korral, s.o 23. aprillil 2024

ja 4. juunil 2024. Esmasel ülekuulamisel 23. aprillil 2024 esitati Toomas Kristalile kahtlustus

KarS § 184 lg 1 järgi ning täiendaval ülekuulamisel 4. juunil 2024 KarS § 184 lg 21 järgi.

Kuivõrd kohtuistungil keeldus Toomas Kristal ütluste andmisest, avaldati KrMS § 294 p 1

kohaselt tema kohtueelses menetluses antud ütlused.

Kohus on kvalifitseerinud Toomas Kristali poolt toime pandud kuriteo KarS § 184 lg 1 järgi,

milles on Toomas Kristalile esitatud kahtlustus just esmasel ülekuulamisel, s.o 23. aprillil

2024. Seega oleks ka esmane ülekuulamine pidanud olema tõendina lubatav. Lisaks märgib

prokurör, et esmasel ülekuulamisel ei olnud välja selgitatud, kas Toomas Kristal tegutses üksi

või oli tegu toime pandud isikute grupis, st kas kriminaaltulu jagatakse kellegagi või mitte.

Alles kriminaalasja menetluse käigus selgus, et suure tõenäosusega tegutses ta üksinda.

Kriminoloogiliste teadmiste pinnalt on pigem tavapärane, et niivõrd suuri ainekoguseid

käideldakse grupis, mistõttu on selline esialgne uurimishüpotees loogiline.

Prokuratuur on seega seisukohal, et mõlemal ülekuulamisel antud ütlused on tõendina

lubatavad, olenemata asjaolust, et esimesele ülekuulamisele ei olnud kaasatud kaitsjat. Nii

peeti Toomas Kristal kahtlustatavana kinni KarS § 184 lg 1 järgi ning nimetatud

kvalifikatsioonis kuulati ta ka kahtlustatavana üle. Selleks hetkeks ei olnud saabunud

narkootilise aine ekspertiisiaktid ega kogutud andmeid tema varalise seisundi kohta.

Käesolevas asjas oli narkootiliste ainete kogus ja sisaldus võimalik välja selgitada üksnes

ekspertiisiga, mida ka tehti. Samas andsid olulise mõõtme KarS § 184 lg 21 kahtlustuse

esitamiseks ka andmed Toomas Kristali sissetulekute kohta. Seega ei olnud esmasel

ülekuulamisel täidetud KrMS § 45 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimus, kuivõrd teda ei kahtlustatud

kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse, vaid karistuse ülemmäär oli 10 aastat.

Kriminaalmenetluse käigus selgus, et esineb alus kahtlustuse esitamiseks KarS § 184 lg 21

järgi ning selle kahtlustuse esitamisel viibis Toomas Kristali ülekuulamise juures ka kaitsja.

4.2 Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse põhiosa muutmist osas, milles Toomas Kristali

esmane ülekuulamine tunnistati lubamatuks. Kuivõrd need on aga menetluse kestel olnud

ebajärjepidevad, tuleb need tõendikogumist välja jätta. Ütluste ebausaldusväärsusest kinnitas

maakohus ka oma otsuses ja prokuratuur nõustub sellega.

5. On tavapärane, et selliste koguste näol ei ole tegemist narkootilise ainega, mis on mõeldud

vaid isiklikuks tarbimiseks, vaid on soetatud edasimüügi ja tulu teenimise eesmärgil. Kuivõrd

karistused narkootiliste ainete käitlemisel on üpris kõrged, ei ole eluliselt usutav, et keegi

võtaks endale nii suure riski ja omandaks või hoiustaks sellises ulatuses aineid sellest ise

mingit kasu saamata või lootmata. Narkootilise aine edasimüümise eesmärgile viitabki

Toomas Kristali elukohast leitud erinevad narkootilise aine käitlemisvahendeid.

4

5.1 Täiendavalt tuleb elulise usutavuse kriteeriumile tuginedes tähele panna seda, et sellises

väärtuses narkootilisi aineid ei usaldata teistele isikutele, veelgi enam võõrastele isikutele

kergekäeliselt. Nii on kokaiini hulgi- ehk kilogrammihind 2024. aastal keskmiselt 60 000

eurot ning kanepi hulgihind 6000 eurot kilogramm. Edasimüügile viitab ka asjaolu, et

narkootilisi aineid leiti erinevatest kohtadest ning need ained olid pakendatud erineval moel.

Ka see viitab, et ained ei olnud mõeldud üksnes hoidmiseks, vaid edasiandmiseks. Sellele, et

kokaiin ega kanep ei olnud mõeldud pelgalt hoidmiseks, viitab ka kokaiini pakendamisviis.

Aine oli pakendatud silmnähtavalt müügikogusteks ja peale oli kirjutatud ka pakendis olev

ainekogus. Seega on alust arvata, et kokaiini planeeris Toomas Kristal edasi müüa 50

grammistes kogustes, mida ta tõenäoliselt suurema tulu saamise eesmärgil ka lahjendas.

Sellele viitab leitud briketi ja 50-grammiste pakendite kokaiinisisalduse protsendilise

sisalduse erinevus.

5.2 Edasimüümise kavatsust kinnitab ka asjaolu, et töötamise registri andmetel lõppes

Toomas Kristali viimane töösuhe 31. detsembril 2021 ning Maksu- ja Tolliameti väljatrüki

kohaselt ei ole ta 2022. aastast tulusid deklareerinud. Samas leiti tema elukohast 2290 eurot

sularaha ja 949,33 eurot maksev mobiiltelefon iPhone. Kaudselt kinnitab narkootiliste ainete

edasimüüki ka asjaolu, et Toomas Kristali pangakontodelt nähtuvad ülekanded narkootiliste

ainete käitlemise eest süüdimõistetud isikutega ning ka tema varasemad karistused, mis olid

toime pandud just varalise kasu saamise eesmärgil.

Prokuratuur on seisukohal, et isegi, kui võtta arvesse Toomas Kristali välismaalt laekunud

sissetulekuid, jäävad need tänaseks paari aasta tagusesse aega ning nähtub, et alates 2023.

aastast pole Toomas Kristal mingeid äriühingutelt tulenevaid legaalseid sissetulekuid omanud.

5.3 Prokuratuur leiab, et aine omandamiseks tehtud kulutuste mahaarvamine on

põhjendamatu, sest puuduvad tõenduslikud pidepunktid selle kohta, kuidas ja millise hinnaga

Toomas Kristal narkootilisi aineid omandas. Seejuures ei ole selge, kas ta nende eest üldse

mingit hinda maksis või olid mingid teistsugused kuritegelikud kokkulepped. Seega puudub

igasugune info selle kohta, kui suuri kulutusi ja kas üldse Toomas Kristal aine omandamiseks

tegi. Riigikohus on selliseks puhuks andnud suunise (RKKKo 1-18- 2232 p 65). Järelikult on

ainuvõimalik võrdsustada narkootilise aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud

kasuga.

5.4 Toomas Kristali ütlused on prokuratuuri ja maakohtu hinnangul ebausaldusväärsed, siis ei

saa neile tugineda. Muid tõendeid, mis kinnitaksid narkootilise aine üksnes hoidmist või

väiksema kui 40 000 euro suuruse kasu taotlemist esitatud pole. Lähtudes kohtupraktikast

mingit kõrvaldamata kahtlust ei esine (RKKKo 1-18- 2232/179 p 67 ja RKKKo 4-16-6037/46

p 20).

5.5 Maakohtu hinnang Toomas Kristali kulutuste kohta narkootiliste ainete omandamisel on

täielikult oletuslik. Üldine narkootiliste ainete hinnakiri on võimalik esitada igas

kriminaalasjas, kuid hinnakiri iseenesest ei tõenda veel seda, mis hinnaga isik aine ostis, kas

ta selle üldse ostis või tasus muude teenustena või hoopis leidis. Olukorras, kus süüdistatav ei

ole andnud usaldusväärseid ütlusi narkootiliste ainete soetamise ja müümise asjaolude, sh

käideldud aine hindade ja koguste kohta ning puuduv muud tõendid, millele tugineda, ei ole

võimalik kujundada usutavat pilti ka narkootilise aine soetamisega seotud asjaolude kohta.

Isik peab ise tõendama narkootilise aine ostmist ja selleks tehtud kulutusi – alles siis tekib

kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama.

Praeguses asjas ei ole narkootilise aine soetamisviisi või -hinna kohta tõendeid esitatud ning

5

sellise tõendina ei ole käsitatav kohtu viidatud Politsei ja Piirivalveameti 11. juuli 2022

päringu vastus narkootiliste ainete jae- ja hulgimüügi hindade kohta 2021. aastal.

5.6 Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete müügihind tuleb võrdsustada

kuriteost taotletud kasuga. Kuivõrd Toomas Kristal taotles narkootiliste ainete käitlemisel

aine müügist saadavat kasu kokku vähemalt 87038,70 eurot (kokaiini minimaalne

jaemüügihind + kanepi minimaalne jaemüügihind) tähendab see, et ka tema taotletav kasu oli

samaväärne ning tema tegevus on seega kvalifitseeritav KarS § 184 lg 21 järgi. Samas on

suure varalise kasu saamise eesmärk täidetud ka hulgihinnaga müües. Nii on politseimajor KP

vastusest päringule näha, et kokaiini hulgihind Eesti kuritegelikul turul on 60 000 eurot

kilogramm. Seega oli ainuüksi leitud ja ära võetud kokaiini hulgihinnaks 74 700 eurot. Samuti

ei nõustu prokuratuur maakohtuga selles, et kuivõrd ei ole tuvastatud jaemüügifakti, tuleb nii

ostu- kui müügi puhul võtta aluseks hulgihind. Jaemüügi kavatsusele viitavad antud juhul

mitmed asjaolud. Narkootiliste ainete pikemaajalist käitlemist kinnitab ka asjaolu, et osa

kokaiinist oli pakendatud eraldi väiksematesse kottidesse, mille aine puhtus erines „ASUS“

karbis leitud kokaiinist. Samuti erines THC sisaldus Toomas Kristali magamistoast ja

saunamajast leitud kanepis. Eelnevast saabki prokuratuuri hinnangul järeldada, et Toomas

Kristali eesmärk oli ainet edasi müüa pigem jaekogustes, millele viitab ainete väiksematesse

kogustesse pakendamine. Seega esineb maakohtu otsuses vastuolu. Kui Toomas Kristal

varasemalt andis ainet edasi jaekoguses, siis teeb ta seda ka praegusel juhul ja puudub alus

arvata, et ta oleks oma käitumismustrit selles osas muutnud (modus operandi).

5.7 See, et Toomas Kristali valduses olnud aine puhtus oli erinev, ei pruugi tähendada seda, et

ained pärineksid n-ö erinevatest partiidest. Ei ole välistatud, et ka suure briketi osadeks

võtmisel tuleb erinev protsent, kuna erinevates ainetüki osades võib olla ballastainet

ebaühtlaselt. Tegemist ei ole narkootiliste ainete laboris tootmisega, vaid kodus n-ö

põlveotsas ohtlike ainete lahjendamisega.

5.8 Toomas Kristal on kohtueelses menetluses ütlusi andnud kahel korral, s.o 22. aprillil 2024

ja 4. juunil 2024. Tema kohtueelses menetluses antud ütlused on omavahel vastuolus. Teisel

ülekuulamisel andis Toomas Kristal ilmselt muutunud kvalifikatsiooni tõttu ütlusi, mis

välistaksid tema vastutuse KarS § 184 lg 21 järgi, erinevalt esimesel ülekuulamisel antud

ütlustega. Süüdistatava lahknevad ütlused viitavad soovile esitada etteheidetavat tegu enesele

soodsamas valguses.

5.9 Prokuratuur ongi seetõttu seisukohal, et Toomas Kristali ütlused on ebausaldusväärsed

ning nendes esitatud aktiivsed kaitseväited on tõendamata. Käesoleval juhul ei ole Toomas

Kristal ega kaitsja tõendanud, kus kohast, kelle käest ja millise hinnaga Toomas Kristal

narkootilised ained omandas. Samuti puuduvad muud tõendid, mis viitaksid, kui tihti Toomas

Kristal täpselt narkootilisi aineid omandas, mis hinnaga ta narkootilisi aineid soetas ning kui

palju tal nende ostmiseks raha kulus ja kas üldse kulus.

Kokkuvõttes on maakohus kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust, kvalifitseerides Toomas

Kristali poolt toimepandud teo KarS § 184 lg 1 järgi. Prokuratuur on seisukohal, et tõendeid

kogumis hinnates on tõendatud Toomas Kristali süü KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises.

6. Prokurör leiab, et Toomas Kristali tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 184 lg 21 järgi ja

määrata sellele vastav karistus. Samas märgib prokurör, et isegi, kui kvalifitseerida Toomas

Kristali tegu KarS § 184 lg 1 järgi, ei ole maakohtu mõistetud karistus vastavuses Toomas

6

Kristali poolt toime pandud kuriteo raskusega ning kohus on jätnud raskendavad asjaolud ja

süü suurust mõjutavad asjaolud arvesse võtmata.

6.1 Maakohtu otsusega on tõendamist leidnud, et Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid

suures koguses, arvutuslikult oleks Toomas Kristali poolt käideldud narkootilisest ainest

kokaiinist ja kanepist narkojoobe saanud kokku keskmiselt 16 207 inimest. Tegemist on

kogusega, mis ületab narkootilise aine suure koguse piirmäära vähemalt 1620 kordselt. Seega

oli Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete kogus väga suur ja seejuures käitles ta

erinevaid narkootilisi aineid, s.o nii kokaiini kui kanepit.

6.2 Tegu ei ole emotsioonide ajendil toime pandud kuriteoga, vaid teadliku valikuga hankida

tulu kuritegusid toime pannes. Tuleb arvestada, et Toomas Kristal käitles lisaks kanepile väga

suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mis ei ole n-ö pehme narkootiline aine, vaid

ohustab rahvatervist suurel määral. Nimetatu nähtub ainuüksi sellest, et kümnele inimesele

tekitab narkojoobe 0,65 grammi kokaiini. Samuti on oluline, et osa Toomas Kristali poolt

käideldud narkootilisest ainest oli äärmiselt puhas ehk 84% kokaiini sisaldusega. Seega

ohustab see rahvatervist olulisemal määral ning suurendab ka üledooside riski. Prokuratuur ei

nõustu kohtu käsitlusega kokaiini ohtlikkusest. Tervise Arengu Instituudi andmetel on

kokaiini puhul tegemist kergesti sõltuvust tekitava ainega, mis Eestis jõudsalt levib ja on

seotud ka üledoosisurmadega. Seega on kokaiin oma toimetugevuselt ohtlik aine, mis toob

kas eraldi või koosmõjus teiste ainetega kaasa hulganisti üledoosisurmasid ja ohustab

rahvatervist suurel määral.

6.3 Prokuratuuri hinnangul tuleb Toomas Kristali tegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 21 järgi,

mis näeb ette vangistuse kuuest kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse – seega on

karistuse keskmäär 13 aastat. Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete kogus oli

väga suur. Kuigi varalise kasu saamise eesmärk ei ole KarS § 184 lg 21 puhul süüd raskendav

asjaolu, vaid koosseisuelement, siis tuleb märkida, et käesolevas kriminaalasjas teeninuks

Toomas Kristal märkimisväärselt suurema summa kui 40 000 eurot, st suure varalise kasu

saamise piirmäära. Narkootiliste ainete müügi korral saanuks ta tulu, mis ületab piirmäära

enam kui kahekordselt, mis omakorda iseloomustab tema teo raskust.

6.4 Kuivõrd maakohus mõistis Toomas Kristali süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mille puhul ei ole

omakasu motiiv koosseisuelement, oleks ta pidanud seda karistuse mõistmisel arvesse võtma

kui raskendavat asjaolu. Väga tugevalt mõjutavad Toomas Kristali karistust ka

eripreventiivsed asjaolud, sest Toomas Kristal on keskmisest oluliselt riskialtim, kuna teda ei

ole mõjutanud ei eelnevad karistused ega ka kriminaalhooldusel viibimine ning

elektroonilisele valvele allumine. Süüdistatavale on antud korduvalt võimalusi asuda

õiguskuulekale teele, kuid ta ei ole seda võimalust soovinud kasutada. Teda on järjepidevalt

karistatud kuritegude toimepanemise eest varalise kasu teenimise eesmärgil ning veelgi enam

– tema poolt toime pandud kuritegude laad on muutunud ajas ohtlikumaks.

6.5 Käesoleval hetkel süüdistatakse teda raske rahvatervisevastases esimese astme kuriteo

toimepanemises. Seega esinevad tema osas väga kaalukad eripreventiivsed asjaolud. Toomas

Kristali varasemat karistatust tuleb juba süü suuruse hindamisel arvestada, mitte ei tule

liitkaristust vaadata karistuse mõistmisel kogumis. Vastasel juhul seatakse põhjendamatult

eelisseisundisse need, kes on varasemalt karistatud, võrreldes nende süüdistatavatega, keda ei

ole kriminaalkorras karistatud. Toomas Kristal teadis, et ta allub katseajale ja tegemist ei

olnud juhusliku või ühekordse rikkumisega. Seega ei oma mitte mingit tähtsust see, et

kuritegu on toime pandud katseaja viimasel aastal. Tegemist on selgelt süüd suurendava

7

asjaoluga eripreventiivses mõttes, mis näitab taaskord isiku ükskõikset suhtumist kehtivasse

õiguskorda.

6.6 Oluline on ka see, et sellises äärmiselt suures koguses narkootiliste ainete käitlemisel ei

saa süü suurust hinnata keskmiseks, vaid peab ainuüksi üldpreventiivsetest eesmärkidest

lähtudes olema üle keskmäära. Prokuratuur on seisukohal, et see, et Toomas Kristal aineid

võõrandada ei jõudnud, ei tähenda, et tal seesugust kavatsust poleks olnud. Kaudsete

tõenditega kogumis on kinnitust leidnud, et tema soov oli narkootilisi aineid müüa ja seeläbi

tulu teenida.

6.7 Prokuratuur on seisukohal, et kergendavat asjaolu antud juhul ei ole. Toomas Kristal

avaldas kahetsust toimepandu osas oma esmasel ülekuulamisel, mis on kohtu poolt

lubamatuks tunnistatud ja mida kohus seetõttu ka arvesse poleks saanud võtta. Teisel

ülekuulamisel tema kahetsust ei avaldanud. Kohtuistungil keeldus Toomas Kristal ütlusi

andmast ja kahetsust avaldas oma viimases sõnas. Nii viitavadki Toomas Kristali

kahetsusavalduse ebausaldusväärsusele tema varasemalt antud ütlused, mis – nagu juba

mainitud – on ajas muutunud ja kajastavad tema süüd vähendavaid kaitseversioone. Seetõttu

ei ole Toomas Kristali puhul ka alust arvata, et väljendatud kahetsus oleks siiras või

tõsiseltvõetav. Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et Toomas Kristali puhul esinevad nii

üld- kui eripreventiivsed kaalutlused, mis suurendavad tema süü suurust.

7. Prokuratuur taotleb mobiiltelefoni konfiskeerimist KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel.

Prokuratuuri hinnangul on kohus vara konfiskeerimise küsimusel lahendamisel tuginenud nii

ebausaldusväärsetele kui ka (kohtu hinnangul) lubamatutele ütlustele. Nimelt on kohus

hinnanud Toomas Kristali esmasel ülekuulamisel antud ütlused tõendina lubamatuks, kuid

seejärel tuginenud neile sularaha summas 2290 eurot päritolu osas, mis Toomas Kristali

ütluste kohaselt oli tasu narkootilise aine hoiustamise eest. Samas on maakohus jätnud

arestimata Toomas Kristali mobiiltelefoni, mille puhul on alus arvata, et see on saadud

kuritegelikul teel saadud vahendite arvelt. Toomas Kristali valdusest leiti ja võeti ära

äärmiselt suures koguses narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit. Toomas Kristal tegutses

käesolevas asjas narkootiliste ainete käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärgil ning

taotles varalist kasu vähemalt summas 87038,70 eurot. Arvestades, et Toomas Kristal ei ole

töötamise registri andmetel ametlikku töökohta omanud vähemalt alates 31. detsembrist 2021

ning ta ei ole aastatel 2022-2023 tulusid deklareerinud, ei ole eluliselt usutav, et tal oleks

olnud sellises ulatuses sääste, mille arvel omandada sellises koguses narkootilisi aineid.

Säästude kogumise võimalikkust ei nähtu ka tema pangakontode vaatlusest. Kohtu viidatud

välismaa äriühingutelt laekunud sissetulekud jäävad tänaseks paari aasta tagusesse aega ning

nähtub, et alates 2023. aastast pole Toomas Kristal seega mingeid sissetulekuid omanud.

7.1 Lisaks suurele kogusele narkootilisele ainele leiti Toomas Kristali elukohast läbiotsimise

käigus ka märkimisväärne kogus sularaha. Narkokuritegude praktikas on väga tavapärane, et

aine eest tasutakse sularahas, sest nii ei ole raha päritolu tuvastatav. Lisaks eelnevale viitavad

edasimüügi eesmärgile ka tema elukohast leitud narkootilise aine käitlemisvahendid.

Narkootiliste ainete käitlemine on Toomas Kristali sissetulekuallikaks ja eelnimetatud vara oli

saadud kuritegeliku eluviisi tulemina. Tema legaalsetest sissetulekutest ei oleks viidatud vara

omandamiseks või sellises ulatuses säästude kogumiseks. Prokuratuur on seisukohal, et lisaks

sularahale tuleb konfiskeerida ka Toomas Kristalile kuuluv mobiiltelefon Apple iPhone, sest

selle puhul on alus eeldada, et see on omandatud kuritegelikul teel saadud vara arvelt.

Alternatiivselt taotleb prokuratuur konfiskeerimine asendada KarS § 832 ja KarS § 84

koosmõjus ning jätta mobiiltelefon kuni nõude tasumiseni aresti alla.

8

SÜÜDISTATAVA JA KAITSJA SEISUKOHAD NING VASTUVÄITED:

8. Süüdistatav ei nõustu prokuröriga. Ta ei ole pannud toime narkokuritegu eesmärgiga

teenida sellega üle 40 000 euro. Ta on asja kohta andnud põhjalikud ütlused ja jääb nende

juurde. Maakohus leidis õigesti, et tema esimene ülekuulamine ei olnud seaduslik, sest

ülekuulamise juures ei olnud advokaati. Kahetseb, et nõustus võtma narkootikumid hoiule.

Prokuröri vastupidine seisukoht on paljasõnaline. See prokurör, kes kirjutas apellatsiooni ei

ole teda isegi näinud, seega ei saa prokurör öelda, et ta ei kahetse. Mobiiltelefonil puudub

vähimgi seos narkokuriteoga, sest telefon oli ostetud Norrast 2023 aastal novembri kuus

seaduslike rahade eest. Selle konfiskeerimiseks puudub alus. Ta on töötanud 10 aastat

välismaal, mitte Eestis, see kõik on kontrollitav. Tööd tegi 2013-2018 Rootsis, 2019-2023

Norras ja Soomes. Kokkuvõtvalt palub süüdistatav jätta prokuröri kaebus rahuldamata.

8.1 Kaitsja asub seisukohale, et apellatsiooni rahuldamiseks ning maakohtu otsuse

muutmiseks alust ei ole. Kriminaalasjas kvalifitseeriti algselt kahtlustus sätte järgi, mis ei näe

ette kohustuslikult kaitsja osavõttu. Hiljem, täpselt samast faktoloogiast juhinduvalt,

kvalifitseeriti tegu ümber raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi. Kohtumenetluses püüti

KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritavas teos süüdistatava süüd tõendada tema enda poolt

kahtlustatavana, ilma kaitsjata antud ütlustega. Riigikohtu lahendist 1-20-1208 (punktid 32,

33), kumab üheselt arusaadavalt läbi mõte – riik/prokuratuur ei tohi saavutada isiku süüdi

tunnistamist kaheldavate meetoditega.

8.2 KarS 184 lg 21 kohaldamisel, püüab prokuratuur irduda olulisimast kriminaalmenetluse

põhimõttest – süüdistatav ei ole kohustatud tõendama enda süütust. Sisuliselt heidetakse

süüdistatavale ette seda, miks ta ei ole tõendanud kuriteo mittetoimepanemist. Leides

süüdistatava valdusest tõesti ca 70 000 euro väärtuses narkootikume, siis ei eeldata mitte tema

süütust, nagu nõuab Põhiseadus, vaid kohustatakse teda tõendama, et ta ei tahtnud

narkootikumi müüa ja müügist suurt kasu saada. Ehk siis presumptsiooniks on kuriteo

toimepanemine, vastupidise tõendamise koormis lasub süüdistataval. Sellist

(kriminaal)õigusvastast mõttekäiku ilmestab apellatsiooni punktis 24 öeldu.

8.3 Prokuratuuri poolt eeldatakse süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist - narkootikumide

müüki ja seeläbi suure varalise kasu eesmärki, vastupidise tõendamiskoormis pannakse

süüdistatavale. See ei saa nii olla. Tegelikult on ju kõik vastupidi, süüdistataval ei ole

tõendamiskoormist ning prokuratuuril on kohustus süütusepresumptsioon põrmustada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

9. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör apellatsioonis toodu juurde.

9.1 Kaitsja ja süüdistatav taotlesid jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

10. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega

ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

9

11. Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha prokuröri apellatsioonis tõstatud küsimuse suhtes,

kas maakohtu järeldus, et Toomas Kristali 23. aprillil 2024 kohtueelses menetluses antud

ütlused on lubamatu tõend, on õige.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kaalunud, kas esines KrMS § 45

lg 2 p 3 sätestatu rikkumine (I kd, tl 217-217p). Maakohus on viidanud ka asjakohasele

kohtupraktikale.

11.1 Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et tegemist on vastuoluga, kui maakohus

kvalifitseeris süüdistatava käitumise ümber KarS § 184 lg 1 järgi, milles oli Toomas Kristalile

esitatud kahtlustus just esmasel ülekuulamisel, s.o 23. aprillil 2024. Maakohus kvalifitseeris

süüdistatava teo ümber KarS § 184 lg 1 järgi põhjusel, et ei leidnud tõendamist süüdistuse

hüpotees, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid just suure varalise kaasu teenimise

eesmärgil. See ei tähenda aga seda, et esmane ülekuulamine pidanuks olema sel põhjusel

tõendina lubatav.

11.2 Ekspertiisiga on küll võimalik saada teada aine liik ning puhta aine kogus. Samas ei

õigusta ekspertiisiakti hilisem valmimine menetlusõiguse rikkumist, sest juba kohapeal

tuvastati kiirtestiga ainete liigid, s.o kokaiin ja kanep. Nõustuda saab maakohtuga, et leitud

narkootiliste ainete kogused olid sellised (I kd, tl 55-62), mis viitasid esialgu suure

tõenäosusega suure varalise kasu saamise eesmärgile. Kohtupraktika kohaselt ei pruugi küll

alati narkootilise aine suur kogus tähendada suure varalise kasu saamise eesmärki (vt RKKKo

nr 3-1-1-38-11, p 31), kuid menetlejal jäi tähelepanuta lisaks suure koguse ainele seegi, et leiti

peidetud sularaha ning digitaalkaal, kasutatud soonkinnisega kotid ja veel kasutamata

soonkinnisega kotid ja ka juba väiksemas koguses pakendatud narkootiline aine (I kd, tl 45-

47, 61-63). Seega läbiotsimisel leitu viitas kogumis varalise kasu saamise eesmärgile ning

need on asjaolud, millele prokuratuur ise hiljem tugines, kui väitis, et narkootilisi aineid

käideldi suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ei ole eluliselt usutav, et sellise tõendusteabe

ilmnemisel omandatakse aine enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Käsiloleval juhul olid

objektiivsed asjaolud juba 23. aprillil 2024 läbiotsimisel sellised, mis viitasid võimalikule

kasu saamisele. Ka on menetlejale teada ligikaudsed narkootiliste ainete jae- ja hulgihinnad,

siis pidi menetlejale juba enne kahtlustatava ülekuulamist olema arusaadav, et esineb piisav

alus kahtlustada Toomas Kristalit KarS § 184 lg 21 järgi.

11.3 Kolleegium nõustub, et kahtlustuse esitamisel on oluline seegi, kas kahtlustatavat on alus

kahtlustada ette heidetud teo toimepanemises grupis või oli ta üksiktäideviija, sest sellest võib

oleneda, kas kahtlustataval oli suure varalise kasu saamise eesmärk. Tavapäraselt on sel juhul

olemas menetlejal mingi eelinfo, kuid käsitletavas kriminaalasjas seda ei nähtu. Vähetähtis ei

ole seegi, et 23. aprillil 2024 andis Toomas Kristal ütlusi, mis viitavad sellele, et ta käitles

narkootilisi aineid üksiktäideviijana ja varalise kasu saamise eesmärgi. Nendest ütlustest

pidanuks menetleja tegema ühese järelduse, et isikut on alus kahtlustada KarS § 184 lg 21

järgi. See, et menetleja sellest aru sai, viitavad ka kahtlustatava vastused menetlejale, et ta ei

soovi avaldada, kust, kellelt ja mis hinnaga aine on soetatud. Seega tulnuks menetlejal

ülekuulamine koheselt katkestada ja tagada kaitsja osavõtt ning jätkata ülekuulamisega

hiljem, kui kahtlustatavale oli tagatud kaitsja.

Kolleegium nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et ilma kaitsja osavõtuta 23. aprillil 2024

kahtlustatava ülekuulamisel, rikkus menetleja KrMS § 45 lg 2 p 3 nõudeid, mistõttu ei ole

antud ütlused tõendina lubatavad. Seega jääb tagajärjetuks prokuratuuri taotlus muuta ses osas

maakohtu otsuse põhiosa.

10

12. Esitatud apellatsioonis taotleb apellant maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud

järelduste ümberhindamist ja süüdistatava Toomas Kristali süüdimõistmist KarS § 184 lg 21

järgi.

Kolleegium ei nõustu prokuröri apellatsioonis toodud järeldustega, et kohus on hinnanud

tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid

nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonis ei ole kajastatud tõendeid, mida

maakohus oleks jätnud tähelepanuta. Asjaolu, et prokurör ei ole nõus maakohtu poolt tõendite

hindamisel tehtud järeldusega, ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud

või kõiki asjaolusid arvestanud.

Kolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3

p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid täies mahus korrata, vaid piirdub hinnangu

andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele.

13. Maakohus on põhjendanud miks on Toomas Kristali tegu kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1

järgi ning miks ei ole võimalik jaatada suure varalise kasu saamise eesmärki. Maakohtu

otsuses toodud põhjendused on veenvad ja mõttekäik jälgitav ning mingeid vastuolusid

kolleegium ei tuvastanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõiki võimalikke Toomas

Kristali süüd puudutavaid kahtlusi temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 184 lg 21 järgi ei

ole võimalik kõrvaldada ning kahtluste püsimajäämisel tuleb need tõlgendada KrMS § 7 lg 3

kohaselt süüdistatava kasuks. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kui tõendite

uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste tõenditega,

tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha

süüdistatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel.

13.1 Apellatsioonis puuduvad veenvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu

järeldused. Tagajärjetuks jäävad prokuratuuri väited seoses narkootilise ainete kogustega ja

ainete soetamisega edasimüügi ja tulu teenimise eesmärgil. Maakohus ongi lugenud

tõendatuks, et Toomas Kristal käitles kanepit ja kokaiini edasimüümise eesmärgil ning

narkootilised ained ei olnud mõeldud pelgalt hoidmiseks (I kd, tl 218). Seega on need

faktilised asjaolud tõendamist leidnud.

13.2 Küll ei nõustu kolleegium prokuratuuriga selles, et kaudselt kinnitab narkootiliste ainete

edasimüüki Toomas Kristali arvelduskontolt nähtuv. Maakohtu järeldus, et puuduvad

igasugused tõendid, mis sellist süüdistuse hüpoteesi kinnitaksid, on õige. Maakohtuga tuleb

nõustuda, et arvestades ülekantud summade suurust 1 eurost kuni 350 euroni, jäädes enamasti

mõnekümne euro piiresse, ei ole võimalik pelgalt summade suurusest tulenevalt jaatada, et

ülekanded on tehtud narkootiliste ainete eest. See, et tegemist on isikutega, keda on varem

narkokuritegude eest karistatud, ei tähenda seda, et raha on ülekantud narkootiliste ainete eest.

Seda enam olukorras, kus summadeks on 1, 3, 6 10, 12, 15, 20 eurot, arvestades narkootiliste

ainete kanepi ja kokaiini 1 grammi keskmist jaehinda. Kuivõrd mingeid muid tõendeid

kogutud ei ole, siis on tegemist pelgalt oletusega.

14. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see

arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt RKKKo nr 3-1-1-72-13, p 14).

Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks, mitte oletustele. Maakohus on otsuse järeldustes

toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile, mis ei kinnitanud tõsikindlat

süüdistatava eesmärki käidelda kanepit ja kokaiini just suure varalise kasu saamise eesmärgil.

11

14.1 Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite

esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõsikindlaid

tõendeid, mis kinnitaksid just prokuröri versiooni. Vastavalt süüteomenetlusõiguse

üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse

presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Kui prokuratuur on

esitanud väite, et Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise

eesmärgil, tehes seda või taotledes kasu kokaiini puhul jaehinnaga 124 587 kuni 186 880,5

eurot ning kanepi puhul jaehinnaga 16 382 kuni 24 573 eurot, tuleb võistlevas

kohtumenetluses prokuratuuril sellise kasu saamise eesmärki ka tõsikindlat tõendada. Seda

seisukohta ei kummuta prokuratuuri apellatsioonis viidatud Riigikohtu otsused. Riigikohus on

kriminaalasjas nr 1-18-2232 tehtud otsuse punktis 65 öelnud, et prokuratuur ei pea

toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega tõendama

ainult sellises olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta,

missugusel viisil süüdistatav narkootilist või psühhotroopset ainet soetas ja kas ning

missugust hinda ta selle eest maksis.

14.2 Kolleegium nõustub maakohtuga, et käsiloleval juhul on narkootilise aine omandamiseks

tehtud kulutuste kohta usutavad andmed olemas. Sellisteks andmeteks on politseimajor KP

vastuskirjad narkootiliste ainete hindade kohta (I kd, 100-100p, 195-196). Kooskõlas üldiste

loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste teadmiste pinnalt võib üheselt asuda seisukohale, et

sellises koguses narkootilisi aineid ei saada tasuta ja kui asuda seisukohale, et Toomas Kristal

sai narkootilised ained tasuta, siis ei olnud tema kindlasti isikuks, kes teeninuks suurt varalist

kasu. Sel juhul oleks Toomas Kristal olnud üks lüli narkootiliste ainete müügi

käitlemisahelast ning sellist tegevust oleks tasustatud kindlasti allpool suure varalise kasu

määra. Arvestades ka aine liiki, st kokaiini, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et

süüdistatav seda n-ö nullist kodus ise tootis.

14.3 Prokuratuuriga saab nõustuda, et tõepoolest puuduvad süüdistatava ütlused selle kohta,

kuidas ja millise hinnaga süüdistatav narkootilisi aineid omandas, sest maakohus tunnistas

süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jättis need tõendikogumist välja. Samas ei tähenda

see seda, et puuduvad igasugused tõenduslikud pidepunktid ja usutavad andmed potentsiaalse

ostuhinna kohta. See, millise hinnaga süüdistatav narkootilisi aineid soovis võõrandada või

plaanis seda teha, on tõendatud ka ainult KP vastuskirjadega narkootiliste ainete hindade

kohta, st tõenäolise väidetava turuhinna alusel. Kummastav on see, et prokuratuuri arvates

sobivad politseimajor KP vastuskirjad narkootiliste ainete hindade kohta tuvastamaks

käideldud narkootiliste ainete müügihinda, kuid ei sobi tõendamaks, millise hinnaga

süüdistatav narkootilised ained soetas. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik olukord, kus ühe

ja sama tõendiga saab tõendada ainult narkootiliste ainete keskmist müügihinda, kuid ei ole

võimalik tõendada keskmist soetamise hinda. Seega ei saa nõustuda, et suure varalise kasu

saamise eesmärgi tuvastamisel on vastuskirjad usaldusväärsed tõendid ja neile saab tugineda,

kuid soetamiskulude kohta samadele tõenditele tugineda ei saa.

14.4 Kuigi prokuratuur toetub kohtupraktikale (RKKKo nr 1-18-2232) ei ole tegelikkuses

süüdistataval lihtne tõendada, kellelt ja kust ning kuidas ta narkootilisi aineid omandas või kui

suuri kulutusi ta tegi, kui ta kasutab õigust mitte ütlusi anda. Viidatud Riigikohtu lahendist on

võimalik järeldada, et narkootiliste ainete soetamiskulude tõendamise koormis võib teatud

juhtudel langeda süüdistatavale. Samas tuleb arvestada, et juba ainuüksi suures koguses

narkootilise aine käitlemine on kuriteona karistatav (KarS § 184 lg 1). Süüdistatavat ei või

panna olukorda, kus ta peab 1) võtma narkootilise aine käitlemise (KarS § 184 lg 1) omaks

selleks, et tõendada, et tal puudus suure varalise kasu saamise eesmärk või 2) vaikimisel

12

riskima sellega, et suure varalise kasu saamise eesmärki eeldatakse. Arvestades KarS § 184 lg

21 drakoonilist karistuse ülemmäära, oleks selline käsitlus ilmselges vastuolus enese

mittesüüstamise privileegiga. Kui süüdistatav keeldub ütluste andmisest, tuleb suure varalise

kasu saamise eesmärgi tuvastamisel hinnata prokuratuuri esitatud tõendeid kogumis. Kui ei

ole tõendeid, mis ühemõtteliselt viitaksid sellele, et narkootilise aine soetamiseks kulutusi

teha ei tulnudki (nt see varastati, leiti vmt), siis võib tõesti eeldada, et soetamiskulusid ei

olnud. Üldjuhul tuleb siiski eeldada, et süüdistatav pidi narkootikume soetama. Täpsema

tõendusteabe puudumisel tuleb soetamismaksumuse arvestamisel lähtuda samast tabelist,

mida prokuratuur kasutab müügihinna tõendamiseks. Alles siis, kui süüdistatav asub end

aktiivselt kaitsma, väites, et tegelikud kulud olid suuremad, lasub tal kohustus oma väiteid

tõendada või vähemasti teha need menetlejale kontrollitavaks.

14.5 Prokuratuur on teinud eksliku järelduse Riigikohtu lahendis märgitust (vt RKKKo nr 1-

18-2232, p 66). Riigikohus märkis, et kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et prokuratuuri

tõendid ei kajasta käideldud narkootilise või psühhotroopse aine hinda õigesti või tuleb nende

hinnangul väidetavalt taotletud või saadud kasust maha arvata selle aine ostuhind, peavad nad

enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Käsilolevas asja ei ole süüdistatav ega kaitsja

prokuratuuri tõendeid, st vastuskirju, mis kajastavad narkootiliste ainete jae- ja hulgihindu

kahtluse alla seadnud. Arvestades asjaolu, et selliseid koguseid narkootilisi aineid süüdistatav

tasuta ei saanud (prokuratuur ei ole tõendanud ka vastupidist), siis nõustub kolleegium

maakohtuga, et ka ostuhinna puhul saab lähtuda vastuskirjadest. Arvestades süüdistatavalt

leitud narkootilise aine koguseid, saab üheselt asuda ka seisukohale, et lähtuda tuleb

vastuskirjas märgitud hulgihinnast, sh vastuskirjast, mis on süüdistatavale soodsam.

14.6 Kolleegium asub seisukohale, et prokuratuuri poolt kogutud tõendid ei kinnita

tõsikindlalt, et süüdistatav taotles narkootiliste ainete käitlemisel aine müügist saadavat kasu

kokku vähemalt 87 038,70 eurot (kokaiini minimaalne jaemüügihind 60-100 eurot 1 gramm ja

kanepi minimaalne jaemüügihind 15-20 eurot 1 gramm, vt I kd, tl 195-196). Ühtlasi tekitab

vastuskirjas märgitud keskmine hulgihind küsimusi, sest keskmine hulgihind ja madalaim

jaehind on üks ja seesama ehk 60 eurot 1 gramm või 60 000 eurot 1 kg (I kd, tl 195). Usutav

on see, et ka tänavamüügis on mingid vahemikud, seega peaks ka hulgihind kajastuma mitte

ainult keskmises hulgihinnas, vaid mingis vahemikus.

14.7 Kolleegiumil ei ole võimalik lugeda kuriteokoosseisu tõendatuks põhjusel, et süüdistatav

ei suutnud veenvalt tõendada enda süütust. Selliselt pööraks kohus tõendamiskoormise ümber

ja nii toimides läheks kohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikuks ise

oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et lähtuda tuleb jaemüügi hinnast, sest jaemüügi

kavatsusele viitavad justkui aine kogused ja aine käitlemisvahendid. Aine kogused ja

käitlemisvahendid viitavad sellele, et süüdistatav soetas narkootilised ained edasimüügi ja tulu

teenimise eesmärgi, kuid ei näita seda, et süüdistatav müüs aineid jaehinnaga ja tegi seda

suure varalise kasu saamise eesmärgil, see tuleb prokuratuuril eraldi tõendada. Kuivõrd

tuvastatud ja tõendatud ei ole ühtegi narkootilise aine jaemüügi fakti, siis ei ole tõendatud ka

prokuratuuri hüpotees, et kokaiini, mis oli pakendatud eraldi väiksematesse kottidesse oleks

müüdud just jaehinnaga. Puuduvad igasugused tõendid, et 50 grammised eraldi pakitud

kokaiini kogused on sellised, et seda müüakse tänaval jaehinnaga, mitte hulgihinnaga.

Tegemist ei ole üldteada asjaoluga ja sellise prokuratuuri seisukohaga nõustudes, et

hulgimüük hakkab ühest kilost, tuleks kõik alla kilosed (näiteks ka 980 grammi) kogused

lugeda jaemüügi kogusteks. Kuivõrd prokuratuur seda eraldi tõendanud ei ole, siis tuleb

KrMS § 7 lg-st 3 lähtuda hulgihinnast. Arvestades eraldi pakendatud kokaiini koguseid,

13

milleks olid 50 grammised kotid, siis saab kolleegium asuda seisukohale, et tegemist on

hulgimüügi kogusega. Sellist kolleegiumi seisukohta toetavad alles hiljutises kohtuasjas

tuvastatud asjaolud, kus 50 grammi kokaiini müüdi hulgihinnaga 60 eurot 1 gramm (vt nt

HMKo nr 1-23-5756, lk 30). On üheselt mõistetav, et 50 grammi kokaiini koguse näol ei ole

tegemist mõne üksiku doosiga, mida müüa jaehinnaga, vaid tegemist on kogusega, mida

müüakse hulgihinnaga.

14.8 Maakohus ei teinud ostu- ja müügihinna kohta arvutusi, vaid märkis, et arvestades

narkootiliste ainete hulgihindu, jääb Toomas Kristali suure varalise kasu teenimise eesmärk

tõendamata. Kolleegium asub seisukohale, et kuivõrd on olemas usutavad andmed, siis saab

põhimõtteliselt teha ka vastavad arvutused, võttes aluseks vastuskirjades märgitud

hulgihinnad. On selge, et süüdistatav soovis teenida kasu, siis võttes aluseks kõige madalama

hulgihinna sai süüdistatav soetada kokaiini hinnaga 35 000 eurot kilogramm (1245,87 grammi

kokaiini x 35 000 eurot = 43 605,45 eurot, I kd, tl 100) ning THC sisaldusega kanepiõisikuid

sai süüdistatav soetada hinnaga 6 eurot kilogramm (819,1 grammi kanepit x 6 eurot = 4 914,6

eurot, I kd, tl 100). Võttes aluseks hulgimüügi hinnad oleks ta saanud 1245,87 grammi

kokaiini eest 74 752,20 eurot (I kd, tl 100, tl 195) ning 819,1 grammi kanepi eest 5 733,70

eurot või 7 371,90 eurot (I kd, tl 100, 195). Arvestades maha soetushinna, saanuks kasu

kokaiini müügi eest olla 31 146,75 eurot ja kanepi eest vastavalt 2457,3 eurot või 819,10

eurot, mis ei ületa KarS § 121 p-s 2 ette nähtud määra. Kolleegium nõustub, et süüdistataval

oli ilmselt soov teenida rahalist tulu, arvestades narkootiliste aine kogust, kuid ei ole leidnud

tõendamist, et Toomas Kristal soovis teenida mitte ainult tulu, vaid saada seda vähemalt

KarS § 121 p 2 määras.

14.9 Prokuröri versioon, et ei ole välistatud, et ka suure briketi osadeks võtmisel tuleb erinev

protsent, sest ainetüki osades võib olla ballastainet ebaühtlaselt, ei ole tõendamist leidnud.

Selline prokuröri arvamus peaks olema tõendatud ja põhinema mingitel tõenditel, sest

tegemist ei ole üldteada asjaoluga. Seega maakohtu järeldus, et ained pärinevad erinevatest

partiidest, sest leitud aine puhtus on erinev, ei ole ebaõige.

14.10 Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kaudsed tõendid ei moodusta sellist

usaldusväärset tõendikogumit, et selle pinnalt jaatada tõsikindlalt Toomas Kristali süüd

narkootiliste ainete käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kolleegium ei näe, mil

viisil oleks võimalik esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud

hinnangut muuta vaid ühe kaudse tõendi (KP vastuskirja) põhjal, mis näitab ära väidetavad

tänavamüügi jae- ja hulgihinnad, kuivõrd isiku süü tõendamine kaudsete tõenditega eeldab

tõendite paljusust. Seejuures kaalud, minigripid ja sularaha ei tõenda menetletavas asjas

narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu eesmärgil. Seega tuligi maakohtul

kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatava

käitumine kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.

15. Kuna kolleegium ei nõustunud prokuröri taotlusega Toomas Kristali süüdi tunnistamiseks

KarS § 184 lg 21, siis ei kuulu rahuldamisele ka prokuröri taotlus karistuse raskendamiseks.

Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine

ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus

ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil

kohaldatud ebaõigesti seadust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

14

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt

RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, 3-1-1-52-13, p 19).

15.1 Hinnates süü suurust KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, on oluline vahe,

millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käsiloleval juhul on tuvastatud, et

Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära

KarS § 184 mõttes 1620,7 kordselt, mistõttu ei saa nõustuda prokuratuuriga, et süüdistatava

süü on keskmisest suurem. Vaieldamatult on süü suurust keskmisest oluliselt suuremana

võimalik jaatada siis, kui käideldud ainet on miljonites või sadades tuhandetes doosides.

Narkojoobe tekitamine keskmiselt 16 207 inimesele ei ole kohtupraktikas selline kogus, mille

pinnalt jaatada teo ülimat ohtlikkust rahvatervisele juba käideldud aine kogusest lähtuvalt.

15.2 Maakohus arvestas konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, arvestades narkootiliste

ainete liiki (I kd, tl 219). Ka ainete liik ja nende potentsiaalne kahju rahvatervisele mõjutab

süü suurust (RKKKo nr 1-20-1108, p 17-18). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kokaiini

saab pidada küll ohtlikumaks kui kanep, kuid kokaiini ohtlikkus ei ole võrreldav veelgi

ohtlikemate sünteetiliste ainetega. Tegemist ei ole käsitletaval juhul amfetamiini, fentanüüli,

karfentanüüli ega ka nitaseenidega (nt protonitaseen ja metanitaseen), mille suur ohtlikkus

rahvatervisele on ilmne ja mõjutab süü suurust märgatavalt, sest põhjustab üledoose ja

surmajuhtumeid juba üliväikestes kogustes. Tõepoolest põhjustab ka kokaiin surmajuhtumeid,

kuid seda oluliselt väiksemas arvus kui amfetamiin või sünteetilised opioidid.

15.3 Prokuratuuriga tuleb nõustuda, et maakohus jättis süüdistatava teo kvalifitseerimisel

KarS § 184 lg 1 järgi ekslikult arvesse võtmata karistust raskendava asjaolu omakasu KarS §

58 lg 1 mõttes. Samas ei too karistust raskendava asjaolu tuvastamine kaasa karistuse

raskendamist, sest maakohtu poolt mõistetud karistus vastab ka KarS § 58 lg 1 arvestamisel

süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

15.4 Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et puudub karistust kergendav asjaolu, s.o

kahetsus. See, et süüdistatav ei kahetsenud oma tegu teisel ülekuulamisel, ei tähenda seda, et

ei saaks võtta arvesse kohtuistungil viimases sõnas avaldatud kahetsust (I kd, tl 201p).

Kohtupraktika kohaselt ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust ka asjaolu, et isik

on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud (vt RKKKo nr 3-1-1-33-07, p

11). Süüdistatav ei ole varasemalt samalaadseid tegusid toime pannud ning viimases sõnas

avaldatust võib teha järelduse, et süüdistatav on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab

sarnast käitumist edaspidi vältida. Seega kahetsuse siiruses kolleegiumil alust kahelda ei ole.

15.5 Prokuratuuriga ei saa nõustuda, et maakohus oleks jätnud tähelepanuta eripreventiivsed

asjaolud. Maakohus on üheselt võtnud arvesse süüdistatava isikut, sh kuriteo toimepanemist

katseajal ja tema varasemat karistatust (I kd, tl 219p). Miks tuleks süüdistatava isikut

iseloomustavaid asjaolusid eripreventiivses mõttes korduvalt arvesse võtta, siis selle kohta

puuduvad igasugused argumendid. Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et ei oma tähtsust, et

süüdistatav pani teo toime katseaja lõpus. Enne arutatava kuriteo toimepanemist oli

süüdistatav viibinud vabaduses üle nelja aasta ning käitunud igati õiguskuulekalt, sh

puuduvad ka väärteokaristused. Seega ei ole süüdistatav peale viimast kohtuotsust koheselt

jätkanud süütegude toimepanemist, mistõttu on see asjaolu arvestatav karistuse mõistmisel.

15.6 Kolleegium nõustub apellandiga, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra

kaitsmise huve, kuid karistades isikut konkreetse teo eest ja arvestades süü suurust ja ka

eripreventiivseid eesmärke, ei saa ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel mõista isikule

15

rangeimat karistust. Kuriteo toimepannud isikule karistusmäära mõistmine sanktsiooni

keskmist määra ületades ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on ebaõige ja ei saa olla

vahendiks ainult teiste mõjutamiseks. Vaid isiku poolt korduvast nõuete rikkumisest saab

järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse

rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks rangema karistuse

kohaldamise. Väärib märkimist, et süüdistatavat ei ole samalaadse kuriteo eest karistatud.

15.7 Kolleegium leiab üksmeelselt, et puuduvad argumendid, mis annaksid aluse mõista

süüdistatavale kuriteo eest karistus pea sanktsiooni ülemmääras, st 8 aastat vangistust.

Apellant ei ole apellatsioonis viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud

isikuga või süüteo toimepanemisega ja millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ja

mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt suurendavaks asjaoluks.

Viited kohtulahenditele, ei too kaasa karistuse tühistamist ja raskema karistuse mõistmist, sest

konkreetse teo avaldumisvorm ja ohtlikkus on sama kuriteokoosseisu raames väga erinev. Ka

ei ole apellandi poolt viidatud kohtulahendid võrreldavad. Asjaolu, et kellelegi mõisteti

karistuseks KarS § 184 järgi oluliselt raskem karistus, ei võimalda järeldada, nagu oleks

maakohtu poolt süüdistatava karistamisel irdutud KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning karistuse

individualiseerimise põhimõttest. Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete

kuritegude korral niinimetatud „keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks

juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada

individuaalne süü suurus, mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse

tuvastamisel või karistusmäära mõistmisel teiste KarS § 184 järgi süüdimõistetud isikutega.

Viidatud lahendites nr 1-19-267 ja nr 1-18-2232 ei ole võrreldavad puhta narkootilise aine

käitlemise kogused, mis tekitasid narkojoobe teatud hulgale inimestele, sh erineb kuriteo

kvalifikatsioon.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et maakohtu poolt

süüdistatavale mõistetud karistusmäär vastab süü suurusele ning prokuröri taotlus karistuse

raskendamiseks ei kuulu rahuldamisele.

16. Prokuratuur taotles maakohtus sularaha konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel. Kaitsja

mingeid sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Maakohus konfiskeeris sularaha KarS § 831 lg 1

alusel, ilma, et oleks kohtumenetluse pooled ses osas enne ära kuulanud.

Kohtupraktika kohaselt ei ole kohus seotud prokuratuuri taotlusega konfiskeerimise ja selle

asendamise üle otsustades, küll aga peab kohus KrMS § 268 lg 6 kolmandast lausest tulenevat

andma pooltele enne võimaluse oma seisukohata avaldada (vt nt RKKKo nr 1-18-5732, p

85,).

Menetletavas asjas ei ole siiski kaitseõigust rikutud, sest isikule oli tagatud tõhus võimalus

esitada vastuväited kohtuotsuse aluseks olevale õiguskäsitlusele apellatsioonimenetluses.

Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 1-21-1421, p 135).

16.1 Prokuratuur on küll märkinud, et ei nõustu maakohtu argumentidega, mille alusel

konfiskeeriti sularaha 2290 eurot KarS § 831 lg 1 alusel, kuid mingit taotlust maakohtu otsust

ses osas muuta esitatud ei ole. Ringkonnakohtu istungil asus apellant seisukohale, et

maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

KarS § 831 lg 1 alusel on võimalik konfiskeerida vaid see vara, mille süüdistatav kohtulikul

arutamisel tuvastatu kohaselt kuriteo toimepanemise tulemusena sai. Maakohus kohaldades

konfiskeerimist KarS § 831 lg 1 alusel, peaks lugema tõendatuks, et konfiskeeritav vara

pärineb konkreetsest kuriteost. Maakohus on viidanud süüdistatava 4. juuni 2024 kohtueelsel

uurimisel antud ja kohtumenetluses avaldatud ütlustele, mille kohaselt on süüdistatav ise

kinnitanud, et sularaha 2290 eurot oli tasu narkootiliste ainete hoiustamise eest. Samas jättis

16

maakohus kohaldades konfiskeerimist tähelepanuta, et 4. juuni 2024 süüdistatava ütlused

tunnistas maakohus ise ebausaldusväärseks ja jättis tõendikogumist välja. Seejuures ei nähtu,

et maakohus oleks märgitud ütlused tunnistanud ebausaldusväärseks osaliselt ja mingis osas

saaks süüdistatava ütlusi arvestada (I kd, tl 218). Olukorras, kus puuduvad igasugused

tõendid, et 2290 eurot on pärit arutatava asja esemeks olevast kuriteost, siis ei ole võimalik

seda raha KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik

tõendada raha seotust konkreetse kuriteoga üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul

legaalse sissetuleku puudumine (vt nt RKKKo nr 3-1-1-73-10, p 9.2). Seega tuleb maakohtu

otsus tühistada selles osas ja teha uus otsus, millega tuleb 2290 eurot süüdistatavale tagastada.

16.2 Kolleegiumil ei ole võimalik ka konfiskeerimisalust muuta, sest KarS § 832 lg 1

kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik

sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena.

Kolleegium selgitab, et isiku vara laiendatud konfiskeerimiseks peab olema alus eeldada, et

isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Aluse arvata, et isiku vara pärineb

täielikult või osaliselt toimepanija kuritegelikulst käitumisest, võib anda kuriteo olemus, isiku

legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elaustaseme erinevus vm põhjus. Toomas

Kristalit süüdistatakse narkootiliste ainete käitlemises. Seega on justkui juba kuriteo

olemusest alust eeldada, et Toomas Kristal võis elatuda olulisel määral kriminaalsest

tegevusest. Samas ei kinnita vaatlusprotokoll ja selle alusdokumendid elatustaseme erinevust.

Võrreldes süüdistatava legaalset sissetulekut tema tegeliku varandusliku olukorra ja

elatustasemega, tuginedes seejuures pangakontode väljavõtetele, ei ole võimalik asuda

seisukohale, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Elatustaseme erinevusi

tuvastatud ei ole, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et legaalseid vahendeid vara soetamiseks

ning kulude tegemiseks analüüsitud perioodidel ei olnud.

16.3 Varaanalüüsist nähtub ka sularaha väljavõtmine 2023 aastal Eestis ja seda suuremas

summas kui 2290 eurot. Seega ei ole välistatud, et kodust leitud sularaha on võetud välja

kontolt, mitte ei ole saadud kriminaalsest tegevusest. Seda enam olukorras, kus sissetulekud

2023 aastal on olnud suuremad kui väljaminekud ning raha on saanud süüdistatav ka

juriidilistelt isikutelt ehk töötamise eest välisriigis ja seda arvestatavas summas (I kd, tl 76-

76p). Seega on eksitav prokuratuuri seisukoht, et Toomas Kristal ei ole alates 2023 aastast

mingeid sissetulekuid omanud.

Tulenevalt eeltoodust ei ole menetleja KarS § 832 kohaldamise eeldusena tõendanud faktilisi

asjaolusid, mis annavad aluse eeldada, et Toomas Kristal on saanud vara kuriteo

toimepanemise tulemusena. Seega ei lähe ka tõendamiskoormus KarS § 832 lg 1 alusel üle

toimepanijale, kes peaks laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise vältimiseks

tõendama oma vara legaalset päritolu.

17. Prokuratuuri taotlus tühistada maakohtu otsus mobiiltelefoni Apple iPhone 15

konfiskeerimata jätmises ja konfiskeerida mobiiltelefon Apple iPhone 15 KarS § 832 või KarS

§ 832 ja § 84 alusel, jääb rahuldamata. Asjaolu, et Toomas Kristal ei ole töötamise registri

andmetel ametlikku töökohta omanud vähemalt alates 31. detsembrist 2021 ning ta ei ole

aastatael 2022-2023 tulusid deklareerinud, ei tähenda seda, et süüdistataval puudusid piisavad

legaalsed vahendid mobiiltelefoni ostmiseks. Maakohus on üheselt viidanud Toomas Kristali

sissetulekutele 2021-2024, millest nähtub üheselt, et süüdistatava arvelduskontole on

laekunud juriidilistelt isikutelt (näiteks 2022 aastal JIS-Urakointi OY-lt summas 16564 eurot;

KGS Building OY-lt summas 3312 eurot, Tampereen Saratem OY-lt summas 8119 eurot;

2021 aastal Taamar Rakennus OY-t summas 13798 eurot (I kd, tl 218p-219). Ka 2023 aasta

sissetulekud nii füüsilistelt isikutelt kui ka firmadelt (11 873,27 eurot) on olnud

17

märkimisväärsed (I kd, tl 76-76p). Maakohtuga tuleb nõustuda ka selles, et Töötamise registri

ja Maksu-ja Tolliameti andmed kajastavad ainult siseriiklikke andmeid, siis on selge, et ainult

nendele tugineda ei saa, sest Toomas Kristal on viimastel aastatel töötanud välisriikides ning

saanud seal ka legaalset tulu. Arvestades sissetulekute suurust, siis ei ole õige prokuratuuri

järeldus, et nendest sissetulekutest ei oleks piisanud mobiiltelefoni ostmiseks või säästude

kogumiseks.

18. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KarS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis

2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud

riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, siis jäävad

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar esitas taotluse hüvitada temale

apellatsioonimenetluses osutatud kaitsetoimingute eest kokku ajakulu 7 tundi ja 40 minutit.

Tunnihinnaks 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

18.1 Ringkonnakohus leiab, et ka apellatsioonimenetluses on kaitsja menetluskulude

hüvitamise taotluses välja toodud toimingud olnud vajalikud ning kaitsja tunnitasu ja

märgitud aeg on mõistlik. Arvestades eelmärgitut, loeb kolleegium valitud kaitsja KrMS §

175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks apellatsioonimenetluses taotletud 1400

eurot.

19. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2

tühistab kolleegium Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse.

Prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

18