1-24-7566/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-7566

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-7566 (24231554247)

Kohtunik

Siim Mõistlik

Kohtuistungi sekretär

Annely Talve

Tõlk

Natalja Smirnova

Kriminaalasi

Maksim Pronin süüdistuses KarS § 199 lg 2 punktide 5

ja 9 järgi

Lühimenetluses

Prokurör

Ruta Rammo

Süüdistatav

Maksim Pronin

Ik:

38708300315, määratlemata kodakondsus,

xxxharidus, emakeel: vene keel, töökoht: xxx, elukoht:

viibib vahistatuna XXX (xxx), vabaduses kindel

elukoht xxx.

Tõkend: KrMS § 217 alusel peeti kinni 04.11.2024,

alates 06.11.2024 vahistamine kuni 03.01.2025.

Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristusi 2 –

viimati karistati 27.06.2023 Harju Maakohtu poolt

KarS § 199 lg 2 p 5, 9, KrMS § 238 lg 2 alusel

vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel

vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

Kehtivaid väärteokaristusi 1.

Kaitsja

Advokaat Leelo Viil (määratud korras)

RESOLUTSIOON

1. Maksim Pronin süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuritegude

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Maksim Proninile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse

1 (üks) aasta.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus ära kandmata karistuse hulka ning ära

kandmisele määratud vangistuse, s.o 1 (üks) aasta ära kandmist arvestada alates

Maksim Pronini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 04.11.2024.

4. Maksim Pronini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kandmisele määratud vangistuse tähtaja

saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne.

Menetluskulu

5. Maksim Proninilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1

p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot;

-

määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu 710,04 eurot

ning kohtumenetluses makstud 417,24 eurot, kokku määratud kaitsjale makstud

tasu 1127,28 eurot;

s.o kokku menetluskulu 2456,28 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta

jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank,

kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300

Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK,

maksekorraldusse märkida viitenumber 99925700001440. Menetluskulude tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagi

6. Kannatanu XXX OÜ poolt Maksim Pronini vastu esitatud tsiviilhagi 2333,50 euro

nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista Maksim Proninilt XXX OÜ kasuks välja

2333, 50 eurot , mis tuleb Maksim Proninil kanda XXX OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXXX. Makse teostamisel tuleb selgitusse märkida kriminaalasja number ja

viide sellele, et tegemist on M. Pronini poolt kahju hüvitamisega.

7. Kannatanu XXX OÜ esitatud tsiviilhagi A-Pant OÜ ebaseaduslikus valduses oleva ja

Põhja Prefektuuri isikuvastaste kuritegu talituses asukohaga Pärnu mnt 139, Tallinn

hoiustatud kolme kuldketi kaaluga 7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi ja 6,20 grammi

(väärtusega vastavalt 819 eurot, 994,50 eurot ja 643,50 eurot) omandiõiguse

tunnustamises ja asjade A-Pant OÜ ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises XXX

OÜ valdusesse rahuldada täies ulatuses, ning AÕS § 34 lg 1, § 39 lg 1 ja § 80 lg 1

alusel lõpetada A-Pant OÜ ebaseaduslik valdus Põhja prefektuuri isikuvastaste

kuritegu talituses hoiustatud kolme kuldketti kaaluga 7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi

ja 6,20 grammi (väärtusega vastavalt 819 eurot, 994,50 eurot ja 643,50 eurot) üle ja

tunnustada XXX OÜ omandiõigust kuldkettidele ning anda kuldketid A-Pant OÜ

ebaseaduslikult valdusest XXX OÜ valdusse.

8. Kannatanu XXX OÜ esitatud tsiviilhagi Ades OÜ ebaseaduslikus valduses oleva ja

Põhja Prefektuuri isikuvastaste kuritegu talituses asukohaga Pärnu mnt 139, Tallinn

hoiustatud kuue kuldketi kaaluga 2,97 grammi, 4,26 grammi, 4,24 grammi,4,85

grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi (väärtusega vastavalt 308,75 eurot, 442 eurot,

334,75 eurot, 500,50 eurot, 403 eurot ja 393,25 eurot) omandiõiguse tunnustamises ja

asjade Ades OÜ ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises XXX OÜ valdusesse

rahuldada täies ulatuses, ning AÕS § 34 lg 1, § 39 lg 1 ja § 80 lg 1 alusel lõpetada

Ades OÜ ebaseaduslik valdus Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegu talituses

hoiustatud kuue kuldketti kaaluga 2,97 grammi, 4,26 grammi, 4,24 grammi,4,85

grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi (väärtusega vastavalt 308,75 eurot, 442 eurot,

334,75 eurot, 500,50 eurot, 403 eurot ja 393,25 eurot) üle ja tunnustada XXX OÜ

omandiõigust kuldkettidele ning anda kuldketid Ades OÜ ebaseaduslikult valdusest

XXX OÜ valdusse.

Asitõendid

9.

19.10.2024 Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Keskuses XXX OÜ-le kuuluvas kaupluses

sündmuskoha vaatluse käigus kogutud puuteproovid, želatiinkilele talletatud jalatsijälje

fragment ning N.Klt ja T.Mlt võetud võrdlusproovid, mis on hoiustatud Põhja

prefektuuri asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt nr 24ATH32848) ja

milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus -

hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib süüdistatav esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 17.01.2025.a. Apellatsioon esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal

alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse

terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju

Maakohtule teatamist.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Maksim Pronin`it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Harju Maakohtu

27.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-3214 KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo eest ja Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2824 KarS § 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, millised karistused ei ole kustunud, palus võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 17.10.2024 ajavahemikul kell 12:47 kuni

13:52 Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Kaubanduskeskuses asuvas, XXX OÜ-le kuuluvas

juveelitoodete kaupluses klienditeenindajal näidata endale erinevaid kuldehteid ning olles

välja valinud kullast 10,44 grammi kaaluva kaelaketi müügihinnaga 1540.00 eurot, mille

soodushind oli sel hetkel tulenevalt kaupluse sooduskampaaniast 1001.00 eurot ja saanud

selle keti enda kätte, lahkus ketiga ilma selle eest tasumata kauplusest, eirates vargust

märganud klienditeenindaja karjumist, tekitades vargusega XXX OÜ-le varalist kahju

1001.00 eurot.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kes paneb süstemaatiliselt

toime vargusi, palus uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 19.10.2024

kella 10:40 paiku Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Kaubanduskeskuses asuvas XXX OÜ-le

kuuluvas juveelitoodete kaupluses näidata klienditeenindajal endale erinevaid kuldehteid. Kui

klienditeenindaja avas kella 11:05 paiku talle konkreetse ehte näitamiseks leti all oleva

vitriinkapi, heitis Maksim Pronin end ülakehaga üle leti ja haaras vitriinkapist aluse

kolmeteistkümne kullast käeketiga ning põgenes nendega klienditeenindaja nähes kauplusest,

jättes aluse ja sellel olevate kuldehete eest tahtlikult tasumata. Varastatud kullast käekettide

tehasekaal ja müügihind arvestades kaupluses varguse hetkel olevat 35-protsendilist

allahindlust oli kannatanu esindaja andmetel järgmine: 3,98 grammise keti hind 412.75 eurot;

7,87 grammise keti hind 819.00 eurot; 4,24 grammise keti hind 334.75 eurot; 4,26 grammise

keti hind 442.00 eurot; 6,21 grammise keti hind 643.50 eurot; 4,85 grammise keti hind

500.50 eurot;9,55 grammise keti hind 994.50 eurot; 5,27 grammise keti hind 549.25 eurot;

4,40 grammise keti hind 403.00 eurot; 8,51 grammise keti hind 884.00 eurot; 2,97 grammise

keti hind 308.75 eurot; 4,68 grammise keti hind 487.50 eurot; 3,73 grammise keti hind 393.25

eurot, nimetatud kuldkettide vargusega tekitas Maksim Pronin XXX OÜ-le varalist kahju

kokku vähemalt 7172.75 eurot.

Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Pronin toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja

süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 199 lg

2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja hinnanud kriminaalasjas olevaid

kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus

järgmiselt.

17.10.2024 vargus Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Kaubanduskeskuses asuvas XXX OÜ-

le kuuluvas juveelitoodete kaupluses

Tunnistaja I.A ütluste (I kd, tl 18-24) kohaselt oli ta 17.10.2024 tööl Mustakivi keskuses

asuvas XXX OÜ juveeliehete kaupluses. Kella 12.30-13.00 paiku tuli kauplusesse umbes 30-

aastane meesterahvas, kes soovis erinevaid ehteid näha ning lahkus midagi ostmata.

Meesterahvas tuli 30-40 minuti pärast tagasi kauplusesse ja soovis uuesti kette vaadata.

Tunnistaja näitas enda käest erinevaid kette, ühtegi ketti meesterahva kätte ei andnud.

Tunnistaja kasutas hinna täpsustamiseks kalkulaatorit, ei mäleta kuhu sel hetkel ühe kettidest

pani, aga kui meesterahvas tänas ja väljus, sai tunnistaja aru, et meesterahvas varastas

viimasena tutvustatud keti. Müüja hüüdis meesterahvale järgi, et ta ootaks ja kuhu ta läheb,

kuid meesterahvas väljus ja jooksis minema. Meesterahvale ta ei järgnenud, väljutas

häirenuppu, helistas kaupluse juhatajale, turvafirmasse ja seejärel Häirekeskusesse. Viimast

kinnitab ka kõnesalvestis (I kd, tl 4-15).

Mustakivi Kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestised (koos asitõendi

vaatlusprotokolliga, kr. toimik I kd, tl 35-61) kinnitavad, et Maksim Pronin käis 17.10.2024

kaubanduskeskuses, kell 12.47 siseneb esimesel korrusel asuvasse XXX OÜ-le kuuluvasse

kauplusesse ning väljub sealt 13.52 (kauplusest seest videosalvestist pole). Seejärel lahkub

kaubanduskeskusest, siseneb paari minuti pärast uuesti ning läheb Jemeralda ja ABC Laenud

kauplustesse. Kell 14.13 lahkub M. Pronin kaubanduskeskusest.

Süüteoteate (I kd, tl 16) ja kannatanu XXX OÜ esindaja N.K ütluste (I kd, tl 116-137)

kohaselt varastati 17.10.2024 kauplusest Bismarck stiilis kollasest kullast kett prooviga 585.,

pikkusega 50 cm ja kaaluga 10,44 grammi, mille soodushind oli sel päeval 1001 eurot.

Samadele omadustele vastava keti pantis Maksim Pronin 17.10.2024 OÜ Luutar Tallinna

Mustamäe esinduses, mida kinnitab OÜ Luutar vastus ning laenuleping (I kd, tl 64-68, 72) ja

keti vaatlusprotokoll (I kd, tl 73-81).

Maksim Pronin tunnistab varguse toimepanemist. Ütluste (II kd, tl 151-159) kohaselt palus ta

müüjal näidata ühte kollasest kullast kaelaketti, kui sai selle enda kätte, kõndis sellega lihtsalt

poest välja, ei mäleta, kas müüja talle midagi järgi hüüdis. Samuti tunnistab süüdistatav keti

pantimist Mustika keskuse Luutari pandimajas.

Seega leiab kohus, et on tõendatud Maksim Pronini poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava

süüteo toimepanemine. Asjas ei ole vaidlust objektiivsete asjaolude osas, ehk süüdistatav

võttis ära tema jaoks võõra asja ning samuti ei kahtlust süüdistatava poolt ebaseadusliku

omastamise eesmärgis. Süüdistatav pantis varastatud eseme ning kasutas saadud rahalisi

vahendeid ütluste kohaselt enda ja oma lähedaste tarbeks.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

19.10.2024 vargus Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Kaubanduskeskuses asuvas XXX OÜ-

le kuuluvas juveelitoodete kaupluses

Tunnistaja T.M ütluste (I kd, tl 111-114) kohaselt oli ta 19.10.2024 asendajana tööl XXX OÜ-

le kuuluvas juveelikaupluses. Kella 10.30-10.45 ajal tuli kauplusesse meesterahvas, kes

soovis osta käevõru ja ketti maksumusega kuni 1500 eurot. Tunnistaja näitas kliendile

erinevaid tooteid, kätte talle midagi ei andnud. Kui tunnistaja kummardus alla, et all pool

olevaid ehteid võtta, heitis meesterahvas letile ja võttis klaasi all oleva kuldehetega aluse ja

jooksis minema. Tunnistaja proovis meesterahvale järgi joosta, kuid ei saanud teda kätte.

Varastati 8-10 kuldehet. Kui ta šokist toibus, helistas kaupluse juhatajale, kes omakorda

helistas politseisse. Viimast kinnitab Häirekeskuse kõnesalvestis (I kd, tl 4-15).

Mustakivi Kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestiste (koos asitõendi

vaatlusprotokolliga, I kd, tl 172-186) kohaselt 19.10.2024 kell 10.40 siseneb XXX OÜ-le

kuuluvasse kauplusesse tunnistaja poolt kirjeldatud välimusega meesterahvas. Kell 11.05

väljub meesterahvas kauplusest, käes alus, mille peal kettidele sarnanevad esemed, ning

teenindajast naisterahvas jookseb talle järgi. Kui teenindaja jõuab meesterahvale koridoris

järgi, jookseb meesterahvas kaubanduskeskuse välisuksest välja, jätkates jooksmist

kaubanduskeskusest eemale.

Kannatanu XXX OÜ esindaja N.K ütluste (I kd, tl 116-137) kohaselt varastati 19.10.2024

kauplusest 13 roosast õõnsast 585. prooviga kullast naiste käevõru, milliste käevõrude

omadused (kaal, maksumus, saatelehe nr) on tema ütlustes välja toodud ning nähtuvad lisatud

saatelehtedel. Kuhu on varastatud kettide juurde tehtud märge. Tekitati kahju 7172,75 eurot (I

kd, tl 138-142).

N.K pani 19.10.2024 turvakaamera salvestise kaadrist pildi varguse toimepannud isikust

Facebooki gruppi „Tallintsõ“, mille peale üks tütarlaps kirjutas, et isik on sarnane Maksim

Proniniga (I kd, tl 116-137). Ütlustele on lisatud ka vastav Facebook chati vestlus (I kd, tl

157-164).

Maksim Pronin tunnistab varguse toimepanemist. Ütluste (II kd, tl 151-159) kohaselt

19.10.2024 otsustas minna samasse juveelikauplusesse vargile, kus käis 17.10. Kaupluses oli

tööl teine teenindaja, süüdistatav vaatas ehteid ja samal ajal kui müüja hakkas talle

kõrvarõngaid näitama, sirutas oma käe üle vitriinkapi ja võttis sealt karbi kullast käekettidega.

Arvab, et seal oli umbes 10 ketti. Jooksis karbiga kauplusest välja, ei mäleta, et keegi oleks

talle midagi hüüdnud või järgi jooksnud.

Pärast vargust pantis süüdistatav tema ütluste kohaselt Lasnamäel Kalevipoja peatuse lähedal

A-pant pandimajas 3-4 ketti ja Punasel tänaval olevas pandimajas samuti 3-4 ketti. Mõne

päeva pärast palus sõbral Al Koplis, Karja 1 kõrval olevasse pandimajja viia ülejäänud 3 ketti.

A.R kinnitas (II kd, tl 114-120), et Maksimi soovil pantis Kari tn pandimajas kolm ketti, üks

kuldne ja kaks kuldset, millel hõbedased vahedetailid.

Kohtueelsel uurimisel saadi pandimajadest kätte kokku 9 ketti. Maksim Pronin pantis A-pant

pandimajas laenulepingu nr 24J/193646 kohaselt (I kd, tl 194) kolm ketti, mida vaadeldi (I kd,

tl 196-223) ja millised on tunnistaja T.M ja kannatanu esindaja N.K ära tundnud (I kd, tl 246-

252; II kd, tl 51-57, 48-64). Samuti pantis Maksim Pronin Ades OÜ-le kuuluvas pandimajas

lepingu nr 191024-6 (II kd, tl 7) kohaselt kolm kuldkäeketti ja A.R lepingu nr 201024-5 (II

kd, tl 22) kohaselt kolm ketti, milliseid on vaadeldud (II kd, tl 8-20, 23-40) ja millistest on

kannatanu esindaja N.K on ära tundnud neli (II kd, tl 72-78, 79-85, 86-92. 93-99).

Seega on tõendatud ja asjas ei ole vaidlust selles, et Maksim Pronin pani toime KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo.

Küll aga väidab süüdistatav, et varastas ainult 9 ketti, mis pandimajadest kätte saadi, mitte 13,

nagu kannatanu esindaja on avaldanud.

Kannatanu esindaja N.K mäletamist mööda oli alusel 13 käevõru ning kohe pärast politsei

lahkumist tegi kannatanu esindaja ka kuldkettide osas inventuuri arve-saatelehtede alusel, mis

kinnitas, et puudu oli 13 ketti. Seda kinnitab ka tunnistaja T.M, kelle ütluste kohaselt on

võimalik, et puudu oli 13-15 käeketti. Tunnistaja T.M sõnutsi ta ehteid enne tööle asumist üle

ei lugenud, kuid arvas,, et varastatud alusel oli 8-10 käeketti Samas kuulis hiljem Ilt, et

viimane oli kette tõstnud ühest karbist teise. Kettidel alusel kindlat kohta ei ole, neid võib

tõsta ühest karbist teise. Kannatanu esindaja N.K ütluste kohaselt ei tööta tunnistaja T.M

kaupluses kogu aeg, siis ei oma ta ülevaadet kaupade kogusest. Tunnistaja T.M tõstis

hommikul ketid seifist välja ja mäletab suurema osa kettide välimust aga mitte kõiki ning

kirjeldab neid oma ütlustes. N.K ei mäleta kõigi ehete välimust, sest teinekord on ehteid

tellinud ka I.A. Kõigi ehete inventuuri teevad kord aastas ja 6 kuu tagant müüdud ehete

inventuuri. Samas kontrollitakse kannatanu esindaja sõnutsi ehete koguseid kord nädalas.

Oluline on kohtu hinnangul seegi, et kannatanu esindaja ütluste kohaselt on riiulid klientide

poolt täielikult kaetud klaasseinaga ning ainus võimalus ehteid riiulist välja võtta on avada

klienditeenindaja poolne lukustatav klaasist lükanduks. Kannatanu sellekohaseid väiteid

kinnitab ka sündmuskohavaatlus protokoll (täiendades, et riiulite klaasid olid kahjustusteta) ja

selle juurde lisatud fotod. Kohtu hinnangul muudab nii kuldehete eksponeerimiseks kasutatud

inventar kui ka kannatanu ja tunnistajate poolt kirjeldatud eksponeerimise viis (sh. ei anta

ehteid klientide kätte ning iga tööpäeva lõpus pannakse seifi, kust nad järgmisel tööpäeval

jälle välja võetakse) ehete muu kannatanule märkamatu kadumise võimaluse ebatõenäoliseks.

Sellest lähtuvalt ei ole kohtul alust arvata, et kannatanu poolt esitatud andmed oleksid

ebausaldusväärsed. Ütlustes on olnud mõningaid ebakõlasid kettide omaduste kohta, kuid

kannatanu on selgitanud, et kõikide kettide välimust ta ei mäleta ning kaal märgitakse

saatelehele ostes ja hiljem kaaludes võib olla kaaluvahe. Samuti mõjutab kaalu ehte lihvimine

läike taastamise eesmärgil või ehte vahele sattunud mustus.

Maksim Pronin aga ise täpselt ei mäletanud palju kette ta sel kuupäeval varastas, pakkus, et

umbes 10. Samuti ei osanud ta täpselt öelda, mitu ketti ka igasse pandimajja viis, arvas, et 3-

4. Kohtumenetluses on ta jäänud ehete arvu juurde, mis vastab täpselt pandimajadest kätte

saadud ehete arvule (s.t 9 käeketti). Kettide viimine mitmesse pandimajja ja ka sõbra

kaasamine viitab pigem soovile enda jälgi segada ning raskendada kettide asukoha hilisemat

tuvastamist. Samuti ei saa välistada võimalust, et varguse järgselt lahtise kettide alusega

kaubanduskeskusest ära joostes võis mõni kett maha kukkuda. Sellele võib viidata ka A-Pant

OÜ vastusest nähtuv, mille kohaselt 19.10.2024 panditud ühel ketil oli lukk katki ning ühel

kriimustused.

Seega peab kohus usaldusväärseks kannatanu väidet, et varastati 13 ketti. Asjas ei ole vaidlust

selle osas, et süüdistatav võttis ära tema jaoks võõrad asjad ning samuti ei kahtlust

süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgis. Süüdistatav pantis varastatud ketid

ning kasutas saadud rahalisi vahendeid ütluste kohaselt oma lähedaste tarbeks.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o

varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime

kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab

aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab

sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle

katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul kuritegude toimepanemise asjaoludest nähtuvalt

varastas süüdistatav kahel korral kuldehteid juveelipoest. Ühel korral võttis keti letilt

teenindaja märkamata, kuid kohe kui süüdistatav poest lahkus, sai teenindaja koheselt aru, et

kett on ära võetud ning hüüdis süüdistatavale järgi. Teisel korral heitis süüdistatav end letile

ja võttis vitriinkapist aluse kettidega ning jooksis kauplusest ning kaubanduskeskusest välja,

teenindaja hüüdis ja jooksis talle järgi. Süüdistatav küll väitis, et ei märganud, et keegi teda

hüüdnud oleks või talle järgi jooksnud, kuid seda ei saa pidada tõenäoliseks, kuna vargused ei

olnud pandud toime salaja, vaid olles teenindajaga kahekesi kaupluses võttes esemed ära

teenindaja silme alt ning sellele reageerimine on inimeste puhul automaatne. Seega sai

süüdistatav üheselt aru, et klienditeenindajad said aru tema õigusvastasest käitumisest. Seega

leiab kohus, et antud juhul oli vargus toime pandud avalikult. Kuivõrd kogutud tõenditest

tulenevalt süüdistatav vägivalda võõra vallasasja äravõtmisel ei kasutanud, siis on tegemist

võõra vallasaja äravõtmisega avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5

tähenduses.

Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi,

s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime

pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Maksim Pronin toime pannud kaks

vargust. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on

toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus,

oluline on, et varastamine on kujunenud isiku elustiiliks või harjumuseks. Antud

kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Maksim Pronin pani toime kaks varguse

episoodi ning kahe päevase vahega, 17.10.2024 ja 19.10.2024. Teda on karistatud 27.06.2023

Harju Maakohtu poolt samuti KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, millise karistuse kandmiselt

vabanes ennetähtaegselt ning katseaeg lõppes 28.06.2024. Ehk siis antud kaks vargust on ta

toime pannud 3 ja pool kuud pärast samaliigilise teo eest mõistetud karistuse katseaja lõppu.

See tähendab, et süüdistatava jaoks on varavastaste süütegude toimepanemine olnud

süsteemne. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse

kriteerium on täidetud faktilises mõttes KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Lisaks eelmärgitule on süüdistusaktist tulenevalt süüdistuse formuleeringus süüdistatud

süüdistatavat ka selles, et ta on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud isikuna, kes on

varem toime pannud omastamise. Maksim Pronini karistusregistri andmetest ja Harju

Maakohtu 06.05.2021 otsusest nr 1-21-2824, nähtub, et süüdistatav on süüdi mõistetud KarS

§ 201 lg 1 järgi ning teda karistati 2 kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel

1 aastase katseajaga kohaldamata. Seega algas kohtu määratud katseaeg 06.05.2021 ja lõppes

05.05.2022. Kuivõrd süüdistatav pani süüteod toime ajal, mil viidatud otsusega karistus ei

olnud kustunud, oli süüdistatav isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.t tegemist

on KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuga. Samas on süüdistatav vargused toime pannud

süstemaatiliselt ning eraldi ei ole vaja enam teha viidet KarS § 199 lg 2 p-le 4. Kuivõrd

süüdistatav on varem toime pannud ka omastamise, on tegemist erilise isikutunnusega KarS §

24 lg 1 tähenduses, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi ning kuigi see tunnus oleks eraldi

kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, ei saa seda eraldi kvalifitseerida, kuivõrd

süüdistatava tegevus on kvalifitseeritav juba KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Seega tuleb eriline

isiktunnus nimetada süüdistuse formuleeringus, jättes selle paragrahvi lõike ja punkti

täpsusega fikseerimata.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatava Maksim Pronini käitumine õigesti

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 ettenähtud kuriteona, märkides ära ka süüdistatava

erilise isikutunnuse, s.t võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on

varem toime pannud omastamise.

3. TSIVIILHAGID

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXX OÜ esitanud hagiavalduse (II k, tl 249-252)

millest nähtuvalt soovib kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 2333,50 eurot

väljamõistmist süüdistatavalt. Samuti nõuda A-Pant OÜ ebaseaduslikust valdusest välja kolm

kullast käeketti (7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi, 6,20 grammi) XXX OÜ valdusesse, või

alternatiivselt temale õigusvastaselt tekitatud kahju 2457 eurot väljanõudmist süüdistatavalt.

Ades OÜ ebaseaduslikust valdusest välja nõuda kuus kullast käeketti (2,97 grammi, 4,26

grammi, 4,34 grammi, 4,85 grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi) XXX OÜ valdusesse, või

alternatiivselt temale õigusvastaselt tekitatud kahju 2382,25 eurot väljanõudmist

süüdistatavalt. Rahalised nõuded hüvitada XXX OÜ arveldusarvele.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §

1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise

eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei

oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või

mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb

kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju

iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on

varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud

kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku

uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043

sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanu isikule süüliselt kahju tekitanud

isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Maksim

Proninilt kannatanu kasuks vastavalt tekitatud kahjule.

XXX OÜ on esitanud alternatiivse tsiviilhagi, milles ta soovib temale kuuluvate asjade

tagastamist A-Pant OÜ võõrast valdusest või siis 2457 euro välja mõistmist Maksim Proninilt.

Kannatanu XXX OÜ on esitanud ka teise alternatiivse tsiviilhagi, milles ta soovib temale

kuuluvate asjade tagastamist Ades OÜ võõrast valdusest või siis 2382,25 euro välja mõistmist

Maksim Proninilt.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et 19.10.2024 varguse käigus Maksim

Pronin varastas kannatanult 13 kuldketti, millistest 9 on Maksim Pronin ja tema tuttav A

viinud pandimajja. A-Pant OÜ-le on edastatud tsiviilkostjaks tunnistamise määrus ja

kannatanu hagiavaldus, kuid kui kuldkettide ostja ei ole avaldanud seisukohta kuldkettide

tagastamisega seoses. Ades OÜ kui kuldkettide ostja ei ole nõustunud valduses olevate

kuldkettide tagastamisega. Käesoleval juhul on küll valdajatelt nõutavad asjad ära võetud ja

hoiustatud politseis, mistõttu on asja hoidjaks politsei, kui asjade otsesed valdajad ja endised

valdajad A-Pant OÜ ning Ades OÜ on asja kaudseteks kaasvaldajaks, kuid AÕS § 80 lg 1

alusel esitatav hagi esitatakse sellegipoolest senise valdaja vastu ning politsei kui asja otsene

valdaja on kohustatud asja välja andma sellele, kellele kohus selle määrab.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on varalise kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine

olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Käesoleval juhul on ilmselgelt

tegemist otsese varalise kahjuga, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. On tuvastatud, et Maksim Pronin

varastas vaidlusalused kuldehted XXX OÜ kauplusest, tekitades XXX OÜ-le varalist kahju ja

pantides ehted ise või sõbra abil, saades selle eest laenu ning politsei võttis selle ehted

kohtueelse uurimise käigus ära ja hoiustas asitõendite laos. Seega on esemed olemas endisel

kujul. Käesoleval juhul on kannatanu esimese alternatiivina taotlenud asja tsiviilkostja

ebaseaduslikust valdusest tagastamist ja juhul, kui kohus sellise nõude rahuldamata jätab, siis

vara väärtuse hüvitamist M. Proninilt. Põhimõtteliselt võib kannatanust omanik kiita heaks

kolmanda isiku ja valdaja vahelise käsutuse ja sel juhul saaks valdaja asja omanikuks ning

tema vastu suunatud vindikatsiooninõue lõppeks ja käsutuse heaks kiitnud endisel omanikul

tekiks nõue kolmanda isiku vastu, mille sisuks oleks asja hariliku väärtuse hüvitamine.

Käesoleval juhul aga nõuab kannatanu ebaseadusliku valduse lõpetamist ja vaid juhul, kui

kohus seda taotlust ei rahulda, siis hüvitise väljamõistmist süüdistatavalt. Seega ei ole

kannatanu kui vara omanik vara valdaja ja kolmanda isiku vahelist käsutust heaks kiitnud,

mistõttu puudub alus alternatiivse, s.o varalise kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamiseks.

Käesoleval juhul on vaidlusalune vara olemas, kuid varalise kahju nõude esitamise eelduseks

on vara hävimine või kaotsiminek.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on vaidlusaluste asjade puhul tegemist kuldkettidea, millede

väärtus oli kannatanu hinnangul varguse hetkel kokku 4839,25 eurot, süüdistatav on

vaidlusaluste ehted tsiviilkostjatele laenu tagatisena müünud kokku 1620 eurot eest

Arvestades eelmärgitud hinnavahet ning samasuguse asja harilikku väärtust, sai tsiviilkostja

aru, et pandina vastu võetud asja väärtus on oluliselt suurem kui väljastatud laenusumma.

Seejuures võeti tsiviilkostjalt valduses olev asi ära ja tsiviilkostja sai teada, et tegemist on

varastatud asjaga, s.t tsiviilkostja tegevuse läbi sattus käibesse süüteo toimepanemise

tulemusel saadud vara. Sellele vaatamata, olles teadlik nii asja omanikust, kuriteo

toimepanemisest ja ka väärtuste vahest, ei nõustu tsiviilkostja Ades OÜ valdust asja üle

loovutama. Kohus leiab, et kuna asi on omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte

vastaselt, tsiviilkostjast asja valdaja on sellest üheselt teada saanud, siis peab tsiviilkostja aru

saama ka sellest, et tema valdusel puudub õiguslik alus ja kannatanul kui omanikul on suurem

õigus asja vallata. Kuivõrd nende asjaolude esinemisele vaatamata tsiviilkostja asja valdusest

loobuma ei nõustu, on tegemist pahauskse valdusega AÕS § 35 lg 2 tähenduses. AÕS § 95 lg

3 kohaselt heauskset omandamist ei toimu kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil

omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kuivõrd vaidlusalused kuldketid on

kannatanust omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt ja varguse tulemusena, ei ole

uus valdaja asja omandanud heauskselt ning valdus asja üle on pahauskne ning kuna

tsiviilkostja on saanud valduse asja üle, mis on varastatud, on tegemist ebaseadusliku

valdusega AÕS § 34 lg 1 tähenduses. Sellest tulenevalt on XXX OÜ poolt Ades OÜ ja A-Pant

OÜ vastu esitatud tsiviilhagis esitatud nõuded asjade võõrast valdusest tagastamiseks

põhjendatud. AÕS § 80 lg 2 kohaselt tunnustab kohus XXX OÜ omandiõiguse nõuet temale

kuuluvatele kuldkettidele (kaaluga 7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi, 6,20 grammi) ning leiab,

et asjade väljanõudmine tsiviilkostja A-Pant OÜ ebaseaduslikust valdusest XXX OÜ valdusse

tuleb rahuldada ja Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituses hoiustatud 3 kuldketti

(kaaluga 7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi, 6,20 grammi) tuleb välja anda selle omanikule

XXX OÜ. AÕS § 80 lg 2 kohaselt tunnustab kohus XXX OÜ omandiõiguse nõuet temale

kuuluvatele kuldkettidele (kaaluga 2,97 grammi, 4,26 grammi, 4,34 grammi, 4,85 grammi,

4,40 grammi, 3,73 grammi) ning leiab, et asjade väljanõudmine tsiviilkostja Ades OÜ

ebaseaduslikust valdusest XXX OÜ valdusse tuleb rahuldada ja Põhja prefektuuri

isikuvastaste kuritegude talituses hoiustatud 6 kuldketti (kaaluga 2,97 grammi, 4,26 grammi,

4,34 grammi, 4,85 grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi) tuleb välja anda selle omanikule

XXX OÜ.

Kohus asub seisukohale, et puutuvalt XXX OÜ esitatud tsiviilhagisse 2333,50 euro nõudes

nähtub kriminaaltoimikust, et 19.10.2024 varstatud kuldkettidest ei saadud kätte 4 ketti ehk

3,98 grammine kett väärtusega 412,75 eurot, 5,27 grammine kett väärtusega 549,25 eurot,

8,51 grammine kett väärtusega 884 eurot ja 4,68 grammine kett väärtusega 487,50 eurot.

Kokku 4 ketti väärtusega 2333,50 eurot. Kahju tõendavateks dokumentideks on kannatanu

esindaja esitatud arve-saatelehed. Kohus on eespool leidnud, et on tuvastatud, et Maksim

Pronin on kõnealused 4 ketti 19.10.2024 toime pandud varguse käigus varastanud, millest

saab järeldada, et kannatanule on vargusega tekitatud varalist kahju vähemalt 2333,50 euro

ulatuses. Sellest tulenevalt peab kohus tsiviilhagis esitatud nõude suurust põhjendatuks.

4. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatavale inkrimineeritakse 2

varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara

arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele,

mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Ka süüdistatav ise on andnud

ütlusi, et pani teod toime, kuna oli vaja rahaliselt toetada enda laste ema ning ei näinud selleks

muud võimalust, teise varguse toimepanemisel oli küll hirm vahelejäämise osas aga tundis, et

on väljapääsmatus olukorras. Süüdistatava isikuandmete kohaselt ta enne kinnipidamist ei

töötanud, st tal puudus legaalne sissetulek, mis oleks taganud tema enda ja tema pereliikmete

ülalpidamise. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt töötas ta kuritegude toimepanemise ajal

mitteametlikult aga sissetulek oli liiga väike. Seega süüdistataval on pikemat aega puudunud

legaalne ja püsiv sissetulek, kuid süüdistataval lasub ka varalise kahju ja menetluskulude

hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse

lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei

oleks täidetav. Töötamise registri (II kd, tl 216-222) andmetest nähtub, et 2024. aastal on

Maksim Proninil olnud erinevaid töökohti, kuid kõik töötamised on olnud lühiajalised ja ei

ole olnud pikemad kui poolteist kuud, viimased kaks töösuhet on lõppenud kaks katseajal

ülesütlemise tõttu või töötaja soovil. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt oli

süüdistatava netosissetulek 2023. aastal 62 eurot (II kd, tl 215). Samuti ei ole süüdistataval

püsivat elukohta. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval

on 2 kehtivat kriminaalkaristus, mis on talle mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise

eest ning on süüdistataval tasumata 1 väärteo eest määratud rahatrahv. Seega on varavastaste

süütegude toimepanemisest saadav tulu süüdistatava jaoks tulusam kui töise tegevuse eest

saadav ja õigusvastasel teel tulu saamine on välja kujunenud süüdistatava elustiiliks ning

süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse

kohaldamise. Süüdistatav on ka oma ütlustes selgitanud, et tal on rahalised raskused. Kohtu

hinnangul ei oleks rahalise karistuse mõistmine kooskõlas ka süü suuruse ja karistuse

eripreventiivsete eesmärkidega. Seega ülaltoodu välistab üheselt rahalise karistuse

kohaldamise võimaluse ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat

karistust vangistuse näol.

Hinnates Maksim Pronini süü suurust KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava

õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe

ja korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks

järelduseks annab ka asjaolu, et Maksim Proninile inkrimineeritakse kahe varavastase kuriteo

toimepanemist. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod

toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime

või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja

süstemaatiliselt ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne karistus. Samas

arvestades seda, et osaliselt on varastatud ehted küll kannatanutele tagastatud, on ülejäänud

kuldehete puhul tekkinud varaline kahju küllaltki suur, ehk 2333,50 eurot, mistõttu leiab

kohus, et süüdistatava süü on keskmine.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses iga episoodi kohta ütlusi andes avaldanud kahetsust ja avaldas

kahetsust ka kohtuistungil. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab

võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste

süütegude süstemaatilisust ja rohkust leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole kuigi siiras.

Süüdistatav on jätkanud varguste toimepanemist pärast samalaadsete kuritegude eest karistuse

ära kandmist ehk 3,5 kuud pärast katseaja lõppu. Kaitsja tõi välja, et Maksim Proninil oli

valmisolek oma kahju heastada ning seda on ka süüdistatav antud ütlustes avaldanud. Kuid

kohus peab äärmisel ebatõenäoliseks, et isik, kes leidis, et on rahaliselt väljapääsmatus

olukorras, mistõttu ei näinud muud väljapääsu kui minna ehteid varastama, hiljem leiaks

rahalised vahendid, et ehted pandimajast välja osta ja kauplusele tagastada. Küll aga saab

kohus arvestada kergendava asjaoluna kaasaaitamist enamiku panditud kettide kättesaamisele.

Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust, panditud kettide

asukohtade välja toomist ja kahetsuse avaldamist, millesse kohus suhtub mõningase

kriitikaga, võib süüdistatavale karistuse mõista küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist

määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni

alammääras või selle lähedases määras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas

tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus.

Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

5. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel

ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses

oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav

määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu

põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungi

protokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu

suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud.

Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel

on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale

kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine

menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale

makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi süüdistatava tulu kogu 2023. aasta jooksul on olnud 62 eurot, leiab

kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult

isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud

isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude

vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning

kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku

seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Maksim Pronin on aga varem nii

kriminaal- kui väärteokorras karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega

tema elus ning süüdistatav on teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasneb menetluskulu,

mis jääb tema kanda. Lisaks sellele ei süüdistata süüdistatavat mitte ühe süüteo

toimepanemises, vaid varguste süstemaatilises toimepanemises, milline asjaolu välistab

tegude juhuslikkuse. Seega oli süüdistatav vargusi toime pannes üheselt teadlik sellest, et iga

järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei

tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel

asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude

vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies

mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, samuti süüdistatavalt välja mõistetavate

tsiviilhagide suurusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist

(KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

6. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt nr 24ATH32848, I kd, tl 110) on antud

19.10.2024 sündmuskoha vaatlusega võetud puuteproovid (pakendid nr 2-12), želatiinkilele

talletatud jalatsijälje fragment (pakend nr 1) ning N.Klt ja T.Mlt võetud võrdlusproovid.

Nimetatud proovide osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad

proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse

jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel.

Siim Mõistlik

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/