3-24-1970/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1970

Haldusasi

X.X. ja Y.Y. kaebus Elva valla vastu seoses

detailplaneeringu muutmise menetluse algatamata

jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Kaebaja – Y.Y.

Vastustaja – Elva vald

RESOLUTSIOON

1. Võtta X.X. määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja saata asi

tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

4. Tagastada X.X. määruskaebuse ja 22.11.2024. a avalduse lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Puhja Vallavolikogu (2017. a ühinemise tulemusena vald Elva valla koosseisus) kehtestas

23.03.2006. a otsusega nr 12 Puhja vallas Ridaküla külas Xxx kinnistu detailplaneeringu.

Detailplaneering hõlmab kuute kinnistut, sh X.X. ja Y.Y. kuuluvat Xxx kinnistut (registriosa

number xxx, katastritunnus xxx).

2. Elva Vallavalitsus tegi Xxx kinnistu omanikele 12.02.2024. a ettekirjutuse nr 4-17/30

Xxx kinnistu kanalisatsioonisüsteemi kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloaga kooskõlla

viimiseks. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt näevad kehtiv detailplaneering ja kinnistule

elamu ehitamiseks antud ehitusluba kanalisatsiooni lahendusena ette mahuti, kuid 09.11.2023

kontrolli käigus tuvastati kinnistul imbväljak. Detailplaneeringuala kinnistute suurust

arvestades ei ole võimalik tagada imbväljakute rajamisel piisavaid vahemaid

joogiveekaevudega, mistõttu ei ole tagatud piirkonna joogiveekvaliteet ning on võimalus

reostuse tekkeks. Ettekirjutusega kohustati Xxx kinnistu omanikke sulgema läbiviik kinnistul

asuva septiku ja imbväljaku vahel, võtma salvkaevu veeproovid enne ning pärast imbväljaku

sulgemist ning esitama omapuhasti ümberehitamist tõendav kaetud tööde akt koos fotodega

ning ehitusjärgne teostusmõõdistus. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15.08.2024.

Vallavalitsus hoiatas, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 1000

eurot.

3. Xxx kinnistu omanikud pöördusid 24.02.2024 ja 01.03.2024 Elva Vallavalitsuse poole

ettepanekuga muuta Xxx üksuse detailplaneeringut nii, et oleks võimalik:

1) detailplaneeringuga hõlmatud kuuele kinnistule rajada drenaažisüsteem sulavee, sademevee

ja puhastatud heitvee ärajuhtimiseks;

2) lubada kasutusele võtta kinnistute kanalisatsiooni lahendusena biopuhastid.

4. Elva Vallavalitsus vastas ettepanekutele 07.03.2024. a kirjaga nr 4-17/44. Vallavalitsus

selgitas, et biopuhasti kasutamine kanalisatsiooni lahendusena on mõeldav vaid sobiva

eesvoolu olemasolul. Senikaua, kui kinnistutele ei ole rajatud sobivat eesvoolu ning ei ole

kinnitatud uut detailplaneeringut, tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust, mille alusel on

lubatud vaid kinnine reoveemahuti. Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutus jääb

kehtima ja kinnistu omanikel tuleb asuda seda täitma. Muude lahenduste leidmine võib võtta

mitu aastat. Kraavi rajamiseks on vaja kinnistuomanike, Elektrilevi ning Põllumajandus- ja

Toiduameti nõusolekut. Kui kraavi rajamisega nõustutakse, on kõigi detailplaneeringualale

jäävate kinnistute omanike ühise avalduse alusel võimalik algatada detailplaneering

tehnosüsteemi muutmiseks.

5. Xxx kinnistu omanikud esitasid 12.03.2024 vaide, milles palusid ettekirjutuse tühistada.

Vaide põhjenduste kohaselt on ettekirjutus alusetu, põhineb valedel väidetel ning rikub vaide

esitajate õigusi. Puhja Vallavalitsus väljastas 22.11.2013. a korraldusega nr 271

projekteerimistingimused nr PT-11-2013 ja 17.02.2014. a korraldusega nr 47 väljastati

täpsustatud projekteerimistingimused nr PT-1-2014. Projekteerimistingimuste p-s 2.5. on

kanalisatsiooni kohta märgitud: „lokaalne, septikˮ. Projekteerimistingimuste alusel on

koostatud 03.03.2014. a ehitusprojekt nr 2013-2712-05. Xxx kinnistule rajatud

kanalisatsioonisüsteem vastab ehitusprojektile, mis omakorda vastab projekteerimis-

tingimustele.

6. Elva Vallavalitsus jättis 22.04.2024. a vaideotsusega vaide rahuldamata.

7. Xxx kinnistu detailplaneeringu alale jäävate Xxx, Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx kinnistu

omanikud tegid 31.05.2024. a pöördumises Elva Vallavalitsusele ettepaneku lubada

projekteerida heitvee suubla (torustikuna) Lehise transpordimaa idapoolsesse külge ja kraav

Ridaküla tee lõunapoolsesse külge, ning algatada Xxx detailplaneeringu muutmine, mis

lubaks reovee puhastussüsteemina kasutusele võtta biopuhastid. Pöördumises paluti lubada

peale vajalike kooskõlastuste saamist, projekteerimist ja suubla valmimist biopuhastite

paigaldamist isegi juhul, kui uut detailplaneeringut pole veel kinnitatud, so projekteerimis-

tingimuste alusel.

8. Elva Vallavalitsus vastas ühispöördumisele 01.07.2024. a kirjaga nr 6-2/22-1, milles

selgitas, et detailplaneeringuga on kõnealustel kinnistutel reovee käitlemiseks ette nähtud

kohtmahutid. Uue detailplaneeringu algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist vald

ette näha ei saa, kuna vaidlusalusel alal puuduvad võimalused heitvee immutamiseks või

suublasse juhtimiseks. Vallal sellise lahenduse rajamiseks vahendid puuduvad. Sademevee

ärajuhtimiseks kraavi rajamise osas selgitati, et vallavalitsus on pöördunud tee

katastriüksusega piirnevate kinnisasjade omanike poole. Juhul, kui vallal on võimalik

saavutada kokkulepped Ridaküla tee äärde jäävate kinnistute omanikega ning Põllumajandus-

ja Toiduamet väljastab vastavad tingimused, saab vallavalitsus Ridaküla tee äärde

projekteerida ja rajada sademeveekraavi. Sademevee kogumiseks ja kavandatavasse kraavi

suunamiseks tuleb Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx kinnistute omanikel see osa sademevee

kogumise kraavist ise rajada.

9. Xxx kinnistu omanikud pöördusid 04.07.2024 kaebusega halduskohtusse. Kaebajad

palusid kohtul kohustada XXXa algatama kiiremas korras Xxx kinnistu detailplaneeringu

muutmise menetlus. Kaebajad ei ole nõus Elva valla 01.07.2024. a vastusega ja leiavad

endiselt, et Elva vallal ei ole detailplaneeringu muutmise algatamiseks ühtegi takistust.

Detailplaneeringu muutmine on vajalik, et lahendada Ridakülas Lehise tee piirkonnas asuvate

kinnistute sademe- ja heitvee probleem. Kaebajad taotlesid esialgset õiguskaitset seoses Elva

Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutusega. XXX andis kaebajatele tähtaja 15.08.2024.

Selleks ajaks peavad kaebajad muutma enda kanalisatsioonilahendust. Kaebajad on esitanud

vallale kanalisatsiooni osas täpsustavaid küsimusi ja soovivad paigaldada biopuhastit, kuid

vastust pole saanud. Kaebajad palusid tähtaja pikendamist, kuid sellele pole vastatud.

Kaebajatel on Keskkonnaameti vastus, et nende kinnistule tehti paikvaatus ja ühtegi

pretensiooni ei esitatud. Reostust ei ole tuvastatud.

10. Tartu Halduskohus jättis 11.07.2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata. Halduskohus selgitas, et esialgset õiguskaitset ei saa taotleda haldusakti või

toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Kaebajad esitasid kaebuses nõude algatada

kiiremas korras Elva vallas Xxx kinnistu detailplaneeringu muutmine. Esialgse õiguskaitse

taotluses soovivad nad sisuliselt Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutuse kehtivuse või

täitmise peatamist. Kaebajad ei ole tähtaegselt ettekirjutust vaidlustanud ning kaebetähtaeg

selleks on möödunud. Ettekirjutus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kuna kaebuse esemeks

põhivaidluses ei ole Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutus, ei saa selle kehtivuse või

täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras taotleda kaebuses, millega soovitakse kohustada

vastustajat algatama detailplaneeringu muutmist.

11. Tartu Halduskohus jättis 26.09.2024. a määrusega kaebuse käiguta. Halduskohus

selgitas, et 01.07.2024. a vastuse nr 6-2/22-1 (detailplaneeringu muutmise algatamata jätmine,

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine) ja 07.03.2024. a kirja nr 4-17/44

(olemasolevale biopuhastile kasutusloa andmisest keeldumine) näol on tegemist

haldusaktidega. Kaebajatel on õigus taotleda kohtult kaebuse muutmist: 1) täiendades seda

detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata jätmise osas Elva Vallavalitsuse

01.07.2024. a vastuse tühistamise nõudega, ning 2) 07.03.2024. a kirja nr 4-17/44 osas

tühistamisnõudega. Halduskohus rõhutas, et juhul, kui kaebajad soovivad vaidlustada Elva

Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastust ka projekteerimistingimuste väljastamata jätmise osas,

tuleb seda sõnaselgelt taotleda. Lisaks selgitas kohus, et 07.03.2024. a kirja vaidlustamiseks

on kaebajatel möödunud tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamise tähtaeg, mistõttu tuleb

ühtlasi taotleda kohtult kaebetähtaja ennistamist.

12. X.X. esitas 30.09.2024 halduskohtule kaebuse muutmise taotluse, milles kinnitas, et

kaebajad soovivad täiendada kaebust, taotledes Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastuse

tühistamist detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata jätmise ja projekteerimis-

tingimuste väljastamata jätmise osas. Samuti soovivad kaebajad lisaks kohustamisnõudele

esitada 07.03.2024. a kirja peale ka tühistamisnõude. Kaebaja selgitas, et neil on kaks

probleemi: 1) üleujutused (sademevesi, sulavesi) ja 2) reovee käitlemine. Kaebaja lisas, et

Elva Vallavalitsus saatis Lehise tee ääres asuvate kinnistute omanikele 26.08.2024. a kirja

nr 4-10/5-43, millest kaebajad ei saa enam aru, kas detailplaneeringut on vaja muuta või saab

kraavid ja torud rajada ka ilma selleta. Kaebuse muutmise taotlusele oli lisatud kaebetähtaja

ennistamise taotlus, milles kaebaja märkis järgmist. XXX selgitas 07.03.2024. a vastuses,

et sadevee, sulavee ja puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on võimalik rajada kraav, ning kui

puudutatud kinnistute omanikud teevad ühise avalduse detailplaneeringuga tehnosüsteemide

muutmiseks ja detailplaneeringut muudetakse, siis saab kasutusele võtta biopuhastid. Kaebaja

soov on vältida üleujutusi ja seega nägi ta selles paremat lahendust. XXX lubas vastata

maikuu jooksul, kuid 30.09.2024 seisuga ei ole üleujutuse osas Elva vallalt mingit konkreetset

vastust.

13. Elva Vallavalitsus palus 14.10.2024. a vastuses jätta kaebajate taotlus möödalastud

kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuna tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus.

Vastustaja teatas, et kuna möödalastud kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis ei võta ta

seisukohta kaebuse muutmise taotluse osas.

14. X.X. esitas 15.10.2024 kaebuse täienduse, milles mainis esmalt Elva Vallavalitsuse

12.02.2024. a ettekirjutust ning kirjeldas seejärel Xxx kinnistule biopuhasti paigaldamiseks

11.07.2024. a ehitisteatise esitamise järgset olukorda. X.X. selgitas, et kaebajad soovivad

paigaldada biopuhasti esmalt kinnise süsteemina eeldusel, et suubla tekkimisel saab

biopuhasti läbinud vett suunata suublasse, kuid XXX on vastu, et kanalisatsioon jääb samale

kohale. Kaebajad esitasid 12.09.2024 vaide Elva valla poolt ehitisteatise kohta antud vastuste

peale.

15. Tartu Halduskohus rahuldas 31.10.2024. a määrusega kaebuse muutmise taotluse

osaliselt, lubades täiendada kaebust Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastuse nr 6-2/22-1

tühistamise nõudega (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis muus osas kaebuse muutmise

taotluse rahuldamata (p 2), võttis kaebuse menetlusse (p 3), tunnistas vastustajaks Elva valla

ja määras kaebusele vastamise tähtaja (p 4). Halduskohus põhjendas taotluse osaliselt

rahuldamata jätmist järgmiselt. Kaebajad taotlevad kohtu soovitusel nõusolekut kaebuse

täiendamiseks Elva Vallavalitsuse 07.03.2024. a kirja tühistamise nõudega. Veel kord

haldusasja materjalidega tutvudes ei näe kohus põhjust arvata, et Elva Vallavalitsuse

07.03.2024. a kirja vaidlustamata jätmise tõttu halduskohtumenetluses jääksid kaebajate

õigused kaitseta. Kaebajatel on võimalik saavutada kaebuse eesmärk, vaidlustades

vallavalitsuse 01.07.2024. a kirja tühistamis- ja kohustamisnõudega, ning 07.03.2024. a kirja

vaidlustamine ei ole kaebuse eesmärke silmas pidades otstarbekas. Halduskohus võttis

kaebuse Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a kirja peale tühistamis- ja kohustamisnõudes

menetlusse, märkides, et „teemaks on sademe- ja heitvee ärajuhtimine kaebajate kinnistultˮ.

16. X.X. esitas 05.11.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

31.10.2024. a määruse peale. Kaebaja selgitas, et 2014. aastal väljastati Xxx kinnistu

omanikele projekteerimistingimused elamu projekteerimiseks, ning 2017. aastal väljastati

kasutusluba. Kasutusloal on kanalisatsiooni liigina märgitud „lokaalne, puhastiˮ. Kaebaja

märkis, et tal on õigus kasutada oma kinnistul asuvat puhastit ning ta soovib seda ka edaspidi

kasutada.

17. Ringkonnakohus jättis 14.11.2024. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis

kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada enda tegelikku tahet ja

Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamise soovi korral esitada

nõuetekohane määruskaebus.

18. Kaebaja esitas 21. ja 22.11.2024 määruskaebuse täiendused, millest viimase adresseeris

ekslikult Riigikohtule. Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebaja esitas 22.11.2024. a avalduse

(pealkirjaks määruskaebus) 05.11.2024 esitatud määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja

arvestab sellega määruskaebuse lahendamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

19. Kaebaja X.X. vaidlustas määruskaebuses Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse osas,

milles halduskohus jättis kaebuse muutmise taotluse osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt väljastati kaebajatele 2014. aastal projekteerimis-

tingimused elamu projekteerimiseks. Kaebajad järgisid projekteerimistingimuste p 2.5, milles

oli kanalisatsiooni liigiks märgitud „lokaalne, septikˮ. 12.06.2017 koostatud ehitusprojekti

seletuskirja p-s 1.8.4 on selgelt kirjas: „Elamu heitveed on juhitud krundi kirdenurka

paigaldatud omapuhastisse”. Septik on omapuhasti üks liik. Imbväljak kuulub septiku juurde.

Ehitati vastavalt ehitusprojektile, mis omakorda vastab vallavalitsuse esitatud projekteerimis-

tingimustele. Puhja Vallavalitsuse 2017. a väljastatud kasutusloal on kanalisatsiooni liigina

märgitud „lokaalne, puhastiˮ. Kaebajal on õigus kasutada oma kinnistul asuvat puhastit.

Määruskaebuse kohaselt soovivad kaebajad endiselt vaidlustada ka Elva valla 07.03.2024. a

vastuskirja nr 4-17/44. Kaebajad peavad silmas lauset, milles vallavalitsus märkis:

„Kokkuvõtvalt tuleb Lehise tee kinnistutel asuda täitma 12.02.2024 saadetud ettekirjutust ja

likvideerida läbiviik septiku ja imbväljaku vahelˮ. Määruskaebuse kohaselt ei ole 5-liikmelise

pere elamine Xxx kinnistul ilma septiku või biopuhastita jätkusuutlik (ühes kuus kulub

kanalisatsiooni tühjendamiseks 360 eurot, kaebajad ei saa iga kuu sellist summat tasuda).

XXX eksitas kaebajaid, andes vastuses mõista, et kui pöördutakse ühiselt, siis saab

kaasaaegse lahendusena paigaldada biopuhastid ja üleujutuste vältimiseks rajada kraavi

(suubla). Vald käitus pahatahtlikult ja venitas põhjendamatult vastusega, pakkudes sademe- ja

heitvee ärajuhtimiseks justkui head lahendust, kuid ka 22.11.2024 seisuga ei ole selles osas

arenguid. Kaebajad paluvad võimaldada kasutada septikut koos imbväljaga kuni uue

lahenduse valmimiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast

kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärast

puuduste kõrvaldamist vastab praeguses asjas esitatud määruskaebus seaduses sätestatud

nõuetele määral, mis võimaldab selle läbivaatamist. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

menetlusse.

21. Määruskaebus tuleb rahuldada.

22. Halduskohus eksis kaebuse tõlgendamisel Elva Vallavalitsuse 07.03.2024. a vastuskirja

puudutavas osas ning andis seetõttu kaebajale ekslikult juhise täiendada kaebust nimetatud

kirja tühistamise nõudega. Kohtu selgitusele tuginedes kaebust täiendades ei saavutanud

kaebaja nõude menetlusse võtmist, sest kohus muutis enda seisukohta ja jättis 07.03.2024. a

kirja osas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks otstarbekuse kaalutlusel rahuldamata

(31.10.2024. a määruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et kaebajatel on võimalik saavutada kaebuse eesmärk Elva Vallavalitsuse

01.07.2024. a kirja tühistamise ja valla kohustamise nõuetega. Halduskohus jättis

ettevalmistavas menetluses välja selgitamata, kas kaebajate eesmärk oli lisaks

detailplaneeringu algatamisest ja projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisele

vaidlustada ka Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutust. Halduskohtu 31.10.2024. a

määruse resolutsiooni p 2 tuleb seetõttu tühistada.

23. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et Xxx kinnistul asuv septik paigaldati kaebajatele 2014.

a väljastatud projekteerimistingimusi järgides ning 2017. a väljastatud elamu kasutusloa

kohaselt on Xxx kinnistul kanalisatsiooni liigiks „lokaalne, puhastiˮ. Kaebajad soovivad

jätkata septiku kasutamist kuni uue lahenduse valmimiseni. Kaebajad soovivad selle

eesmärgi saavutamiseks vaidlustada Elva valla 07.03.2024. a vastuskirja nr 4-17/44 osas,

milles vallavalitsus märkis, et neil tuleb täita 12.02.2024. a ettekirjutust. Ringkonnakohus

selgitab, et vallavalitsuse seisukoht, et ettekirjutus jääb kehtima ja selle adressaatidel tuleb

seda täitma asuda, ei muuda vallavalitsuse 07.03.2024. a vastust haldusaktiks. Kaebajate

õigusi piiravaks haldusaktiks on siiski 12.02.2024. a ettekirjutus.

24. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks

sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku

kaebust muuta. HKMS § 2 lg 4 ls 2 näeb ette, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja

kaebuse nõuet või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.

25. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt on halduskohtul uurimisprintsiibist tulenev

kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu

selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi

saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Kuigi ainuüksi kaebajal on õigus

määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku

tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, on oluline, et kohus selgitaks

kaebajale tema valiku tagajärgi ning annaks võimaluse kaebuse eseme täpsustamiseks (vt

RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14; RKHKo 14.12.2009, 3-3-1-77-09, p 12).

Selgitamiskohustuse täitmine on eriti oluline juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud

õigusabi (RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14).

26. Halduskohtu 26.09.2024. a (kaebuse käiguta jätmine) määruse p-st 9 nähtub, et

halduskohus tõlgendas kaebust ja leidis, et kaebaja taotleb Elva Vallavalitsusele kohustava

ettekirjutuse tegemist Xxx kinnistu detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse

algatamiseks, ja et kaebajatel lubataks kasutada biopuhastit koos reovee imbväljakuga.

Määruse p-s 11 märkis halduskohus järgmist: „Haldusaja materjalide kohaselt on kaebajate

kinnistul juba olemas biopuhasti ja nemad taotlevad selle kasutamiseks (sh ka reovee

juhtimiseks kinnistul rajatud väljak) luba. Kohus rõhutab, et Elva Vallavalitsus sisuliselt

keeldus 07.03.2024. a kirjaga nr 4-17/44 kaebajatele kinnistul olemasolevale biopuhastile

(koos reovee imbväljakuga) kasutusloa andmisest. Tegemist on samuti haldusaktiga, mille

õiguslik jõud takistab kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamist. Seega tuleb kaebajatel

taotleda selle tühistamistˮ.

27. Halduskohus leidis kaebuse käiguta jätmise määruses ekslikult, et 07.03.2024. a kirja nr

4-17/44 näol on tegemist haldusaktiga, mille sisuks on olemasolevale biopuhastile kasutusloa

andmisest keeldumine. Nimetatud kirjast sellist järeldust teha ei saa. Samuti ei nähtu

halduskohtule selleks ajaks esitatud muudest dokumentidest, et kaebajate kinnistul asuks

biopuhasti, ega ka seda, et kaebajad oleks taotlenud sellele kasutusloa andmist ja et

vastustaja oleks kasutusloa andmisest keeldunud. Halduskohtule esitatud dokumentidest

nähtub selgelt, et reovee käitlemist puudutav probleem on tekkinud seoses kaebajate

kinnistul asuva septikuga (vt nt 12.03.2024. a vaie ja septiku toimivusdeklaratsioon,

22.01.2016 (kaebuse lisad 7 ja 8)). Vallavalitsuse ettekirjutusega kohustati vaide esitajaid

sulgema läbiviik septiku ja imbväljaku vahel hiljemalt 15.08.2024. Ettekirjutuse kohaselt

võib pärast seda olemasolevat septikut kasutada vaid lekkekindla reoveemahutina. Septiku

asendamine suurema reoveemahutiga on lubatud/soovituslik. Asendamise tõendamiseks

tuleb esitada koos kaetud tööde aktiga ka mahuti dokumentatsioon.

28. Biopuhastite rajamine on kaebajate (ja teiste vallale 2024. a mais ühise pöördumise

esitanud kinnisasjaomanike arvates) üks võimalus Xxx kinnistu detailplaneeringuga

hõlmatud kinnisasjadel reovee käitlemise probleemi lahendamiseks. Ka kaebuses sisalduvas

esialgse õiguskaitse taotluses märkisid kaebajad, et soovivad biopuhastit paigaldada. X.X.

lisas, et ta on seoses kanalisatsiooni ümberehitamisega esitanud täpsustavad küsimused Elva

vallale, kuid ei ole kaebuse esitamise seisuga vastust saanud. Samuti palus ta pikendada

ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaega, kuid vald ei ole talle vastanud.

29. Biopuhasti paigaldamiseks astutud sammudest teavitas X.X. halduskohut 15.10.2024

kaebuse täiendusena pealkirjastatud avalduses, mille halduskohus jättis sisuliselt tähelepanuta.

Halduskohus märkis 31.10.2024. a määruse p-s 13 järgmist: „Kaebajad esitasid kohtule

15.10.2024 uue pöördumise „kaebuse täiendusˮ, milles kirjeldasid valdavas osas kohtueelses

menetluses toimunud arutelu (dtl 140)ˮ. Eeltoodud kokkuvõtet arvestades võib arvata, et

halduskohus ei ole kaebaja avalduse sisu ja lisatud dokumentidega tutvunud. Seejuures jättis

halduskohus tähelepanuta nii avalduse tekstis kui ka avaldusele lisatud dokumentides

märgitud kuupäevad (nt ehitusteatise nr 2411201/17149 (reoveepuhasti rajamiseks) esitasid

kaebajad 11.07.2024). Kaebaja avaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub selgelt, et

edastatud info puudutab pärast kohtusse pöördumist (04.07.2024) tehtud toiminguid.

30. Halduskohtu 31.10.2024. a määrusest ei nähtu, miks jättis kohus Elva Vallavalitsuse

12.02.2024. a ettekirjutuse tühistamise nõude alusena tähelepanuta. Kaebuses sisaldunud

esialgse õiguskaitse taotlusest ja kaebusele lisatud dokumentidest nähtub selgelt, et kaebajad

pöördusid kohtusse lisaks üleujutuste probleemile ka seoses Elva Vallavalitsuse 12.02.2024.

a ettekirjutusega. Kaebajad esitasid koos kaebusega kohtule muude dokumentide hulgas ka

Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutuse ja selle peale esitatud vaide (kaebuse lisad 6 ja

7). Selles osas aitab kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus välja selgitada kaebuse

esitamise üht eesmärki – vaidlustada ettekirjutus, millega keelati kaebajate kinnistul asuva

imbväljaku kasutamine (heitvee pinnasesse immutamine) ja lubati pärast ettekirjutuse täitmise

tähtaega (15.08.2024) septikut kasutada üksnes kogumismahutina. Praeguses asjas ei ole

kaebajad kasutanud kvalifitseeritud õigusabi. Halduskohtul tuli arvestada, et olukorras, kus

kaebajad ei ole osanud enda nõudeid selgelt eristada ja sõnastada, tuleb halduskohtul olla

kaebuse eesmärgi ja sobivate nõuete väljaselgitamisel hoolsam ja aktiivsem.

31. Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS

§-le 37 ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1 ls 1). Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum,

millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). HKMS § 37 lg 3 järgi võib kaebuses soovi

korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Halduskohus kontrollib liitkaebuse

lubatavust iga nõude osas eraldi.

32. Kaebuse esitamise ajal ei olnud Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutuse täitmise

tähtaeg saabunud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni

kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigikohtu praktika

kohaselt võib haldusakti mõju ja praktiline tähendus säilida ka pärast kehtivusaja möödumist

ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti

kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem

enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista seega tingimata

tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud

haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub,

et kehtetu haldusakti „ületühistamineˮ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (RKHKo

13.11.2014, 3-3-1-44-14, p 10).

33. Ettekirjutuse peale tühistamisnõude esitamiseks ette nähtud 30-päevase kaebetähtaja

kulgemine algas vaideotsuse kaebajatele teatavakstegemisest (HMS § 87 lg 1, HKMS § 46 lg

1). Vastustaja esitatud andmete kohaselt toimetati vaideotsus kaebajatele kätte 23.04.2024

(11.07.2024. a vastus kohtunõudele). Kaebajad pöördusid kaebusega kohtusse 04.07.2024,

so veidi enam kui kaks kuud pärast vaideotsuse kaebajale teatavakstegemist. Kuna

halduskohus ei pööranud kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata

jättes ettekirjutust puudutavas osas kaebetähtaja ennistamise võimalusele vähimatki

tähelepanu, siis peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist.

33.1. HKMS § 71 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul saab mõjuvaks põhjuseks pidada

objektiivse takistuse esinemist, kuid Riigikohtu praktikas on tähtaja ennistamise alusena esile

toodud ka muid asjaolusid (vt nt RKHKm 01.10.2002, nr 3-3-1-57-02, p 19 ja 11.05.2016. a

määrus nr 3-3-1-18-16, p 13).

33.2. Kuigi kaebajad taotlesid kaebetähtaja ennistamist kohtu juhisest lähtudes 07.03.2024. a

kirjaga seoses, moodustab aeg, mille osas tuleks 12.02.2024. a ettekirjutuse peale

tühistamiskaebuse lubatavuse hindamisel välja selgitada, kas kaebetähtaja ületamiseks oli

mõjuv põhjus, osa samast ajavahemikust.

34. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus rikkus

uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust, jättes kaebuses ja ka 15.10.2024. a täienduses

nimetatud 12.02.2024. a ettekirjutuse osas välja selgitamata kaebaja tegeliku tahte ja kaebuse

eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude. Ringkonnakohus leiab, et neid rikkumisi ei ole

võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei saa asuda halduskohtu

asemel esimesena kaebuse nõudeid ja nende lubatavust kontrollima. See piiraks

menetlusosaliste võimalust kaitsta oma õigusi edasikaebe korras ja ei oleks seetõttu kooskõlas

kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõttega.

35. Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab

vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava

menetluse jätkamiseks. Halduskohus peab tühistatud osas selgitama välja nii kaebuse esitaja

eesmärgi kohtusse pöördumisel kui ka eesmärgile vastava taotluse (tühistamisnõue,

tuvastamisnõue) ning tühistamisnõude sobivuse korral lahendama kaebetähtaja ennistamise

küsimuse. Tühistamiskaebuse esitamisega seotud tähtaja ennistamise osas tuleb halduskohtul

esitatud materjalide põhjal hinnata, kas kaebajatel oli põhjust arvata, et XXX loobus

12.02.2024. a ettekirjutuse täitmise nõudest ja et reoveeprobleem laheneb kaebajate jt

omanike ühises ettepanekus soovitud viisil.

36. X.X. esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule järgmised dokumendid: 2014. a

väljastatud projekteerimistingimused (lisa 1), ehitisregistri andmete väljavõtte (lisa 2) ja 2017.

a väljastatud kasutusloa (lisa 3). Määruskaebusele lisatud dokumendid esitas kaebaja samal

päeval (05.11.2024) esialgse õiguskaitse taotluse lisadena ka halduskohtule. Määruskaebuse

esitaja lisas määruskaebuse puuduste kõrvaldamisel 22.11.2024. a avaldusele Elva

Vallavalitsusele 12.03.2024 esitatud vaide (lisa 1) ja õiguskantsleri 23.07.2024. a vastuse

X.X. pöördumisele (lisa 2). Kaebajad on juba esitanud halduskohtule 12.03.2024. a vaide

kaebuse lisana ja õiguskantsleri vastuse 30.09.2024. a kaebuse täienduse lisana. Kuna kõik

nimetatud dokumendid on kohtuasja toimikus juba olemas, siis puudub vajadus nende

täiendavaks lisamiseks asja materjalide juurde. Ringkonnakohus tagastab need kaebajale ja

selgitab, et lahendi edasikaebamisel on kõrgemal kohtuastmel juurdepääs kogu toimikule,

mistõttu ei ole vaja halduskohtule esitatud dokumente edaspidi uuesti esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)