2-24-117528/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-117528

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117528

Hagihind

5138,71 eurot

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi K.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood: 10100168,

asukoht: XXX, 11415, XXX; lepinguline esindaja Ahto

Järvela, Julianus Inkasso OÜ, e-post: XXX).

Kostja: K.K.

(isikukood: XXX, e-post:

xxxxxxxxxxxxx@gmail.com).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada If P&C Insurance AS hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista K.K.-lt If P&C Insurance AS-i kasuks 4852,27 eurot.

3. Välja mõista K.K.-lt If P&C Insurance AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 3950 eurolt alates

12.02.2025. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud K.K. kanda.

5. Välja mõista K.K.-lt If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulud 1122 eurot.

6. Välja mõista K.K.-lt If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 21-25, 81)

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 01.10.2022. a Viljandi vallas, xxxxxx külasxxxxxxxx

teel liiklusõnnetus, milles sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxxxx

sõitis otsa metallitöökoja aiale ja aias olnud gaasigrillile ning lahkus seejärel

sündmuskohalt. Väärteomenetluse raames tehti kindlaks, et sõidukit juhtis K.K.

(kostja) alkoholijoobes. Kahjustusi sai tiibvärav, aed ja gaasigrill. Sõiduki poolt

tekitatud kahju oli kindlustatud If P&C Insurance AS-i (hageja) poolt. Aia

remontimise korraldas omanik ise, mis läks maksma 2800 eurot ning uued väravad

maksid käibemaksuta 950 eurot. Grill hüvitati kokkuleppehinnaga (hinnanguline

turuväärtus) 200 eurot.

2. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 27.02.2023. a nõude kostjale kahju

hüvitamiseks summas 3950 eurot tasumise tähtajaga 10 päeva. Kostja raha tasunud ei

ole. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates nõudekirja tasumise

tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni seadusejärgse

viivisemääraga summas 704,84 eurot.

3. Vastuseks kostjale leiab hageja, et on tõendanud, et kahju põhistanud sõidukit juhtis

kostja, kelle suhtes on ka süüdimõistev kohtuotsus kohtuasjas nr 1-22-6171.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3950 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised perioodi 14.03.2023. a kuni 11.09.2024. a eest 704,84 eurot ja

jooksvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhivõla

tasumata jäägilt alates 12.09.2024. a. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 71-73, 75-77, 85-92)

5. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema sõidukiga avariid teinud. Kostja ostis auto ja

peale selle maha müümist hakati nõudeid esitama.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud

ning kuulub rahuldamisele.

7. Hageja kindlustusandjana on esitanud kostja kui kahju põhjustaja vastu tagasinõude

VÕS § 492 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 ja 4 alusel ning

nõuab kostjalt liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

8. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:

-

01.10.2022. a toimus Viljandi maakonnas, xxxxxxxx vallas, xxxxxx külas,

xxxxxxx teel liiklusõnnetus, milles sõiduk Škoda Octavia (registreerimismärgiga

xxxxxx) sõitis maha metallitöökoja väravad, kahjustas aias olevat grilli ja lahkus

sündmuskohalt.

-

02.10.2022. a alustati kostja suhtes väärteomenetlus selle kohta, et ta 01.10.2022.

a juhtis sama sõidukit joobeseisundis, mis lõpetati, kuna kostja mõisteti sama teo

eest Tartu Maakohtu 08.12.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6171 süüdi

KarS § 424 lg 1 järgi. Kohtuotsus jõustus 24.12.2022. a.

-

sõiduk oli kindlustatud hageja juures (dtl 56-58).

9. Kuigi kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema sõidukiga avariid teinud, on kohtu

hinnangul väärteo- ja kriminaalmenetluses tehtud kindlaks, et kostja juhtis

01.10.2022. a sõidukit joobeseisundis, põhjustas liiklusõnnetuse ja lahkus

sündmuskohalt.

10. Kohtupraktika kohaselt saab LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel kohus

liiklusõnnetuse kohalt lahkumise asjaolusid hinnata autonoomselt, andmata neile

karistusõiguslikku hinnangut. Juhul kui sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis

kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel

esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda (.25.04.2022 Riigikohtu otsuses nr

2-19-108066, p 16).

11. Seega leiab kohus, et LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 ja 4 sätestatud eeldused on täidetud,

kuna esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi

olles joobeseisundis ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt

sündmuskohalt.

12. Kahju hüvitamise nõude ulatuse osas kehtib LKindlS § 26, mille lg 1 kohaselt

kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral VÕS § 132 lg-tes 1–3 sätestatut

samast paragrahvist tulenevate erisustega. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning

võimaliku väärtuse vähenemise.

13. Varakahju vaatlusaktist (dtl 29-0) nähtuvalt sai kahjustusi kinnistu sissepääsuks

paigaldatud alumiiniumist liugvärav, mis oli kõverdunud ning kinnitusest olid lahti

tulnud jalgvärava postid. Samuti sai sõiduki manööverdamisel kahjustusi aias olnud

gaasigrill. Furanio OÜ (dtl 31-32) on teinud hinnapakkumise, mille järgi oleks uue

värava maksumuseks 6458,40 eurot (ilma paigalduseta), kuid omanik korraldas selle

ise. Gaasigrilli väärtuseks oli 200 eurot (dtl 35-41) Hageja on kahjujuhtumi

tagajärgede kõrvaldamiseks maksnud kindlustushüvitisena välja väravate maksumuse

2800 eurot (dtl 48) ja paigalduse 950 eurot (dtl 44 ) ning grill maksumuse 200 eurot

(dtl 43). Kahju suurust kostja vaidlustanud ei ole.

14. Kohus leiab, et hageja on tõendanud sõiduki kahjustamisest tuleneva kahju suuruse

ning selle hüvitamise kahju kannatanud isikule. Seega on hageja kahjunõue summas

3950 eurot põhjendatud.

15. Hageja edastas kostjale kahjunõuded 27.02.2023. a. (dtl 49-51) ning andis kahju

hüvitamiseks aega 10 päeva. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, sest kostjale

nõude täitmiseks antud aeg on möödunud (VÕS § 82 lg 3 lg 7) ning kostja ei ole

kahju hüvitanud. Seega võlgneb kostja hagejale 3950 eurot.

16. Võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise

kohustuse rikkumise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

17. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning

arvestab viivist alates 14.03.2023. a kuni 11.09.2024. a summas 704,84 eurot. Edaspidi

nõuab hageja viivist alates 12.09.2024. a kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et

hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning edasiulatuv viivisenõue

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt on põhjendatud.

18. Kohus mõistab kostjalt viivise välja kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana,

mis ajavahemiku 12.09.2024. a kuni 11.02.2025. a eest on 197,43 eurot ja sealt edasi

protsendina põhinõudelt.

19. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 3950 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku

14.03.2023. a kuni 11.02.2025. a eest 902,27 eurot (704,84 + 197,43) s.o kokku

4852,27 eurot ja edaspidi viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

12.02.2025. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulud

20. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja

rahalise suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg-st 1.

21. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

22. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja

palub kostjalt välja mõista.

23. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 5138,71 eurot tasuda riigilõivu 595 eurot. Seega on

põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv.

24. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud

menetlustoiminguid hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ning

sellele seisukoha esitamiseks peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 507

eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842).

25. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud

kokku 1122 eurot (595+20+507).

26. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik