3-23-2400/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2400

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.02.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.10.2023 piiril

väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230142170 ja kaebaja

viisa nr ITA041080522 kehtetuks tunnistamise otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X-i , esindaja Andreas Lunden

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Artjom

Fedjajev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada X-i kaebus.

3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 10.10.2023 piiril väljastatud sisenemiskeeld nr

2101230142170.

4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 10.10.2023. a otsus kaebaja viisa nr

ITA041080522 kehtetuks tunnistamise kohta.

5. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kantud menetluskulude katteks välja

1440 eurot.

6. Jätta menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

7. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

3-23-2400

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valgevene Vabariigi kodanikule X-ile (edaspidi ka kaebaja) oli 04.03.2022 Itaalia

Vabariigi poolt väljastatud C-liiki viisa numbriga ITA041080522 kehtivusega alates

10.03.2022 kuni 09.03.2027. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Narva piiripunkti

saabunud kaebajale 10.10.2023 kell 10.31 riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 alusel sisenemiskeelu

nr 2101230142170 (digitaalse toimiku lehed (dtl) 11–12). Riiki lubamisest keeldumise

põhjusena märgiti: „(E) Puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja

tingimusi“. Samuti tegi PPA 10.10.2023 otsuse kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise kohta

(dtl 9–10, 13), märkides ära järgmised põhjused: „ei põhjendanud kavatsetava viibimise

eesmärki ja tingimusi; kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud

põhjendused ei olnud usaldusväärsed; on tekkinud põhjendatud kahtlus viisa kasutamise

õigsuse kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses“.

2. X-i esitas 26.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 06.12.2023. a

määrusega menetlusse nõuetes tühistada PPA 10.10.2023. a piiril väljastatud sisenemiskeeld

nr 2101230142170 ja kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise otsus.

3. PPA esitas kaebusele 02.01.2024 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 03.01.2024 ja 04.01.2024 kohtule täiendavad seisukohad, paludes

kaebuse rahuldada.

5. Tartu Halduskohus otsustas 20.12.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses.

6. Kaebaja esitas kohtule täiendavad tõendid ja vastuse kohtunõudele 20.12.2024 ning

täiendavad seisukohad 16.01.2025.

7. Vastustaja esitas 14.01.2025 kohtu palutud täiendavad selgitused.

8. Kohus uuendas 30.01.2025. a määrusega asja arutamise ning teavitas pooli asjas lahendi

avalikult teatavaks tegemise uuest ajast.

9. Vastustaja esitas 03.02.2025 kohtule kohtu palutud täiendava tõendi ning kaebaja esitas

täiendavad seisukohad 03.02.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja palub tühistada sisenemiskeelu ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse järgmistel

põhjendustel.

10.1.

Kaebaja suhtes ei ole võimalik kohaldada Vabariigi Valitsuse 08.09.2022. a korraldust

nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“. Kaebaja oli

tavaline piiri ületav isik, kes liikus oma isikliku Valgevene numbriga autoga enda Itaalias

elava lapse ja abikaasa juurde. Ta on alates viisa saamisest korduvalt ületanud Euroopa Liidu

piiri, sh samas kohas ja sama teekonnaga, ning käinud sama viisaga oma pere juures. Kogu

3-23-2400

kaebaja pere osas käib Itaalias elamisloamenetlus ning kaebaja on elanud Itaalias pikka aega.

Ametnik ei toonud Narva piiripunktis välja ega selgitanud, mille poolest erines vaidlusalune

piiriületus varasematest. Asjaolud või õigusaktid ei olnud vahepealsel ajal muutunud. Seega

on haldusakt ebaselge ja arusaamatu, millega on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS)

nõudeid. Haldusaktis ei ole ära toodud faktilisi asjaolusid, mille alusel ametnik on teinud

järelduse, et kaebaja jaoks olid tingimused muutunud või tal puuduvad reisi eesmärki

õigustavad asjakohased dokumendid.

10.2.

Itaalia saatkonna väljastatud viisa oli kaebajale küll antud turismi eesmärgil, kuid

Itaalia annab sellised viisad isikutele, kes omavad Itaalias kinnisvara. Kaebaja oli sunnitud

käima Venemaal ja Valgevenes eesmärgiga lõpetada kõikvõimalikud ühendused nende

riikidega. Viisa väljastanud riik otsustab ise isiku usaldusväärsuse ja viisa saamise aluste

esinemise üle, seda ei saanud teha Eesti Vabariik. Kaebaja kasutas Eestit transiitriigina ning

tema sihtkoht oli tema Itaalias elav pere. Kui käimasoleva elamisloamenetluse raames

väljastatakse kaebajale ja tema perele tähtajatu elamisluba, siis kaebaja lapse suhtes Itaalia

kohus juba kohaldas esialgset õiguskaitset, millega tagas talle Itaalias sotsiaalabi, lubas käia

koolis ning saada muid tähtajatu elamisloaga kaasnevaid hüvitisi. Samuti on kaebajal Itaalias

oma maa ja elukoht. Kaebaja andis eeltoodud info piirivalvurile edasi, kuid ametniku

käitumine oli provotseeriv ja ebaviisakas. Ametnik eiras teadlikult kaebaja esitatud tõendeid

ja fakte. Haldusaktis ei ole sisenemisest keeldumise alustele viidatud ega arusaadavaid

põhjendusi toodud. Kaebaja selgitas ametnikule ja tõendas dokumentidega, et läheb oma pere,

sh erivajadustega lapse juurde, kes elab ja õpib Itaalias.

10.3.

Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides puudub nõue, et kõik piiri ületamisel esitatavad

dokumendid peaksid olema paberkujul, tõlgitud eesti keelde või notariaalselt tõestatud.

Kaebaja näitas ametnikule enda telefonist muu hulgas tõendeid Tallinnast Milanosse

broneeritud lennu kohta 11.10.2023, Tallinnas hotellitoa broneeringu kohta ööks enne lendu

(10.–11.10) ning 11.10.2023. a rongipiletit Itaalia Malpensa lennujaamast Arezzo linna, kus

kaebaja pere elab. Kõik kuupäevad ja maksed tõendavad, et piletid olid soetatud enne Eestisse

minekut. Kui ametnik kahtleb dokumendi ehtsuses või on vaja kontrollida isiku tausta,

dokumente vm, siis tuleb suunata kontrollitav isik teise astme kontrolli, kus eriteadmistega

isikud võtavad eraldi menetluses isikult ütlused, seostavad neid olustikuga jne ehk toimub

põhjendatud kontroll. Teise astme kontrolli käigus oleks saanud välja selgitada kaebajale

väljastatud viisa kohta käiva informatsiooni, kuid PPA ametnikud ei ole viisa infosüsteemi

kontrollinud. Teise astme kontrolli käigus oleks saanud ametnikud paluda saata kaebaja

esitatud elektroonilised dokumendid nt kordoni e-posti aadressile ja kaebajal kinnitada, et

dokumendid on saadud ametiasutusest, ning teha seeläbi kindlaks dokumentide ehtsus. PPA ei

ole täitnud tal lasuvat uurimiskohustust. Enam pole võimalik aga kindlaks teha, milliseid

menetlustoiminguid ametnik teostas.

10.4.

Ametniku võimetus lugeda itaalia keeles ja asjaolu, et dokumendid ei olnud seetõttu

arusaadavad, ei saa olla aluseks isiku riiki mittelubamisele ja viisa kehtetuks tunnistamisele.

Ametnik oleks võinud proovida nt mobiiltelefoni abiga esitatud dokumendist aru saada ning

võrrelda seda kaebaja enda antud selgitusega dokumendi sisu kohta. Samuti oli ametnikul

võimalik edastada dokumendid otse PPA-sse, kus pädevad isikud oleksid saanud teostada

nende üle täiendavat kontrolli. Selliseid menetlustoiminguid aga läbi ei viidud. PPA väited, et

kaebaja ei tõendanud, et tema perekond viibib piiriületuse ajal Itaalia Vabariigi territooriumil

ega esitanud dokumente oma teekonna tõendamiseks, ei vasta tõele, kuna kaebaja esitas

dokumendid, millega oli tõendatud, et tema pere on Itaalias ning tema oli teel sinna.

10.5.

PPA on paljasõnaliselt oletanud, et kaebaja ei suutnud piirikontrolli ajal politseinikele

3-23-2400

tõestada, et ta kavatseb Schengeni liikmesriikide territooriumilt õigeaegselt lahkuda (lubatud

90 päevast oli kaebaja viibinud Schengeni territooriumil juba rohkem kui 60 päeva). Kaebaja

suhtes puuduvad igasugused andmed ja märkused, et ta oleks varasemalt piirirežiimi ja

viisaeeskirja rikkunud. Kaebaja pidi jõudma autoga Tallinnasse, jätma auto Eestisse, käima

pere juures Itaalias ning tulema siis lennukiga tagasi. Kaebajal oli veel kasutada vähemalt 30

päeva võimalikust 90 päevast. PPA ei ole millegagi tõendanud, et kaebaja keeldus dokumente

esitamast ja milliseid dokumente üldse ametnik kaebajalt nõudis. Seega oli tegemist ametniku

omavolilise otsusega, mis ei ole seadusega lubatud.

10.6.

PPA selgitustest ei ole võimalik aru saada, millistest sätetest ja eesmärkidest on

juhindutud teise Euroopa Liidu liikmesriigi poolt väljastatud viisa kehtetuks tunnistamisel.

10.7.

PPA seisukoht, et tegemist on olnud arvutisüsteemis valmis olnud blanketi täitmisega,

ei anna talle õigust eirata HMS-s sätestatud haldusmenetluse läbiviimise reegleid. Seadustest

ja proportsionaalsuse põhimõttest kõrvalekaldumist ei saa õigustada igapäevase praktikaga.

10.8.

Kaebaja piiriületuse kohta PPA andmebaasi tehtud sissekanne on lünklik ja ühekülgne,

kuna seal on fikseeritud vaid ametniku tegevuse sammud, kuid sisulised dokumendid

puuduvad. Teise astme piiriületuse kontroll on menetlustoiming, mis peab olema

dokumenteeritud ning läbi viidud vastavalt HMS normidele, sh isiku ärakuulamise ja temalt

selgituste võtmise nõue. PPA andmebaasi tehtud sissekanne ei ole menetlustoimingu

protokoll, vaid tegevuse logi, millel ei ole määravat tähendust. Ametniku poolt koostatud

kokkuvõte kattub osaliselt kaebaja esitatud infoga ning suure tõenäosusega põhineb see teiselt

ametnikult saadud infole, mis oli juba moonutatud. Kaebajat ei kutsutud autost välja ning

teise astme kontrolli käigus ta selgitusi ei andnud. Kaebaja andis PPA-le selgelt mõista, et ta

läbib Eestit transiitriigina, minnes Itaaliasse enda pere juurde, ning tuleb samal viisil tagasi.

11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.

11.1.

PPA on kaebajale piiril sisenemiskeelu väljastamisel lähtunud seadustest tulenevatest

nõuetest ega ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09.03.2016. a määruse nr 2016/399 (edaspidi ka

Schengeni piirieeskirjad) norme. 10.10.2023 tõkestati kaebaja piiriületus põhjusel E ehk

piiriületaja ei suutnud põhjendada piirikontrolli teostavale politseiametnikule reisi eesmärki ja

tingimusi. 10.10.2023 toimunud piirikontrollis selgitas kaebaja, et soovib minna Itaalia

Vabariiki oma abikaasa ja poja juurde, kuid ei tõendanud oma reisieesmärki, kuna puudusid

reisipiletid või muud tõendid ja dokumendid tema reisieesmärgi ja tingimuste õigustamiseks.

Kaebaja ei tõestanud, et tema perekond viibib piiriületuse ajal Itaalia Vabariigi territooriumil

ega esitanud dokumente oma teekonna tõendamiseks. Kaebaja esitas piirikontrollis reisi

eesmärgi tõendamiseks telefonis salvestatud itaaliakeelse PDF faili. Kuna tegemist oli

telefonis salvestatud dokumendiga ning fail ei olnud paberkandjal, ei saanud PPA veenduda

dokumendi ehtsuses. Samuti ei olnud võimalik piirikontrolli käigus tutvuda dokumendi

sisuga, kuna tegemist oli võõrkeeles koostatud dokumendiga. Piirikontrolli läbimisel ei

suutnud kaebaja tõestada enda reisi eesmärki ja teekonda.

11.2.

Lisaks tuvastati piirikontrolli käigus, et kaebaja viibis Schengeni territooriumil

180-päevase perioodi jooksul rohkem kui 60 päeva. Kaebajale väljastatud Itaalia Vabariigi

viisa alusel võiks kaebaja viibida Schengeni territooriumil kokku kuni 90 päeva mis tahes

180-päevase ajavahemiku jooksul. Piirikontrolli ajal ei suutnud kaebaja politseinikele

tõestada, et ta kavatseb Schengeni liikmesriikide territooriumilt õigeaegselt lahkuda.

Eeltoodust tulenevalt tekkis piirikontrolli teostanud politseiametnikel põhjendatud kahtlus

kaebaja ütluste usaldusväärsuses ja tema piiriületus tõkestati.

3-23-2400

11.3.

Pärast Narva piiripunktis viisa kehtetuks tunnistamist, taotles kaebaja uue Itaalia

Vabariigi turismiviisa ning sai esitatud taotlusele positiivse vastuse. 30.11.2023 väljastati

kaebajale mitmekordne lühiajaline viisa nr ITA041994739. Lisaks on sisenemiskeeld oma

olemuselt ühekordne tõkend ning pärast Narva piiripunktis sisenemiskeelu saamist sisenes

kaebaja Schengeni territooriumile ehk Itaalia Vabariiki 05.12.2023. Kaebus tuleks kaebajale

tagastada, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Samuti

tuleks kaebus kaebajale tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus võtab esmalt seisukoha PPA väidete osas kaebuse läbi vaatamata jätmise aluste

esinemise kohta (I), lahendab seejärel kaebuse sisuliselt (II, III) ning jaotab viimasena

menetluskulud ja teeb muud menetluslikud otsustused (IV).

I

13. Vastustaja leiab vastuses kaebusele, et kaebus tuleks kaebajale tagastada kas vastavalt

HKMS § 121 lg 2 p-le 2 või p-le 21. Kohus tõlgendab vastustaja neid väiteid taotlusena

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 või 21 alusel, kuivõrd

taotluse esitamise ajal oli kaebus kohtu poolt menetlusse võetud. Kohus mõistab vastustajat

selliselt, et vastustaja on soovinud kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjusel, et 30.11.2023

väljastati kaebajale mitmekordne lühiajaline viisa kehtivusega alates 05.12.2023 kuni

05.06.2024, mille alusel kaebaja sisenes uuesti Schengeni territooriumile ehk Itaalia Vabariiki

05.12.2023, ning sisenemiskeeld on oma olemusest ühekordne tõkend.

14. Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 2 koosmõjus HKMS § 151 lg 2 p-ga 1 võib kohus jätta

määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebuse

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtumenetluse

tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse

muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskirja1 kohaselt on vastav kaebuse tagastamise alus

mõeldud juhtumiteks, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub

eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest. Kohtu hinnangul sellist olukorda praegusel

juhul ei esine.

15. HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi

vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu

hinnangul ei esine praeguses asjas ka nimetatud alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

Kaebaja kirjeldatud õiguste riive näol ei ole selle intensiivsuselt tegemist riivega, mis ei

õigustaks kohtus täiemahulise menetluse läbiviimist, samuti ei saa kaebuse rahuldamise

perspektiivi pidada väheseks.

16. Kohus jätab vastustaja taotluse seega rahuldamata ning lahendab kaebuse sisuliselt.

II

17. Esmalt on kaebaja palunud tühistada talle 10.10.2023 Narva piiripunktis väljastatud

sisenemiskeelu nr 2101230142170 (dtl 11–12). Tegemist on standardvormil koostatud

otsusega, millel on selle andmise aluseks märgitud RiPS § 91 ning põhjuseks see, et kaebajal

puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi (E).

1 Vt seletuskirja lk 22, kättesaadav aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-

4ac5-8884-7d5fe0ef8e99/halduskohtumenetluse-tohustamiseks-halduskohtumenetluse-seadustiku-

riigiloivuseaduse-ja-riigi-oigusabi-seaduse-muutmise-seadus/

3-23-2400

18. RiPS § 91 lg-st 1 tuleneb muu hulgas, et isikud, kellele ei antud piiriületamise luba,

peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega

ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati,

arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Vaidluse asjaoludele

kohalduvad isikute üle piiri liikumist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad. Schengeni

piirieeskirjade art 6 sätestab Schengeni territooriumile sisenemise nõuded kolmandate riikide

kodanikele ning sama artikli lg 1 punkti c järgi on üheks sisenemise tingimuseks see, et isik

tõendab kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning tal on piisavalt elatusvahendeid nii

kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks

kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või ta on võimeline omandama need vahendid

seaduslikul teel. Mittetäielik nimekiri nendest täiendavatest dokumentidest, mida

piirivalveametnik võib nõuda kolmandate riikide kodanikelt eeskirjade art 6 lg 1 punktis c

sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, on esitatud eeskirjade I lisas. Schengeni

piirieeskirjade art 14 lg 1 kohaselt on kolmanda riigi kodanikule, kes ei vasta kõigile

eeskirjade art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lg-s 5 osutatud isikute

kategooriatesse, liikmesriikide territooriumile sisenemine keelatud. PPA keelab välismaalasel,

kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Schengeni

piirieeskirjades toodud vormi (VSS § 282 lg 1). Kõnealune standardvorm on kehtestatud

Schengeni piirieeskirjade V lisa B osas (vt ka Schengeni eeskirjade art 14 lg 2).

19. PPA ei ole kaebajale Eestisse sisenemise mittelubamisel viidanud ühelegi teisele riiki

sisenemise tingimuse mittetäidetusele peale reisi eesmärki ja tingimusi õigustavate

dokumentide puudumise. See tähendab, et PPA ei ole viidanud ka sellele, et kaebajast lähtuks

oht mõne Schengeni liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule (vt Schengeni

piirieeskirjade art 6 lg 1 punkt e, RiPS § 17 lg 1 p 1). Seetõttu ei käsitle kohus lähemalt

kaebaja väiteid sellest, miks tema suhtes ei saanud kohalduda Vabariigi Valitsuse 08.09.2022.

a korraldus nr 247.

20. Puudub vaidlus, et kaebaja on Valgevene Vabariigi kodanik, kes omas 10.10.2023 Narva

piiripunkti saabudes Peterburis asuvas Itaalia Vabariigi saatkonnas väljastatud Schengeni

lühiajalist viisat 90 päevaks, kehtivusega alates 10.03.2022 kuni 09.03.2027 (dtl 15). PPA

piirikontrolli andmekogusse (PIKO) tehtud sissekannete (dtl 162–165) järgi näitas kaebaja

piiripunktis ametnikele itaaliakeelset PDF dokumenti (PPA tehtud fotod kaebaja telefoni

ekraanist dtl 141–143), mis kaebaja sõnul pidi tõendama, et nii kaebaja, tema abikaasa kui ka

laps taotlevad Itaalias elamisluba. PPA ametniku sissekande kohaselt selgus tõlkimisel, et

tegemist on alaealise lapsega seotud kohtutoiminguga. Veel märkis ametnik, et

elamisloataotlusi ei ole tehtud. Sissekande kohaselt ei esitanud kaebaja tõendust, et tema

naine ja laps on Itaalias, ning kaebaja tegelik reisi eesmärk oli ebaselge. Ametnik pidas

tõenäoliseks, et kaebaja kasutab enda turismiviisat, et jääda püsivalt Itaaliasse, ning ta ei

külasta Schengenit turismi eesmärgil.

21. PIKO sissekandest ning PPA kinnitusest selle kohta, milliseid dokumente kaebaja

piirivalveametnikule esitas (vt PPA 14.01.2025. a vastus kohtunõudele) saab kohus järeldada,

et PPA piirdus kaebaja kontrollimisel ennekõike tema esitatud passi (dtl 126–139), auto

registreerimistunnistuse ja juhiloa (dtl 135, 136), telefonist näidatud Itaalia kohtuasja andmete

ja itaaliakeelsete PDF dokumentide (dtl 140–143) ning abikaasa ja lapse reisidokumentide (dtl

143–145) hindamisega. PIKO väljavõttest ei nähtu, et ametnik oleks palunud kaebajal esitada

muid dokumente enda kavatsetava viibimise tingimuste tõendamiseks (reisipiletid, majutuse

broneering vmt) ja kaebaja oleks nende esitamisest keeldunud, kuigi kohtumenetluses väidab

vastustaja, et kaebajal puudusid reisipiletid või muud tõendid ja dokumendid tema

reisieesmärgi ja tingimuste õigustamiseks. Kaebaja on kohtumenetluse käigus kohtule muu

3-23-2400

hulgas esitanud 27.09.2023. a arve lennupiletite (TLL-MXP) ostu kohta (dtl 100,

reserveeringu nr RJ385D), 10.10.2023. a e-kirja ettevõttelt Wizz Air andmetega TLL-MXP

lennul lubatud pagasi kohta (dtl 101, reserveeringu nr RJ385D), pardakaardi 11.10.2023 kell

11.40 väljuvale lennule TLL-MXP (dtl 118, pardakaardil reserveeringu nr RJ385D),

booking.com kinnituse Tallinnas hotelli broneeringu kohta 10.–11.10 (dtl 102) ja rongipileti

Itaalia Malpensa lennujaamast (MXP) Arezzo linna 11.10.2023 (dtl 103–104). Eeltoodust

järeldab kohus, et kui PPA ametnikud oleksid kaebajalt viimati nimetatud dokumente tema

reisitingimuste ja teekonna kohta küsinud, oleks olnud kaebajal võimalik neid ka ametnikele

näidata. Menetlusosaliste seisukohtade pinnalt puudub alus vastupidisele seisukohale

asumiseks. Ainuüksi sellest, et itaaliakeelsete kohtudokumentide tegelik sisu polnud Itaalias

elamisloataotluse esitamine selle tavapärases tähenduses (vaid elamisõiguse taotlemine muul

õiguslikul teel, antud juhul kaebaja alaealise poja tervisliku seisundi tõttu) ja kontrollimisel

selgus, et elamisloataotlusi Itaalias ei olnud tehtud, ei saanud PPA teha järeldust, et tegemist

oli asjakohatute tõenditega. Hoolimata kaebaja näidatud menetlusdokumentide

võõrkeelsusest, sai PPA aru, et tegemist oli kaebaja pojaga seotud kohtutoiminguga (vt PIKO

väljavõte dtl 164). Samuti on kaebaja kohtumenetluses selgitanud, et ta kinnitas

piirivalveametnikule (kaamera peale), et ta ei olnud esitanud elamisloa taotlust Euroopa

Liidus, kuid tema pere asub Itaalias ning neil on saadud kaitse Itaalia Vabariigi siseriikliku

õigusakti alusel (kaebaja 04.01.2024. a avaldus, dtl 106).

22. Vastavalt VSS § 1 lg-le 2 kohaldatakse VSS alusel sisenemiskeelu otsuse tegemisel HMS

sätted, arvestades VSS erisusi. Haldusmenetluses on haldusorgan kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud (HMS § 6). Kohus leiab, et PPA on praegusel

juhul õigusvastaselt jätnud välja selgitamata täiendavad andmed kaebaja teekonna ja selle

eesmärkide kohta (vt ka Schengeni piirieeskirjade I lisa punkti c alapunktid i ja ii). Selle

tulemusel on PPA teinud pelgalt kaebaja ja tema perekonnaliikmete reisidokumentide ja

kaebaja esitatud itaaliakeelsete failide pinnalt ennatliku järelduse kaebaja reisi eesmärgi

ebaselgusest ja tegelikust soovist kasutada turismiviisat püsivalt Itaaliasse jäämiseks. Kohtu

hinnangul ei olnud PPA ametnik õigustatud tegema kaebaja abikaasa ja lapse

reisidokumentide, sh Itaalia Vabariigi väljastatud viisade (dtl 144, 145), ning Itaalia kohtus

kaebaja pojaga seotud menetluse dokumentide pinnalt järeldust, et kaebaja ei esitanud PPA-le

tõendeid tema abikaasa ja lapse Itaalias viibimise kohta. Samuti oli PPA-l seoses kaebaja

perekonna asukoha faktiga võimalus paluda kaebajalt täiendavate tõendite esitamist. Näiteks

on kaebaja kohtumenetluses esitanud mitmeid tõendeid tema poja Itaalias õppimise kohta (dtl

18, 19, tõlked dtl 17, 20) ning Itaalias tema ja tema abikaasa poolt sõlmitud üürilepingu kohta

(dtl 25–28, tõlge dtl 21–24; dtl 30, tõlge dtl 29).

23. PPA on veel väitnud, et kaebaja ei suutnud piirikontrolli ajal politseinikele tõestada, et ta

kavatseb Schengeni liikmesriikide territooriumilt õigeaegselt, s.o enne viisaga lubatud 90

päeva täitumist, lahkuda. Kohtu hinnangul ei anna ka see väide alust pidada PPA tegevust

õiguspäraseks. Tulenevalt Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 punktist c peab kolmanda riigi

kodanikul Schengeni alale sisenemiseks olema piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava

viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki,

kuhu lubamises ta on kindel, või ta on võimeline omandama need vahendid seaduslikul teel.

Kohtule arusaadavalt on PPA järeldus kaebaja mittetagasipöördumisest tuginenud

peaasjalikult PPA (kohtu hinnangul ennatlikule) kahtlusele, et kaebaja kavatses jääda püsivalt

Itaaliasse. Seda, et PPA oleks palunud kaebajal mingil viisil tõendada, et tal on võimalik

viisaga lubatud aja jooksul enda päritolumaale tagasi pöörduda, asja materjalidest ei nähtu.

24. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et PPA on kaebaja piiril kontrollimisel rikkunud

menetlusreegleid, mis tõi kaasa ebaõige järelduse tegemise sellest, et kaebaja ei olnud

3-23-2400

õigustatud Eestisse sisenema. Kaebajale väljastatud sisenemiskeelu otsust tuleb seetõttu

pidada õigusvastaseks ning kohus rahuldab kaebaja kaebuse sisenemiskeelu tühistamiseks.

III

25. Kaebaja on lisaks sisenemiskeelule vaidlustanud talle väljastatud Schengeni viisa

kehtetuks tunnistamise otsuse.

26. Välismaalaste seaduse (VMS) § 78 lg 1 kohaselt tunnistatakse lühiajaline viisa kehtetuks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009. a määruses nr 810/2009, millega kehtestatakse

ühenduse viisaeeskiri (edaspidi viisaeeskiri), sätestatud alustel. Viisa tunnistatakse kehtetuks,

kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud (viisaeeskirja art 34

lg 2, VMS § 77 lg 2). Tegemist on edasiulatuva kehtetuks tunnistamisega alates otsuse

tegemise hetkest (VMS § 77 lg 1). Viisaeeskirja art 34 lg-st 6 tulenevalt edastatakse otsus

viisa kehtetuks tunnistamise kohta määruse VI lisas esitatud standardvormi kasutades. VMS §

12 lg 2 sätestab, et VMS-s sätestatud viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse

sätteid, kui sama seadus ei sätesta teisiti.

27. Praegusel juhul tugines PPA kaebaja viisa kehtetuks tunnistamisel (dtl 9–10, 13) sellele,

et kaebaja ei põhjendanud kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi, kavandatava viibimise

eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning tekkinud oli

põhjendatud kahtlus viisa kasutamise õigsuse kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses (vt ka

viisaeeskirja art 34 lg 2 koostoimes art 32 lg 1 punkti a alapunktiga ii ja punktiga b ning art 21

lg 3 punktiga b). Vaidlustatud otsuse õiguspärasus sõltub seega sellest, kas PPA-l olid

piisavad alused eeltoodud järeldustele jõudmiseks.

28. Kohus mõistab vastustajat selliselt, et sarnaselt kaebajale sisenemiskeelu väljastamisega

lähtus PPA ka kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel ennekõike kahtlusest, et

kaebaja soovis viisa alusel asuda püsivalt elama Itaalia Vabariiki. Samuti ei ole PPA pidanud

reisi eesmärki piisavalt tõendavateks dokumentideks PPA-le telefonist näidatud

itaaliakeelseid kohtudokumente. Juba sisenemiskeelu õiguspärasuse hindamisel toodud

põhjendustele tuginedes leiab kohus, et PPA vastavad järeldused ning seisukohad kaebaja

põhjenduste ja viisa kasutamise õigsuse kohta tehtud avalduste ebausaldusväärsusest ja

kaebaja poolt viibimise eesmärgi kohta põhjenduste esitamata jätmisest ei olnud põhjendatud.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja avalduste pinnalt ei olnud tema reisi eesmärk

piisavalt selge ja oli põhjust kahelda tema põhjenduste tõele vastavuses. Kaebaja avalduste

usaldusväärsuses kahtlemiseks ei saanud anda alust võimalik mõistete mitmetähenduslikkus

olukorras, kus kaebaja väitis PPA-le, et kogu tema pere taotleb Itaalias elamisluba, kuid

kontrollimisel selgus, et elamisloataotlusi ei olnud tegelikult tehtud. Kui PPA sai tõlkimisel

aru, et kaebaja esitatud dokumentide näol oli tegemist kaebaja alaealise pojaga seotud

kohtutoiminguga ja kaebaja väitis lisaks, et laps on haige ja ta tahab teda Itaaliasse kooli

õppima panna, ei olnud PPA-l kohtu hinnangul alust lugeda kaebaja väiteid (sh dokumentide

võõrkeelsusest hoolimata) ebausaldusväärseteks.

29. Lisaks tuleneb viisaeeskirja art 34 lg-st 4, et kui viisaomanik ei suuda piiril esitada üht või

enamat art 14 lg-s 3 osutatud täiendavat dokumenti, ei too see automaatselt kaasa otsust viisa

tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta. Viisaeeskirja art 14 sätestab, millised

dokumendid ja teabe peab viisa taotleja selle taotlemisel esitama (sh reisi eesmärki tõendavad

dokumendid; majutusega seotud dokumendid; piisavate elatusvahendite olemasolu tõendavad

dokumendid; teave, mis võimaldab hinnata taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide

territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu). Nende tingimuste täitmise

kontrollimiseks täiendavate dokumentide mitteammendav loetelu on toodud viisaeeskirja II

lisas (sh nt dokument majutusettevõttelt, piletid reisi jätkamiseks, tõendid perekondlike

3-23-2400

sidemete kohta võõrustava/küllakutsuva isikuga). Seega ei saanud PPA tunnistada kaebajale

väljastatud viisat kehtetuks ka juhul, kui PPA ei pidanud võimalikuks arvestada kaebaja

esitatud itaaliakeelseid dokumente tema reisi eesmärki põhjendavate tõenditena. Kohtul

puuduvad alused arvata, et kaebaja oleks keeldunud PPA-le näitamast teisi tal olemas olnud ja

tema reisi eesmärki tõendanud dokumente (reisipiletid, Tallinna majutuse broneering,

üürileping, tõendid poja Itaalia kooli vastuvõtmise kohta jm). Selles, et kaebaja oli ka varem

korduvalt Itaaliat külastanud ja sealt seejärel lahkunud, sai PPA veenduda kaebaja passi

kantud piiriületustemplite pinnalt (vt kaebaja pass dtl 127–139).

30. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ka viisa kehtetuks tunnistamise otsust

puudutavas osas ning PPA 10.10.2023. a otsus kaebaja viisa nr ITA041080522 kehtetuks

tunnistamise kohta tuleb tühistada.

IV

31. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).

32. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ning kandnud kulusid

õigusteenusele kokku 1420 euro ulatuses (arved dtl 121–123). Kohtu hinnangul on olnud

kaebaja kulud õigusteenusele vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kohus mõistab

kaebaja menetluskulud kaebuse täies ulatuses rahuldamise tõttu HKMS § 108 lg 1 alusel

vastustajalt välja. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud ja ka vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas

lause).

33. Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel tema nime avaldatavas

kohtuotsuses tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)