2-24-18769/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Lahendi tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-18769

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus R L vastu

kahju hüvitamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248, asukoht:

Liivalaia tn 12, Tallinn)

K R (e-post: xxx)

R L (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Swedbank P&C Insurance AS avaldus rahuldada.

2. Välja mõista R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 11 826,66 eurot (s.h

põhinõue 9 855,71 eurot ja viivis 1 970,95 eurot).

3. Välja mõista R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis põhinõudelt (9

855,71 eurolt) alates 12.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta R L kanda.

4.1. Välja mõista R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks avaldaja menetluskulude

katteks 50 (viiskümmend) eurot.

4.2. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

5. Toimetada kohtumääruse ärakiri R Lle kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315

ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank P&C Insurance AS esitas avalduse R L vastu 11 826,66 euro kahju hüvitamise ja

lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt toimus

11.12.2021. a Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas xxx kahjujuhtum. Kahjujuhtum sai

alguse R Lle kuuluvast korteri nr xxx veeavariist. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja

avanud toimiku nr xxx. Kahjujuhtumi tagajärjel sai korteris nr xxx kannatada siseviimistlus ja

vara. Kahjujuhtumi tagajärje kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena kokku

välja 12 577,90 eurot. 17.01.2023. a saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr xxx,

milles palus avaldajale hüvitada muuhulgas vaidlusaluse kindlustusjuhtumi raames välja

makstud summa kokku 12 577,90 eurot hiljemalt 31.01.2023. a. Puudutatud isik ei tasunud

avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 06.04.2023. a

kohtuhoiatuse nr xxx, milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks

hiljemalt 13.04.2023. a. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida,

pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palub mõista välja R Llt

Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja põhinõue summas 9 855,71 eurot ja viivis

põhinõudelt 1 970,95 eurot, alates 12.12.2024. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta kõik menetluskulud R L kanda (avalduse esitamise

seisuga on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50,00 eurot) ja mõista need R Llt Swedbank P&C

Insurance AS-i kasuks välja. Mõista R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Kohus saatis puudutatud isikule avalduse koos sellele lisatud avaldaja nõudeid põhjendavate

dokumentidega, kohustades puudutatud isikut kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul

alates dokumentide kättesaamisest. Avaldus ja kirjaliku vastuse nõue on puudutatud isikule

AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 12.12.2024. a. Kohus saatis 19.12.2024. a dokumendid

puudutatud isiku aadressile xxx, Dokumendid tagastati. Kohus edastas 07.01.2025. a ja

21.01.2025. a puudutatud isikule avalduse ja kohtumääruse isiku enda poolt avaldatud (4-24-

2727) e-posti aadressile xxx.

Kohus selgitas puudutatud isikule, et kohus loeb 12.12.2024. a kohtumääruse ja dokumendid

kätte toimetatuks TsMS § 3111 lg 1 p 1, § 314 1 lg 3 ettenähtud korras, so elektrooniliselt

puudutatud isiku enda poolt kohtule antud e-posti aadressile.

Kohus kohustas puudutatud isikul 14 päeva jooksul kirjalikult esitama avaldusele omapoolsed

vastuväited või vastuse. Kohtuteates selgitati kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik

kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse

hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale

on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.

5. TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele

vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas

võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.

6. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi

eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult

kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13, p 22).

See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate

tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on

leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule

kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13, p

34).

7. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku

vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud.

Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit.

Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

8. VÕS § 132 lõigete 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku

hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse

vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta

hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

9. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx, ülevaatuse

akti nr xxx, fotod, korteri remonditööde pakkumised, hüvitisotsuse, garantiikirja nr xxx,

17.01.2023. a kahjunõude, kohtuhoiatuse.

10. Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492

lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema

rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et

võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

11. Vastutusest vabanemiseks tulnuks R Ll tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu

ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. R L

ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja

tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka

Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).

12. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste

olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud

isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks

kahju tekkinud.

13. R L kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et

puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

14. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

16. Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 14.04.2023. a kuni 11.12.2024. a eest summas 1

970,95 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.

17. TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

18. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivised 1970,95 eurot ja lisanduva viivise alates 12.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.

19. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 172 lõikele 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

21. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus R Llt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot

22. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik