Legislator Case Law & Legislation
2-24-113058/7 AI generated

2-24-113058/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-24-113058/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista C.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 563 eurot 33 senti (sh põhinõue 439 eurot 27 senti ja 16. juuli 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

Legislator headnote

AI generated

2-24-113058/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: juuli 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

Keywords

AI generated
non-active status inactivity after procedural stay telecommunications services provider credit transfer return under Hague Convention cancellation of securities
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-113058

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.W vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

618 eurot 24 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: C.W (isikukood XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi C.W vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista C.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 563 eurot 33 senti (sh

põhinõue 439 eurot 27 senti ja 16. juuli 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

124 eurot 6 senti).

3. Mõista C.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tasumata

põhinõudelt (439 eurot 27 senti) alates 17. juulist 2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud C.W kanda.

5. Mõista C.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 435 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt (435 eurot) tuleb C.W-l tasuda Aktiva

Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada

tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes ametlikud

Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 8. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse C.W-lt (kostja) 810 euro 66 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 20. juuni 2024. a määrusega käiguta ja andis tähtaja

nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 16. juulil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja

mõista põhivõla 439 eurot 27 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 16. juuli 2024. a

seisuga 124 eurot 6 senti ning viivised alates 17. juuli 2024 tasumata põhivõlalt VÕS § 113

lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS (esialgne võlausaldaja) 2. novembril

2016 kliendilepingu nr 27582540, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti

AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. 29. oktoobril 2016 sõlmiti seadme kasutusleping

nr 493480, mille alusel oli kostjal õigus kasutada teenust mobiilne internet ja sai enda

kasutusse seadme Digiboks Arris VIP 113. 10. jaanuaril 2018 sõlmiti seadmekindlustusleping,

mille alusel kindlustati seade Samsung Galaxy S8. 21. aprillil 2018 sõlmiti liitumislepingu

lisa nr 79090480 ja 19. mail 2018 liitumislepingu lisa nr 79687507, millega kostja sai

kasutada teenust Mobiil-ID.

Esialgne võlausaldaja esitas kostjale teenuste kasutamise eest arveid, mille kostja oli

kohustatud tasuma. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei ole tasunud arveid alates mai

2021. a arvest. Esialgne võlausaldaja loovutas 19. märtsil 2024 nõude kostja vastu hagejale.

3. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu kätte toimetatud 2. jaanuaril 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku

vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (16. jaanuariks 2025) ega ka hiljem

hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

7.1. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub

kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 175

eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 110 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

õigusabikulud 507 eurot, s.o kokku 702 eurot (dtl 67).

7.2. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud

2. jaanuaril 2025. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

7.3. TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv

175 eurot.

7.4. TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja

poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.

7.5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3 tunni

ulatuses tunnitasuga 169 eurot ning teinud järgmised toimingud: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule.

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p

25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot on põhjendamatult kõrge, kuna see

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajaks ei ole advokaat.

Senises kohtupraktikas on leitud, et juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasu on

üldjuhul 70–120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu

arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).

Tsiviilasja mahtu ja sisu ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide

(hagiavalduse) sisu ja mahtu arvestades peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt

õigusteenuse osutamisele kulunud aega 2 tundi põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna hageja on

käibemaksukohustlane, siis kuuluvad vastavalt hageja taotlusele õigusabikulud hüvitamisele

ilma käibemaksuta.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 435 eurot (175 eurot + 20 eurot + 240),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

8. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike

järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

10. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest,

et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik