2-24-12039/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt, V Tilt (isikukood xxx) hageja I, N Ti (isikukood xxx) kasuks välja Mõista kostjalt hageja I kasuks välja alates 01.03.2025 kuni hageja I täisealiseks
Legislator headnote
AI generated2-24-12039/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt, V Tilt (isikukood xxx) hageja I, N Ti (isikukood xxx) kasuks välja Mõista kostjalt hageja I kasuks välja alates 01.03.2025 kuni hageja I täisealiseks
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Otsuse aeg ja koht
11.02.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-12039
Tsiviilasi
N Ti ja R Ti hagiavaldus V Ti vastu elatise saamise
nõudes
Tsiviilasja hind
2589,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I: N T (isikukood xxx)
Hageja II: R T (isikukood xxx)
Hagejate seaduslik esindaja E V ja RÕA korras määratud
esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Kostja: V T (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagejate hagid kostja vastu elatise nõudes.
2. Mõista kostjalt, V Tilt (isikukood xxx) hageja I, N Ti (isikukood xxx) kasuks välja
sissenõutavaks muutunud elatis 1949,07 eurot (perioodi eest alates 08.08.2024 kuni
otsuse tegemiseni, sh 2025. a veebruarikuu elatis).
3. Mõista kostjalt hageja I kasuks välja alates 01.03.2025 kuni hageja I täisealiseks
saamiseni (s.o xxx) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) +
54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti perekonnaseaduse §
101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3
esimene lause) suuruse muutumisest.
4. Mõista kostjalt hageja II, R Ti (isikukood xxx) kasuks välja sissenõutavaks
muutunud elatis 1949,07 eurot (perioodi eest alates 08.08.2024 kuni otsuse
tegemiseni, sh 2025. a veebruarikuu elatis).
5. Mõista kostjalt hageja II kasuks välja alates 01.03.2025 kuni hageja II täisealiseks
saamiseni (s.o xxx) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) +
54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti perekonnaseaduse §
2-24-12039
101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3
esimene lause) suuruse muutumisest.
6. Kohustada kostjat tasuma igakuine elatis E V arveldusarvele iga kalendrikuu eest
ette hiljemalt eelmise kuu viimasel kuupäeval.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), v.a riigi õigusabi tasu ja
kulud, mis jäävad riigi kanda.
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda
riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank
AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb
lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
Hagejad esitasid Harju Maakohtule 08.08.2024 hagiavalduse (täiendatud 24.09.2024,
24.10.2024 ja 29.10.2024) kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt paluvad
hagejad kostjalt välja mõista hageja I kasuks kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxx)
ja hageja II kasuks kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx) alates 08.08.2024
igakuine elatis summas 287,72 € (baassumma) + 54,96 € (3% Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) - 40 € (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.aprillil, lähtudes
baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § mis muutub iga
aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene
lause) suuruse muutumisest.
Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud
vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb
tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi ja menetlusse võtmise määrus on kätte
2-24-12039
toimetatud (11.12.2024 KÄPO vahendusel), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja
jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus
kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud
asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma
vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha
perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt
määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja
tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise
kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja
kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise
ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine
elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2
järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette
kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma
ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere
toetuse arvel.
Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud
elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata
(TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse
esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema
esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või
elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,
mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui
kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja
soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud
nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis
tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja
ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,
millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette, kuid
kohus ei pea põhjendatuks määrata, et see tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette 5.
kuupäevaks. Kuigi eelmise kuu viimasel päeval tasumine hiljemalt tuleneb ka seadusest, siis
selguse huvides kohus määrab, et see tuleb tasuda eelmise kuu viimasel päeval.
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
2-24-12039
468 lg 1 p 2).
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
(allkirjastatud digitaalselt)