3-24-1802/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1802

Määruse kuupäev

11. veebruar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i kaebus Põlva, XXX 6 parkla ehitusteatise

tühistamiseks ja parkla ehitamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – XXX , esindaja Heiki Kolk

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluse

peatamiseks.

2. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).

Asjaolud

1. Kaebaja X on XXX 4 elamus paikneva korteriomandi omanik (dtl 6).

2. Ehitisregistrile esitati 15.04.2024 ehitusloa taotlus nr 2411271/04311 parkla rajamiseks

aadressil XXX 6 // XXX T11. Taotluse staatus on „Lubatud / Teavitatud“.

3. Kaebaja esitas 17.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks on tühistada

ehitusteatis XXX 6 parkla ehitamiseks (menetlus nr 425950) ja keelata parkla ehitamine

õuealale, elamute vahetusse lähedusse.

Kaebaja leidis, et õigusvastased on Põlva Vallavalitsuse 2024. aasta maikuu toimingud,

millega lubati XXX 6 õuealale rajada parkla ning vormistati ehitusteatis kaebajat kaasamata ja

tema avaldusi arvesse võtmata. Parkla ehitamine kahjustab kaebaja huve. XXX 4 elanikud

oleksid häiritud mootorsõidukite heitgaasidest ja mürast. Parkla ehitatakse vahetult teisele

poole kaebaja korteri välisseina. XXX 4 elamu lõunapoolse seina äärest on varem maha

võetud 12 puud. Maapinna kalle on ehitatava parkla suunas, mis võib vihmaperioodil kaasa

tuua maalihkeid. Maalihked ja puukändude väljajuurimine võivad põhjustada XXX 4 elamule

ettearvamatuid tagajärgi. Ehitise alune ala on XXX 4 ühendustee avaliku teega, mis vastustaja

ebaseadusliku tegevusega ära võeti. XXX 6 kaasomandi eseme kasutusotstarbe muutmiseks

1 Kättesaadav https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=2411271/04311

puuduvad kõigi kaasomanike nõusolekud. Kaebajat kui XXX 4 kinnisasja kaasomanikku ei

ole menetlusse kaasatud, kaasamine on saadetud haldusfirmale Kinnistuhaldus OÜ. XXX 6

parkla saab ehitada maja läänepoolsesse otsa haljasalale.

4. Vastustaja selgitas vastuses kohtunõudele, et esitatud ehitusloa taotluse nr 2411271/04311

puhul on tegemist ehitusteatisega. Tegemist on kinnisasja sisese olemasoleva parkla

rekonstrueerimisega. Parkla ei olnud registrisse kantud, seetõttu on registris kanne „rajamine“.

Vastustaja aktsepteeris ehitusteatise ilma eraldi haldusakti andmata. Sellest tulenevalt on

märge ehitisregistris „lubatud/teavitatud“.

XXX 4 korteriühistule saadeti kaasamiskutse arvamuse andmiseks 25.04.2024, tähtaegselt

arvamust ei esitatud. Vastustaja saatis ehitusõiguse taotlejale kahe korteriomaniku seisukohad

ning palus teha projektis parandused vastavalt esitatud seisukohtadele. Ehitusprojekti

asendiplaani ja seletuskirja on täiendatud. Ehitusteatise menetlus lõpetati 17.05.2024

täiendavaid nõudeid esitamata ja eraldi haldusakti andmata.

Seoses XXX 4 juurdepääsuga esitati 08.06.2024 vastustajale päring kinnistusisese tee

rajamiseks XXX 4 katastriüksusele, mis ühendatakse XXXaga. Vastustaja on esitanud selleks

tingimused. Juurdepääsu ei ole rajatud.

Kaebaja ei ole esitanud vastustajale avaldusi, mida saaks lugeda parkla ehitamise üle riiklikku

järelevalve tegemise taotlusteks.

Vastustaja leidis, et vaidlustatavat õigusvastast haldusakti ei ole antud ega menetlusnorme

rikutud, seega ei ole tühistamisnõude eeldused täidetud ja nõue tuleb jätta menetlusse

võtmata. Keelamisnõude osas märkis vastustaja, et vastustaja poolt on väljastatud ehitusteatis

parkla rekonstrueerimiseks. Rekonstrueeritav parkla ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja

esitas kaebuse eraisikuna ja lisatud ei ole andmeid, et tal oleks õigus esindada kaasomanike

huve. Vastustaja hinnangul on kaebus ilmselgelt põhjendamatu.

5. Kohus jättis 16.01.2025.a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli 10 päeva jooksul

arvates kohtumääruse kättetoimetamisest teatada, kas ta muudab kaebuse nõuet.

Kohus selgitas, et kaebuses esitatud nõuded ei ole lubatavad. Kuigi ehitusõiguse taotlemisel

esitati avaldus pealkirjaga „Ehitusloa taotlus“, on tegelikult toimunud ehitusteatise menetlus.

Vastustaja nõustus ehitamisega pärast ehitusteatise kontrolli ilma täiendavaid nõudeid

esitamata. Ehitusteatisega nõustumine ilma täiendavaid nõudeid esitamata on halduse toiming,

mida ei saa vaidlustada tühistamisnõudega. Keelamisnõudega ei saa seada tingimusi sellele,

kus ehitis kaebaja arvates võib või ei tohi paikneda, samuti ei saa keelamisnõudega takistada

ehitusteatise esitamisega tekkinud ehitusõiguse teostamist.

Kaebaja saab esitada kohtule nõude kohustada vastustajat riikliku järelevalve tegemiseks.

Selle nõude rahuldamise üheks eelduseks on, et kaebaja on esmalt taotlenud järelevalve

tegemist vastustajalt ning vastustaja on sellest keeldunud või kaebaja ei ole järelevalve raames

oma eesmärki saavutanud. Kui kaebaja ei ole esmalt esitanud järelevalve tegemise taotlust

vastustajale, siis on kaebuse eduväljavaated vähesed. Ka mitmed kaebaja sisulised

argumendid ei ole halduskohtumenetluses lubatavad. Kaebuse eduväljavaadete puudumine ei

takista asja menetlusse võtmist, kuid kaebajal tuleb arvestada võimalusega, et tema kanda

jäävad kolmanda isiku menetluskulud.

6. Kaebaja esitas 06.02.2025 koopiana ja 10.02.2025 originaalina kohtule avalduse. Kaebaja

taotles menetluse peatamist kuni kohtuasja 3-24-3247 lahendamiseni ning mitte anda

menetlusluba XXX 6 parkla rajamiseks. XXX 6 kinnisasjal paiknev tee ja (osaliselt) maa-ala,

millele ehitatakse parkla, oleks pidanud kuuluma XXX 4 maaüksuse hulka ja tuleb anda XXX

4 korteriomanike valdusse. Aastatel 1979 - 1998 tehti vigu XXX 4 ja XXX 6 elamute

ekspluatatsiooni andmisel ning maa erastamisel (korteriomandite seadmisel). Kaebaja

kavatseb tõstatada korteriühistu üldkoosolekul toimingu lõpetamise nõude esitamise XXX 6

korteriühistu vastu, et saada tagasi 1998.aasta veebruaris õigusvastaselt ära võetud

väljasõidutee ja maa-ala teest elamu suunas. Taotluse asja õiguspärasesse valdusse andmiseks

võib haldusorganile esitada 30 aasta jooksul nõudeõiguse tekkimisest alates. Õige ei ole see,

et tegemist on olemasoleva parkla ümberehitamisega. Olemas on õueala, mitte parkla. Õuealal

liiklemise reegleid tõenäoliselt rikutakse. XXX 6 korteriomanikel ei ole parklat vaja.

7. Kohtute infosüsteemi põhjal esitas kaebaja kohtuasjas 3-24-3247 Tartu Halduskohtule

nõude tuvastada, et 1979. aastal ehitati asfalttee XXX 4 elamu juurest XXXale ning 1998.

aastal arvas Põlva Linnavalitsus selle tee õigusvastaselt XXX 6 kinnisasja koosseisu. Kohus

tagastas kaebuse 13.01.2025.a määrusega. Tartu Ringkonnakohus tagastas kaebaja

määruskaebuse 06.02.2025.a määrusega. Määrused ei ole jõustunud.

Kohtu seisukoht

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 95 lg 1 annab kohtule võimaluse peatada

menetlus kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise

asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille

olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses.

Kohus jätab menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Käesoleva asja lahendamine ei sõltu

mingil viisil sellest, milline lõpplahend tehakse kohtuasjas 3-24-3247. Ehitusõiguse andmisel

ei oma tähtsust, kas ehitusõiguse taotleja on maaomanik ja kui ei, siis kas maaomanik on

ehitamisega nõus. See on eraõiguslik vaidlus, mis vajadusel lahendatakse maakohtus.

Lisaks, isegi kui kaebaja kaebus oleks kohtuasjas 3-24-3247 menetlusse võetud ja rahuldatud,

ei muudaks see fakti, et praegu kuulub maa-ala XXX 6 kinnisasja koosseisu. Haldusakt on

kehtiv ka juhul, kui kohus on tuvastanud selle õigusvastasuse. Seda selgitas kohus kaebajale

ka 13.01.2025.a määruses kohtuasjas 3-24-3247. XXX 4 ja XXX 6 maa erastamist

(erastamisel määratud kinnisasjade suurust ja piire) saab tagasi pöörata üksnes vastavate

kohaliku omavalitsuse haldusaktide tühistamise teel. Kohus tegi kohtuasjas 3-24-1010

kindlaks, et kaebaja oli vähemalt alates 2005. aastast ja tõenäoliselt ka varem teadlik, et tee

paikneb XXX 6 kinnisasjal (29.05.2024.a määruse punkt 10.1). HKMS § 46 lg 1 ja 7

sätestatud tähtajad tühistamiskaebuse esitamiseks on ammu möödas ja ei ole praegu enam

ennistatavad.

9. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks

võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Säte reguleerib olukorda, kus kaebaja on eksinud

kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude

esitamisest.2

Kaebuse eesmärgiks on vaidlustada XXX 6 kinnisasjal parkla ehitamine viisil, mis põhjustab

kaebaja õiguste rikkumise. Kohus tegi 16.01.2025.a määruse punktis 5 kindlaks, et kaebaja

esitatud nõuded ei ole selle eesmärgi saavutamiseks kohased ja ei ole ka lubatavad. Kohus

selgitas määruse punktis 6, milline on kaebaja eesmärgi saavutamiseks kohane ja lubatav

nõue. Kohus andis kaebajale võimaluse kaebuse nõuet muuta. Kaebaja esitas küll kohtule

2 riigikogu.ee. XIII koosseisu eelnõu 496 seletuskiri, lk 22

avalduse, kuid see ei sisalda kaebuse nõude muutmist. Kaebajal oli võimalus nõuet muuta

olenemata sellest, kas kaebaja taotles menetluse peatamist. Seega tuleb kaebus tagastada.

10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel riigilõiv

tagastamisele ei kuulu.

12. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kui kaebaja hinnangul rikub parkla ehitamine XXX

6 kinnisasjal tema õigusi, siis kohane ja eesmärgipärane õiguskaitsevahend on esitada

vastustajale taotlus ehitusjärelevalve tegemiseks. Kaebaja saab seejuures tugineda üksnes

tema enda õiguste rikkumisele ning tegemist peab olema ehitise või ehitamise otseste

kahjulike mõjudega, millele saab tugineda haldusmenetluses ja halduskohtus (vt 16.01.2025.a

määruse punkti 7). Kui kaebaja järelevalve käigus soovitud tulemust ei saavuta, siis saab

kaebaja esitada kaebuse halduskohtule.

Haldusmenetluses ja halduskohtus ei lahendata vaidlusi kaebaja ja XXX 4 või XXX 6

korteriühistu vahel või nende korteriühistute vahel, s.h valduse rikkumisest või äravõtmisest

tulenevaid nõudeid (asjaõigusseaduse § 44 ja § 45). Korteriühistu ei ole haldusorgan.

Eelnimetatud vaidlused on eraõiguslikud ja lahendatakse maakohtus.

13. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks