2-24-16912/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16912

Tsiviilasi

T.Y hagi C.G ja V.V vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1980 eurot ja 1980 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.Y (isikukood XXX; elukoht XXX) /ilmumata/

Kostja I: C.G (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx-xx,

XXX)

Kostja II: V.V (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx-xx,

XXX)

Kostjate seaduslik esindaja: V.H (isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxx-xx, XXX; e-postxxx)

Lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.Y hagi C.G ja V.V vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud

1. T.Y (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi C.G ja V.V (kostjad) vastu 22. jaanuari

2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-18477 välja mõistetud 270 euro, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruse elatise,

vähendamiseks (dtl 1-2). Hageja selgituste kohaselt ei võimalda tema majanduslik

olukord tasuda elatist väljamõistetud summas. Hageja sissetulekuks on toimetulekutoetus

200 eurot kuus, millest ta on võimeline tasuma kummalegi lapsele 50 eurot kuus.

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole

kunagi kostjate ülalpidamises osalenud. Elatise vähendamiseks puudub igasugune

põhjendus.

3. 20. novembri 2024 kirjaga selgitas kohus hagejale TsMS §-i 459 eelduseid ning andis

hagejale tähtaja hageja võimaluste muutumist tõendavate dokumentide esitamiseks.

Hageja sai kohtukirja kätte 16. detsembril 2024, kuid kohtule ta täiendavaid tõendeid ega

selgitusi ei esitanud.

4. 6. veebruaril 2025 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud. Kohus edastas T.Y-le

kohtukutse: 1) tähtsaadetisena aadressile XXX, xxxx, kuid kutse tagastati saatjale, kuna

saaja ei olnud kohal; 2) elektrooniliselt e-posti aadressile xxxxx, kuid hageja ei

kinnitanud kohtukutse vastuvõtmist; 3) e-toimiku vahendusel, kuid hageja ei ole

kinnitanud kohtukutse kättesaamist. 3. veebruaril 2025 helistas kohtuistungi sekretär T.Y-

le kaks korda ning edastas teate, et kohtuistung toimub 6. veebruaril 2025 kell 13.00 (dtl

20). Kohus loeb T.Y-le kohtukutse kätte toimetatuks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 3 kohaselt kui hageja ei ilmu

kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kuna

hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavad, siis rahuldas kohus kostjate

taotluse asja sisuliseks läbivaatamiseks.

5. Kostjate esindaja selgitas, et Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2019 kohtuotsusega

tsiviilasjas 2-18-18477 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja miinimummääras elatis.

Käesoleval ajal ei ole võrreldes nõude rahuldamise lahendi tegemise ajaga muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hageja ei olnud ega ole töövõimetu ning

tal ei olnud ega ole teisi lapsi, kes elatise väljamõistmise tõttu osutuksid varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Nagu ka varasema kohtumenetluse ajal on hageja

jätkuvalt töötu ning elab hagejale ja kostjate seaduslikule esindajale kuuluvas korteris ja

tal ei ole laenukohustust. Kostjate hinnangul tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

7. Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-18477 mõisteti

T.Y-lt V.V ja C.G kasuks välja alates 1. detsembrist 2018 miinimummääras elatis kuni

laste täisealiseks saamiseni.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada

hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui

pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad

asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel

nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui

oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul

aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et

annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel

peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või

vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d

32, 36; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja seisukoht on,

et elatise vähendamine on põhjendatud, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda

elatist tasuda. Seega on hagi elatise vähendamiseks lubatav.

9. Tsiviilasja nr 2-18-18477 menetlemisel on tuvastatud, et hageja on töötu, elab hagejale

ja kostjate esindajale kuuluvas korteris, tal puudub laenukohustus ning mõjuvad põhjused

ülalpidamiskohustusest vabanemiseks, st hageja ei ole töövõimetu, ega esine olukorda,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

10. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise

väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud

vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased

vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud

asjaoludega muutunud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Üldjuhul peab vanem andma lapsele

ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud summa suuruses. Üksnes PKS § 102 lg 2 3. ja

4. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks

elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja

mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS

§ 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud

summast väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Varasema kohtulahendi tegemisel

on arvestatud lapse vajadustega ning hageja materiaalsete võimalustega.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus ja sissetuleku

vähenemine töötasu osas. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama

hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et pärast maakohtu 22. jaanuari 2019 lahendi

jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal

esinevad hagejal asjaolud, mis õigustavad elatise vähendamist.

Hageja on uue asjaoluna esile toonud üksnes, et talle määratud toimetulekutoetusest ei

piisa väljamõistetud elatise tasumiseks. Hageja esitas kohtule toimetulekutoetuse

määramise otsuse (dtl 3-4), millest nähtub, et hageja on esitanud taotluse

toimetulekutoetuse saamiseks perioodi oktoober 2024 eest. Hagejale määrati

toimetulekutoetus summas 320,10 eurot. Tegemist on ühekordse toetuse määramise ja

maksmisega. Muid tõendeid hageja kohtu ette toonud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse

võttes, leiab maakohus, et hagejale toimetulekutoetuse määramine ei ole käesolevalt

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse

ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek

puudub. Ka toimetulekutoetust tuleb hagejal kasutada lapse ülalpidamiseks, arvestades ka

enda tavalist ülalpidamist.

Kostjate esindaja on avaldanud, et hageja pole elatist kunagi kostjate ülalpidamiseks

tasunud, mistõttu on hagejal tekkinud elatisvõlgnevus. Eeltoodu iseloomustab hageja

maksekäitumist. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagi rahuldamata.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud

kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik