2-24-14345/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-24-14345

Kohtuasi

Hagihind

OÜ MPa Ehitus hagi MIRO Ehitus OÜ ja A R vastu

võlgnevuse nõudes

61 454,44 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: OÜ MPa Ehitus, registrikood: 14003120, asukoht:

Pähklimäe põik 2, Piira küla, Vinni vald, 46607 Lääne-Viru

maakond

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas, e-

posti aadress: rait.sarjas@namm.ee

Kostja I: MIRO Ehitus OÜ, registrikood: 12779891, asukoht:

Seminari tn 10-1, 44316 Rakvere, Lääne-Viru maakond

Seaduslik esindaja: A R

Kostja II: A R, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti

aadress: xxxx

06.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista MIRO Ehitus OÜ-lt ja A Rlt solidaarselt OÜ MPa Ehitus kasuks välja

OÜ MPa Ehitus ja MIRO Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenev

täitmata kohustus 46 732,44 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada kolmkümmend

kaks eurot ja nelikümmend neli senti) eurot.

3. Mõista MIRO Ehitus OÜ-lt ja A Rlt solidaarselt OÜ MPa Ehitus kasuks välja

kahjuhüvitis 720 (seitsesada kakskümmend) eurot.

4. Mõista MIRO Ehitus OÜ-lt ja A Rlt solidaarselt OÜ MPa Ehitus kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivis 8 189,08 (kaheksa tuhat ükssada

kaheksakümmend üheksa eurot ja kaheksa senti) eurot.

5. Mõista MIRO Ehitus OÜ-lt ja A Rlt solidaarselt OÜ MPa Ehitus kasuks välja

viivis 47 452,44 eurolt alates hagi esitamisest, so 23.09.2024 kuni kohtuotsuse

1(5)

tegemiseni 2197,05 eurot ning viivis 47 452,44 eurolt alates 12.02.2025 kuni nõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ja kahjunõude kogusumma.

6. Jätta menetluskulud solidaarselt MIRO Ehitus OÜ ja A R kanda.

7. Mõista MIRO Ehitus OÜ-lt ja A Rlt solidaarselt OÜ MPa Ehitus kasuks välja

menetluskulud 3340 eurot (ilma käibemaksuta) ja lahendi jõustumisest kuni

kohase täitmiseni viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on OÜ MPa Ehitus hagi MIRO Ehitus OÜ ja A R vastu

võlgnevuse nõudes.

Tsiviilasjas oli määratud kohtuistung 06.02.2025. Kostjad said kohtuistungi kutse TsMS §

314¹ lg 2 alusel e-kirja teel kätte 10.01.2025. Kohtukutses on selgitatud kohtuistungilt

puudumist mõjuva põhjuse olemasolul ning kohustust tõendada mõjuvat põhjust. Samuti on

kohtukutses selgitus, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks kohtuistungile, muuhulgas

2(5)

eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. 06.02.2025 toimunud

kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Hageja taotles kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita

või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1

sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on esitanud kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja selgitanud nõudega

seonduvat.

Kohus ei ole tuvastanud TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise. Kostjad ei teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata

jätmiseks. Kohtukutse on saadetud e-posti aadressile, mille kostjad on ise kohtule oma

vastuses avaldanud. Kostjaid teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega

ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kostjad ei teavitanud, et nad oleks nõus

kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega nende osavõtuta.

Kohus peab otstarbekaks kostjatele selgitada, et juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja

taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei

arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja

vastuses esitatud vastuväiteid (vt Riigikohtu 02.11.2010 lahend nr 3-2-1-91-10, p 21,

29.01.2008 lahend nr 3-2-1-143-07, p 15).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks

määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja

möödumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS §

637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning hageja selgitustega istungil, leiab, et hagi

on õiguslikult põhjendatud hagi esemes toodud nõuete osas.

3(5)

Kohus mõistab MIRO Ehitus OÜ-lt ja A Rlt solidaarselt OÜ MPa Ehitus kasuks välja OÜ

MPa Ehitus ja MIRO Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenev täitmata kohustuse

46 732,44, kahjuhüvitise 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8 189,08 eurot, viivise

47 452,44 eurolt alates hagi esitamisest, so 23.09.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 2197,05

eurot (arvestatud viivisekalkulaatori alusel) ja viivise 47 452,44 eurolt alates 12.02.2025 kuni

nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ja kahjunõude kogusumma.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis ja täiendavalt peale kohtuistungit menetluskulude nimekirja, mille

alusel taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 3 340 eurot (ilma

käibemaksuta) järgmiselt: riigilõiv 1 540 eurot; tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine,

summa 900 eurot, õigusteenuse maht 5 tundi, tunnitasu määr 180 eurot + km; kostja vastuse

analüüs, 09.12.2024 seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 2-24-14345, summa 405 eurot,

õigusteenuse maht 2,25 tundi, tunnitasu määr 180 eurot + km; ettevalmistus ja osalemine Viru

Maakohtu 06.02.2025 istungil, menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-24-

14345, summa 495 eurot, õigusteenuse maht 2,25 tundi, tunnitasu määr 180 eurot + km.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 kinnitab hageja, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu

palub hageja mõista menetluskulud kostjalt välja ilma käibemaksuta. Tulenevalt TsMS § 176

lg-st 6 kinnitab hageja, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

esitatud kulud on kantud seoses käesolevas tsiviilasjas toimunud menetlusega.

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud

summas 3340 eurot (sh riigilõiv 1540 eurot ja õigusabikulu 1800 eurot, käibemaksuta).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse

esitanud ning kohus määrab, et kostjatel tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

4(5)

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

5(5)