3-24-3419/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3419

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba

paigutada X.W kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Rika

Laarits

Puudutatud isik – X.W , esindaja X

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta X.W määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

20. detsembri 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-3419 muutmata.

2. Vabastada X.W määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse

sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X.W (varasem perekonnanimi Y, sünd.

XX.XX.XXXX Eestis) omas Eestis pikaajalise elaniku elamisluba. Politsei- ja Piirivalveamet

(PPA) tunnistas 25.07.2019 otsusega nr 15.3-3.4/550-3 X.W pikaajalise elaniku elamisloa

kehtetuks, tegi isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele X.W

kinnipidamisasutusest vabanemisel ning kohaldas temale sissesõidukeeldu 3 aastaks. X.W

vaidlustas PPA 25.07.2019 otsuse haldusasjas nr 3-19-1514, kuid Tallinna Ringkonnakohtu

17.12.2020 otsusega jäeti tema kaebus rahuldamata (otsus jõustus 19.01.2021). X.W viibis

vangistuses 04.07.2018–01.09.2020 ning isiku vanglast vabanemisel koostas PPA 01.09.2020

3-24-3419

temale uue lahkumisettekirjutuse nr 1052233262 (sundtäidetav alates 01.09.2020) ja kohaldas

sissesõidukeeldu 3 aastaks. Harju Maakohtu 02.09.2021 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX mõisteti X.W süüdi ja määrati karistuseks 7-aastane vangistus (karistusaeg

11.11.2020–

11.11.2027) ning lisakaristuseks Eestist väljasaatmine koos 7-aastase sissesõidukeeluga. Harju

Maakohus vabastas 03.12.2024 määrusega nr X-XX-XXXX isiku kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) 416 lg 1 p 1 ja § 4241 lg 1 alusel vangistuse edasisest kandmisest. X.W

vabanes vanglast 19.12.2024 ning PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni tema Venemaale väljasaatmise korraldamiseks.

2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 19.12.2024 taotluse anda VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3

alusel luba paigutada X.W kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Esineb VSS

§ 68 p 4 kohane põgenemisoht, sest isik on pannud korduvalt toime tahtlike kuritegusid, mille

eest on talle mõistetud vangistus. Toimepandud kuriteod annavad aluse arvata, et isik võib ka

edaspidi käituda õigusvastaselt. Puudub usaldus, et isik võiks olla pöördunud seaduskuulekale

teele. Vabaduses ei hakkaks isik tõenäoliselt tegema PPA-ga koostööd ning hoiaks kõrvale

väljasaatmismenetlusest. Lisaks esineb oht, et isik võib lahkuda Eestist talle sobivasse

Euroopa Liidu liikmesriiki. Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes kohaldada VSS §-s 10

sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Kuna X.W-l puuduvad isikut tõendavad

dokumendid, siis ei oleks võimalik neid hoiule võtta. Isiku väljasaatmine sõltub peamiselt

Venemaa ametnikest, kes peavad vormistama isikule tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi.

Isik on selleks vajaliku taotluse Venemaa saatkonnale esitanud. Isiku kinnipidamine ei ole

ebaproportsionaalne ega ka vastuolus isiku tervise või turvalisuse kaalutlustega.

3. X.W selgitas Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 istungil, et ta on aidanud kaasa enda

dokumenteerimisele, kuid 2020. a-l jäi tal pass vahistamise tõttu Venemaa saatkonnast kätte

saamata. Isik palub kohaldada elektroonilist järelevalvet ja lubada tal elada ema juures. Isikul

puudub põhjus hoida väljasaatmismenetlusest kõrvale, sest ta peaks sel juhul viibima vanglas

veel ligi 3 aastat. Isik on teadlik keelust Eestist lahkuda. Vangistuse ajal käitus isik

eeskujulikult ning ta täitis kriminaalhoolduse tingimusi ka enne viimast süüdimõistmist. Kuna

Baltikumist saabuvaid kodanikke ei mobiliseerita Venemaa armeesse, sest kardetakse neid

olevat spioonid, siis ei ole isikul põhjust hoida väljasaatmismenetlusest kõrvale ka võimaliku

mobiliseerimise vältimiseks. Venemaa saatkonnast dokumentide saamiseks kulub arvatavasti

ca 3–6 kuud ning riigi jaoks oleks säästlikum jätta isik KPK-s kinnipidamise asemel selleks

ajaks vabadusse.

4. Tallinna Halduskohus andis 20.12.2024 määrusega VSS § 23 lg 1 p 1 alusel PPA-le

loa paigutada X.W KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 20.02.2025. Tuvastatav on isiku põgenemise oht VSS § 68 p 4 järgi, sest teda on korduvalt

karistatud vangistusega ja tema kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Viimati pani X.W

toime alaealise vägistamise. Prokuratuur ei toetanud isiku vabastamist. Varasema käitumise

tõttu puudub isiku suhtes usaldus ja ta ei ole usaldusväärne. X.W oli enne viimase kuriteo

toimepanemist samuti kriminaaljärelevalve all, kuid see ei takistanud kuriteo toimepanemist.

Lähtuda ei saa üksnes isiku enda väidetest oma ümberkasvamisest. Vabaduses viibides võib

isik tõenäoliselt asuda ennast väljasaatmismenetlusest kõrvalehoidmiseks varjama (sh lahkuda

mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki). Põgenemisohu osas tuleb lisaks arvestada, et

Venemaa värbab isikuid sõdima Ukraina vastu. Isiku väited, et teda mobiliseerimine ei

ähvarda, ei põhine mingil ametlikul väljakuulutatud poliitikal. Usutavad ei ole ka isiku väited,

et ta soovibki minna Venemaale, et alustada seal uut elu. Kui isik teeb enda

dokumenteerimisel PPA-ga koostööd ja täidab oma kohustused, saab seda arvestada edaspidi

2(6)

3-24-3419

kinnipidamise võimalikul pikendamisel. Vangistuses viibimise ajaga võrreldes on olukord

muutunud ja PPA võib lahkumisettekirjutuse VSS § 72 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel sundtäita. VSS §

10 lg 2 ei näe järelevalvemeetmena ette ka võimalust kohaldada elektroonilist järelevalvet.

Seadusandja ei ole isiku KPK-s kinnipidamisel näinud ette ka arvestamist kinnipidamise

maksumusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X.W palub 01.01.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 20.12.2024 määrus ja

uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta viivitamata KPK-st. Isikul

dokumentide puudumine on tingitud vangla tegevusetusest, sest vangla hinnangul ei pea

kinnipeetaval olema dokumente. Isikut ei peaks pärast vangistusest vabastamist pidama uuesti

kinni haldusorgani eelneva tegevusetuse tõttu. Isiku abikaasa ei saa teda KPK-s külastada, mis

rikub õigust perekonnaelule. Kui isik peaks asuma väljasaatmisest kõrvale hoidma, saaks

kohus KrMS § 416 lg 6 alusel pöörata kandmata jäänud karistuse uuesti täitmisele. Seetõttu

on isiku põgenemine või menetlusest kõrvalehoidmine vähetõenäoline. Halduskohus ei ole

arvestanud, ei isik kandis osa talle mõistetud vangistusest ära ja käitus vanglas eeskujulikult.

Uue kuriteo toimepanemise riski ei saa järeldada ainuüksi varasema kuriteo toimepanemisest,

vaid isiku ohtlikkust tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Isik on selgelt avaldanud soovi Eestist

lahkuda ja tal puudub põhjus PPA-le vastu töötada. Venemaa 31.05.2002 seaduse nr 62-FZ

järgi ei kuulu endistelt NSV Liidu aladelt välja saadetud isikud mobiliseerimisele. Isiku

põgenemise ohtu ei saa seega seostada väidetava mobiliseerimishirmuga. Halduskohus ei

tohtinud lisaks arvestada prokuratuuri arvamusega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2024

määrus nr 1-20-1503, p 9). Isik on nõus KPK-st vabastamisel alluma järelevalvemeetmetele

kohtu äranägemisel ning palub teha talle kehtiva reisidokumendi kättesaamisel uus

lahkumisettekirjutus.

6. PPA palub 23.01.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varem

esitatud seisukohade juurde ja nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Isiku

põgenemisohu saab VSS § 68 p 4 alusel tuvastada tema varasema käitumise ja temaga seotud

asjaolude kogumi põhjal. Viited tingimisi enne tähtaega vabastamise asjade praktikale ei ole

asjassepuutuvad. Isikut ei peeta KPK-s kinni tema karistamise eesmärgil, vaid tema

väljasaatmise täideviimise tagamiseks. Isik alustas enda dokumenteerimist pärast PPA

01.09.2020 lahkumisettekirjutuse tegemist, kuid väljastatud pass jäi kätte saamata, sest isik

sattus uuesti vanglasse ning Venemaa saatkond oli nõus andma passi üle vaid isikule endale.

Isik sõlmis 13.02.2024 kooselulepingu ja muutis oma nime, kuid ei asunud taotlema Venemaa

saatkonnast uut dokumenti, vaatamata sellele, et taotles samas karistuse kandmisest

vabastamist Venemaale lahkumiseks. Seega võib järeldada, et isik ei soovi teha koostööd

endale dokumendi hankimisel. Isikule on tehtud kehtiv 01.09.2020 lahkumisettekirjutus ja

PPA ei koosta uut ettekirjutust. Põgenemise oht ei tähenda üksnes isiku riigist lahkumist, vaid

ka enda varjamist riigisiseselt. Põgenemisohtu suurendab isikul Eestis kindla elukoha

puudumine. Harju Maakohus vabastas 03.12.2024 määrusega isiku karistuse edasisest

kandmisest üksnes tema Venemaale väljasaatmiseks, mistõttu ei tähenda see isiku võimalust

viibida Eestis edasi vabaduses. Isiku väljasaatmine on viibinud tema enda tõttu ja varasemalt

kohaldatud järelevalvemeetmed ei ole täitnud oma eesmärki.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, sest tema pikaajalise elaniku

elamisluba tunnistati PPA 25.07.2019 otsusega nr 15.3-3.4/550-3 kehtetuks ja X.W

3(6)

3-24-3419

kaebus haldusasjas nr 3-19-1514 on jäetud Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2020

otsusega rahuldamata (otsus jõustus 19.01.2021). PPA kohustas 01.09.2020

ettekirjutusega nr 1052233262 X.W

Eestist lahkuma (sundtäidetav alates 01.09.2020) ja kohaldas talle Schengeni sissesõidukeeldu

3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. X.W ei ole lahkumiskohustust täitnud ning

tema väljasaatmine ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik. Ehkki X.W

taotles 2020. a-l Venemaa saatkonnast passi, ei saanud ta seda kätte, sest sattus uuesti

vanglasse. Harju Maakohtu 03.12.2024 määruse nr X-XX-XXXX alusel vabanes isik

viimasest vangistusest 19.12.2024, kuid tema Eestist väljasaatmine ei ole olnud võimalik, sest

isikul puudub jätkuvalt kehtiv reisidokument, kusjuures ta oli 13.02.2024 kooselulepingu

sõlmimisega koos muutnud ka oma nime. Kuivõrd isik ei ole senini Eestist lahkunud, siis on

PPA 01.09.2020 ettekirjutus jätkuvalt kehtiv ja selle täitmise tagamiseks on isiku KPK-s

kinnipidamine VSS § 23 lg-te 1 ja 11 kohaselt võimalik, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmed ei oleks selle eesmärgi saavutamiseks piisavalt tõhusad ning

kinnipidamine ei riku ka proportsionaalsuse põhimõtet.

8. VSS § 23 lg 1 järgi on kinnipidamine eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku

põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). PPA

tugines 19.12.2024 taotluses VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3 ning seostas põgenemise ohtu

VSS § 68 p-s 4 märgitud asjaoludega. VSS § 68 p-st 4 tulenevalt esineb välismaalase

põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või

toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Halduskohus käsitles PPA

taotluse rahuldamisel üksnes X.W põgenemise ohtu, nõustudes selles osas PPA

järeldustega. Halduskohus ei ole VSS § 23 lg 1 p-ga 3 seonduvat käsitlenud, kuid

ringkonnakohus märgib siiski, et nimetatud alus ei olnud KPK-sse paigutamisel

praegusel juhul asjassepuutuv, sest puuduvad tõendid, et isik oleks olnud juba sõna või

teoga keeldunud väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisest, kusjuures vaidlust

ei ole, et varasemalt (2020. a septembris) on isik samasisulist kohustust täitnud.

Kinnipidamise seisukohalt ei oma tähtsust, mis põhjusel isikul kehtiv reisidokument

vangistusest vabastamise hetkel puudus, vaid oluline on isiku käitumine praeguses

väljasaatmismenetluses. Samuti ei olnud põhjust arvata, et dokumentide hankimine

viibiks kaebajast sõltumatute asjaolude tõttu. Eeltoodud järeldust ei muuda see, et PPA

10.02.2025 taotlusest isiku KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nähtuvalt on

selgunud, et kuna puudutatud isik muutis oma perekonnanime, siis tuleb tal enne passi

taotlemist läbida veel kodakondsuse tõendamise menetlus, mis kahtlemata muudab tema

väljasaatmise protsessi mõnevõrra pikemaks.

9. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et VSS § 23 lg 1 p-s 1 ja § 68 p-s 4 märgitud

asjaolude esinemine põhjendab puudutatud isiku KPK-s kinnipidamist. X.W

põgenemise ohtu ei ole järeldatud ainuüksi viimase kuriteo toimepanemisest, vaid nagu

ka halduskohus viitas, on isikut karistatud korduvalt, kusjuures tema toimepandud

kuriteod on muutunud ajas raskemaks. Harju Maakohtu 03.12.2024 määruses nr X-XX-

XXXX on välja toodud, et isikul on hetkel viis kehtivat kriminaalkaristust. Sama

kinnitab PPA taotlusele lisatud karistusregistri 19.12.2024 väljavõte. Isik on viibinud

mitmel korral vangistuses, varasemalt on teda karistatud eeskätt süstemaatiliste varguste

eest, kuid viimati mõisteti X.W süüdi alla 18-aastase isiku vägistamise eest ning

karistati pikaajalise vangistusega koos Eestist väljasaatmisega. Isegi kui X.W käitumine

viimases vangistuses oli eeskujulik, tuleb arvestada, et mida rohkem on varasemaid

karistusi ja mida raskemaid kuritegusid on isik toime pannud, seda suurema kaaluga on

4(6)

3-24-3419

paratamatult ka tema karistusandmed. Tuleb silmas pidada, et X.W vabastati Harju

Maakohtu 03.12.2024 määrusega nr X-XX-XXXX vangistuse edasisest kandmisest

üksnes tema Venemaale väljasaatmise võimaldamiseks, kuid näiteks X.W tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamist ei ole Harju Maakohus 11.06.2024 määruses ega

ka Tallinna Ringkonnakohus 27.08.2024 määruses pidanud põhjendatuks. Isiku

varasemast käitumismustrist lähtudes esineb tema puhul arvestatav uute kuritegude

toimepanemise oht, mille korral pöörataks isiku ärakandmata jäänud karistus täitmisele

(KrMS § 4241 lg 4) ning see välistaks tema väljasaatmise. Järelikult on väljasaatmise

tulemuslikkuse tagamiseks isiku kinnipidamine põhjendatud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on selgelt otsitud ja asjakohatud puudutatud isiku väited, et

tema KPK-sse paigutamise on põhjustanud esmajoones Tallinna Vangla tegevusetus.

Puuduvad andmed, et isik oleks üldse püüdnud koos KrMS § 416 lg 1 p 1 alusel

vabastamise taotlemiseks soovi avaldamisega või enne tema vabastamist taotleda

Venemaa saatkonnalt väljasaatmiseks vajalikku dokumenti, kuid vangla poleks seda

võimaldanud. Pole arusaadav, miks peaks vangla seisukohti kinnipeetaval vangistuse

ajal kehtiva reisidokumendi vajaduse või selle puudumise kohta laiendama ka

olukorrale, kus kinnipeetav soovib taotleda dokumenti, mis on vajalik tema võimaliku

vabastamise eesmärgi saavutamiseks (st väljasaatmise täideviimiseks).

11. Kuna X.W kuritegude toimepanemist kajastavad andmed viitavad juba piisavalt tema

puhul esinevale põgenemisohule, siis ei oma isiku kinnipidamise seisukohalt määravat

tähtsust, kui usaldusväärseteks saab pidada isiku väiteid selle kohta, et ta on nõus

lahkuma Venemaale ja teeb PPA-ga väljasaatmismenetluses koostööd (sh vaatamata

asjaolule, et ta on elanud Eestis kogu oma elu ja siin elavad tema lähedased ning

väljasaatmisega kaasneb ühtlasi 7-aastane sissesõidukeeld Schengeni alale) ning

Venemaa seaduste järgi ei ähvarda teda mobiliseerimine ja Ukrainasse sõdima saatmine.

Oluline on silmas pidada, et VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu tuleb

mõista tavatähendusest laiemalt, sh mitte üksnes pakku minemise ohuna (vt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p-d 18.4 ja 18.6).

12. Puudutatud isiku kinnipidamist ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks. Tegemist

on isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega maksimaalselt kaheks kuuks ja pole

põhjust eeldada, et Venemaale lahkumiseks vajalike dokumentide kättesaamine viibib

ebamõistlikult. PPA on varasemalt 01.09.2020 otsusega nr 1052233262 kohaldanud

puudutatud isiku suhtes VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid, kuid see ei

osutunud piisavaks, et hoida ära uue kuriteo toimepanemist, mille tagajärjel sattus isik

uuesti vanglasse ja lahkumisettekirjutus jäi täitmata. Neid asjaolusid arvestades ei

pruugiks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ka siinsel juhul piisavalt tagada

isiku kättesaadavust lahkumiskohustuse sundtäitmiseks. Isiku väited tema perekonnaelu

ülemäärasest riivest ei anna alust keelduda tema kinnipidamiseks loa andmisest.

Kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalasele tagatakse üldjuhul mh võimalus suhelda ja

kohtuda ka lähedastega (vt VSS § 23 lg 5 p 6 ning § 2610 lg-d 2 ja 8). Määruskaebuses ei ole

esitatud mingeid andmeid selle kohta, et puudutatud isik on avaldanud siseministri 16.10.2014

määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 18 kohaselt KPK-s kinnipidamise

ajal soovi kohtuda enda registreeritud elukaaslasega, kuid sellest on keeldutud. Kui isik on

taotluse esitanud ja see on jäetud rahuldamata ning isik leiab, et sellega on rikutud tema

õigusi, on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus KPK tegevuse peale.

13. Eelneva põhjal jääb X.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

5(6)

3-24-3419

20.12.2024 määrus muutmata.

14. Puudutatud isik on taotlenud mh menetlusabi tõlkekulude kandmiseks.

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused

on täidetud. Puudutatud isik viibis enne kinnipidamist pikka aega vanglas ja peeti pärast

vanglast vabastamist kohe kinni ning on seejärel viibinud KPK-s. Harju Maakohtu

03.12.2024 määrusest nr X-XX-XXXX nähtuvalt on isikult kriminaalasjas välja

mõistetud menetluskulud 2288,40 eurot seni täielikult tasumata. Neist asjaoludest saab

järeldada, et isik ei oleks võimeline tõlkekulusid tasuma. Kohtulahendi tõlkimiseks

menetlusabi andmisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning

seda ei välista ka esindaja olemasolu (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS § 110 lg

1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon,

edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul vene keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)