1-24-7440/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2025, Kuressaare

Kriminaalasja number

1-24-7440 (24274050208)

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Kriminaalasi

Merle Kuusmaa süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Rainer Amur

Süüdistatav

Merle Kuusmaa, isikukood 46701250012,

Kaitsja

määratud kaitsja Margo Põbo, kaitsja osavõttu

kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud

Kohtuistungi toimumise aeg

11. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Merle Kuusmaa süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

vangistus 1 aasta.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata,

kui Merle Kuusmaa ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu.

3. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

11. veebruarist 2025.

Menetluskulud

4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Merle Kuusmaalt

välja riigituludesse menetluskulu 2247,64 eurot, mis koosneb sundrahast 2050 eurot

ja määratud kaitsja tasust 197,64 eurot.

5. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetega 187 eurot (v.a

viimasel kuul 190,64 eurot). Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks

kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu

viimaseks kuupäevaks.

6. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr

EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank

AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb

märkida viitenumber 99924700036746 ja makse selgituseks „menetluskulu, Merle

Kuusmaa, kr asi 1-24-7440“.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi,

esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse

kuulutamisest.

ASJAOLUD

1. Merle Kuusmaad süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, s.o ilma talle kirjutatud

retseptideta käitles, s.o omas, valdas ja hoidis, ajavahemikul 05.02.2024–06.09.2024

Saare maakonnas Saaremaa vallas suures koguses, s.o kokku 2000 mg psühhotroopset

ainet diasepaam.

2. Merle Kuusmaa tegu seisnes selles, et tema helistas 05.02.2024, 04.03.2024, 05.04.2024,

06.05.2024, 10.06.2024, 05.07.2024, 21.08.2024 OÜ KK perearstikeskusesse ja esines

perearst KK patsiendi J.Z-ina (J.Z), küsides retsepte psühhotroopset ainet diasepaami

sisaldavale ravimile Valocordin Diazepam. Perearstikeskuse töötaja arvaski, et helistajaks

on J.Z ning lasi perearstikeskuse perearstil KKl kirjutada J.Z nimele 05.02.2024,

04.03.2024, 05.04.2024, 06.05.2024, 10.06.2024, 05.07.2024, 21.08.2024 välja retseptid

psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavale ravimile Valocordin Diazepam. Samuti

helistas Merle Kuusmaa 06.09.2024 OÜ KK perearstikeskusesse ja esines perearst KK

patsiendi J.Z-ina, küsides enda abikaasale B.Cle samuti retsepti psühhotroopset ainet

diasepaami sisaldavale ravimile Valocordin Diazepam. Perearstikeskuse töötaja arvaski, et

helistajaks on J.Z ning lasi perearstikeskuse perearstil KKl kirjutada B.C nimele

06.09.2024 välja retsepti psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavale ravimile Valocordin

Diazepam. Peale seda läks Merle Kuusmaa 05.02.2024, 05.04.2024, 06.05.2024,

21.08.2024, 06.09.2024 X Apteeki, 04.03.2024 D Apteeki ja 10.06.2024 F apteeki ning

ostis ravimid J.Z ja B.C retseptidega välja väitega, et ostab ravimid J.Zle ja B.Cle.

05.07.2024 saatis Merle Kuusmaa N Apteeki XX kes ostis ravimi J.Z retseptiga välja

väitega, et ravim ostetakse J.Zle ning andis ravimi üle Merle Kuusmaale. Ükski ravim ei

jõudnud J.Z-ini ega B.C-ni. Selliselt käitudes sai Merle Kuusmaa pettuse teel enda

valdusesse kokku kaheksa pakki psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavat ravimit

Valocordin Diazepam, mis sisaldas kokku suures koguses, s.o 2000 mg psühhotroopset

ainet diaspaam (ühes ravimi pakis on 250 mg diasepaami), millele tal tegelikkuses

retsepte polnud. Käitlemine, s.o omamine, valdamine ja hoidmine, oli ebaseaduslik. 2000

mg psühhotroopsest ainest diasepaamist saab joobe tekitada kokku 95-le inimesele.

3. NPALS § 2 p 1 sätestab narkootiliste ja pshhotroopsete ainete mõisted, milleks on NPALS

§ 3¹ lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad

ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid

sisaldavad ravimid. Diasepaam kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel

kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade IV

nimekirja.

4. NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud,

välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas

seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 4 lg 9 kohaselt võib

apteegist elanikele II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid väljastada

ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, III ja IV

nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ainult retsepti või

veterinaarretsepti alusel. Teistele isikutele võib väljastada II, III ja IV nimekirjas loetletud

aineid ja neid sisaldavaid ravimeid tellimislehe alusel.

5. NPALS § 2 p 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või

lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine,

valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu,

sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule.

6. NPALS § 3¹ lg 3 järgi loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks aine

kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Diasepaami puhul piisab

kümnele inimesele joobe tekitamiseks 210 milligrammist ainest.

7. Merle Kuusmaa pani tahtlikult toime psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

8. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 17.12.2024 sõlmitud

kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Merle Kuusmaa süüditunnistamist KarS § 184 lg 1

järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäetakse karistus

täielikult tingimisi kohaldamata, kui Merle Kuusmaa ei pane 1 aastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

9. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks sundraha esimese astme kuriteo

toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 2050 eurot ja õigusabi kulu 197,64 eurot

advokaat Margo Põbo osalemise eest menetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata

menetluskulud absoluutsummas 2247,64 eurot tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul,

kohustades Merle Kuusmaad tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust

igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks 187 eurot ja 1-l kuul 190,64 eurot.

10. Kohtuistungil avaldas Merle Kuusmaa, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub

kõikide selles kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek

kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku

tahet. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu

kokkuleppes kirjas. Prokurör selgitas karistuse kaalutlemisel arvesse võetud asjaolusid ja

taotles kokkuleppe kinnitamist kohtuotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

11. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista

Merle Kuusmaa süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus

ning jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga. Taotletud

karistus vastab kohtu arvates süüdistatava süü suurusele ning istungil prokuröri poolt

selgitatud kaalutluste põhjal ka karistuse eesmärkidele.

12. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru

saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et

kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud

kokkuleppemenetluse regulatsiooni järgitud. KrMS 9. peatüki 2. jao

(„Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.

13. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kokkuleppemenetluse esemeks ning ka selles osas on kokkulepe saavutatud. Süüdistatav

on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1, KrMS §

180 lg 1 alusel välja mõistetava kaitsjatasu ja sundraha. Kokkuleppe kohaselt kohustus

süüdistatav hüvitama sundraha 2024. aastal kehtinud 820 euro suurust kuupalga

alammäära arvestades 2050 euro suuruses summas. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on

sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistva otsuse korral 2,5 kuupalga

alammäära. KrMS § 3 lg 2 kohaselt tuleks kohtuotsuse tegemisel kohaldada alates

01.01.2025 kehtivat kuu töötasu alammäära 886 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

sundraha välja mõistes kokkuleppest. Seda põhjusel, et prokuratuuril on KrMS § 245 lg 1g

1 p 12 alusel kohustus märkida kokkuleppes menetluskulude suurus, kokkulepe sõlmiti

17.12.2024 ning osapooled ei saa määrata, millal kohus teeb kokkuleppe kohta lahendi.

Lähtudes kokkuleppest määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulud

tasumisele 12 kuu jooksul vastavalt kokkulepitule.

14. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised elemendid ning

muus osas kui sundraha välja mõistmise küsimus, puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus

nende osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik