2-24-7975/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7975

Kohtuasi

CarMasters OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Risto

Sepa 10.05.2024 otsusele ja tegevusele täiteasjas nr

027/2023/6222

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CarMasters OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja CarMasters OÜ (registrikood 11242611),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

(registrikood 14117651), lepinguline esindaja Raul

Uesson

Puudutatud isik II X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Erkki Evart

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.12.2024 määrus muutmata.

2. Jätta CarMasters OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud CarMasters OÜ kanda.

4. Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud 180 eurot.

5. Mõista CarMasters OÜ-lt Tallinna kohtutäituri Risto Sepa kasuks välja

menetluskulud 414,80 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 414,80

eurolt tuleb CarMasters OÜ-l tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-24-7975

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. CarMasters OÜ (avaldaja, sissenõudja) esitas 20.05.2024 Harju Maakohtule avalduse,

milles palus tühistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (kohtutäitur) 10.05.2024 otsuse

täiteasjas nr 027/2023/6222 (täiteasi), rahuldada avaldaja 19.04.2024 kaebus kohtutäituri

10.04.2024 ja 12.04.2024 otsuste tühistamiseks, kohustada kohtutäiturit jätkama täiteasja

menetlust ning tühistada kohtutäituri 11.04.2024 avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale

X (võlgnik) varale seatud keelumärgete kustutamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 29.11.2023 täitmiseks Pärnu Maakohtu 07.09.2023

otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-18835.

Ringkonnakohtu otsust täideti täiteasjas ja maakohtu otsust täiteasjas nr 027/2023/6228.

1.2. Kohtutäitur lõpetas täiteasjas täitemenetluse 10.04.2024 ja 12.04.2024 tehtud otsustega,

kuna täitemenetlus algatati põhjendamatult täitemenetluse tingimusi rikkudes. Avaldaja esitas

täiteasjas täitmiseks jõustumata täitedokumendid. Avaldaja esitas kohtutäiturile 19.04.2024

kaebuse, milles leidis, et kohtutäitur lõpetas täitemenetlused 10.04.2024 ja 12.04.2024

otsustega ebaõigesti – täitedokumendiks olevad kohtuotsused jõustusid pärast täitemenetluse

algatamist. Täitemenetlust ei saa kahe erineva otsusega ka lõpetada. Kohtutäitur jättis

10.05.2024 otsusega rahuldamata avaldaja kaebuse, mis puudutas kohtutäituri 12.04.2024

otsust. Kohtutäitur jättis lahendamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 10.04.2024 otsusele.

1.3. Kohtutäitur esitas 11.04.2024 avalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale võlgniku

varale seatud keelumärgete kustutamiseks. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale

15.05.2024 kaebuse. Kohtutäitur leidis, et samaasisuline kaebus on 19.04.2024 juba esitatud,

ning et täiteasi on lõpetatud. Kohtutäitur selgitas, et täiteasjas 027/2023/6228 juba seati

võlgniku kinnisasjale keelumärge. Avaldaja mõistis kohtutäituri 16.05.2024 vastust selliselt,

et kohtutäitur ei lahenda avaldaja 15.05.2024 kaebust.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu. Sissenõudja esitas kohtutäiturile teadlikult täitmiseks

jõustumata kohtulahendi. Sissenõudja lepinguline esindaja oli vandeadvokaat, kellele pidi

olema teada, et asjaomane kohtumenetlus ei olnud lõppenud ning kohtulahend polnud

jõustunud. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei võimalda ebaõigesti algatatud täitemenetlust

jätkata. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab täita üksnes selget kohtulahendit. TMS §

2 määratleb täitedokumendid, mille alusel nõuded täidetakse. Kuna osundatud loetelus

2-24-7975

puuduvad nõuded, mida täidetakse jõustumata kohtulahendi alusel, siis puudus kohtutäituril

õiguslik alus täiteasja jätkamiseks. Seetõttu lõpetas kohtutäitur täitemenetluse. Sissenõudjal

oli õigus esitada täitmiseks jõustunud kohtulahend.

3. Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-24-1166, et

kohtutäitur võttis täitmisele jõustumata kohtuotsuse. Kohtutäitur jättis selle kontrollimata.

Kuna menetlusosaliste vahel on kohtus olnud samadel alustel ja asjaoludel vaidlus, siis tuli

siinses asjas esitatud avaldus jätta läbi vaatamata. Võlgniku hinnangul lõpetas kohtutäitur

täitemenetluse õiguspäraselt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 30.12.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

4.1. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse jätta kaebus läbi vaatamata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel. Siinses asjas ja tsiviilasjas nr

2-24-1166 olid vaidluse all erinevad kohtutäituri otsused ja tegevused.

4.2. Maakohus leidis, et kohtutäituri 10.05.2024 otsus oli õiguspärane ja seaduslik. Võlgnik

esitas kohtutäiturile 14.12.2023 kaebuse, kuna kohtutäitur algatas 29.11.2023 täitemenetluse

jõustumata täitedokumendi alusel. Kohtutäitur jättis 08.01.2024 võlgniku kaebuse

rahuldamata. Võlgnik esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule kaebuse (tsiviilasi nr 2-24-1166),

mille maakohus rahuldas. Kohtutäitur vaatas võlgniku kaebuse uuesti läbi. Kohtutäitur

rahuldas võlgniku kaebuse 10.04.2024 otsusega, tühistas enda 08.01.2024 otsuse ja lõpetas

täiteasjas menetluse. Avaldaja esitas kohtutäiturile täitmiseks jõustumata kohtulahendi ning

seetõttu puudus 29.11.2023 seisuga täitedokument, mida täitemenetluses oleks saanud täita.

Kohtutäitur käitus kooskõlas maakohtu lahendiga ning lõpetas täiteasja õiguspäraselt.

4.3. Samuti käitus kohtutäitur õiguspäraselt, kui esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale

võlgniku varale seatud keelumärgete kustutamiseks. Kuivõrd kohtutäitur lõpetas

täitemenetluse, siis ei olnud ka alust keelumärget seada.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

5.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lõpetas kohtutäitur 10.04.2024 ja 12.04.2024

otsustega täiteasjas menetluse enne, kui kohtumäärus tsiviilasjas 2-24-1166 jõustus. Viidatud

kohtumäärusest ei tulenenud kohtutäiturile juhist täitemenetlus lõpetada. Samuti ei saanud

kohtutäitur täitemenetlust lõpetada kahe erineva otsusega.

5.2. Tulenevalt Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-24-6287, leidis avaldaja, et kohtutäituril

ei olnud õigust avaldaja 19.04.2024 kaebust lahendada. Kohtutäitur oleks pidanud kaebuse

saamisel selgitama, et avaldaja peab pöörduma maakohtusse kaebusega 10.04.2024 otsuse

vaidlustamiseks. Kohtutäituril ei olnud pädevust lahendada kaebust otsuse peale, mis oli

tehtud võlgniku kaebuse kohta kohtutäituri tegevusele.

5.3. Kohtutäituri ja võlgniku menetluskulud ei ole põhjendatud. Kohus ületas menetluskulude

väljamõistmisel kaalutlusotsuse piire ja määrus on selles osas põhjendamata. Samuti ei

2-24-7975

selgitanud maaohus, miks ta ei nõudnud kohtutäiturilt ja võlgnikult tõendeid menetluskulude

kohta, kuigi avaldaja seda taotles.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Kohtutäitur ja võlgnik vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS §

654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda

neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus õigesti kajastanud kohtueelse menetluse

ajatelge ega järginud hagita menetluse reegleid. Millises osas on maakohus kohtueelset

menetlust väidetavalt ebaõigesti kajastanud ja kuidas see tõi kaasa maakohtu määruse

väidetava ebaõigsuse, ei ole määruskaebuses selgitatud. Samuti ei selgu määruskaebusest,

milliste menetlusõiguse normide vastu maakohus väidetavalt eksis. Ringkonnakohtu arvates

ei ole maakohus menetlusõiguse normide vastu eksinud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olulist tähtsust sellel, et kohtutäitur lahendas võlgniku

kaebuse enne, kui jõustus Harju Maakohtu 25.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-24-1166.

Täitemenetluse lõpetamine selle põhjendamatul alustamisel ei eelda jõustunud kohtulahendit.

Vastavalt TMS § 48 lg 1 p-le 7 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse põhjendamatul alustamisel

täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kuigi ajend täitemenetluse lõpetamiseks

12.04.2024 otsusega võis tuleneda Harju Maakohtu 25.03.2023 määruses tsiviilasjas nr

2-24-1166 toodud seisukohtadest, ei täitnud kohtutäitur 12.04.2024 otsuse tegemisel

jõustunud kohtulahendit, vaid otsustas 12.04.2024 otsusega täitemenetluse lõpetamise TMS §

48 lg 1 p 7 alusel (dtl 149). Määruskaebuse väited, et Harju Maakohtu 25.03.2023 määruses

tsiviilasjas nr 2-24-1166 ei tehtud kohtutäiturile ettekirjutust täitemenetluse lõpetamiseks ja et

kohtutäitur pidi kontrollima viidatud määruse jõustumist, on asjakohatud. Ka sellel, et

asjaomane maakohtu määrus oli vaidlustatud, ei ole olulist tähtsust, sest maakohtu määrus on

praeguseks jõustunud.

11. Kuigi kohtutäitur lahendas 10.04.2024 otsusega võlgniku kaebuse, mille tulemusena tuli

täitemenetlus samuti lõpetada, ei ole kohtutäituri 10.04.2024 ja 12.04.2024 otsused

samasisulised. 10.04.2024 otsusega lahendas kohtutäitur võlgniku kaebuse ja 12.04.2024

otsusega otsustas kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Arvestades,

et Harju Maakohtu 25.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-24-1166 jõustus ja täitemenetlus

lõpetati 12.04.2024 otsusega TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, ei ole kohtutäituri 10.04.2024 otsus

õigusvastane.

12. Kuna kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õiguspäraselt, esitas kohtutäitur ka registripidajale

õigesti avalduse keelumärke tühistamiseks (dtl 153). Täitemenetluse lõpetamise korral

2-24-7975

vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke

kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel (TMS § 49 lg 1 esimene lause).

13. Avaldaja viited Riigikohtu 22.01.2025 määrusele tsiviilasjas nr 2-24-6287 ei ole

asjakohased. Riigikohtu määruse kohaselt ei sätesta TMS § 218 lg 1 esimene lause, et kaebuse

kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib kaebuse esitada ainult see isik, kes algselt kaebuse

kohtutäiturile esitas, vaid et kaebuse võib esitada menetlusosaline. TMS § 218 lg 1 alusel

võivad kohtule kaebuse esitada ka teised menetlusosalised (sh sissenõudja), kui nad

vaidlustavad sama küsimust, mida lahendas kohtutäitur algset kaebust läbi vaadates. Siinses

asjas ei tõusetu Riigikohtu viidatud määruses käsitletud küsimust. Riigikohtu määrusest ei

tulene ka see, et kohtutäitur ei saa kaebust vajadusel uuesti läbi vaadata.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka kohtutäituri ja võlgniku

menetluskulude kindlaksmääramisel. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik). Maakohus ei ole esindajate toimingute

põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire

ületanud. See, et avaldaja ei nõustu maakohtu hinnanguga kohtutäituri ja võlgniku

menetluskuludele, ei anna alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Tsiviilasja nr 2-24-1166

käsitlemine oli asjakohane, sest siinne kohtuasi seondub sellega.

Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama (TsMS § 176 lg 6

teine lause). Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda kohtutäiturilt ja võlgnikult

välja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda,

et kohtutäituril ja võlgnikul õiguskulud tekkisid. Kohtutäitur ja võlgnik on kooskõlas TsMS §

176 lg-ga 5 kinnitanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud

kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

15. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Arvestades, et ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse läbivaatamisega seotud

menetluskulud jätta avaldaja kanda.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

18. Võlgniku menetluskulud moodustavad määruskaebemenetluses 180 eurot ilma

käibemaksuta (lepingulise esindaja tasu kahe tunni eest tunnihinnaga 90 eurot).

Menetluskulude nimekirja kohaselt tutvus lepinguline esindaja määruskaebusega ja koostas

sellele vastuse. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

19. Kohtutäituri menetluskulud moodustavad määruskaebemenetluses 414,80 eurot koos

käibemaksuga (lepingulise esindaja tasu nelja tunni eest tunnihinnaga 103,70 eurot).

Kohtutäitur kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane. Menetluskulude nimekirja kohaselt

2-24-7975

tegi lepinguline esindaja järgmised toiminguid: määruskaebusega tutvumine, analüüs ja

seisukoha kujundamine, konsultatsioon kliendiga, seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamine. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik. Vastavalt kohtutäituri taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)