1-08-9629/43 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Kaja Aljama Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2011.a Paide Kohtuistungi aeg ja koht

12. oktoober 2011.a. Paide Kriminaalasja number 1-08-9629 Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldusametnik Monika Vette erakorraline ettekanne N.J-i kohta. Süüdimõistetu

N.J , XXX, ilma kindla tegevusalata, elukoht xxxxx maakond xxxx xxxxxxxx xxx xxxxx

Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 427 ja 387 lg. 1 RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu poolt 29.jaanuaril 2009.a. N.J-ile mõistetud vangistus täitmisele pööramata ja pikendada sama kohtuotsusega mõistetud katseaga kolme (3) kuu võrra.

Kehtestada KarS § 75 lg. 2 p.2 kohaselt N.J-i lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruses kuulutamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

N.J on süüdi mõistetud 29.jaanuaril 2009. aastal Pärnu Maakohtu poolt KarS § 118 p 1 järgi ja karistatud kahe (2) aasta ja kaheksa (8) kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel kolme (3) aastase katseajaga. N.J-i kohustuseks on täita KarS §

75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et N.J ei ilmu alates 2011.a maikuust registreerimistele.

Viimane kohtumine toimus 19.aprillil k.a. ja kokkuleppe kohaselt pidi järgmine registreerimine toimuma 03.mail k.a. N.J sel päeval kriminaalhooldaja juurde ei tulnud ega teatanud mittetuleku põhjust. 31.mail k.a. tegi kriminaalhooldaja kodukülastuse, kuid hooldusalust leida ei õnnestunud. Korteris viibis tundmatu ilmsete alkoholi tarvitamise nähtudega mees, kes ei teadnud, kus N.J viibis. Pärast seda saatis kriminaalhooldaja N.J-ile kutsed 07.juuniks, 22.juuniks ja 26.juuniks k.a., kuid ühelgi korral N.J kriminaalhooldaja juurde ei tulnud ega teatanud selle põhjust. Kriminaalhooldaja leiab, et N.J käitub kriminaalhooldust takistavalt ja taotleb vangistuse täitmisele pööramist.

N.J ei õigusta oma käitumist ja võtab omaks, et kriminaalhooldaja juurde ei ole ta jõudnud sõprade mõju tõttu. Ta sõitnud koos sõpradega mööda Eestit ringi ja ei jõudnud 03.maiks tagasi. Kriminaalhooldajale helistamise võimalus tal oli ja kutsed sai ka kätte. Kui vangistust täitmisele ei pöörataks, siis hakkaks ta korralikult käima kriminaalhooldaja juures.

Kohus leiab, et KarS § 74 lg. 4 ette nähtud alused erakorralise ettekande esitamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks on tõendatud, sest süüdimõistetu on korduvalt jätnud kriminaalhooldaja juurde tulemata ja hoidunud nii kriminaalhooldusest kõrvale. Kriminaalhooldaja on teinud kõik, et süüdimõistetu saaks oma kohustusi täita ja katseaja edukalt läbida. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel pikendada katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kuna N.J on varem kriminaalkorras karistamata ja üle kahe aasta katseajast on ta suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid rahuldavalt, siis ei pea kohus antud juhul kõige rangema abinõu kohaldamist vajalikuks. Ettekande kohaselt on N.J väga mõjutatav alkoholi tarbimisele tema naabruses sotsiaalmajas elavate isikute poolt. N.J puuduvad töö ja eesmärgid edaspidiseks eluks. Ta elab toimetulekutoetusest. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja juurde mittetulek on seotud pigem iseloomu N.J-i nõrkuse ja hirmuga tagajärgede ees. Neil põhjustel peab kohus vajalikuks kehtestada N.J-i kohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja pikendada katseaega kolme kuu võrra.

Indrek Saar Kohtunik