3-25-279/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-279

Määruse kuupäev

10. veebruar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Silver Lusti kaebus Kambja Vallavolikogu 18.12.2024.a

otsuse nr 69 „Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade

kinnitamine“

õigusvastasuse

tuvastamiseks ning detail-planeeringu menetluses

haldusakti andmise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Silver Lusti

Vastustaja – Kambja vald

RESOLUTSIOON

1. Võtta Kambja valla dokumendiregistrist asja juurde

volikogu 18.12.2024.a otsus nr 69 ja selle lisa.

2. Tagastada kaebus.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse

teadmiseks vastustajale.

6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1. Kambja Vallavolikogu tegi 18.12.2024 otsuse nr 69 „Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“

(edaspidi vaidlustatud otsus). Otsuse resolutsioon on järgmine.

1. Algatada Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35 (kü tunnus 28301:001:1650) maaüksuse ja

lähiala detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse

14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

2. Kinnitada Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35 (kü tunnus 28301:001:1650) maaüksuse

ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu

rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse

teatavakstegemisest.

3. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees

pärast otsuse jõustumist.

4. Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.

5. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.

Otsuses on märgitud, et planeeringualal kehtib 08.02.2011 kehtestatud Ülenurme alevikus

asuva Villa kinnistu ning lähiala detailplaneering. Sellega on Kaasiku tn 35 krundile määratud

ehitusõigus ühe- kuni kahekorruselise ärihoone püstitamiseks maksimaalse kõrgusega 9 m

ning suurima ehitisealuse pinnaga 2692 m². Detailplaneeringu kohaselt on rajatud üks

ärihoone ehitisealuse pinnaga 1310,5 m².

Uue detailplaneeringu algatamise eesmärk on kaaluda 100% ärimaa sihtotstarbega Kaasiku tn

35 maaüksuse sihtotstarbe osalist muutmist elamumaa sihtotstarbeks ning ehitusõiguse

määramist korterelamu ja abihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kehtivas

üldplaneeringus on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa.

Kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringut muutev.

Otsusele lisatud lähteseisukohtade põhjal on krundile lubatud üks olemasolev põhihoone,

mida laiendatakse korterelamu (max 21 korterit) juurde ehitamise teel. Kokkuleppel

vallavalitsusega on võimalik kaaluda alternatiivse lahendusena 2 põhihoonet, s.t üks

olemasolev kaubandushoone + üks eraldiseisev korterelamu (max 21 korterit). Krundi suurim

lubatud ehitisealune pind määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud

tingimustele, maksimaalselt lisaks olemasolevale kaubandushoonele 600 m². Korterelamu

(juurdeehituse) suurim lubatud kõrgus on kuni 10,5 m maapinnast.

2. Kaebaja Silver Lusti esitas 04.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetes tuvastada

vaidlustatud otsuse õigusvastasus ning keelata vaidlusaluses detailplaneeringu menetluses

haldusakti andmine. Kaebajale kuulub mõtteline osa korteriomandist Kaasiku tn 35

kinnisasjaga piirneval Villa tn 6 kinnisasjal (dtl 37-38).

Kaebaja on teadlik, et planeeringu algatamise otsus on menetlustoiming, kuid asjas esinevad

selle vaidlustamist võimaldavad erandlikud asjaolud. Vaidlustatud otsusega algatatud

detailplaneering ja kinnitatud lähteseisukohad võimaldavad koostada üksnes sellise

detailplaneeringu, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Üldplaneering näeb elamute vahele

ette puhverala, mille laius on vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus.

Üldplaneering näeb ette täisehituse protsendi, mis on üle 5000 m2 suurusel elamumaa üksusel

kuni 20%. Seda arvestades on Kaasiku tn 35 krundil võimalik kasutada 800 või 900 m2

suurust ehitusalust pinda. Kuna elamumaa funktsiooni ei saa rajada suuremale alale, kui seda

on juba täis ehitatud ärifunktsiooniga kaetud hoone, on kavandatav muudatus üldplaneeringut

muutev. Detailplaneeringut ei menetleta üldplaneeringut muutvana. Õigusvastaselt algatatud

detailplaneeringule ei saa järgneda õiguspärast detailplaneeringu kehtestamist. Lisaks ei

võimalda kinnitatud lähteseisukohad rajada lahendust, mis ei rikuks kaebaja, vastustaja ja veel

ühe isiku vahel sõlmitud kompromisslepingut.

3. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse peatada kehtestatud haldustoimingu

mõju põhivaidluse lõpuni.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

5. Vaidlus puudub selles, et detailplaneeringu algatamine ei ole haldusakt, vaid

menetlustoiming. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti

või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise.

6. Kaebaja põhjendab kaebeõigust sellega, et menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise, kuna detailplaneeringut ei saa koostada

nii, et see ei lähe vastuollu üldplaneeringuga või kaebajaga sõlmitud kokkuleppega.

6.1. Kohus leiab, et nii üldplaneeringuga kooskõlas oleva kui ka üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu korral on tegemist detailplaneeringu menetlusega. Tegemist ei ole vale

planeeringuliigiga. Kui detailplaneering lõpptulemusena sisaldab üldplaneeringu põhi-

lahenduse muutmise ettepanekut, siis tuleb vastustajal kahtlemata järgida ka sel puhul ette

nähtud menetlusnõudeid (planeerimisseaduse § 142). Praegu on ennatlik väita, et see osutub

vajalikuks või et vastustaja sellekohase vajaduse ilmnemisel ette nähtud menetluskorda ei

järgi.

Kohtupraktikas reeglina ei aktsepteerita planeeringu algatamise vaidlustamist, seda ka juhul,

kui tegemist võib olla vale planeeringu liigiga (Riigikohtu 11.10.2018.a määrus kohtuasjas 3-

17-2132).

6.2. Lisaks ei ole kaebaja muutnud usutavaks vältimatu vastuolu tekkimist üldplaneeringuga.

Vastustaja on kinnitanud, et detailplaneering koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga.

Lähteseisukohtade punktis 4.4.4 on lisanduva ehitisealuse pinnana märgitud kuni 600 m2. See

tähendab, et olemasolev kauplusehoone ja lisanduv ehitisealune pind kokku ei ületa 20 %

krundi pindalast (10563 m² x 20% = 2112,6 m2; 1310,5 + 600 = 1910,5 m²).

Lähteseisukohtade punkti 4.5.1 järgi tuleb määratleda hoonestusala vastavalt üldplaneeringu

tingimustele, s.h tagada puhverala (minimaalselt 1,5 kordne korterelamu kõrgus krundi

piirist). Kavandatava korterelamu ja olemasolevate elamute vahelise kauguse nõue on

üldplaneeringus kehtestatud juhuks, kui uus korterelamu kavandatakse olemasoleva üksik- või

kaksikelamu naabrusse1. Kaebajale kuulub korteriomand kinnisasjal Villa tn 6 ning kinnisasi

on jagatud kaheksaks korteriomandiks (dtl 37). Kui rakendub üldplaneeringus kehtestatud

nõue, et korterelamu hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline

vahekaugus peab olema vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus, siis on nõutav

vahemaa 10,5 x 2,5 = 26,25 m krundi piirist. Kaebaja on tähistanud joonisel võimaliku

ehitusala suurusega 910,65 m2, mille kaugus krundi piirist on 22,65 m (dtl 36). 600 m2

suuruse ehitusala saab paigutada nii, et selle kaugus krundi piirist on piisav.

6.3. Praegu ei saa kindlalt väita ka seda, et võimatu on detailplaneeringu lahendus, mis oleks

kooskõlas kaebajaga sõlmitud kokkuleppega (dtl 16-21). Kaebusele lisatud kaebaja e-kirja (dtl

14) põhjal on ohus kokkuleppega fikseeritud haljastuse lahendus. On võimalik, et kokkuleppe

osapooled saavutavad detailplaneeringu menetluse käigus uue kokkuleppe, või et uus hoone

rajatakse nii, et kokkuleppes ette nähtud haljastus säilib. Kaebaja elamu ja kavandatava

korterelamu vahelise haljastuse kohta saab kaebaja teha ettepanekuid detailplaneeringu

menetluses.

6.4. Eeltoodud põhjendustel puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustada otsust, millega

vastustaja algatas detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad.

7. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

1 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas, seletuskiri, lk 30. Kättesaadav veebilehel

kambja.ee/uldplaneering

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

Keelamiskaebuse lubatavuse eeldused ei ole täidetud juba seetõttu, et kaebaja saab oma õigusi

tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Kaebajal on võimalus esitada kaebus

pärast seda, kui vastustaja on detailplaneeringu kehtestanud.

8. Kaebaja esitas kaebuse lisadena dokumendid, millest nähtub, et kaebaja on olnud

detailplaneeringu algatamise otsustamise menetlusse kaasatud (kaebuse lisad 2, 3 ja 5) ja teda

on piirinaabrina detailplaneeringu algatamisest teavitatud (lisa 4). Lähteseisukohtade punkti

6.2 alusel on planeeringu koostamise korraldajal kohustus kaasata planeeringumenetluses

piirinaabrid ja vajadusel piirkonna elanikud. Kaebajal on võimalus esitada oma seisukohad ja

vastuväited detailplaneeringu menetluse jooksul. Kui kaebaja pärast detailplaneeringu

kehtestamist sellega rahul ei ole, siis saab kaebaja detailplaneeringu vaidlustada.

Detailplaneeringu kehtestamine ei anna õigust ehitada. Ehitamise eelduseks on ehitusprojekt

ja ehitusluba, mille andmine toimub eraldi menetluses ja mis on omakorda vaidlustatav.

Kaebeõiguse puudumine praeguses asjas on ilmselge.

9. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei

käsitle kohus kaebuse tähtaegsuse küsimust. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ei

kuulu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab

kaebetähtaeg) ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud

(HKMS § 43 lg 2).

10. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlustatud otsuse mõju

kuni põhivaidluse lõpuni. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel (riigilõivuseaduse § 60 lg 6) ega põhjendanud, missugused pöördumatud tagajärjed

talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad.

Kohus ei jäta siiski taotlust käiguta puuduste kõrvaldamiseks, kuna esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei ole asjas võimalik. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2

alusel läbi vaatamata, kuna taotlus on puudustega ja seda ei ole võimalik puuduste

kõrvaldamise teel lubatavaks muuta.

HKMS § 249 lg 1 alusel on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks, et vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Detailplaneeringu menetlemine ei saa kaebajale põhjustada mingeid pöördumatuid tagajärgi.

HKMS § 249 lg 3 kohaselt omavad esialgse õiguskaitse kohaldamisel tähtsust muuhulgas

kaebuse eduväljavaated. Kui kohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus, siis ei ole kaebusel

eduväljavaateid.

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks