2-24-136669/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A. V.-lt Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 888,20 eurot ja Välja mõista A. V.-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis põhinõudelt (s.o 888,20 eurot)
Legislator headnote
AI generated2-24-136669/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista A. V.-lt Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 888,20 eurot ja Välja mõista A. V.-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis põhinõudelt (s.o 888,20 eurot)
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Raina Pärn
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2025, Paide
Tsiviilasja number
2-24-136669
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Elisa Eesti AS hagi A. V. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
1236,33 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069659),
lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post: XXX)
Kostja: A. V. (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses:
XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi A. V. vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista A. V.-lt Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 888,20 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 137,40 eurot.
3. Välja mõista A. V.-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis põhinõudelt (s.o 888,20 eurot)
alates 13.12.2024. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgses määras
0,065% päevas, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.
4. Jätta menetluskulud A. V. kanda.
5. Elisa Eesti AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt.
6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 480 eurot ning mõista
nimetatud summa A. V.-lt Elisa Eesti AS kasuks välja.
Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole
nr XXX, viitenumbriga XXX.
7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest
arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank
AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada
kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Elisa Eesti AS esitas 10.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikult 1266,25 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi võlgnikule
makseettepaneku, mis on kättetoimetatud 18.10.2024. Võlgnik esitas 04.11.2024 nõudele
vastuväite. 22.11.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule
menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas 12.12.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 888,20 euro,
sissenõutavaks muutunud viivise 137,40 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks.
Hageja nõue tuleneb 12.12.2022 hageja ja kostja vahel sõlmitud osamaksetega vara
müügilepingust 14218078 ja nutikindlustuse lepingust nr 14218081. Elisa Eesti AS esitas
kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud käesoleva ajani. Seoses lepingute rikkumisega ütles
hageja 25.03.2023 lepingud üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja
põhivõlgnevus 888,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 137,40 eurot ja alates
13.12.2024 viivis kuni põhinõude summas 888,20 euro täitmiseni lepingujärgses määras
0,065% päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv
summas 280 eurot ja õigusabikulud 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. 30.12.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku
vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.
3. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte isiklikult 14.01.2025.
Kohtu määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud
tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada
tagaseljaotsusega.
4. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega
vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja
tuleb rahuldada.
6. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul
puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS §
407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata.
Käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, seega leiab kohus, et kostjal ei
ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
7. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava
osaga ja ilma põhjendava osata.
8. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata
kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui
jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
9. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.
Menetluskulud
10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja
menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
11. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
12. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõiv 280 eurot. Hageja nõuab lisaks õigusabikulude hüvitamist summas 338 eurot
tunnihinnaga 169 eur/h (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse
koostamise ja kohtule esitamise hüvitamist summas 20 eurot.
Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
Kohus leiab, et riigilõiv 280 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147
lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).
Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei
ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja
tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud
ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende
sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1,5 tundi. Kokku
esindaja tasu 180 eurot (ilma käibemaksuta).
13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 480
eurot (280+20+180).
14. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda
menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Raina Pärn
kohtunik