3-23-1113/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1113

Otsuse kuupäev

10. veebruar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

M.Y kaebus Mulgi Vallavalitsuse 21. märtsi 2023. a korralduse nr

277 tühistamiseks ja Mulgi valla kohustamiseks otsustada uuesti

küttetoetuse määramise üle

Menetlusosalised

Kaebaja – M.Y

Vastustaja – Mulgi vald, esindaja Dmitri Orav

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.Y kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 12. märts 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-23-1113

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.Y (kaebaja) esitas 3. märtsil 2023 Mulgi Vallavalitsusele sotsiaaltoetuse avalduse.

Kaebaja kirjeldas, et ta elab üksi, tal on puuduv töövõime ja raske puude raskusaste ning

töövõimetushüvitisest ei jätku küttepuude ostmiseks raha, kuna pensionist teeb kinnipidamisi

kohtutäitur ja seoses raske haigusega kulub igakuiselt suur summa ravimitele ja transpordile

erinevate haiglate vahel. Kaebaja märkis, et tema ravikulud kuus on umbes 120 eurot,

transport arstide vastuvõtule 50 eurot, eluasemega seotud kulud 60 eurot ja kohtutäiturite

poolt võetav summa 80 eurot. Kaebaja palus talle määrata toetuse summas 200 eurot.

2. Mulgi Vallavalitsus otsustas 21. märtsi 2023. a korraldusega nr 277 mitte määrata

kaebajale toetust. Mulgi Vallavalitsus selgitas, et Mulgi Vallavolikogu 21. veebruari 2018. a

määruse nr 13 „Mulgi valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise

kord“ (edaspidi määrus nr 13) § 3 lõige 1 sätestab, et Mulgi valla eelarvest makstavad

leibkonna sissetulekust sõltuvad täiendavad sotsiaaltoetused on toetused, mida makstakse

vähekindlustatud või erivajadustega inimestele ja perekondadele hädavajalike kulude

osaliseks katmiseks. Määruse nr 13 § 3 lõige 2 sätestab, et vähekindlustatud isik või perekond

on leibkond, kelle iga liikme netosissetulek kuus on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri

2-kordse määra. Nimetatud summa on alates 2022. aastast 400 eurot kuus. Kaebaja sissetulek

on 506,23 eurot kuus, mis ületab kahekordset toimetulekupiiri. Määruse nr 13 § 21 lõike 1

punkti 5 alusel võib toetuse määramisest keelduda, kui taotleja või tema perekonnaliikmete

sissetulekud ületavad kahekordset toimetulekupiiri.

3. Kaebaja esitas 4. aprillil 2023 Mulgi Vallavalitsuse 21. märtsi 2023. a korralduse peale

vaide. Kaebaja selgitas, et kui tema sissetulekust arvata maha 3. märtsi 2023. a avalduses

kirjeldatud väljaminekud, jääb talle igakuiselt kätte summa, mis on alla kahekordse

toimetulekupiiri. Kaebajale jääb igakuiselt elamiseks kätte keskmiselt 150 eurot. Vastustaja

viidatud sissetulek 506,23 eurot on kõigest brutosumma. 21. märtsi 2023. a korraldus on

põhjendamata ning rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ja vallavalitsuse abile

vähekindlustatuse ja sotsiaalsete raskuste korral. Samuti rikub korraldus kaebaja

põhiseaduslikku õigust inimväärikale elule, kuna ilma küttepuudeta on Eesti kliimas

toimetulek ja normaalne elu välistatud. Raske haiguse tõttu pole kaebajal võimalik töötada, et

teenida küttepuude soetamiseks raha.

4. Mulgi Vallavalitsus jättis 16. mai 2023. a korraldusega nr 521 kaebaja vaide

rahuldamata. Mulgi Vallavalitsus selgitas, et määrus nr 13 ei reguleeri küttetoetuse taotleja

sissetulekust väljaminekute mahaarvestamist.

5. Kaebaja esitas 19. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Mulgi Vallavalitsuse 21.

märtsi 2023. a korralduse tühistamiseks ja Mulgi valla kohustamiseks otsustada uuesti

küttetoetuse määramise üle.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et Mulgi Vallavalitsuse 21. märtsi 2023. a korraldus rikub tema õigust

inimväärikale elule ning ohustab talvisel ajal tema elu ja tervist. Pärast ravimite ja eluasemega

seotud kulude tasumist jääb kaebajale kätte summa, millest jätkub vaevu raha toidu ostmiseks.

Õigusvastane on see, et vastustaja ei arvesta kaebaja sissetulekust maha kulutusi ravimitele,

3-23-1113

arsti juures käimisele ja eluasemele ning kohtutäituri poolt kinnipeetavaid summasid.

Kaebajal ei ole raske haiguse tõttu raha küttepuude ostmiseks. Vastustaja on kaebajale

varasematel aastatel määranud küttepuude soetamise toetust.

7. Vastustaja

palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja

sissetulekuks on

töövõimetuspension 558 eurot kuus, millele lisandub igakuiselt sotsiaaltoetus, mis on seotud

kaebaja puude raskusastmega. Seega on kaebaja sissetulek suurem kui kohaliku omavalitsuse

poolt sätestatud vähekindlustatud isiku sissetulek. Riiklik kehtestatud toimetulekupiir on 200

eurot. Kui riik on näinud, et 200 euroga on isikul ühes kuus võimalik toime tulla ning see ei

riku inimese väärikat toimetulekut, siis kohalikul omavalitsusel ei ole riiklikult kehtestatud

summade muutmiseks pädevust. Kohaliku omavalitsuse esindus on kehtestanud antud piiri

kahekordseks, kõrgemaks seda tõsta paraku ei ole võimalik, kuna kohaliku omavalitsuse

eelarvelised vahendid on piiratud. Mulgi Vallavalitsus on kaebajale võimaldanud toiduabi

saamist. Ei ole võimalik teha erisusi ja toetusi määrata isikutele, kelle sissetulek on suuresti

üle kahekordse toimetulekupiiri, küündides kolmekordseks. Kui isik ei tule toime oma

rahaliste vahenditega seoses tekkinud võlgnevuste maksmistega, siis on võimalik

kohtutäituritega teha kokkuleppeid väiksema summa kinnipidamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8. Tartu Halduskohus andis 25. aprilli 2024. a määrusega menetlusosalistele võimaluse

esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 18. detsembrini 2024 ning vastuväiteid teise

menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele kuni 15. jaanuarini 2025. Vastustaja

esitas täiendavad seisukohad 31. detsembril 2024, st hilinemisega. HKMS § 51 lõige 4

sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus peab võimalikuks vastustaja 31. detsembri

2024. a täiendavat seisukohta arvesse võtta, sest see ei põhjusta menetluse viibimist. Kaebaja

on vastustaja 31. detsembri 2024. a täiendava seisukoha kätte saanud samal päeval ning tal oli

kuni 15. jaanuarini 2025 piisavalt aega, et soovi korral vastuväiteid esitada.

9. Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja 21. märtsi 2023. a korraldus, millega keelduti

kaebajale küttetoetuse määramisest, on õiguspärane.

10. Vastustaja 21. märtsi 2023. a korralduse andmise ajal kehtinud määruse nr 13 (määruse

nr 13 v.r) § 5 lõike 2 punkti 5 kohaselt on küttetoetus Mulgi valla eelarvest makstav

sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus. Määruse nr 13 v.r § 3 lõige 1 sätestab, et Mulgi valla

eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad täiendavad sotsiaaltoetused on toetused,

mida makstakse vähekindlustatud või erivajadustega inimestele ja perekondadele hädavajalike

kulude osaliseks katmiseks. Määruse nr 13 v.r § 3 lõige 2 sätestab, et vähekindlustatud isik

või perekond on leibkond, kelle iga liikme netosissetulek kuus on alla riiklikult kehtestatud

toimetulekupiiri

2-kordse määra. Määruse nr 13 v.r § 21 lõike 1 punkti 5 kohaselt võib toetuse määramisest

keelduda, kui taotleja või tema perekonnaliikmete sissetulekud ületavad kahekordset

toimetulekupiiri.

11. Üksi elava inimese toimetulekupiir 2023. aastal oli 200 eurot (2023. aasta riigieelarve

seaduse § 2 lõike 6 punkt 2). Selleks, et kaebajal oleks tekkinud õigus saada küttetoetust,

pidanuks tema netosissetulek kuus olema alla 400 euro, st alla kahekordse toimetulekupiiri.

3-23-1113

Vaidlusaluse korralduse andmise ajal elas kaebaja üksinda ja tema sissetulek kuus oli 506,23

eurot. Kindlaks tuleb teha, milline oli tol ajal kaebaja netosissetulek kuus.

Kaebaja seisukohtadest võib aru saada, et ta leiab, et tema netosissetuleku kindlaks

tegemiseks tuleks tema sissetulekust maha arvata kulutused ravimitele, transpordile arstide

juurde ja eluasemele ning kohtutäituri poolt kinnipeetavad summad. Kohus selle arusaamaga

ei nõustu. Määruses nr 13 v.r ei ole lahti selgitatud, kuidas tuleb mõista netosissetulekut.

Kohtu hinnangul tuleb määruses nr 13 v.r kasutatud netosissetuleku mõistet tõlgendada

sarnaselt sotsiaalhoolekande seadusega (SHS). SHS ise netosissetuleku mõistet ei ava, kuid

SHS eelnõu (98 SE) seletuskirjas on mõistet selgitatud nii, et netosissetuleku all mõeldakse

sissetulekuid, millest on maha arvatud kõik igakuised maksud ja maksed (tulumaks,

töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse), kuid netosissetuleku puhul ei

arvestata muude kulutustega, näiteks erinevate laenumaksetega ja täitemenetlustega (lk 49).

Kaebaja kirjeldatud kulutused ja kohtutäituri poolt kinnipeetavad summad ei ole maksud ega

maksed, mida arvestataks netosissetuleku kindlaks tegemisel. Asja materjalide põhjal pole

päris selge, kas kaebaja sissetuleku näol oli tegu töövõimetoetusega (ei maksustata

tulumaksuga) või töövõimetuspensioniga (maksustatakse tulumaksuga), kuid see pole

praegusel juhul määrav, sest isegi kui oli tegu töövõimetuspensioniga, oli 2023. aastal

maksuvaba tulu määr kuus 654 eurot (tulumaksuseaduse § 23 lõige 1), st kaebaja ei pidanud

ka töövõimetuspensionilt tulumaksu maksma. Eeltoodut arvestades saab kaebaja sissetuleku

506,23 eurot kuus lugeda netosissetulekuks, mis ei jää alla kahekordse toimetulekupiiri.

12. Kuna kaebaja netosissetulek kuus 506,23 eurot ei jäänud alla kahekordse

toimetulekupiiri, st alla 400 euro, oli vastustajal õigus keelduda kaebajale küttetoetuse

määramisest. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja on varem kaebajale küttetoetust määranud, ei

tähenda, et vastustaja pidi seda ka 21. märtsil 2023 tegema. Küttetoetuse näol on tegu

kohaliku omavalitsuse eelarvest makstava toetusega, mille maksmise kohustust seadus ette ei

näe. Kohalikul omavalitsusel on õigus sellise toetuse määramisele kehtestada tingimused,

arvestades, et kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid on piiratud. Kui vastustaja on

varem nendest tingimustest hoolimata leidnud eelarvest raha kaebajale küttetoetuse

maksmiseks, ei loo see kaebajale õiguspärast ootust ega subjektiivset õigust nõuda, et ka

edaspidi vaadataks tema puhul küttetoetuse saamisele kehtestatud tingimustest mööda ja

määrataks talle küttetoetus hoolimata sellest, et tema netosissetulek ületab kahekordset

toimetulekupiiri.

13. Kohus selgitab täiendavalt järgmist. Kui kaebaja kuu sissetulek pärast eluasemekulude

(mille hulka kuuluvad ka kulutused küttepuudele) mahaarvestamist jääb alla kehtestatud

toimetulekupiiri, on kaebajal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse

saamiseks.

Seda toetust ei maksta küll otseselt küttepuude soetamiseks, kuid

toimetulekutoetuse kaudu tagatakse see, et kaebajale jääb pärast eluasemekulude tasumist, sh

küttepuude eest tasumist piisavalt raha esmavajaduste katteks. Erinevalt küttetoetusest

tulenevad toimetulekutoetuse maksmise tingimused ja kohustus seadusest. Lisaks saab

kaebaja uurida vastustajalt toiduabi saamise võimalusi, sest vastustaja kinnitusel on kaebajale

varem sellist abi antud. Samuti on vastustaja õigesti osutanud sellele, et kaebaja saab

pöörduda kohtutäituri poole arutamaks võimalusi kaebaja sissetulekult tehtavate igakuiste

kinnipidamiste suuruse vähendamiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vastustaja 21. märtsi 2023. a korralduse tühistamiseks.

Kuna tühistamiskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamiskaebus.

15. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja

3-23-1113

võimalikud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamise taotlust esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda

(HKMS § 109 lõige 1).

16. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lõige

3).

(allkirjastatud digitaalselt)