2-23-12105/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12105

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu vastu

korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Märt Mürk

Puudutatud isik Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu

(registrikood

80160723),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistaja

ülekuulamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.02.2024 määrus, millega maakohus jättis

rahuldamata X avalduse Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu vastu 26.06.2023

korteriomanike üldkoosoleku otsuse, millega jäeti Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu

29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud 489,15 eurot X kanda, tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada X avaldus Tallinn, Gildi tn 8

korteriühistu vastu osaliselt ning tunnistada kehtetuks 26.06.2023 korteriomanike

üldkoosoleku otsus, millega jäeti Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu 29.09.2022 ja

20.10.2022 üldkoosoleku kulud 489,15 eurot X kanda 61,14 eurot ületavas osas.

4. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 24.08.2023 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud avaldus esitatud

31.10.2023) Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu (puudutatud isik, KÜ) vastu Tallinn, Gildi tn 8

korteriomanike 26.06.2023 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.

Avaldaja palus:

- tuvastada KÜ korteriomanike 26.06.2023 üldkoosoleku otsuse tühisus osas, millega jäeti KÜ

korteriomanike 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud 489,15 eurot avaldaja kanda

ning kohustati teda antud summa tasuma hiljemalt 15.07.2023;

- alternatiivselt tunnistada sama otsus kehtetuks;

- alternatiivselt tunnistada sama otsus kehtetuks osas, millega jäeti kulud avaldaja kanda 1/8

ehk 61,14 eurot ületavas summas.

1.1. KÜ juhatus kutsus 26.05.2023 kokku korteriomanike üldkoosoleku 12.06.2023

toimumiskuupäevaga. Koosolek ei olnud otsustusvõimeline, mistõttu edastas juhatus

15.06.2023 kutse korduskoosolekule 26.06.2023. 26.06.2023 üldkoosolekul võeti mh vastu

otsus, millega otsustati jätta 29.09.2022 ja 20.10.2022 avaldaja poolt kokku kutsutud

üldkoosoleku kulud 489,15 eurot avaldaja kanda kohustusega kanda see KÜ arveldusarvele

hiljemalt 15.07.2023.

1.2. 26.05.2023 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna 26.06.2023 koosoleku kutse saadeti välja

15.06.2023, st vähem kui 14 päeva enne koosoleku toimumist.

Esimene koosolek toimus 12.06.2023 ning korduskoosoleku kutse on välja saadetud

15.06.2023, seega rohkem kui põhikirja p-s 6.6.2 sätestatud 10 päeva alates esimese

koosoleku toimumisest. Korduskoosoleku kutse oleks tohtinud välja saata kõige varem

22.06.2023 ning koosolek oleks saanud toimuda kõige varasemalt 02.07.2023.

1.3. Kehtetu on üldkoosoleku otsus jätta koosoleku kulud avaldaja kanda. Praegusel juhul

esitasid kaheksa korteriomanikku ehk rohkem kui 1/10 kõigist korteriühistu liikmetest MTÜS

§ 20 lg 3 alusel KÜ juhatusele taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Pärast seda, kui

juhatus keeldus üldkoosoleku kokkukutsumisest, kutsusid omanikud MTÜS § 20 lg 4 alusel

koosoleku ise kokku, teavitades sellest teisi korteriomanikke. 29.09.2022 ja 20.10.2022

toimunud koosolekud kutsuti kokku seaduslikult, mistõttu on põhjendamatu jätta neid kulusid

korteriomanike kanda. Selle kohta ei ole 26.06.2023 toimunud üldkoosoleku protokollis ka

ühtegi põhjendust.

Alternatiivselt on otsus kehtetu osas, milles avaldajat kohustati tasuma üldkoosolekute kulusid

rohkem kui 1/8 ulatuses ehk 61,14 eurot ületavas osas. Nimetatud üldkoosolekud kutsuti

kokku kaheksa KÜ liikme taotlusel.

C esitas 26.06.2023 üldkoosolekul vaidlustatavale otsusele vastuväite, kuid puudutatud isik ei

protokollinud seda.

2. Puudutatud isik palus avalduse rahuldamata jätta.

2.1. Korduskoosoleku kokkukutsumist reguleerib põhikirja p 6.6.2, nähes ette eraldi 10-

päevase tähtaja. Tähtaega on järgitud, sest teade 26.06.2023 koosoleku kohta saadeti

liikmetele 15.06.2023. Kutse varem väljasaatmist ei saa pidada rikkumiseks, kui ette teatatud

päevade arv ei ole väiksem, kui MTÜS § 20 lg-s 5 ettenähtud.

2.2. 26.06.2023 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt esindas avaldajat koosolekul C. Avaldaja

ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsuse p 5 osas. C 26.06.2023 ja 12.06.2023

eriarvamused on esitatud teise korteri (nr 16) nimel.

2.3. MTÜS § 21 lg 9 ei sätesta konkreetseid aluseid, millisel juhul saab üldkoosoleku otsusega

jätta KÜ liikmete kokku kutsutud üldkoosoleku korraldamise kulud kokkukutsujate kanda.

Seda saaks teha ka juhul, kui üldkoosolek oleks seaduslik. Praegusel juhul on otsused

kehtetuks tunnistatud, mistõttu tekitas avaldaja nende korraldamisega KÜ-le põhjendamatuid

kulusid. Seadusest ei tulene, et kulude liikmete kanda jätmise otsus peaks põhjendama.

2.4. Avaldaja 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosolekutel vastu võetud otsused on tühised,

kuna nende kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid. Seetõttu ei tekkinud

ka KrtS § 23 lg-s 1 kirjeldatud olukorda uue koosoleku kokkukutsumiseks 20.10.2022

kuupäeval ja see koosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1609,80 eurot ning märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Puudub vaidlus, et esimene KÜ juhatuse kokku kutsutud koosolek toimus 12.06.2023 ja

kutse 26.06.2023 korduskoosolekule saadeti 15.06.2023. C ei esitanud 26.06.2023

üldkoosolekul vastuväidet koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta.

Maakohus viitas KrtS § 29 lg-le 1, selle sõnastuse sarnasusele äriseadustiku (ÄS) §-dega 172¹

ja 296 ja Riigikohtu analoogsele praktikale äriühingute otsuste vaidlustes (RKTKo

24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 15; RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010, p 12). Avaldaja osales

koosolekul esindaja kaudu ning kiitis sellega heaks koosoleku toimumise. Avaldaja ei

vaielnud vastu päevakorda kantud küsimuste otsustamisele ning hääletas nende osas ka ise.

Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele tuginemine ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega (TsÜS § 32). Teiste korteriomanike puudumine koosolekult ei puuduta avaldaja

õigusi.

3.2. KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 4 kohaselt organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma

vastuväite otsusele.

Avalduse lisana nr 13 esitatud vastuväide on esitatud korter 16 ehk Tallinna linna poolt. See

on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud 12.06.2023, kuid avaldaja volitas C ennast

26.06.2023 koosolekul esindama alles 19.06.2023. Volituse puudumise tõttu ei saanud C

12.06.2023 avaldaja nimel vastuväiteid esitada. Isegi kui tahteavaldus anti veelkord

26.06.2023 koosolekul paberkandjal üle, ei ole seda kooskõlas TsÜS § 75 lg-ga 1 võimalik

tõlgendada vastuväitena avaldaja nimel, sest sellist tahet dokumendist ei tulene. Avaldaja

nimel esitatud vastuväidet ei kajastu ka koosoleku protokollis.

Koosoleku protokollist nähtub, et C ei hääletanud kõigi häältega alati ühtemoodi. Näiteks

päevakorra p 4 osas on esindaja seisukoht erinev Tallinna linna ja teiste kolme volitaja osas.

Kuna avaldaja ei esitanud vastuväidet, on ta KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 4 alusel

minetanud õiguse nõuda otsuse nr 5 kehtetuks tunnistamist.

3.3. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel avaldaja kanda ja määras nende hüvitatavaks suuruseks 1609,80 eurot. Maakohus

rahuldas puudutatud isiku TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja

palub vaadata asi läbi kohtuistungil ning kuulata tunnistajana üle C.

4.1. Maakohtu viide ÄS sätetele ja sellega seonduvale kohtupraktikale ei ole asjakohane.

Puudutatud isiku 26.06.2023 üldkoosolekul ei osalenud kõiki korteriomanikke ning kõik

korteriomanikud (sh avaldaja) ei ole vaidlustatud otsust tagantjärele heaks kiitnud.

4.2. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui

otsus on tühine, siis tuleks see tuvastada sõltumata sellest, kes on avalduse esitanud.

4.3. Avaldaja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet. Otsusele vastuväite esitamine on nõutav

üksnes kehtetuks tunnistamise nõude korral.

Avaldaja palub kuulata tunnistajana üle C selle kohta, et ta esitas vastuväite ning juhtis

puudutatud isiku tähelepanu sellele, et koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud.

4.4. Avaldaja esindaja C vastuväide laienes avaldajale ja oli esitatud avaldaja huvides.

Maakohus on TsÜS § 38 lg-t 4 tõlgendanud liiga kitsalt. Praegusel juhul oli puudutatud

isikule teada, et avaldaja esindaja ei ole vaidlustatud otsusega nõus ning otsuse vaidlustamine

ei saanud puudutatud isikule tulla üllatusena.

Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas jääb avaldaja avalduses esitatud

põhjenduste juurde.

Menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osas, millega maakohus jättis tervikuna rahuldamata avaldaja avalduse üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning tunnistab kehtetuks

puudutatud isiku üldkoosoleku otsuse, millega jäeti üldkoosoleku kulud avaldaja kanda 61,14

eurot ületavas osas. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks asjas istungi korraldamist ning jätab avaldaja taotluse Ci

tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata (TsMS § 667 lg 3). Asjaolu, kas avaldaja esitas

26.06.2023 üldkoosolekul vastuväite, on võimalik tuvastada asjas esitatud muude tõendite

põhjal. Kas C juhtis koosolekul tähelepanu selle kokkukutsumise korra rikkumisele, ei oma

asja lahendamisel tähtsust.

9. Avaldaja ei ole minetanud õigust tugineda 26.06.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisele ja tugineda otsuse tühisusele KrtS § 29 lg 1 alusel.

9.1. Otsuse tühisusele tuginemisel ei oma erinevalt otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest

tähtsust, kas korteriomanik või tema esindaja koosolekul selle kokkukutsumise korra

rikkumisele vastuväite esitas. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele tuginemist ei

välista ka see, et otsust vaidlustav korteriomanik ise koosolekust teadis ning sellel kohal oli

(RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p 21). Otsuse tühisusele saab kohtus tugineda iga

korteriomanik, st ka see isik, kelle suhtes rikkumist toime ei pandud (RKTKm 21.12.2022, 2-

20-11256, p 11.5).

9.2. Siiski ei ole põhjendatud avaldaja seisukoht, et 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku

kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud.

KrtS § 23 lg 2 näeb ette, et uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse

otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent

mitte varem kui kahe päeva pärast. Seega tuleneb sättest, millal tuleb saata korduskoosoleku

kokkukutsumise teade ning erinevalt MTÜS § 20 lg-st 5 ei anna see säte võimalust

põhikirjaga teisiti määrata. Samas ei näe KrtS § 23 lg 2 ette, mitme päeva jooksul alates teate

saatmisest peab korduskoosolek toimuma. KrtS § 20 lg-le 1 ja MTÜS § 20 lg-le 5 kohaselt

peab koosolekust ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

pikemat tähtaega. Puudutatud isiku põhikirja (dtl 235–244) p 6.6.2 näeb ette, et

korduskoosoleku saab kokku kutsuda mitte vähem kui 10 päeva pärast ning see on kooskõlas

KrtS § 20 lg-ga 1 ja MTÜS § 20 lg-ga 5. Praegusel juhul toimus esmane koosolek 12.06.2023

ning puudutatud isik saatis teate korduskoosoleku toimumise kohta 15.06.2023, s.t kahe päeva

pärast. Koosolek toimus 26.06.2023, st mitte vähem kui 10 päeva pärast alates esimese

koosoleku toimumisest.

Seega ei ole puudutatud isik koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud ning üldkoosolekul

vastuvõetud otsused ei ole KrtS § 29 lg 1 alusel tühised.

10. Maakohus leidis põhjendamatult, et avaldaja ei esitanud vaidlustatud otsusele vastuväidet,

mistõttu ei saa avaldaja kohtus otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda.

Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigust ei välista vastuväite puudumine protokollis, kui

koosoleku läbiviija või protokollija on õigusvastaselt jätnud vastuväite protokollimata.

Vastuväitena on käsitatav organi liikme eraldi tahteavaldus mis tahes sõnastuses, millest

nähtub, et ta ei nõustu otsusega (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.2.2). Üldkoosoleku

salvestisest on kuulda, et C kinnitas koosoleku alguses, et hääletab kõigi esindatavate nimel

samamoodi (salvestise ajavahemik 1.12-2.18). Sellest tulenevalt saab mõistlikult järeldada, et

kui ta mõne päevakorrapunkti osas sellest põhimõttest erinevalt hääletas, pidi ta selle eraldi

välja tooma (nagu nt maakohtu poolt viidatud päevakorrapunktis nr 4). Salvestisest on kuulda,

et päevakorrapunktis nr 5 hääletamisele pandud otsuse osas ütles C, et ta on sellele vastu

(otsusega seonduv hääletus ja arutelu kajastub salvestises ajavahemikus 15.15-19.24). Seega

on koosoleku salvestisega tõendatud, et C esitas avaldaja nimel päevakorrapunktis nr 5

hääletamisele pandud otsusele vastuväite, kuid puudutatud isik ei protokollinud seda.

Järelikult on avaldajal õigus otsuse kehtetusele tugineda.

11. Avaldaja poolt vaidlustatava otsusega otsustati, et 29.09.2022 ja 20.10.2022 avaldaja poolt

kokku kutsutud üldkoosoleku kulud jäävad MTÜS § 21 lg 9 alusel avaldaja kanda. Viidatud

sätte teise lause kohaselt, kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel või nad kutsuvad

selle ise kokku, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul

esindatud häältest, jätta üldkoosoleku korraldamise kulud üldkoosoleku kokkukutsumist

taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda.

Ringkonnakohus leiab, et MTÜS § 21 lg 9 alusel üldkoosoleku kulude koosoleku kokku

kutsunud või kokkukutsumist taotlenud liikmete kanda jätmiseks ei ole ette nähtud muid

eelduseid, kui 2/3 häälteenamus ning see, et liikmed on üldkoosoleku kokku kutsunud või

taotlenud koosoleku kokkukutsumist. Sätte eesmärgiks on vältida üldkoosoleku

kokkukutsumise õiguse kuritarvitamist ning seeläbi ühistule põhjendamatute kulude

tekitamist. Vastuvõetud üldkoosoleku otsus ei pea sisaldama põhjendusi.

Avaldaja ei vaidlusta, et otsuse poolt hääletas 2/3 kohal olnud liikmetest (vt 17.01.2024

istungi protokoll dtl 281). Ka üldkoosoleku protokollist (dtl 96-102) nähtub, et koosolekul oli

esindatud 30 korteriomanikku, kellest 29 hääletas otsuse poolt. Isegi kui C hääletas

tegelikkuses kõigi esindatavate nimel otsuse vastu, oli otsuse poolt siiski 26 häält. Seega oli

otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamus olemas.

Kuigi 26.03.2023 üldkoosoleku otsuse kohaselt peeti koosoleku kokkukutsujaks üksnes

avaldajat, nähtub avaldaja esitatud volikirjadest (dtl 249-257), et koosolekut soovisid kokku

kutsuda lisaks avaldajale ka korteriomanikud NM, Tallinna linn, OS, MP, AF, JM ja IA.

Nimetatu alusel saab tuvastada, et 29.09.2022 ja 20.10.2022 koosolekute kokkukutsumist

soovis kaheksa korteriomanikku ning MTÜS § 21 lg 9 mõtte kohaselt tulnuks jätta nende

koosolekute läbiviimisega kaasnenud kulud võrdsetes osades nende kõigi kanda, s.o iga

korteriomaniku kanda pidanuks jääma 61,14 eurot (489,15 / 8).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kehtetuks tunnistada puudutatud isiku 26.06.2023 korteriomanike

üldkoosoleku otsus, millega jäeti KÜ 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud 489,15

eurot avaldaja kanda 61,14 eurot ületavas osas.

12. Kuna avaldaja avalduse peamiseks eesmärgiks oli tuvastada otsuse tühisus või tunnistada

see tervikuna kehtetuks, tuleb lugeda, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

13. Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-

tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse

kulude jaotuse. Arvestades, et vaidlustatud korteriomanike üldkoosoleku otsus kuulub

kehtetuks tunnistamisele osaliselt ning samuti rahuldab ringkonnakohus avaldaja

määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui

ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)