2-22-14493/86 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-14493

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2024, Narva

Kohtuasja number

2-22-14493

Kohtuasi

B Z, A Z hagi D Z vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I B Z (isikukood XXX)

Hageja II A Z (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja I D (isikukood XXX),

volitatud esindaja Arbeiterwohlfahrt Landesverband

Berlin e.V. Berliini Riikliku Tööliste Hoolekande Ühing

(Kärntener Str.23, 10827 Berlin)

Hagejate määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kadi

Sitska

Kostja D Z (isikukood XXX, viibimiskoht Tartu Vangla,

Turu 56, Tartu)

Kostja määratud esindaja vandeadvokaat Argo

Küünemäe

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta B Z, A Z loobumine hagist D Z vastu elatise nõudes.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-14493.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Poolte riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad

Eesti Vabariigi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

Saata kohtumäärus pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast

arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

ASJAOLUD

Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi vahendusel edastas Viru Maakohtule 29.09.2022 A Z ja B

Z taotlus elatise väljamõistmiseks D Z. Taotluse kohaselt palub Saksamaa Lichetnberg Berliini

noorsooamet alaealiste laste ema esindajana mõista kostjalt välja elatis.

1(3)

2-22-14493

Viru Maakohus 30.09.2022 määrusega andis alaealistele lastele riigi õigusabi ja tõlkeabi

kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning tõlkekulud.

Hagejad määratud esindaja kaudu esitasid 02.02.2023 hagiavalduse kostja vastu. Hagejate

nõudeks on elatise väljamõistmine perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud

miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Samas palusid

hagejad elatisehüvitis tagasiulatuvalt veebruar 2022 – jaanuar 2023 maksmata elatise eest.

Kohus võttis hagi menetlusse 10.02.2023.

Kostja kirjalikus vastuses hagile ei tunnistanud hagi tagasiulatuvat nõuet.

Kohtuistungil 30.10.2024 esitas hagejate määratud esindaja hagejate avalduse loobumiseks

tagasiulatuva elatise osas. 08.11.2024 määrusega võttis kohus vastu hagejate loobumise kostja

vastu esitatud tagasiulatuvast elatise nõudest ja lõpetas selles nõudes menetluse.

Kohtuistungil tegi kostja määratud esindaja ettepaneku lahendada asja kompromissiga. Kostja

selgitas, et tal puuduvad igasugused objektiivsed võimalused teenida ja tasuda igale hagis

nimetatud lastele igakuist elatist summas 215,64 eurot. Kostja on nõus sõlmima hagejaga

käesolevas tsiviilasjas kompromissi selliselt, et kostja tasub hagejatele igakuist elatist

kummalegi summas 30 eurot. Kostja koostas omapoolse kompromissi ettepaneku, mis saadeti

hagejate seaduslikule esindajale Saksamaa pädeva asutuse kaudu seisukoha võtmiseks.

Hagejate seaduslik esindaja teatas kohtule kirjalikult, et ei saa nõustuda ettepanekuga maksta

igale lapsele 30 euro elatist kuus. Talle on selgitatud, et elatisnõue on esitatud Eestis ning

seetõttu kohaldatakse Eesti perekonnaõigust, mis on tema laste jaoks võrreldes Saksamaa

elatisõigusega ebasoodsam.

Saksamaa pädev asutus vastas kohtule, et pärast lapse emaga konsulteerimist teatati neile, et ei

soovita 30 euro suuruse summa määramist. Sel põhjusel võetakse taotluse tagasi.

Hagejate määratud esindaja vastas kohtule, et kuivõrd hagejad loobuvad hagist palub hagejate

määratud esindaja lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

Kostja on menetluse lõpetamisega nõus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagejate taotlus

menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hagejad on

esitanud avalduse hagist loobumiseks.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei tuvastanud, et

hagist loobumine kahjustaks hagejate huve.

2(3)

2-22-14493

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Pooltele oli menetluses määratud esindajad riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja pooltel ei ole kohustust

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (sh ka tõlkekulud), jäävad need kulud Eesti Vabariigi

kanda. Asjas puuduvad muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)