2-24-127612/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025, Haapsalu

Tsiviilasja nr

Tsiviilasi

2-24-127612

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX X (XX) vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja liik

1505,48 eurot

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, BB

Kostja XX (isikukood XXX)

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja XX Xlt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus 966,23 eurot, sealhulgas:

2.1. kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 245,30

eurot (s.o osamaksed 12.07.2024 – 12.01.2025).

2.2. tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 720,93 eurot, mis tuleb XX Xl tasuda

alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes:

12.02.2025 39,00

12.03.2025 39,41

12.04.2025 39,82

12.05.2025 40,23

12.06.2025 40,65

12.07.2025 41,07

12.08.2025 41,50

12.09.2025 41,93

12.10.2025 42,37

12.11.2025 42,81

12.12.2025 43,26

1(7)

12.01.2026 43,71

12.02.2026 44,16

12.03.2026 44,62

12.04.2026 45,09

12.05.2026 45,56

12.06.2026 45,74

3. Mõista välja XX Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt (245,30 eurot) alates 09.10.2024 (hagi esitamisele järgnevast

päevast) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Mõista välja XX Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata hagi põhinõuet 966,23 eurot ületavas osas ning intressi 47,56 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 66 euro nõudes.

6. Jätta maakohtu menetluskuludest 72,20% kostja kanda ja 27,80% hageja kanda.

7. Mõista välja XX Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskuluna 415,15 eurot.

8. Mõista välja XX Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

9. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus

avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 317 lõikele 1.

11. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus

sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb

kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

2(7)

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. 31.07.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX X vastu (võlgnik, kostja) vastu

1348,03 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 10.09.2024 kohtumäärusega anti

maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas

hagejat esitama oma nõue hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.

2. Hageja esitas 08.10.2024 (täpsustatud 03.12.2024) Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks.

Hageja nõude aluseks on kostja ja Inbank Finance AS-i (võlausaldaja) vahel 30.06.2021 sõlmitud

järelmaksu müügileping nr x (alates 03.10.2022 muudeti esialgne lepingu number x numbriks w),

mille alusel sai kostja kauba (soojuspump paigaldusega) järelmaksuga maksumusega 2080,00

eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist

kohustust kostja rikkus. Kostja ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes viivitusse kolme

järjestikuse osamakse tasumisega. Hageja ütles 29.04.2024 lepingu üles. Krediidi kulukuse määr

aastas 13.22%. Krediidiandaja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat

kirjalikult.

3. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 06.11.2024 võimaluse esitada

nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

4. Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 03.12.2024 selgituse vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta ning nõude ümberarvestuse. Hageja jääb hagi punktis 1.5. märgitud

vastutustundliku põhimõtte järgimise selgituste juurde ning lisab tõendina esialgse võlausaldaja

selgitused, mida on krediidiandja teinud veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Esialgne

võlausaldaja lähtus kostja poolt antud regulaarsest sissetulekust (sissetulekud 600 eurot kuus ja

muud kohustused 160 eurot kuus) ning tegi päringud Maksehäireregistritesse, mille kohaselt

krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Võttes arvesse, et

kostja sissetulekud olid 600 eurot kuus ning muud finantskohustused 160 eurot kuus, jäi kostjal

peale laenu väljastamist kätte 393,49 eurot (600-160-igakuine, osamakse 46,51=393,49) kuus

igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjal kätte ca 66% tema igakuisest sissetulekust,

pärast laenu väljastamist ca 393,49 eurot igapäevaste kulutuste katteks ning võlgnik

krediidivõimeline. Hageja lisab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi

taotlemisel nõuda kontoväljavõtet. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne

võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab

hageja ümberarvestuse. 30.06.2021 lepingu kohaselt sai kostja kauba järelmaksuga summas 2080

eurot ning kohustus tegema tagasimakseid igakuiselt minimaalselt 46,51 eurot kuus hiljemalt iga

kuu 12. kuupäevaks. Esialgse maksegraafiku alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku summas

416,12 eurot ning peale lepingu numbri muudatust 697,65 eurot. Seega kui arvestada kõik maksed

põhiosa katteks (416,12+697,65=1113,77), tuleb kostjal tagastada põhiosa summas 966,23 eurot

(2080-1113,77=966,23).

Juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja alternatiivselt

lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja

mõista 02.12.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 168,50 eurot (s.o osamaksed

3(7)

12.07.2024 – 12.11.2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti

palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni järgnevalt:

Maksetähtpäev Osamakse suurus

12.12.2024 38,20

12.01.2025 38,60

12.02.2025 39,00

12.03.2025 39,41

12.04.2025 39,82

12.05.2025 40,23

12.06.2025 40,65

12.07.2025 41,07

12.08.2025 41,50

12.09.2025 41,93

12.10.2025 42,37

12.11.2025 42,81

12.12.2025 43,26

12.01.2026 43,71

12.02.2026 44,16

12.03.2026 44,62

12.04.2026 45,09

12.05.2026 45,56

12.06.2026 45,74

Esitatud andmetest on näha, et kostja ei ole lepingut käesolevaks ajaks täitnud ca 1 aasta. Ka

kohtuvälises menetluses ei ole kostja teinud ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka

osade kaupa tasumisega. Seetõttu leiab hageja, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise

tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne käitumine

sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud

asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude

hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

5. Maakohus võttis 03.01.2025 määrusega hagi menetlusse.

6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 22. jaanuaril 2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud,

mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud

ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel

tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

4(7)

9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole

vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele õiguslikult põhjendatud haginõude ulatuses.

10. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta

või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.Hagi on tõendatud

kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, §

76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034lg 7, TsMS § 367; § 369. Kohus

rahuldab hagi osaliselt.

11. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval

määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäireregistri väljavõtte tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks

finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda

igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid

majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid,

millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel

krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud

andmed esitamata.

Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s

55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna

Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja

asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks).

Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus

tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub

kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu jne). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise

5(7)

põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja viivist

sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus määras.

12. Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 29.04.2024 (k/otsuse punktid 2-4) ning arvestades kõik

kostja maksed põhinõuete katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.04.2024 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega on

ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole

õiguslikku tagajärge, st laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud.

13. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole ca ühe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid

kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

14. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o osamaksed alates 12.07.2024 kuni makseni

12.01.2025 summas 245,30 eurot. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvat võlgnevust.

Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb

kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus

muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks

arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra

kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.

Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse tegemise

kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni makseni 12.01.2025 summas

245,30 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 720,93 eurot, mille osamaksete

tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikutes toodule (dtl

49-50, 98).

15. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue jäävad rahuldamata.

16. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt summadelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. See nõue on VÕS

§ 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise

kohustuse täitmisega.

17. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

18. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

6(7)

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

19. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt

rahuldamata. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Nõude rahuldamise ulatus on

ligikaudu 72,20%. Seega jäävad menetluskulud 72,20% ulatuses kostja kanda ning 27,80%

ulatuses hageja kanda.

20. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud 1011 eurot (riigilõiv 315,00 eurot ja

esindaja kulud hagi kohaselt 442,50 eurot + puuduste kõrvaldamise eest 253,50 eurot) kokku 4

tunni eest tunnihinnaga 169,00 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja kulu

toimingud on järgmised: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide esitamine kohtule. Puuduste kõrvaldamine hagiavalduses, esitamine kohtule.

Riigilõiv vältimatu ja põhjendatud kulu. Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis on seadusega ettenähtud suuruses. Hageja

lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane,

mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud

ilma käibemaksuta.

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise

esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, s.o kokku summas 240 eurot (ilma

käibemaksuta). Lisaks arvestab kohus ajakulu kindlaksmääramisel seda, et osad hagi

koostamiseks ja esitamiseks vajalikud toimingud tehti ilmselt maksekäsu kiirmenetluses, mille

eest on hageja lepingulisele esindajale seaduse kohaselt ette nähtud maksimaalne tasu 20 eurot

ja mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Seega on hageja hüvitatavateks

menetluskuludeks kokku 575 eurot (=315 riigilõiv + esindajatasu 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluses + 240 õigusabikulud).

Kohus jättis menetluskuludest 71% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja 0,7220 * 575 = 415,15 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi

välja ei mõista.

Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele

(TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Addis Tammiku

kohtunik

7(7)