2-22-16492/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata P.K (isikukood XXX) hagiavaldus I.K (isikukood XXX) vastu Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2022.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine.
Legislator headnote
AI generated2-22-16492/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata P.K (isikukood XXX) hagiavaldus I.K (isikukood XXX) vastu Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2022.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
10. veebruar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-16492
Tsiviilasi
P.K hagiavaldus I.K vastu annaku üleandmise nõudes ja
alternatiivselt pärimisõiguse tuvastamise nõudes / I.K
vastuhagi P.K vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
50 000 eurot
Vastuhagi hind
2002,26 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (vastuhagi kostja)
P.K (isikukood XXX, aadress xxx)
Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov
Kostja (vastuhagi hageja)
I.K (isikukood XXX, aadress xxx)
Lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg
Viimase kohtuistungi aeg või
viide asja lahendamisele
kirjalikus menetluses
Kohtuistung 31.10.2024.a, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata P.K (isikukood XXX) hagiavaldus I.K (isikukood XXX) vastu
järgmistes nõuetes:
1.1.
Nõue kohustada I.Kt sõlmima asjaõigusleping poole (1/2) mõttelise osa
korteriomandi Tallinnas, XXX, registriosa nr xxxxx omandiõiguse üle andmiseks
P.Kle;
1.2.
Nõue kohustada I.Kt andma nõusolek kustutada korteriomandi Tallinnas, XXX
osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx II jaos
kanne 2 (I.K omanikukanne) ning tuvastada I.K kohustus anda nõusolek uue kande
tegemiseks II jakku, millega kantakse kaasomanikena kinnistusraamatusse pooles
mõttelises osas P.K ja pooles mõttelises osas I.K;
1.3.
Alternatiivne nõue tuvastada P.K õigust poolele mõttelisele osale ning I.K õigust
teisele poolele C pärandvarast, kohustada I.Kt andma nõusolek
(kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi Tallinnas, XXX osas
kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx II
jaos kanne 2 (I.K omanikukanne) ning kohustada I.Kt andma nõusolek II jakku sisse
1 (14)
kanda ühisomanikena P.K ja I.K.
2. Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2022.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine.
3. Rahuldada I.K (isikukood XXX) vastuhagi P.K (isikukood XXX) vastu.
4. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks 1812 (üks tuhat
kaheksasada kaksteist) eurot.
5. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks viivis põhinõude
1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike
1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 16.05.2023.a (kuuteistkümnendast maist kahe
tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja
kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud P.K (isikukood XXX) kanda.
7. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks riigilõiv 350
(kolmsada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 5764 (viis tuhat seitsesada
kuuskümmend neli) eurot 70 (seitsekümmend) senti.
8. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks viivis
menetluskulude 6114 (kuus tuhat ükssada neliteist) eurot 70 (seitsekümmend) senti
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9. Jätta rahuldamata I.K (isikukood XXX) avaldus lepingulise esindaja kulude 972
(üheksasada seitsekümmend kaks) eurot 10 (kümme) senti kindlaksmääramiseks ja P.Klt
(K, isikukood XXX) väljamõistmiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus
asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt
peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
I. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1. P.K (hageja) esitas 02.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse I.K (kostja) vastu annaku
üleandmise nõudes ja alternatiivselt pärimisõiguse tuvastamise nõudes (dtl-d 1-8). Hageja esitas
koos hagiavaldusega hagi tagamise avalduse (dtl 6-7). Kohus kohaldas 03.11.2022 määrusega hagi
tagamise abinõuna kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist (dtl 34). Kohus jättis
03.11.2022 hagi käiguta (dtl 40). Hageja esitas 04.11.2022 täpsustatud hagiavalduse (dtl-d 47-54).
Kohus võttis 07.11.2022 hagiavalduse menetlusse (dtl 57). Kostja vastas hagile 30.11.2022 (dtl-d
65-73). Hageja esitas 27.03.2023 arvamuse kostja vastuse kohta (dtl-d 121-128). Kostja esitas
16.05.2023 hageja vastu vastuhagi matusekulude hüvitamise nõudes (dtl-d 133-136). Hageja vastas
04.06.2023 kostja vastuhagile (dtl-d 139-141). Kostja esitas 10.01.2024 taotluse tõendite
vastuvõtmiseks (dtl-d 154-155). Eelistungi toimus 18.01.2024 (dtl-d 223-227). Kohus võttis
18.01.2024 eelistungil vastuhagi menetlusse (dtl 226). Kostja esitas 15.02.2024 taotluse tunnistajate
ülekuulamiseks (dtl-d 229-232). Hageja esitas 15.02.2024 taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja
2 (14)
kogumiseks (dtl-d 234-237). Hageja esitas 15.03.2024 vastuhagile täiendava vastuse (dtl-d 241-
243). Kostja esitas 01.04.2024 seisukoha (dtl-d 245-249). Kohtuistung toimus 31.10.2024 (dtl-d
263-280). Kohus lahendas istungil poolte taotlused tõendite kogumiseks ning kohustas 04.11.2024
määrustega kolmandaid isikuid kohtule dokumente esitama (dtl-d 282, 285). Kostja esitas lõplikud
seisukohad 20.12.2024 (dtl-d 307-310). Hageja esitas seisukohad 21.12.2024 (dtl-d 311-315).
2. Hageja esitas kostja vastu nõuded kohustada kostjat sõlmima asjaõigusleping ½ suuruse
mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxxx üleandmiseks hagejale ning andma
nõusolek senise omanikukande kustutamiseks kinnisturaamatust ning poolte kaasomanikena
võrdsetes osades kinnistusraamatusse kandmiseks. Lisaks esitas hageja kostja vastu alternatiivse
nõude tuvastada hageja õigust poolele mõttelisele osale testaatori pärandvarast ning kohustada
kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast numbriga xxxxx senise omanikukande
kustutamiseks ja poolte ühisomanikena sisse kandmiseks. Hageja põhjendab oma nõudeid
järgmiselt. C (sünniaeg xx.xx.xxxx) (testaator) oli hageja tädi, kes suri 10.01.2022. Testaatorile
kuulus korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Testaator tegi 27.11.2013 notariaalse testamendi,
millega määras oma vara pärijaks kostja, kes oli tema sõbranna. Testaator tegi testamendis
korralduse oma õe Q kasuks, kes oli hageja ema. Testamendis antud korraldus oli järgmine:
„Määran Q’ile, isikukood XXX, kelle praegune elukoht on XXX, Tallinn, annakuna ühe kahendiku
(½) suuruse mõttelise osa korteriomandist, asukohaga XXX, Tallinn [---]“. Q suri pärast testamendi
tegemist 05.02.2014. Testamendis ei antud juhiseid Q surma puhuks. Testaator pidas testamendis Q
kasuks korraldust tehes silmas ka õe alanejaid sugulasi. Hageja on Q alanejana tema ainuke tütar.
Alternatiivselt on hageja oma tädi pärija ½ mõttelises osas. Hageja osales oma tädi matuste
korraldamises. Kostjaga on olnud juttu, et kostja annab hagejale üle Qle jäetud pool korterit. Notar
tõestas 05.10.2022 kostja kasuks pärimistunnistuse. Kostja registreeris korteriomandi oma nimele.
Kostja nõuab hagejalt korteri vabastamist hiljemalt 01.12.2022. Testaatori tegelik tahe soodustada
annaku määramisega hagejat nähtub sellest, et hageja määras annaku oma õele, kes on tema
lähisugulaseks. Hageja teostas testaatori üle ulatuslikku järelevalvet ja hooldust. Testaatoril oli hea
ja usalduslik suhe hageja ja tema perekonnaga. Hageja ja tema poeg elasid testaatoriga samas
korteris. Hagejal oli testaatori antud korteri võti. Testaator avaldas, et korter jääb hagejale. Korteri
erastamise õigus oli testaatoril, Ql ja hagejal. Kokkuleppel erastas korteri testaator. Puudub alust
mitte eeldada, et testaator soovis hagejat annaku määramisega tänada. Alternatiivselt määras
testaator Q enda pärijaks. See nähtub muuhulgas sellest, et testaator määras annakuks suurema
väärtusega eseme enda pärandvarast. Hageja vaidleb vastu kostja esitatud vastuhagile. Hageja ja
testaatori vahel oli sõlmitud käsundusleping. Hagejal on õigus saada tasu testaatori hooldamise eest
kolme aasta jooksul. Hageja korraldas testaatori matuse. Hagejal on õigus nõuda testaatorilt
matusekulude hüvitamist ja tasu matuse korraldamiseks kulunud töötundide eest.
3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et testamendis on kajastatud testaatori
tegelik tahe ning see ei vaja täiendavat tõlgendamist. Testaatori ja hageja suhe ei olnud hea. Hageja
ja tema perekond ei ole testaatori eest hoolitsenud ja teinud tema korteris remonti. Testaatori tegelik
tahe oli määrata kostja enda pärijaks. Testaator ei määranud Q enda pärijaks. Annakuks määratud
vara ei moodusta põhiosa testaatori varast. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt 1812 euro tasumist.
Kostja põhjendab nõuet sellega, et hageja võttis testaatori pangakaarti kasutades pärast testaatori
surma 10.01.2022 testaatori pangakontolt välja 10.01.2022 kell 20:31 500 eurot, 10.01.2022 kell
20.32 500 eurot, 11.01.2022 kell 00:02 750 eurot, 11.01.2022 kell 00:04 250 eurot, 12.01.2022 kell
09:15 715 eurot ja 12.01.2022 kell 09:16 250 eurot. Hagejal puudus õiguslik alus raha
väljavõtmiseks. Kostja ei nõua hagejalt väljavõetud raha tagastamist ulatuses, milles hageja kandis
testaatori kuludokumentidega tõendatud matusekulusid. Ülejäänud osas nõuab kostja väljavõetud
raha tagastamist.
II. Kohtuotsuse põhjendav osa
4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis ei vaja vaidluse puudumise tõttu eraldi
tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1):
3 (14)
-
C (isikukood XXX) (testaator) suri 10.01.2022.a;
-
Tallinna notar Maarika Pihlak tõestas 27.11.2013 testaatori testamendi, mis on registreeritud
notari ametitegevuse raamatu registri numbri 2329 all (27.11.2013 testament);
-
Q (isikukood XXX) oli testaatori õde ja hageja ema;
-
Q suri 05.02.2014;
-
Testaatorile kuulus 27.11.2013 testamendi tõestamise ajal kinnistusraamatu registriossa nr
xxxxx kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX,
eriomandi ese eluruum nr X;
-
Testaatorile kuulus tema surma ajal 10.01.2022 kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx
kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX, eriomandi ese
eluruum nr X;
-
Kostja on kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx kantud korteriomandi asukohaga Harju
maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX, eriomandi ese eluruum nr X (korteriomand),
omanikuna kinnistusraamatusse kantud.
5. Testaatori 27.11.2013 testament sisaldab järgmises sõnastuses testaatori korraldusi pärandi
kohta oma surma puhuks: „[---] 1.2. Käesolevaga tühistan kõik oma varasemad testamendid,
sealhulgas ka 08.04.2013.a Tallinna notar Maarika Pihlak’u poolt tõestatud testamendi
(ametitegevuse raamatu registri umber 840). [---] 2. Määran kogu oma vara, mis minule kuulub
minu surma päeval, ükskõik, kus see asub või millest koosneb, ainupärijaks I.K, isikukood XXX,
kelle praegune elukoht on xxx. 3. Määran Q’ile, isikukood XXX, kelle praegune elukoht on XXX,
Tallinn, annakuna ühe kahendiku (½) suuruse mõttelise osa korteriomandist, asukohaga XXX,
Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr X (registriosa number xxxxx)“ (dtl 9). Kohus leiab, et
testaatori testamendis antud korralduste sõnastus on tõendatud 27.11.2013 testamendi dokumendiga
(dtl-d 9-10).
6. Hageja on hagiavaldust põhjendanud alternatiivsete väidetega, mille kohaselt oli testaatori
tegelikuks tahteks määrata Q kasuks annak või määrata Q enda pärijaks ning sellega teha korraldus
ka hageja kasuks. Kohus peab hageja nõude lahendamiseks esmalt välja selgitama, kas testaatori
tegelikuks tahteks oli määrata Qle annak või määrata Q enda pärijaks.
7. Pärimisseaduse (PärS) § 28 sätestab, et testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori
tegelikust tahtest. Kui testaator on testamendis teinud korralduse konkreetse eseme kohta, tuleb
tõlgendamise teel välja selgitada, kas testaator soovis teha annakukorralduse (PärS § 56 lg 1),
nimetada isiku pärijaks, tuues jagamiskorraldusega (PärS § 159 lg 1) välja enda soovitused, kuidas
pärandvara tuleks jagada, või nimetada pärija selliselt, et lisaks pärandiosale saab isik ka annaku
(PärS § 61) (vt ka RKTKo 24.10.2018 2-16-2978/58, p 19).
Kohtu hinnangul nähtub 27.11.2013 testamendist testaatori sõnaselge korraldus, millest nähtub
kostja nimetamine enda ainsaks pärijaks. Testaatori korraldus nähtub testamendi punktist 2, milles
on märgitud: „Määran kogu oma vara [---] ainupärijaks I.K [---]“ (dtl 9, p 2). Kohtu hinnangul
nähtub 27.11.2013 testamendist testaatori sõnaselge korraldus, millest nähtub XXX, Tallinn
korteriomandist ½ suuruse kaasomandiosa annakuna Qle määramine. Testaatori korraldus nähtub
testamendi punktist 3, milles on märgitud: „Määran Q’ile [---] ühe kahendiku (1/2) suuruse
mõttelise osa korteriomandist [---]“ (dtl 9, p 3). Kohtu hinnangul on testamendis antud korraldused
selgesti mõistetavad ning vastuoludeta. Testaator on testamendiga nimetanud pärija
(üldõigusjärglase) ega ole pärijale määranud eraldi ühtegi varalist hüve. Testamendiga on antud
korraldus, mille kohaselt on kostja kogu testaatori vara ainupärija (kohtu rõhutus, vt dtl 9, p 2 –
27.11.2013 testament). Seega annab testament vastuse küsimusele, keda testaator näeb oma pärijana
ja õigusjärglasena. Testaator on Qle määranud konkreetselt määratletava varalise hüvena ½ suuruse
mõttelise osa korteriomandist. Seega ei ole annakukorraldus antud testaatori kogu vara või sellest
suurema osa kohta. Testament ei sisalda korraldusi, mille kohaselt vastutab Q pärandil lasuvate
kohustuste ja pärandi avanemisega seotud kulude eest. Eeltoodut arvestades nähtub testamendist
üheselt testaatori soov jätta Qle annakuna konkreetne varaese ning määrata kostja enda pärijaks ja
4 (14)
õigusjärglaseks. Seetõttu puuduvad kohtu hinnangul testamendi tekstis ebaselgused ja vastuolud,
mis võiksid tingida vajaduse testamenti tõlgendada.
8. PärS § 28 kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest. Seetõttu
pole välistatud, et testaatori tegelik tahe erineb testamendis kirjapandust isegi siis, kui testamendi
tekstis puuduvad ebaselgused ja vastuolud. Kui testamendi tekstist nähtuvad testaatori korraldused
on selged ja vastuoludeta, lasub testaatori tegeliku tahte tõendamise koormis poolel, kes tugineb
testamenti kirjapandust erinevale testaatori tegelikule tahtele. Hageja tugineb sellele, et testaatori
tahe oli nimetada Q enda pärijaks. Seega on hageja koormis tõendada asjaolud, millest testaatori
tegelik tahe nähtub.
9. Testaatori tegelik tahe pärija või annakusaaja nimetamisel võib nähtuda sellest, millise
osakaalu moodustab isikule jäetud varaese (RKTKo 24.10.2018 2-16-2978/58, p 21). Testaatorile
kuulus 27.11.2013 testamendi tegemise ajal korteriomand registriosa numbriga xxxxx (vt otsuse
põhjendava osa p 4). Swedbank AS-i 07.11.2024 vastusest kohtunõudele nähtub, et testaatori
arveldusarvel oli 27.11.2013 seisuga 4172,52 eurot ning hoiustel kokku 7000 eurot (dtl 293). Kohus
leiab, et testaatori arveldusarvel ja hoiustel olnud 11 172,52 eurot on oluline osa testaatori varast.
27.11.2013 testamendi kohaselt oli Ql õigus saada ½ suurune kaasomandiosa testaatorile kuulunud
korteriomandist. 27.11.2013 testament ei sisaldanud eraldi korraldust testaatori arveldusarvel ja
hoiustel oleva raha kohta. Seega ei moodustanud annakuna Qle jäetud varaese põhiosa kogu varast,
mis oleks saanud pärandvaraks olla 27.11.2013 seisuga. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu, et
testaator andis korralduse kostja I.K pärijaks nimetamiseks, sest testaatori vara põhiosa testamendis
eraldi nimetatud ei olnud.
10. Testaatori tegelik tahe pärija või annakusaaja nimetamisel võib nähtuda testaatori
avaldustest ja käitumisest testamendi tegemisele eelneval ja sellele järgneval ajal. Tallinna notar
Maarika Pihlak tõestas 08.04.2013 testamendi, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu
registri numbri 840 all (dtl 238). Testamendi punktist 2 nähtub, et testaator andis 08.04.2021
testamendis korralduse kostja nimetamiseks enda ainupärijaks. Testament ei sisalda muid korraldusi
testaatori surma puhuks. Kohtu hinnangul tõendab 08.04.2013 testament, et testaatori tahe nimetada
kostja enda pärijaks kujunes välja rohkem kui pool aastat enne 27.11.2013 testamendi tegemist.
Testaatori korralduse sisu 27.11.2013 testamendis pärija nimetamisel on jäänud võrreldes
08.04.2013 testamendis antud korraldusega muutumata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja
enda ainupärijana nimetamise järjepidevus viitab testaatori tegelikule tahtele näha kostjat enda
õigusjärglasena. Sellega on kooskõlas ka testaatori tegevus pärast 27.11.2013 testamendi tegemist.
Testaator kandis 11.05.2016 enda pangakontolt kostja pangakontole 5000 eurot selgitusega
„HOIUS, MIS ON MÕELDUD C MATUSEKULUDE KATMISEKS“ (dtl 105). Kohtu hinnangul
viitab testaatori tegevus sellele, et testaator pidas kostjat enda pärijaks, sest Eesti kultuuriruumis
peetakse enesestmõistetavaks, et matused korraldab ja selle kulud kannab pärija. Lisaks sellele
tuleneb pärija kohustus kanda matusekulusid ka seadusest (PärS § 131).
Hageja soovis tõendada testaatori käitumist ja avaldusi pärast testamendi tegemist tunnistaja
ütlustega. Tunnistaja W andis 31.10.2024 kohtuistungil järgmise sisuga ütlused: „Tädi ütles selge
sõnaga, et peale minu lahkumist saate selle korteri omale. Ta ütles seda abikaasale, aga mina seda
kuulsin. See vestlus oli kuskil enne tema lahkumist 2-3 kuud“ (dtl 278). Kostja soovis tõendada
testaatori käitumist enne ja pärast testamendi tegemist tunnistaja ütlustega. Tunnistaja F andis
31.10.2024 kohtuistungil järgmised ütlused: „C sünnipäeval, ma ei mäleta aastat, kas 2012 või
2013. Me istusime tema toas kahekesi ja keegi ei kuulnud meie juttu, ta ütles, et ta tahab teha
päranduse I.Kle, et mida mina arvan selle kohta. [---] Ta rääkis tookord, et ta tahaks teha testamendi
I.K nimele, et mida ma arvan. Ma arvasin, et see on hea idee. Järgmisel korral, kui tulin, siis
küsisin, kas sa oled teinud ja ta vastas, et jah ja näitas mulle ja ütles, et vaata, et sa kellelegi ei
räägi“ (dtl 273).
5 (14)
Tunnistaja W ütlustest nähtub negatiivne hoiak kostja suhtes ning tunnistaja Fi ütlustest nähtub
negatiivne hoiak hageja suhtes. Kohtu hinnangul on see selgitatav sellega, et tunnistaja W on hageja
abikaasa ning tunnistaja F on kostjaga sõbrasuhetes, mis väljendub muuhulgas iganädalases
suhtluses WhatsApp suhtlusrakenduse kaudu ning külaskäikudes. Kohtu hinnangul ei anna eeltoodu
põhjust lugeda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks, sest tunnistajate ütlused on sisemiste
vastuoludeta ning asjas esitatud muud tõendid ei sisalda teavet, mis viitaks tunnistajate poolt
ebaõigete ütluste andmisele.
Tunnistaja W ütlustest nähtuvalt avaldas testaator mõtet, et tema elukohaks oleva korteri saab
endale hageja või hageja pere, mis väljendub lauses „peale minu lahkumist saate selle korteri
omale“. Kohtu hinnangul ei sisalda testaatori öeldud lause teavet, kas testaatori tahe oli nimetada Q
enda pärijaks või annakusaajaks. W kuuldud testaatori lause on vastuolus 27.11.2013 testamendis
antud korraldustega, mille järgselt ei oleks Ql olnud võimalik korterit tervikuna endale saada ka siis,
kui ta oleks pärija. Testamendi kohaselt tulnuks Ql korteriomandit jagada kostjaga nii siis, kui Q
oleks saanud annaku või pärinud poole testaatori varast. Seega ei saanud testaatori lause käia
27.11.2013 testamendi kohta. Tunnistaja Fi ütlustest nähtuvalt avaldas testaator enne testamendi
tegemist soovi teha kostja kasuks testament ning kinnitas tunnistajale hiljem sellise testamendi
tegemist (dtl-d 273-274). Tunnistaja ütluste kohaselt toimus sellekohane vestlus 2012. või 2013.a.
Tunnistaja Fi ja testaatori vestlus toimus 27.11.2013 testamendi tegemisele oluliselt lähemal ajal kui
tunnistaja W pealt kuuldud testaatori ja hageja vestlus, mis pidi toimuma 2021.a oktoobris või
novembris („enne tema lahkumist 2-3 kuud“). Kuivõrd testaatori ja tunnistaja Fi vestlus toimus
testamendi tegemisele lähedasel ajal, siis on sellise vestluse sisu asjakohasemaks allikaks testaatori
tegeliku tahte kohta testamendi tegemise ajal. Tunnistaja Fi ja testaatori peetud vestluse teemaks oli
testamendi tegemine kostja kasuks. Seetõttu viitab testaatori poolt tunnistaja File avaldatu testaatori
tegelikule tahtele testamendi tegemisel. Kohus võtab seejuures arvesse, et testaatori ja tunnistaja Fi
vestluste sisu on kooskõlas 27.11.2013 testamendiga, millest nähtuvalt ongi testaator kostja enda
pärijaks nimetanud. Kohtu hinnangul tõendavad Fi ütlused, et 27.11.2013 testamendi tegemisele
lähedasel ajal avaldas testaator soovi teha testament kostja kasuks („nimele“) ega avaldanud tahet
kellegi teise enda pärijaks määramiseks. Kohtu hinnangul käivad tunnistaja Fi ütlused 27.11.2013
testamendi tegemisele eelneva aja kohta, sest tunnistaja ütluste kohaselt külastas ta testaatorit tema
sünnipäeval. Testaatori sünnipäev oli 1. novembril, mistõttu on eluliselt usutav testamendi tegemine
2013.a novembri lõpus.
Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt oli testaatori
tegelik tahe määrata Q 27.11.2013 testamendiga enda pärijaks. Kohtu hinnangul kinnitavad
testaatori varaline seisund (lisaks korteriomandile moodustas testaatori varast olulise osa
arveldusarvel ja hoiusel olev raha), testaatori käitumine (matusekulude katmiseks kostjale raha
kandmine) ja testaatori avaldatu (File soovi väljendamine teha testament kostja „nimele“), et
testaatori tegelik tahe vastab sellele, mis on 27.11.2013 testamendis kirja pandud. Kohus loeb asjas
tõendatuks, et testaator ei nimetanud Q enda pärijaks, vaid määras Qle annakuna ½ suuruse
kaasomandiosa testaatorile kuuluvast korteriomandist.
11. PärS § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle
mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse
hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale
õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist.
Kohus tuvastas eelnevalt, et testaatori tahe oli määrata Qle annak, mistõttu Q oli 27.11.2013
testamendi kohaselt annakusaajaks. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt pidas
testaator Q kasuks testamendis korraldust tehes silmas ka Q alanejaid. Seega põhjendab hageja
hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli testaatori tegelikuks tahteks määrata Q alanejad sugulased
aseannakusaajateks.
6 (14)
Q suri 08.02.2014. Testaator suri 10.01.2022. Seega suri annakusaaja enne pärandi avanemist.
27.11.2013 testament ei sisalda korraldust aseannakusaaja nimetamiseks (vt dtl 9). PärS § 62 lg 1
sätestab, et annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Kui annakusaaja sureb enne pärandi
avanemist ja aseannakusaajat ei ole määratud, on annak kehtetu. PärS § 31 sätestab, et kui testaator
on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne
pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased, eeldatakse, et korraldus on tehtud ka
alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase
asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti. Q oli testaatori õde,
mitte alaneja sugulane, mistõttu ei kohaldu PärS § 31. PärS § 28 kohaselt lähtutakse testamendi
tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest. Kui testaatori tegelik tahe ei olnud määrata Q alanejaid
sugulasi annakusaajateks, on annak Q surma tõttu PärS § 62 lg 1 järgi kehtetu.
Kohtu hinnangul ei sätesta kehtiv pärimisseadus, et kui testaator on testamendis teinud korralduse
oma lähisugulase kasuks, kes ei ole testaatori alaneja sugulane, eeldatakse korralduse tegemist ka
lähisugulase alanejate sugulaste kasuks. Seetõttu tuleb testamenti tõlgendada PärS §-s 28 sätestatu
kohaselt ning välja selgitada testaatori tegelik tahe. Kohus selgitas eelnevalt välja, et testamendi
tekstist nähtuvad testaatori korraldused on selged ja vastuoludeta, mistõttu testamendi tekstist
endast ei tulene vajadust selle tõlgendamiseks (vt otsuse põhjendava osa p 7). Kuivõrd hageja
tugineb testaatori viimsele tahtele, mis ei nähtu testamendi selgest ja vastuoludeta tekstist, on hageja
koormis tõendada asjaolud, millest nähtub testaatori tegelik tahe. Kohus hindab järgnevalt, kas
hageja on tõendanud asjaolud, millest nähtub testaatori tegelik tahe 27.11.2013 seisuga määrata
annak ka Q alanejate sugulaste kasuks.
12. Testaator ja Q olid õed, see tähendab külgnejad sugulased perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg
2 mõistes. Testaatori 27.11.2013 testamendis ei ole kirjeldatud testaatori ja Q sugulussidet (dtl 9).
Seetõttu ei sisalda testament viidet sellele, et testaator on annaku määranud Qle kui sugulasele.
Kohtu hinnangul ei saa seetõttu testamendi teksti pinnalt eeldada testaatori tahet soodustada Q
ainuüksi tema sugulussuhte tõttu testaatorisse.
13. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt teostasid hageja ja tema perekond
testaatori suhtes ulatuslikku järelevalvet ja hooldust 27.11.2013 seisuga. Sellist hooldust ja
järelevalvet saab pidada testaatori tahte väljaselgitamisel oluliseks, kui see esines testamendi
tegemisele lähedase aja seisuga. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks 27.11.2013
testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga tegelenud testaatori hooldamise ja abistamisega.
Hageja esitatud tõenditest ei nähtu testaatori suhtes järelevalve teostamine 27.11.2013 testamendi
tegemise ajale lähedase aja seisuga. Seejuures ei nähtu hageja esitatud tõenditest testaatori
abivajadust 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Isegi kui hageja ja tema
lähikondsed tegid testaatori eluruumis 2021.a remonti, ei saa sellest järeldada testaatori tahte sisu
27.11.2013 seisuga. Samuti ei saa testaatori tahte sisu 27.11.2013 seisuga järeldada sellest, et hageja
kutsus 10.01.2022 välja kiirabi, olles leidnud testaatori tema korteris surnuna.
14. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et testaatoril oli usalduslik ja hea suhte hageja ning
tema perekonnaga. Hageja on soovinud tõendada usalduslikku ja head suhet kahe õnnitluskaardiga
(dtl 24), kolme ühisel koosviibimisel tehtud dateerimata foto (dtl 23) ja kaheksa telefonikõnega
ajavahemikust 01.11.2021 kuni 10.01.2022 (dtl-d 25-28).
Sugulaste külastamine (nt sünnipäevadel) on tavapärane suhtlusviis sugulaste vahel. Sünnipäevade
pidamine koos sugulastega ei ole kohtu hinnangul midagi sellist, millest nähtuks inimese eriliselt
usalduslik suhe hagejasse või tema perekonda. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks
järeldada testaatori külastamise erandlikkust, mis väljendab testaatori eriliselt head või usalduslikku
suhtlust hagejaga. Seetõttu ei tõenda hageja esitatud kolm fotot eriliselt usalduslikku ja head suhet
hageja ja testaatori vahel. Sugulasele õnnitluste saatmine erinevatel tähtpäevadel on Eestis tavaline.
Testaatori sünniaega arvestades oli testaatori põlvkonda kuulunud inimestele tavapärane viis
õnnitluste edastamine õnnitluskaardi saatmisega. Kahe õnnitluskaardi saatmine ei näita sagedat ja
7 (14)
regulaarset suhtlust, mis on omane inimeste usalduslikule suhtlusele. Kohus leiab, et hagejale
sünnipäevaks ja pulmadeks õnnitluskaartide saatmine ei näita seetõttu eriliselt usalduslikku ja head
suhet hageja ja testaatori vahel. Kõneeristusest nähtuvalt on hageja helistanud testaatorile 2021.
aastal kahel korral – testaatori sünnipäeval 1. novembril ning esimesel jõulupühal 25. detsembril.
Kohtu hinnangul on Eesti kultuuriruumile omane endast vanema sugulase õnnitlemine sünnipäeval
ning talle heade jõulude soovimine, mistõttu ei saa sellisest suhtlusest teha järeldusi, kuidas
inimesed omavahelist suhet hindavad. Hageja ja testaatori vahel ajavahemikus 01.11.2021 kuni
10.01.2022 peetud suhtlus ei ole sage ega regulaarne, mistõttu ei saa sellest järeldada eriliselt
usalduslikku ja head suhet hageja ja testaatori vahel 2021.a ja 2022.a. Seejuures ei saa 2021.a ja
2022.a toimunud telefonisuhtluse põhjal teha järeldusi hageja ja testaatori suhte kohta 27.11.2013
testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Hageja ja testaatori vahel 2021.a ja 2022.a telefoni
teel suhtlemine ei sisalda teavet selle kohta, kas ja millise regulaarsusega hageja ja testaator
suhtlesid 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga ning kuidas hageja ja testaator
omavahelist suhet hindasid.
Tunnistaja W andis järgmised ütlused: „Abikaasa poeg esimesest abielust, M, oli asjalik ja
abivalmis ja käis, mitte ühel korral. [---] Ma oma abikaasale ütlesin, et tema peaks ikkagi
kaasosaliseks tegema selles kinnistus. Aga ta on mul selline heausklik ja ta ütles, et tädile oli antud
nõu, et ta ei tohiks poolt korterit ära anda, muidu ta aetakse sealt korterist välja. Tädi ütles selge
sõnaga, et peale minu lahkumist saate selle korteri omale. Ta ütles seda abikaasale, aga mina seda
kuulsin. See vestlus oli kuskil enne tema lahkumist 2-3 kuud. See oli terav teema, keegi ei käinud
talle pinda, aga püüdsime suunata teda. Kui oleks rohkem survet avaldanud, siis võib-olla oleks see
asi teistmoodi lahenenud“ (dtl 278). Tunnistaja F andis järgmised ütlused: „Ta ütles, et kui ma
kirjutan Mi sisse, siis nad viskavad mu tänavale. [---] Tema sõnad on, et ta ei taha nendega suhelda.
Kirjutab sisse, oli vale lause, õige on, et kui ta kirjutab testamendi Mile. Ta mainis, et talle pressiti
peale, et kirjuta. C kartis, et ta jääb ilma korterita ja kuhu ta siis läheb elama“ (dtl 274). Tunnistajate
ütlused on kooskõlas osas, millest nähtuvalt kartis testaator enda korterist väljaajamist hageja või
tema perekonna poolt. Tunnistaja Fi ütlustest nähtuvalt avaldas testaator sellist kartust pärast Q
surma. Tunnistaja W ütluste kohaselt võis testaator sellist kahtlust avaldada 2021.a, mis jääb
ajavahemikku 2-3 kuud enne testaatori surma. Kohtu hinnangul ei näita testaatori kartus 2021.a
tema usalduslikku suhet hagejaga. Samas ei ole võimalik selle pinnalt teha järeldusi testaatori tahte
kohta 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Tunnistaja F andis järgmised
ütlused: „Testament jäi sinna papkasse ja ta andis selle hoidmiseks I.Kle, ta ei tahtnud, et keegi seda
leiaks“ (dtl 274). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused viitavad testaatori usalduse puudumisele
27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Hageja ja kostja usaldusliku suhte korral
ei oleks testaator testamendi tegemist soovinud hoida üksnes enda ja oma sõbrannade teada.
Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub
testaatori usalduslik ja hea suhe hageja ja tema perekonnaga.
15. Hageja on hagiavaldust põhjendanud väitega, et testaator ja hageja koos pojaga elasid samas
korteris. Kohtu hinnangul on hageja oma väidetes olnud ebajärjekindel ega ole selgesõnaliselt
avaldanud, millisel ajal hageja koos testaatoriga samas korteris elas. Seejuures ei ole hageja
avaldanud, kas ta elas testaatoriga samas korteris ka 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase
aja seisuga. Kohtu hinnangul ei elanud hageja testaatoriga samas korteris hiljemalt abiellumisest
Wga. Tunnistaja W andis ütlused: „Mina viisin ainsa järeltulija majast ära, ehk siis abiellusin
tütrega. [---] Probleem oli selles, et meie elasime oma elu ja me ei olnud kõrvuti nende igapäevaste
asjadega ja muredega. Vahemaa on kuskil 5 km ja vanusevahe ka, põlvkondade vahe. Abikaasa
ikka käis oma asju seal ajamas ja vaatamas. Tal olid korteri võtmed“ (dtl 277). Hageja ja W
abiellusid 2007.a. Seega ei elanud hageja testaatoriga samas korteris vähemalt 2007.a saadik.
Pooled ei vaidle selle üle, et testaator ja hageja ema Q elasid samas korteris. Seetõttu ei saa korteri
võtmete omamist pidada asjaoluks, millest nähtub eriline suhe hageja ja testaatori vahel. Eeltoodut
arvestades leiab kohus, et hageja elamisest testaatoriga samas korteris ei saa teha järeldusi testaatori
tahte kohta 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Kohtu hinnangul ei ole
8 (14)
hageja tõendanud asjaolusid, millest nähtub testaatori tahe soodustada hagejat põhjusel, et hageja on
elanud testaatoriga samas korteris.
16. Tunnistaja W andis järgmise sisuga ütlused: „Tädi ütles selge sõnaga, et peale minu
lahkumist saate selle korteri omale“ (dtl 278). Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha testaatori
lausest järeldust, mille kohaselt oli testaatori tahe 27.11.2013 testamendi tegemisel määrata annak
nii Q kui ka hageja kasuks. Testaator määras annakuna Qle ½ suuruse mõttelise osa endale
kuuluvast korteriomandist. Seetõttu ei olnud Ql annakuna saada tervet korteriomandit. Seetõttu on
testaatori poolt hagejale avaldatu vastuolus 27.11.2013 testamendi tekstiga ning testaatori poolt
avaldatust ei saa järeldada testaatori tahet soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi.
17. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et XXX, Tallinn korteri erastamise õigus oli
testaatoril, Ql ja hagejal, kuid omavahelisel kokkuleppel erastas korteri testaator. Kohtu hinnangul
on korteri testaatori poolt erastamine tõendatud 20.06.1995 ostu-müügi lepinguga (dtl 129). Hageja
ei ole tõendanud, milles seisnesid poolte väidetavad kokkulepped korteri erastamise kohta, mille
eest testaator oleks võinud hagejat tänada. Hageja ei ole tõendanud testaatori tänulikkust Q või
hageja vastu seonduvalt korteri erastamisega. Eeltoodut arvestades ei saa korteri erastamise faktist
järeldada testaatori tahet soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi.
18. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub
testaatori tegelik tahe soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi. Seega ei määranud
testaator 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi aseannakusaajateks ning annak on PärS § 62
lg 1 järgi kehtetu. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt annakuna määratud varaeseme
üleandmist. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat sõlmima
asjaõigusleping ½ suuruse mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxxx üleandmiseks
hagejale ning andma nõusolek senise omanikukande kustutamiseks kinnisturaamatust ning poolte
kaasomanikena võrdsetes osades kinnistusraamatusse kandmiseks.
19. Hageja esitas kostja vastu alternatiivse nõude tuvastada hageja pärimisõigus poolele
testaatori pärandvarast. Kohus tuvastas eelnevalt, et testaatori tegelik tahe oli määrana Q
annakusaajaks, mitte pärijaks (vt otsuse põhjendava osa p 10). Seetõttu ei saa hageja olla
testamendijärgseks pärijaks. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hagiavalduse alternatiivses nõudes
tuvastada hageja õigust poolele mõttelisele osale testaatori pärandvarast ning kohustada kostjat
andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast numbriga xxxxx senise omanikukande
kustutamiseks ja poolte ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.
20. Kostja põhjendab hageja vastu esitatud 1812 euro tasumise nõuet faktiväidetega, et hageja
võttis testaatori pangakaarti kasutades pärast testaatori surma 10.01.2022 testaatori pangakontolt
välja 10.01.2022 kell 20:31 500 eurot, 10.01.2022 kell 20.32 500 eurot, 11.01.2022 kell 00:02 750
eurot, 11.01.2022 kell 00:04 250 eurot, 12.01.2022 kell 09:15 715 eurot ja 12.01.2022 kell 09:16
250 eurot (dtl 102). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja testaatori pangakaarti kasutades nimetatud
aegadel ja summades testaatori pangakontolt raha välja võttis. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi
tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja põhjendab oma nõuet väitega, et hagejal
puudus õiguslik alus testaatori pangakontolt raha väljavõtmiseks.
21. Hageja leidis, et tal on kostja kui testaatori pärija vastu nõue tulenevalt sellest, et viimase
kolme aasta jooksul kulus hagejal pärandaja abistamiseks keskmiselt 10 tundi kuus ning tasust 15
eurot tunnis lähtudes teeks see 5400 eurot (36x10x15=5400). Hageja põhjendas 31.10.2024
kohtuistungil vastuväiteid vastuhagile sellega, et hageja ja testaatori vahel oli sõlmitud
käsundusleping, kuid ei olnud kokkulepet, mille järgi testaator peab hagejale maksma tasu või
kulutusi (dtl-d 268-269). Kohus leiab, et hageja avaldatud asjaoludel puudub hagejal kostja vastu
nõue testaatori abistamise eest. Hageja on ise avaldanud, et hageja ja testaatori vahel ei olnud
kokkulepet hagejale tasu maksmise või kulutuste hüvitamise kohta. Seetõttu ei saa eeldada VÕS §
627 lg 1 järgi tasunõude olemasolu.
9 (14)
22. Hageja põhjendas vastuväiteid vastuhagile sellega, et tal on kostja vastu matusekulude
hüvitamise nõue. Kostja on nõustunud sellega, et hagejal on matusekulude hüvitamise nõue nende
kulutuste osas, mille kohta on olemas kuludokumendid. Hageja leiab, et tal on kostja vastu tasunõue
tulenevalt matusega seonduvatest asjaajamisest. Hageja avaldas, et tal kulus vajalikeks
asjaajamisteks kokku 20 töötundi, mille eest mõistlik töötasu on 15 eurot tunnis. Lisaks tekkisid
hagejal sõidukulud 100 eurot isikliku sõiduki kasutamisest ja paagitäie bensiini kulutamisest.
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osales testaatori tuhastamise ja peielaua korraldamisel. Seega on
hageja osalenud testaatori matuse korraldamises. Hageja ei ole pärandaja pärija. Seega tegi hageja
kulutusi kolmanda isikuna, mitte pärijana. Pärijaks mitteoleva isiku poolt kantud matusekulude
hüvitamise nõudele kohaldatakse käsundita asjaajamise sätteid (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 jj).
VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks olla teise isiku kohustuse täitmine (vt ka RKTKo
15.05.2013 3-2-1-57-13, p 12; RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 12). Hageja nõue kostja kasuks
tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleneb VÕS § 1023 lg-st 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja
nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu
säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja
võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste
tegemise ajast (vt ka nt RKTKo 15.05.2013 3-2-1-57-13, p 12; RKTKo 15.01.2015 3-2-1-118-14, p
19). Selleks, et hageja saaks mõne kulukomponendi hüvitamist kostjalt nõuda, peab kulutuste
kandmine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (kulude kandmise)
heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata
jätmise korral jäänuks õigel ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal
pidada või oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 jj
kohaldamist ei välista see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Seega ei ole
käsundita asjaajamine välistatud, kui tehtud kulutused tulevad kasuks ka hagejale endale, st piisab,
kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt ka RKTKo 08.10.2014 3-2-
1-61-14, p 29; RKTKo 15.01.2015 3-2-1-118-14, p 16; RKTKo 04.03.2015 3-2-1-168-14, p 16).
Kohus leiab, et testaatori matuse korraldamine on kostja huvile ja eeldatavale tahtele vastav, sest
testaatori matuse korraldamine on pärija kõlbeline kohustus, mille kulude hüvitamine on seadusest
tulenevalt pärija kohustus. Isegi kui hageja võis pidada ennast pärijaks ning tegutses seega enda
huvides, kuuluvad kantud kulutused ka kostja huvisfääri. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pidas
ennast pärandaja ainupärijaks. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et käsundita asjaajamise eeldused on
täidetud.
Hageja soodustas oma tegevusega kostjat ning tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1023 lg 1 järgi
käsundita asjaajamisel kantud kulude, st matusekulude hüvitamist. Kohtu hinnangul ei ole hageja
tõendeid kütuse ostmise ja oma isikliku sõiduauto kasutamise kohta. Seetõttu ei ole hagejal õigus
nõuda kostjalt matusekulu 100 eurot hüvitamist.
VÕS § 1023 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib
nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu
nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu
kolmandalt isikult. Hageja avaldas 31.10.2024 istungil, et ta ei tegele matuste korraldamisega oma
igapäevases tegevuses (dtl 269). Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud hageja testaatori matuste
korraldamisel oma majandus- või kutsetegemises. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda tasu
matusega seonduva asjaajamise eest. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt 300 euro hüvitamist.
23. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud
olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui
kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
Kohus on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud võlasuhet hageja ja testaatori ning hageja ja
kostja vahel, mis on aluseks testaatori pangakontolt pärast testaatori surma raha väljavõtmiseks
10 (14)
hageja poolt ning endale jätmiseks. Seetõttu on hageja kohustatud kostjale tagastama testaatori
pangakontolt välja võetud 1812 eurot. Kohus rahuldab vastuhagi ja mõistab hagejalt kostja kasuks
välja 1812 eurot. Kostja on taotlenud põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest 16.05.2023 VÕS §
113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hagiavalduse TsMS § 367
järgi esitatud viivise tasumise nõudes ning mõistab hagejalt kostja kasuks põhinõude 1812 eurot
tasumata osalt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 16.05.2023 kuni põhinõude
täitmiseni.
24. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS
§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte
tõendavad.
25. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb
rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei
ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 03.11.2022 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus jättis
hagiavalduse rahuldamata. Kohus tühistab seetõttu hagi tagamise.
26. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Seetõttu jätab kohus menetluskulud
hageja kanda.
27. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja
põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja tasunud vastuhagi esitamisel
riigilõivu 350 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu
tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud
toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja
riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei
ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu
tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest vastuhagi ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud
riigilõivu. Vastuhagi hinnast 2002,26 eurot lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lisa 1
kohaselt tasumisele riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt
riigilõivu 350 eurot hüvitamist. Kohus määrab kostja kohtukulu suuruseks 350 eurot ning mõistab
hagejalt kostja kasuks välja.
28. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise
esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses
esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas
kohtumenetluses advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus
lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on kostjal
õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.
29. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale kuni
15.02.2024 menetlusdokumendi koostamiseni (st 21,7 tunni ulatuses) õigusteenust
tunnitasumääraga 140 eurot, millele lisandub käibemaks ning alates 01.04.2024 (st 16,8 tunni
ulatuses) tunnitasumääraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei saa tekkinud kuludelt
käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega osutas lepinguline esindaja kostjale
õigusteenust kuni 31.12.2023 tunnitasumääraga 168 eurot, 01.01.2024 kuni 15.02.2024
tunnitasumääraga 170,80 eurot ja alates 01.04.2024 tunnitasumääraga 183 eurot. Kohtu hinnangul
tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et
tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus on
kohtus tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused on keskmisest keerukamad. Kohus on
11 (14)
eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa keskmist
sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
30. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni
hagiavaldusele vastamiseni (kaasa arvatud) 30.11.2022 järgmised toimingud, millele kulus kokku
12,4 tundi: nõupidamine büroos, hagi materjalidega tutvumine, töö kliendi asjaolude ja
seisukohaga, tõendite selekteerimine, juhiste andmine kliendile tõendite kogumiseks (3,4 tundi);
hagivastuse koostamine (4,7 tundi); hagivastuse koostamise jätkamine (2,5 tundi); hagivastuse
redaktsioon, tõendite komplekteerimine (1,4 tundi); hagivastuse viimistlemine, esitamine e-toimiku
kaudu kohtule (0,4 tundi) (dtl 328). Hageja on pidanud nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks
kaheksat tundi (dtl 337). Kohus on seisukohal, et hagile vastamine on TsMS § 394 lg-s 1 sätestatud
vastamiskohustuse täitmine ning sellisena kostja õiguste kaitseks vajalik. Kliendisuhtlus on VÕS §
620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks ja seega vajalik
toiming. Asja õiguslikku keerukusastet, hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostja vastuse sisu ja
mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 10 tundi. Kohus ei pea
põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 2,4 tundi.
31. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni vastuhagi
esitamiseni (kaasa arvatud) 16.05.2023 järgmised toimingud, millele kulus kokku 3,3 tundi:
nõupidamine kliendiga büroos (0,8 tundi); päringu tegemine Lasnamäe LOV matusetoetuse kohta
(0,3 tundi); vastuhagi koostamine, edastamine, kohtule esitamine (2,2 tundi) (dtl 328). Hageja on
pidanud põhjendatud ajakuluks kahte tundi (dtl 337). Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg
1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks ning seda saab kohtule
menetlusdokumendi esitamiseks vältimatult vajalikuks. Vastuhagi koostamine ja esitamine on
kostja õiguste kohtulikuks kaitseks vajalik ja põhjendatud toiming. Asja õiguslikku keerukusastet
arvestades on 3 tundi mõistlikult vajalik aeg seaduse nõuetele vastava vastuhagi koostamiseks.
Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,3 tundi.
32. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt
10.01.2024 taotluse koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus kokku 1,4 tundi:
tõendite selekteerimine, koondamine ja komplekteerimine, 10.01.2024 taotluse koostamine.
Tõendite esitamine on TsMS § 199 lg 1 p-s 5 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning
selliselt vajalik ja põhjendatud toiming. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja
keskmist õiguslikku keerukust on põhjendatud ja vajalik tõendite esitamise ajakulu 1,2 tundi. Kohus
ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,2 tundi.
33. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt
18.01.2024 kohtuistungiga järgmised toimingud, millele kulus kokku 3,2 tundi: ettevalmistus
kohtuistungiks (1 tund); osalemine 18.01.2024 kohtuistungil, istungijärgne nõupidamine (1,2 tundi).
Kohtuistungiks valmistumine on advokaadist esindajalt oodatava hoolsusega õigusteenuse
osutamine (VÕS § 620, AdvS § 40 lg 2). Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lg 2
sätestatud põhiõiguse teostamine. Seega oli tegemist vajalike toimingutega. Asja õiguslikku
keerukusastet, sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 3
tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,2 tundi.
34. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt
15.02.2024 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus
kokku 2,4 tundi: õiguslik analüüs, 15.02.2024 menetlusdokumendi koostamine,
telefoninõupidamine kliendiga. Arvamuse avaldamine ja tunnistajate ülekuulamise taotlemine on
TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning selliselt vajalik ja
põhjendatud toiming. Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1
p 2 järgi esindaja kohustuseks. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keskmist
õiguslikku keerukust on põhjendatud ja vajalik toimingu tegemise ajakulu 2,3 tundi. Kohus ei pea
põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,1 tundi.
12 (14)
35. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt
01.04.2024 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus
kokku 2,6 tundi: kohtunõude täitmine hageja 15.02.2024 ja 15.03.2023 menetlusdokumentide
suhtes. Vastaspoole menetlusdokumendi kohta arvamuse avaldamine on TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja
6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning selliselt vajalik ja põhjendatud toiming.
Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keskmist õiguslikku keerukust on
põhjendatud ja vajalik toimingu tegemise ajakulu 2,3 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja
vajalikuks ajakulu 0,3 tundi.
36. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni 31.10.2024
kohtuistungini (istung kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele kulus kokku 5,9 tundi:
nõupidamine Zoomis (I.K) (1,1 tund); nõupidamine Zoomis (K.P, A.P) (0,3 tundi); ettevalmistus
kohtuistungiks (1,7 tundi); osalemine kohtuistungil (2,8 tundi) (dtl 328). Hageja on leidnud, et
istungiks valmistumise mõistlik ajakulu on pool tundi (dtl 337). Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1
ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks. Kohtuistungiks
valmistumine on advokaadist esindajalt oodatava hoolsusega õigusteenuse osutamine (VÕS § 620,
AdvS § 40 lg 2). Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lg 2 sätestatud põhiõiguse
teostamine. Seega oli tegemist vajalike toimingutega. Asja õiguslikku keerukusastet, sisu ja mahtu
arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 4,5 tundi. Kohus ei pea
põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 1,4 tundi.
37. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni 20.12.2024
kohtukõne teeside esitamiseni (kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele kulus kokku 4,9 tundi:
kohtuistungi protokolliga tutvumine, uute tõendite analüüs, kohtukõne teeside koostamine.
Menetlustoimingu protokolliga tutvumine on TsMS § 53 lg-s 2 sätestatud menetlusosalise õiguse
teostamine. Tõendite kohta seletuste andmine on TsMS § 243 lg-s 6 ja § 199 lg 1 p-s 4 sätestatud
menetlusosaliste õiguste teostamine. Lõplike seisukohtade esitamine oli kohtunõude täitmiseks
vajalik. Eeltoodust tulenevalt on toimingud olnud vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, sisu ja
mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 4 tundi. Kohus ei pea
põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,9 tundi.
38. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni
menetluskulude nimekirja esitamiseni 07.01.2025 (kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele
kulus kokku 3,4 tundi: hageja 21.12.2024 menetlusdokumendi analüüs, 07.01.2025 repliigi
koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja lõplikele seisukohtadele vastamine oli
vajalik kohtunõude täitmiseks. Menetluskulude nimekirja esitamine on TsMS § 176 lg-des 1 ja 2
sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine, mis on vajalikuks eelduseks menetluskulude
kindlaksmääramisele. Asja õiguslikku keerukusastet, hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning
kostja menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise
ajakulu 2,7 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,7 tundi.
39. Ülaltoodust nähtuvalt oli lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kuni
31.12.2023 13 tundi, millele vastab lepingulise esindaja kulu 2184 eurot (13x168=2184).
Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 01.01.2024 kuni 15.02.2024 oli 6,5 tundi,
millele vastab lepingulise esindaja kulu 1110,20 eurot (6,5x170,80=1110,20). Lepingulise esindaja
põhjendatud ja vajalik ajakulu alates 16.02.2024 oli kokku 13,5 tundi, millele vastab lepingulise
esindaja kulu 2470,50 eurot (13,5x183=2470,50).
Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 5764,70 eurot (2184
+1110,20+2470,50=5764,70). Kostja taotles lepingulise esindaja kulu 6736,80 eurot
kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 972,10 eurot
kindlaksmääramiseks (6736,80-5764,70=972,10).
13 (14)
40. Kohus määras kindlaks kostja kohtukulud riigilõivu 350 eurot ja kohtuvälised kulud
lepingulise esindaja kulu 5764,70 eurot. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab
hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 6114,70 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Ventsli
kohtunik
14 (14)