2-22-16492/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16492

Tsiviilasi

P.K hagiavaldus I.K vastu annaku üleandmise nõudes ja

alternatiivselt pärimisõiguse tuvastamise nõudes / I.K

vastuhagi P.K vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

50 000 eurot

Vastuhagi hind

2002,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagi kostja)

P.K (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov

Kostja (vastuhagi hageja)

I.K (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 31.10.2024.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata P.K (isikukood XXX) hagiavaldus I.K (isikukood XXX) vastu

järgmistes nõuetes:

1.1.

Nõue kohustada I.Kt sõlmima asjaõigusleping poole (1/2) mõttelise osa

korteriomandi Tallinnas, XXX, registriosa nr xxxxx omandiõiguse üle andmiseks

P.Kle;

1.2.

Nõue kohustada I.Kt andma nõusolek kustutada korteriomandi Tallinnas, XXX

osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx II jaos

kanne 2 (I.K omanikukanne) ning tuvastada I.K kohustus anda nõusolek uue kande

tegemiseks II jakku, millega kantakse kaasomanikena kinnistusraamatusse pooles

mõttelises osas P.K ja pooles mõttelises osas I.K;

1.3.

Alternatiivne nõue tuvastada P.K õigust poolele mõttelisele osale ning I.K õigust

teisele poolele C pärandvarast, kohustada I.Kt andma nõusolek

(kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi Tallinnas, XXX osas

kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx II

jaos kanne 2 (I.K omanikukanne) ning kohustada I.Kt andma nõusolek II jakku sisse

1 (14)

kanda ühisomanikena P.K ja I.K.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2022.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine.

3. Rahuldada I.K (isikukood XXX) vastuhagi P.K (isikukood XXX) vastu.

4. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks 1812 (üks tuhat

kaheksasada kaksteist) eurot.

5. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks viivis põhinõude

1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 16.05.2023.a (kuuteistkümnendast maist kahe

tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud P.K (isikukood XXX) kanda.

7. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks riigilõiv 350

(kolmsada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 5764 (viis tuhat seitsesada

kuuskümmend neli) eurot 70 (seitsekümmend) senti.

8. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks viivis

menetluskulude 6114 (kuus tuhat ükssada neliteist) eurot 70 (seitsekümmend) senti

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

9. Jätta rahuldamata I.K (isikukood XXX) avaldus lepingulise esindaja kulude 972

(üheksasada seitsekümmend kaks) eurot 10 (kümme) senti kindlaksmääramiseks ja P.Klt

(K, isikukood XXX) väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. P.K (hageja) esitas 02.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse I.K (kostja) vastu annaku

üleandmise nõudes ja alternatiivselt pärimisõiguse tuvastamise nõudes (dtl-d 1-8). Hageja esitas

koos hagiavaldusega hagi tagamise avalduse (dtl 6-7). Kohus kohaldas 03.11.2022 määrusega hagi

tagamise abinõuna kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist (dtl 34). Kohus jättis

03.11.2022 hagi käiguta (dtl 40). Hageja esitas 04.11.2022 täpsustatud hagiavalduse (dtl-d 47-54).

Kohus võttis 07.11.2022 hagiavalduse menetlusse (dtl 57). Kostja vastas hagile 30.11.2022 (dtl-d

65-73). Hageja esitas 27.03.2023 arvamuse kostja vastuse kohta (dtl-d 121-128). Kostja esitas

16.05.2023 hageja vastu vastuhagi matusekulude hüvitamise nõudes (dtl-d 133-136). Hageja vastas

04.06.2023 kostja vastuhagile (dtl-d 139-141). Kostja esitas 10.01.2024 taotluse tõendite

vastuvõtmiseks (dtl-d 154-155). Eelistungi toimus 18.01.2024 (dtl-d 223-227). Kohus võttis

18.01.2024 eelistungil vastuhagi menetlusse (dtl 226). Kostja esitas 15.02.2024 taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks (dtl-d 229-232). Hageja esitas 15.02.2024 taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja

2 (14)

kogumiseks (dtl-d 234-237). Hageja esitas 15.03.2024 vastuhagile täiendava vastuse (dtl-d 241-

243). Kostja esitas 01.04.2024 seisukoha (dtl-d 245-249). Kohtuistung toimus 31.10.2024 (dtl-d

263-280). Kohus lahendas istungil poolte taotlused tõendite kogumiseks ning kohustas 04.11.2024

määrustega kolmandaid isikuid kohtule dokumente esitama (dtl-d 282, 285). Kostja esitas lõplikud

seisukohad 20.12.2024 (dtl-d 307-310). Hageja esitas seisukohad 21.12.2024 (dtl-d 311-315).

2. Hageja esitas kostja vastu nõuded kohustada kostjat sõlmima asjaõigusleping ½ suuruse

mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxxx üleandmiseks hagejale ning andma

nõusolek senise omanikukande kustutamiseks kinnisturaamatust ning poolte kaasomanikena

võrdsetes osades kinnistusraamatusse kandmiseks. Lisaks esitas hageja kostja vastu alternatiivse

nõude tuvastada hageja õigust poolele mõttelisele osale testaatori pärandvarast ning kohustada

kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast numbriga xxxxx senise omanikukande

kustutamiseks ja poolte ühisomanikena sisse kandmiseks. Hageja põhjendab oma nõudeid

järgmiselt. C (sünniaeg xx.xx.xxxx) (testaator) oli hageja tädi, kes suri 10.01.2022. Testaatorile

kuulus korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Testaator tegi 27.11.2013 notariaalse testamendi,

millega määras oma vara pärijaks kostja, kes oli tema sõbranna. Testaator tegi testamendis

korralduse oma õe Q kasuks, kes oli hageja ema. Testamendis antud korraldus oli järgmine:

„Määran Q’ile, isikukood XXX, kelle praegune elukoht on XXX, Tallinn, annakuna ühe kahendiku

(½) suuruse mõttelise osa korteriomandist, asukohaga XXX, Tallinn [---]“. Q suri pärast testamendi

tegemist 05.02.2014. Testamendis ei antud juhiseid Q surma puhuks. Testaator pidas testamendis Q

kasuks korraldust tehes silmas ka õe alanejaid sugulasi. Hageja on Q alanejana tema ainuke tütar.

Alternatiivselt on hageja oma tädi pärija ½ mõttelises osas. Hageja osales oma tädi matuste

korraldamises. Kostjaga on olnud juttu, et kostja annab hagejale üle Qle jäetud pool korterit. Notar

tõestas 05.10.2022 kostja kasuks pärimistunnistuse. Kostja registreeris korteriomandi oma nimele.

Kostja nõuab hagejalt korteri vabastamist hiljemalt 01.12.2022. Testaatori tegelik tahe soodustada

annaku määramisega hagejat nähtub sellest, et hageja määras annaku oma õele, kes on tema

lähisugulaseks. Hageja teostas testaatori üle ulatuslikku järelevalvet ja hooldust. Testaatoril oli hea

ja usalduslik suhe hageja ja tema perekonnaga. Hageja ja tema poeg elasid testaatoriga samas

korteris. Hagejal oli testaatori antud korteri võti. Testaator avaldas, et korter jääb hagejale. Korteri

erastamise õigus oli testaatoril, Ql ja hagejal. Kokkuleppel erastas korteri testaator. Puudub alust

mitte eeldada, et testaator soovis hagejat annaku määramisega tänada. Alternatiivselt määras

testaator Q enda pärijaks. See nähtub muuhulgas sellest, et testaator määras annakuks suurema

väärtusega eseme enda pärandvarast. Hageja vaidleb vastu kostja esitatud vastuhagile. Hageja ja

testaatori vahel oli sõlmitud käsundusleping. Hagejal on õigus saada tasu testaatori hooldamise eest

kolme aasta jooksul. Hageja korraldas testaatori matuse. Hagejal on õigus nõuda testaatorilt

matusekulude hüvitamist ja tasu matuse korraldamiseks kulunud töötundide eest.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et testamendis on kajastatud testaatori

tegelik tahe ning see ei vaja täiendavat tõlgendamist. Testaatori ja hageja suhe ei olnud hea. Hageja

ja tema perekond ei ole testaatori eest hoolitsenud ja teinud tema korteris remonti. Testaatori tegelik

tahe oli määrata kostja enda pärijaks. Testaator ei määranud Q enda pärijaks. Annakuks määratud

vara ei moodusta põhiosa testaatori varast. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt 1812 euro tasumist.

Kostja põhjendab nõuet sellega, et hageja võttis testaatori pangakaarti kasutades pärast testaatori

surma 10.01.2022 testaatori pangakontolt välja 10.01.2022 kell 20:31 500 eurot, 10.01.2022 kell

20.32 500 eurot, 11.01.2022 kell 00:02 750 eurot, 11.01.2022 kell 00:04 250 eurot, 12.01.2022 kell

09:15 715 eurot ja 12.01.2022 kell 09:16 250 eurot. Hagejal puudus õiguslik alus raha

väljavõtmiseks. Kostja ei nõua hagejalt väljavõetud raha tagastamist ulatuses, milles hageja kandis

testaatori kuludokumentidega tõendatud matusekulusid. Ülejäänud osas nõuab kostja väljavõetud

raha tagastamist.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis ei vaja vaidluse puudumise tõttu eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1):

3 (14)

-

C (isikukood XXX) (testaator) suri 10.01.2022.a;

-

Tallinna notar Maarika Pihlak tõestas 27.11.2013 testaatori testamendi, mis on registreeritud

notari ametitegevuse raamatu registri numbri 2329 all (27.11.2013 testament);

-

Q (isikukood XXX) oli testaatori õde ja hageja ema;

-

Q suri 05.02.2014;

-

Testaatorile kuulus 27.11.2013 testamendi tõestamise ajal kinnistusraamatu registriossa nr

xxxxx kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX,

eriomandi ese eluruum nr X;

-

Testaatorile kuulus tema surma ajal 10.01.2022 kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx

kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX, eriomandi ese

eluruum nr X;

-

Kostja on kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx kantud korteriomandi asukohaga Harju

maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX, eriomandi ese eluruum nr X (korteriomand),

omanikuna kinnistusraamatusse kantud.

5. Testaatori 27.11.2013 testament sisaldab järgmises sõnastuses testaatori korraldusi pärandi

kohta oma surma puhuks: „[---] 1.2. Käesolevaga tühistan kõik oma varasemad testamendid,

sealhulgas ka 08.04.2013.a Tallinna notar Maarika Pihlak’u poolt tõestatud testamendi

(ametitegevuse raamatu registri umber 840). [---] 2. Määran kogu oma vara, mis minule kuulub

minu surma päeval, ükskõik, kus see asub või millest koosneb, ainupärijaks I.K, isikukood XXX,

kelle praegune elukoht on xxx. 3. Määran Q’ile, isikukood XXX, kelle praegune elukoht on XXX,

Tallinn, annakuna ühe kahendiku (½) suuruse mõttelise osa korteriomandist, asukohaga XXX,

Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr X (registriosa number xxxxx)“ (dtl 9). Kohus leiab, et

testaatori testamendis antud korralduste sõnastus on tõendatud 27.11.2013 testamendi dokumendiga

(dtl-d 9-10).

6. Hageja on hagiavaldust põhjendanud alternatiivsete väidetega, mille kohaselt oli testaatori

tegelikuks tahteks määrata Q kasuks annak või määrata Q enda pärijaks ning sellega teha korraldus

ka hageja kasuks. Kohus peab hageja nõude lahendamiseks esmalt välja selgitama, kas testaatori

tegelikuks tahteks oli määrata Qle annak või määrata Q enda pärijaks.

7. Pärimisseaduse (PärS) § 28 sätestab, et testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori

tegelikust tahtest. Kui testaator on testamendis teinud korralduse konkreetse eseme kohta, tuleb

tõlgendamise teel välja selgitada, kas testaator soovis teha annakukorralduse (PärS § 56 lg 1),

nimetada isiku pärijaks, tuues jagamiskorraldusega (PärS § 159 lg 1) välja enda soovitused, kuidas

pärandvara tuleks jagada, või nimetada pärija selliselt, et lisaks pärandiosale saab isik ka annaku

(PärS § 61) (vt ka RKTKo 24.10.2018 2-16-2978/58, p 19).

Kohtu hinnangul nähtub 27.11.2013 testamendist testaatori sõnaselge korraldus, millest nähtub

kostja nimetamine enda ainsaks pärijaks. Testaatori korraldus nähtub testamendi punktist 2, milles

on märgitud: „Määran kogu oma vara [---] ainupärijaks I.K [---]“ (dtl 9, p 2). Kohtu hinnangul

nähtub 27.11.2013 testamendist testaatori sõnaselge korraldus, millest nähtub XXX, Tallinn

korteriomandist ½ suuruse kaasomandiosa annakuna Qle määramine. Testaatori korraldus nähtub

testamendi punktist 3, milles on märgitud: „Määran Q’ile [---] ühe kahendiku (1/2) suuruse

mõttelise osa korteriomandist [---]“ (dtl 9, p 3). Kohtu hinnangul on testamendis antud korraldused

selgesti mõistetavad ning vastuoludeta. Testaator on testamendiga nimetanud pärija

(üldõigusjärglase) ega ole pärijale määranud eraldi ühtegi varalist hüve. Testamendiga on antud

korraldus, mille kohaselt on kostja kogu testaatori vara ainupärija (kohtu rõhutus, vt dtl 9, p 2 –

27.11.2013 testament). Seega annab testament vastuse küsimusele, keda testaator näeb oma pärijana

ja õigusjärglasena. Testaator on Qle määranud konkreetselt määratletava varalise hüvena ½ suuruse

mõttelise osa korteriomandist. Seega ei ole annakukorraldus antud testaatori kogu vara või sellest

suurema osa kohta. Testament ei sisalda korraldusi, mille kohaselt vastutab Q pärandil lasuvate

kohustuste ja pärandi avanemisega seotud kulude eest. Eeltoodut arvestades nähtub testamendist

üheselt testaatori soov jätta Qle annakuna konkreetne varaese ning määrata kostja enda pärijaks ja

4 (14)

õigusjärglaseks. Seetõttu puuduvad kohtu hinnangul testamendi tekstis ebaselgused ja vastuolud,

mis võiksid tingida vajaduse testamenti tõlgendada.

8. PärS § 28 kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest. Seetõttu

pole välistatud, et testaatori tegelik tahe erineb testamendis kirjapandust isegi siis, kui testamendi

tekstis puuduvad ebaselgused ja vastuolud. Kui testamendi tekstist nähtuvad testaatori korraldused

on selged ja vastuoludeta, lasub testaatori tegeliku tahte tõendamise koormis poolel, kes tugineb

testamenti kirjapandust erinevale testaatori tegelikule tahtele. Hageja tugineb sellele, et testaatori

tahe oli nimetada Q enda pärijaks. Seega on hageja koormis tõendada asjaolud, millest testaatori

tegelik tahe nähtub.

9. Testaatori tegelik tahe pärija või annakusaaja nimetamisel võib nähtuda sellest, millise

osakaalu moodustab isikule jäetud varaese (RKTKo 24.10.2018 2-16-2978/58, p 21). Testaatorile

kuulus 27.11.2013 testamendi tegemise ajal korteriomand registriosa numbriga xxxxx (vt otsuse

põhjendava osa p 4). Swedbank AS-i 07.11.2024 vastusest kohtunõudele nähtub, et testaatori

arveldusarvel oli 27.11.2013 seisuga 4172,52 eurot ning hoiustel kokku 7000 eurot (dtl 293). Kohus

leiab, et testaatori arveldusarvel ja hoiustel olnud 11 172,52 eurot on oluline osa testaatori varast.

27.11.2013 testamendi kohaselt oli Ql õigus saada ½ suurune kaasomandiosa testaatorile kuulunud

korteriomandist. 27.11.2013 testament ei sisaldanud eraldi korraldust testaatori arveldusarvel ja

hoiustel oleva raha kohta. Seega ei moodustanud annakuna Qle jäetud varaese põhiosa kogu varast,

mis oleks saanud pärandvaraks olla 27.11.2013 seisuga. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu, et

testaator andis korralduse kostja I.K pärijaks nimetamiseks, sest testaatori vara põhiosa testamendis

eraldi nimetatud ei olnud.

10. Testaatori tegelik tahe pärija või annakusaaja nimetamisel võib nähtuda testaatori

avaldustest ja käitumisest testamendi tegemisele eelneval ja sellele järgneval ajal. Tallinna notar

Maarika Pihlak tõestas 08.04.2013 testamendi, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu

registri numbri 840 all (dtl 238). Testamendi punktist 2 nähtub, et testaator andis 08.04.2021

testamendis korralduse kostja nimetamiseks enda ainupärijaks. Testament ei sisalda muid korraldusi

testaatori surma puhuks. Kohtu hinnangul tõendab 08.04.2013 testament, et testaatori tahe nimetada

kostja enda pärijaks kujunes välja rohkem kui pool aastat enne 27.11.2013 testamendi tegemist.

Testaatori korralduse sisu 27.11.2013 testamendis pärija nimetamisel on jäänud võrreldes

08.04.2013 testamendis antud korraldusega muutumata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja

enda ainupärijana nimetamise järjepidevus viitab testaatori tegelikule tahtele näha kostjat enda

õigusjärglasena. Sellega on kooskõlas ka testaatori tegevus pärast 27.11.2013 testamendi tegemist.

Testaator kandis 11.05.2016 enda pangakontolt kostja pangakontole 5000 eurot selgitusega

„HOIUS, MIS ON MÕELDUD C MATUSEKULUDE KATMISEKS“ (dtl 105). Kohtu hinnangul

viitab testaatori tegevus sellele, et testaator pidas kostjat enda pärijaks, sest Eesti kultuuriruumis

peetakse enesestmõistetavaks, et matused korraldab ja selle kulud kannab pärija. Lisaks sellele

tuleneb pärija kohustus kanda matusekulusid ka seadusest (PärS § 131).

Hageja soovis tõendada testaatori käitumist ja avaldusi pärast testamendi tegemist tunnistaja

ütlustega. Tunnistaja W andis 31.10.2024 kohtuistungil järgmise sisuga ütlused: „Tädi ütles selge

sõnaga, et peale minu lahkumist saate selle korteri omale. Ta ütles seda abikaasale, aga mina seda

kuulsin. See vestlus oli kuskil enne tema lahkumist 2-3 kuud“ (dtl 278). Kostja soovis tõendada

testaatori käitumist enne ja pärast testamendi tegemist tunnistaja ütlustega. Tunnistaja F andis

31.10.2024 kohtuistungil järgmised ütlused: „C sünnipäeval, ma ei mäleta aastat, kas 2012 või

2013. Me istusime tema toas kahekesi ja keegi ei kuulnud meie juttu, ta ütles, et ta tahab teha

päranduse I.Kle, et mida mina arvan selle kohta. [---] Ta rääkis tookord, et ta tahaks teha testamendi

I.K nimele, et mida ma arvan. Ma arvasin, et see on hea idee. Järgmisel korral, kui tulin, siis

küsisin, kas sa oled teinud ja ta vastas, et jah ja näitas mulle ja ütles, et vaata, et sa kellelegi ei

räägi“ (dtl 273).

5 (14)

Tunnistaja W ütlustest nähtub negatiivne hoiak kostja suhtes ning tunnistaja Fi ütlustest nähtub

negatiivne hoiak hageja suhtes. Kohtu hinnangul on see selgitatav sellega, et tunnistaja W on hageja

abikaasa ning tunnistaja F on kostjaga sõbrasuhetes, mis väljendub muuhulgas iganädalases

suhtluses WhatsApp suhtlusrakenduse kaudu ning külaskäikudes. Kohtu hinnangul ei anna eeltoodu

põhjust lugeda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks, sest tunnistajate ütlused on sisemiste

vastuoludeta ning asjas esitatud muud tõendid ei sisalda teavet, mis viitaks tunnistajate poolt

ebaõigete ütluste andmisele.

Tunnistaja W ütlustest nähtuvalt avaldas testaator mõtet, et tema elukohaks oleva korteri saab

endale hageja või hageja pere, mis väljendub lauses „peale minu lahkumist saate selle korteri

omale“. Kohtu hinnangul ei sisalda testaatori öeldud lause teavet, kas testaatori tahe oli nimetada Q

enda pärijaks või annakusaajaks. W kuuldud testaatori lause on vastuolus 27.11.2013 testamendis

antud korraldustega, mille järgselt ei oleks Ql olnud võimalik korterit tervikuna endale saada ka siis,

kui ta oleks pärija. Testamendi kohaselt tulnuks Ql korteriomandit jagada kostjaga nii siis, kui Q

oleks saanud annaku või pärinud poole testaatori varast. Seega ei saanud testaatori lause käia

27.11.2013 testamendi kohta. Tunnistaja Fi ütlustest nähtuvalt avaldas testaator enne testamendi

tegemist soovi teha kostja kasuks testament ning kinnitas tunnistajale hiljem sellise testamendi

tegemist (dtl-d 273-274). Tunnistaja ütluste kohaselt toimus sellekohane vestlus 2012. või 2013.a.

Tunnistaja Fi ja testaatori vestlus toimus 27.11.2013 testamendi tegemisele oluliselt lähemal ajal kui

tunnistaja W pealt kuuldud testaatori ja hageja vestlus, mis pidi toimuma 2021.a oktoobris või

novembris („enne tema lahkumist 2-3 kuud“). Kuivõrd testaatori ja tunnistaja Fi vestlus toimus

testamendi tegemisele lähedasel ajal, siis on sellise vestluse sisu asjakohasemaks allikaks testaatori

tegeliku tahte kohta testamendi tegemise ajal. Tunnistaja Fi ja testaatori peetud vestluse teemaks oli

testamendi tegemine kostja kasuks. Seetõttu viitab testaatori poolt tunnistaja File avaldatu testaatori

tegelikule tahtele testamendi tegemisel. Kohus võtab seejuures arvesse, et testaatori ja tunnistaja Fi

vestluste sisu on kooskõlas 27.11.2013 testamendiga, millest nähtuvalt ongi testaator kostja enda

pärijaks nimetanud. Kohtu hinnangul tõendavad Fi ütlused, et 27.11.2013 testamendi tegemisele

lähedasel ajal avaldas testaator soovi teha testament kostja kasuks („nimele“) ega avaldanud tahet

kellegi teise enda pärijaks määramiseks. Kohtu hinnangul käivad tunnistaja Fi ütlused 27.11.2013

testamendi tegemisele eelneva aja kohta, sest tunnistaja ütluste kohaselt külastas ta testaatorit tema

sünnipäeval. Testaatori sünnipäev oli 1. novembril, mistõttu on eluliselt usutav testamendi tegemine

2013.a novembri lõpus.

Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt oli testaatori

tegelik tahe määrata Q 27.11.2013 testamendiga enda pärijaks. Kohtu hinnangul kinnitavad

testaatori varaline seisund (lisaks korteriomandile moodustas testaatori varast olulise osa

arveldusarvel ja hoiusel olev raha), testaatori käitumine (matusekulude katmiseks kostjale raha

kandmine) ja testaatori avaldatu (File soovi väljendamine teha testament kostja „nimele“), et

testaatori tegelik tahe vastab sellele, mis on 27.11.2013 testamendis kirja pandud. Kohus loeb asjas

tõendatuks, et testaator ei nimetanud Q enda pärijaks, vaid määras Qle annakuna ½ suuruse

kaasomandiosa testaatorile kuuluvast korteriomandist.

11. PärS § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle

mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse

hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale

õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist.

Kohus tuvastas eelnevalt, et testaatori tahe oli määrata Qle annak, mistõttu Q oli 27.11.2013

testamendi kohaselt annakusaajaks. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt pidas

testaator Q kasuks testamendis korraldust tehes silmas ka Q alanejaid. Seega põhjendab hageja

hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli testaatori tegelikuks tahteks määrata Q alanejad sugulased

aseannakusaajateks.

6 (14)

Q suri 08.02.2014. Testaator suri 10.01.2022. Seega suri annakusaaja enne pärandi avanemist.

27.11.2013 testament ei sisalda korraldust aseannakusaaja nimetamiseks (vt dtl 9). PärS § 62 lg 1

sätestab, et annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Kui annakusaaja sureb enne pärandi

avanemist ja aseannakusaajat ei ole määratud, on annak kehtetu. PärS § 31 sätestab, et kui testaator

on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne

pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased, eeldatakse, et korraldus on tehtud ka

alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase

asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti. Q oli testaatori õde,

mitte alaneja sugulane, mistõttu ei kohaldu PärS § 31. PärS § 28 kohaselt lähtutakse testamendi

tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest. Kui testaatori tegelik tahe ei olnud määrata Q alanejaid

sugulasi annakusaajateks, on annak Q surma tõttu PärS § 62 lg 1 järgi kehtetu.

Kohtu hinnangul ei sätesta kehtiv pärimisseadus, et kui testaator on testamendis teinud korralduse

oma lähisugulase kasuks, kes ei ole testaatori alaneja sugulane, eeldatakse korralduse tegemist ka

lähisugulase alanejate sugulaste kasuks. Seetõttu tuleb testamenti tõlgendada PärS §-s 28 sätestatu

kohaselt ning välja selgitada testaatori tegelik tahe. Kohus selgitas eelnevalt välja, et testamendi

tekstist nähtuvad testaatori korraldused on selged ja vastuoludeta, mistõttu testamendi tekstist

endast ei tulene vajadust selle tõlgendamiseks (vt otsuse põhjendava osa p 7). Kuivõrd hageja

tugineb testaatori viimsele tahtele, mis ei nähtu testamendi selgest ja vastuoludeta tekstist, on hageja

koormis tõendada asjaolud, millest nähtub testaatori tegelik tahe. Kohus hindab järgnevalt, kas

hageja on tõendanud asjaolud, millest nähtub testaatori tegelik tahe 27.11.2013 seisuga määrata

annak ka Q alanejate sugulaste kasuks.

12. Testaator ja Q olid õed, see tähendab külgnejad sugulased perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg

2 mõistes. Testaatori 27.11.2013 testamendis ei ole kirjeldatud testaatori ja Q sugulussidet (dtl 9).

Seetõttu ei sisalda testament viidet sellele, et testaator on annaku määranud Qle kui sugulasele.

Kohtu hinnangul ei saa seetõttu testamendi teksti pinnalt eeldada testaatori tahet soodustada Q

ainuüksi tema sugulussuhte tõttu testaatorisse.

13. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt teostasid hageja ja tema perekond

testaatori suhtes ulatuslikku järelevalvet ja hooldust 27.11.2013 seisuga. Sellist hooldust ja

järelevalvet saab pidada testaatori tahte väljaselgitamisel oluliseks, kui see esines testamendi

tegemisele lähedase aja seisuga. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks 27.11.2013

testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga tegelenud testaatori hooldamise ja abistamisega.

Hageja esitatud tõenditest ei nähtu testaatori suhtes järelevalve teostamine 27.11.2013 testamendi

tegemise ajale lähedase aja seisuga. Seejuures ei nähtu hageja esitatud tõenditest testaatori

abivajadust 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Isegi kui hageja ja tema

lähikondsed tegid testaatori eluruumis 2021.a remonti, ei saa sellest järeldada testaatori tahte sisu

27.11.2013 seisuga. Samuti ei saa testaatori tahte sisu 27.11.2013 seisuga järeldada sellest, et hageja

kutsus 10.01.2022 välja kiirabi, olles leidnud testaatori tema korteris surnuna.

14. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et testaatoril oli usalduslik ja hea suhte hageja ning

tema perekonnaga. Hageja on soovinud tõendada usalduslikku ja head suhet kahe õnnitluskaardiga

(dtl 24), kolme ühisel koosviibimisel tehtud dateerimata foto (dtl 23) ja kaheksa telefonikõnega

ajavahemikust 01.11.2021 kuni 10.01.2022 (dtl-d 25-28).

Sugulaste külastamine (nt sünnipäevadel) on tavapärane suhtlusviis sugulaste vahel. Sünnipäevade

pidamine koos sugulastega ei ole kohtu hinnangul midagi sellist, millest nähtuks inimese eriliselt

usalduslik suhe hagejasse või tema perekonda. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks

järeldada testaatori külastamise erandlikkust, mis väljendab testaatori eriliselt head või usalduslikku

suhtlust hagejaga. Seetõttu ei tõenda hageja esitatud kolm fotot eriliselt usalduslikku ja head suhet

hageja ja testaatori vahel. Sugulasele õnnitluste saatmine erinevatel tähtpäevadel on Eestis tavaline.

Testaatori sünniaega arvestades oli testaatori põlvkonda kuulunud inimestele tavapärane viis

õnnitluste edastamine õnnitluskaardi saatmisega. Kahe õnnitluskaardi saatmine ei näita sagedat ja

7 (14)

regulaarset suhtlust, mis on omane inimeste usalduslikule suhtlusele. Kohus leiab, et hagejale

sünnipäevaks ja pulmadeks õnnitluskaartide saatmine ei näita seetõttu eriliselt usalduslikku ja head

suhet hageja ja testaatori vahel. Kõneeristusest nähtuvalt on hageja helistanud testaatorile 2021.

aastal kahel korral – testaatori sünnipäeval 1. novembril ning esimesel jõulupühal 25. detsembril.

Kohtu hinnangul on Eesti kultuuriruumile omane endast vanema sugulase õnnitlemine sünnipäeval

ning talle heade jõulude soovimine, mistõttu ei saa sellisest suhtlusest teha järeldusi, kuidas

inimesed omavahelist suhet hindavad. Hageja ja testaatori vahel ajavahemikus 01.11.2021 kuni

10.01.2022 peetud suhtlus ei ole sage ega regulaarne, mistõttu ei saa sellest järeldada eriliselt

usalduslikku ja head suhet hageja ja testaatori vahel 2021.a ja 2022.a. Seejuures ei saa 2021.a ja

2022.a toimunud telefonisuhtluse põhjal teha järeldusi hageja ja testaatori suhte kohta 27.11.2013

testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Hageja ja testaatori vahel 2021.a ja 2022.a telefoni

teel suhtlemine ei sisalda teavet selle kohta, kas ja millise regulaarsusega hageja ja testaator

suhtlesid 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga ning kuidas hageja ja testaator

omavahelist suhet hindasid.

Tunnistaja W andis järgmised ütlused: „Abikaasa poeg esimesest abielust, M, oli asjalik ja

abivalmis ja käis, mitte ühel korral. [---] Ma oma abikaasale ütlesin, et tema peaks ikkagi

kaasosaliseks tegema selles kinnistus. Aga ta on mul selline heausklik ja ta ütles, et tädile oli antud

nõu, et ta ei tohiks poolt korterit ära anda, muidu ta aetakse sealt korterist välja. Tädi ütles selge

sõnaga, et peale minu lahkumist saate selle korteri omale. Ta ütles seda abikaasale, aga mina seda

kuulsin. See vestlus oli kuskil enne tema lahkumist 2-3 kuud. See oli terav teema, keegi ei käinud

talle pinda, aga püüdsime suunata teda. Kui oleks rohkem survet avaldanud, siis võib-olla oleks see

asi teistmoodi lahenenud“ (dtl 278). Tunnistaja F andis järgmised ütlused: „Ta ütles, et kui ma

kirjutan Mi sisse, siis nad viskavad mu tänavale. [---] Tema sõnad on, et ta ei taha nendega suhelda.

Kirjutab sisse, oli vale lause, õige on, et kui ta kirjutab testamendi Mile. Ta mainis, et talle pressiti

peale, et kirjuta. C kartis, et ta jääb ilma korterita ja kuhu ta siis läheb elama“ (dtl 274). Tunnistajate

ütlused on kooskõlas osas, millest nähtuvalt kartis testaator enda korterist väljaajamist hageja või

tema perekonna poolt. Tunnistaja Fi ütlustest nähtuvalt avaldas testaator sellist kartust pärast Q

surma. Tunnistaja W ütluste kohaselt võis testaator sellist kahtlust avaldada 2021.a, mis jääb

ajavahemikku 2-3 kuud enne testaatori surma. Kohtu hinnangul ei näita testaatori kartus 2021.a

tema usalduslikku suhet hagejaga. Samas ei ole võimalik selle pinnalt teha järeldusi testaatori tahte

kohta 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Tunnistaja F andis järgmised

ütlused: „Testament jäi sinna papkasse ja ta andis selle hoidmiseks I.Kle, ta ei tahtnud, et keegi seda

leiaks“ (dtl 274). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused viitavad testaatori usalduse puudumisele

27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Hageja ja kostja usaldusliku suhte korral

ei oleks testaator testamendi tegemist soovinud hoida üksnes enda ja oma sõbrannade teada.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub

testaatori usalduslik ja hea suhe hageja ja tema perekonnaga.

15. Hageja on hagiavaldust põhjendanud väitega, et testaator ja hageja koos pojaga elasid samas

korteris. Kohtu hinnangul on hageja oma väidetes olnud ebajärjekindel ega ole selgesõnaliselt

avaldanud, millisel ajal hageja koos testaatoriga samas korteris elas. Seejuures ei ole hageja

avaldanud, kas ta elas testaatoriga samas korteris ka 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase

aja seisuga. Kohtu hinnangul ei elanud hageja testaatoriga samas korteris hiljemalt abiellumisest

Wga. Tunnistaja W andis ütlused: „Mina viisin ainsa järeltulija majast ära, ehk siis abiellusin

tütrega. [---] Probleem oli selles, et meie elasime oma elu ja me ei olnud kõrvuti nende igapäevaste

asjadega ja muredega. Vahemaa on kuskil 5 km ja vanusevahe ka, põlvkondade vahe. Abikaasa

ikka käis oma asju seal ajamas ja vaatamas. Tal olid korteri võtmed“ (dtl 277). Hageja ja W

abiellusid 2007.a. Seega ei elanud hageja testaatoriga samas korteris vähemalt 2007.a saadik.

Pooled ei vaidle selle üle, et testaator ja hageja ema Q elasid samas korteris. Seetõttu ei saa korteri

võtmete omamist pidada asjaoluks, millest nähtub eriline suhe hageja ja testaatori vahel. Eeltoodut

arvestades leiab kohus, et hageja elamisest testaatoriga samas korteris ei saa teha järeldusi testaatori

tahte kohta 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Kohtu hinnangul ei ole

8 (14)

hageja tõendanud asjaolusid, millest nähtub testaatori tahe soodustada hagejat põhjusel, et hageja on

elanud testaatoriga samas korteris.

16. Tunnistaja W andis järgmise sisuga ütlused: „Tädi ütles selge sõnaga, et peale minu

lahkumist saate selle korteri omale“ (dtl 278). Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha testaatori

lausest järeldust, mille kohaselt oli testaatori tahe 27.11.2013 testamendi tegemisel määrata annak

nii Q kui ka hageja kasuks. Testaator määras annakuna Qle ½ suuruse mõttelise osa endale

kuuluvast korteriomandist. Seetõttu ei olnud Ql annakuna saada tervet korteriomandit. Seetõttu on

testaatori poolt hagejale avaldatu vastuolus 27.11.2013 testamendi tekstiga ning testaatori poolt

avaldatust ei saa järeldada testaatori tahet soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi.

17. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et XXX, Tallinn korteri erastamise õigus oli

testaatoril, Ql ja hagejal, kuid omavahelisel kokkuleppel erastas korteri testaator. Kohtu hinnangul

on korteri testaatori poolt erastamine tõendatud 20.06.1995 ostu-müügi lepinguga (dtl 129). Hageja

ei ole tõendanud, milles seisnesid poolte väidetavad kokkulepped korteri erastamise kohta, mille

eest testaator oleks võinud hagejat tänada. Hageja ei ole tõendanud testaatori tänulikkust Q või

hageja vastu seonduvalt korteri erastamisega. Eeltoodut arvestades ei saa korteri erastamise faktist

järeldada testaatori tahet soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi.

18. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub

testaatori tegelik tahe soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi. Seega ei määranud

testaator 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi aseannakusaajateks ning annak on PärS § 62

lg 1 järgi kehtetu. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt annakuna määratud varaeseme

üleandmist. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat sõlmima

asjaõigusleping ½ suuruse mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxxx üleandmiseks

hagejale ning andma nõusolek senise omanikukande kustutamiseks kinnisturaamatust ning poolte

kaasomanikena võrdsetes osades kinnistusraamatusse kandmiseks.

19. Hageja esitas kostja vastu alternatiivse nõude tuvastada hageja pärimisõigus poolele

testaatori pärandvarast. Kohus tuvastas eelnevalt, et testaatori tegelik tahe oli määrana Q

annakusaajaks, mitte pärijaks (vt otsuse põhjendava osa p 10). Seetõttu ei saa hageja olla

testamendijärgseks pärijaks. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hagiavalduse alternatiivses nõudes

tuvastada hageja õigust poolele mõttelisele osale testaatori pärandvarast ning kohustada kostjat

andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast numbriga xxxxx senise omanikukande

kustutamiseks ja poolte ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.

20. Kostja põhjendab hageja vastu esitatud 1812 euro tasumise nõuet faktiväidetega, et hageja

võttis testaatori pangakaarti kasutades pärast testaatori surma 10.01.2022 testaatori pangakontolt

välja 10.01.2022 kell 20:31 500 eurot, 10.01.2022 kell 20.32 500 eurot, 11.01.2022 kell 00:02 750

eurot, 11.01.2022 kell 00:04 250 eurot, 12.01.2022 kell 09:15 715 eurot ja 12.01.2022 kell 09:16

250 eurot (dtl 102). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja testaatori pangakaarti kasutades nimetatud

aegadel ja summades testaatori pangakontolt raha välja võttis. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja põhjendab oma nõuet väitega, et hagejal

puudus õiguslik alus testaatori pangakontolt raha väljavõtmiseks.

21. Hageja leidis, et tal on kostja kui testaatori pärija vastu nõue tulenevalt sellest, et viimase

kolme aasta jooksul kulus hagejal pärandaja abistamiseks keskmiselt 10 tundi kuus ning tasust 15

eurot tunnis lähtudes teeks see 5400 eurot (36x10x15=5400). Hageja põhjendas 31.10.2024

kohtuistungil vastuväiteid vastuhagile sellega, et hageja ja testaatori vahel oli sõlmitud

käsundusleping, kuid ei olnud kokkulepet, mille järgi testaator peab hagejale maksma tasu või

kulutusi (dtl-d 268-269). Kohus leiab, et hageja avaldatud asjaoludel puudub hagejal kostja vastu

nõue testaatori abistamise eest. Hageja on ise avaldanud, et hageja ja testaatori vahel ei olnud

kokkulepet hagejale tasu maksmise või kulutuste hüvitamise kohta. Seetõttu ei saa eeldada VÕS §

627 lg 1 järgi tasunõude olemasolu.

9 (14)

22. Hageja põhjendas vastuväiteid vastuhagile sellega, et tal on kostja vastu matusekulude

hüvitamise nõue. Kostja on nõustunud sellega, et hagejal on matusekulude hüvitamise nõue nende

kulutuste osas, mille kohta on olemas kuludokumendid. Hageja leiab, et tal on kostja vastu tasunõue

tulenevalt matusega seonduvatest asjaajamisest. Hageja avaldas, et tal kulus vajalikeks

asjaajamisteks kokku 20 töötundi, mille eest mõistlik töötasu on 15 eurot tunnis. Lisaks tekkisid

hagejal sõidukulud 100 eurot isikliku sõiduki kasutamisest ja paagitäie bensiini kulutamisest.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osales testaatori tuhastamise ja peielaua korraldamisel. Seega on

hageja osalenud testaatori matuse korraldamises. Hageja ei ole pärandaja pärija. Seega tegi hageja

kulutusi kolmanda isikuna, mitte pärijana. Pärijaks mitteoleva isiku poolt kantud matusekulude

hüvitamise nõudele kohaldatakse käsundita asjaajamise sätteid (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 jj).

VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks olla teise isiku kohustuse täitmine (vt ka RKTKo

15.05.2013 3-2-1-57-13, p 12; RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 12). Hageja nõue kostja kasuks

tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleneb VÕS § 1023 lg-st 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja

nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu

säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja

võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste

tegemise ajast (vt ka nt RKTKo 15.05.2013 3-2-1-57-13, p 12; RKTKo 15.01.2015 3-2-1-118-14, p

19). Selleks, et hageja saaks mõne kulukomponendi hüvitamist kostjalt nõuda, peab kulutuste

kandmine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (kulude kandmise)

heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata

jätmise korral jäänuks õigel ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal

pidada või oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 jj

kohaldamist ei välista see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Seega ei ole

käsundita asjaajamine välistatud, kui tehtud kulutused tulevad kasuks ka hagejale endale, st piisab,

kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt ka RKTKo 08.10.2014 3-2-

1-61-14, p 29; RKTKo 15.01.2015 3-2-1-118-14, p 16; RKTKo 04.03.2015 3-2-1-168-14, p 16).

Kohus leiab, et testaatori matuse korraldamine on kostja huvile ja eeldatavale tahtele vastav, sest

testaatori matuse korraldamine on pärija kõlbeline kohustus, mille kulude hüvitamine on seadusest

tulenevalt pärija kohustus. Isegi kui hageja võis pidada ennast pärijaks ning tegutses seega enda

huvides, kuuluvad kantud kulutused ka kostja huvisfääri. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pidas

ennast pärandaja ainupärijaks. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et käsundita asjaajamise eeldused on

täidetud.

Hageja soodustas oma tegevusega kostjat ning tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1023 lg 1 järgi

käsundita asjaajamisel kantud kulude, st matusekulude hüvitamist. Kohtu hinnangul ei ole hageja

tõendeid kütuse ostmise ja oma isikliku sõiduauto kasutamise kohta. Seetõttu ei ole hagejal õigus

nõuda kostjalt matusekulu 100 eurot hüvitamist.

VÕS § 1023 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib

nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu

nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu

kolmandalt isikult. Hageja avaldas 31.10.2024 istungil, et ta ei tegele matuste korraldamisega oma

igapäevases tegevuses (dtl 269). Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud hageja testaatori matuste

korraldamisel oma majandus- või kutsetegemises. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda tasu

matusega seonduva asjaajamise eest. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt 300 euro hüvitamist.

23. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud võlasuhet hageja ja testaatori ning hageja ja

kostja vahel, mis on aluseks testaatori pangakontolt pärast testaatori surma raha väljavõtmiseks

10 (14)

hageja poolt ning endale jätmiseks. Seetõttu on hageja kohustatud kostjale tagastama testaatori

pangakontolt välja võetud 1812 eurot. Kohus rahuldab vastuhagi ja mõistab hagejalt kostja kasuks

välja 1812 eurot. Kostja on taotlenud põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest 16.05.2023 VÕS §

113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hagiavalduse TsMS § 367

järgi esitatud viivise tasumise nõudes ning mõistab hagejalt kostja kasuks põhinõude 1812 eurot

tasumata osalt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 16.05.2023 kuni põhinõude

täitmiseni.

24. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

25. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei

ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 03.11.2022 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus jättis

hagiavalduse rahuldamata. Kohus tühistab seetõttu hagi tagamise.

26. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Seetõttu jätab kohus menetluskulud

hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja tasunud vastuhagi esitamisel

riigilõivu 350 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu

tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest vastuhagi ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud

riigilõivu. Vastuhagi hinnast 2002,26 eurot lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lisa 1

kohaselt tasumisele riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt

riigilõivu 350 eurot hüvitamist. Kohus määrab kostja kohtukulu suuruseks 350 eurot ning mõistab

hagejalt kostja kasuks välja.

28. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas

kohtumenetluses advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus

lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on kostjal

õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

29. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale kuni

15.02.2024 menetlusdokumendi koostamiseni (st 21,7 tunni ulatuses) õigusteenust

tunnitasumääraga 140 eurot, millele lisandub käibemaks ning alates 01.04.2024 (st 16,8 tunni

ulatuses) tunnitasumääraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega osutas lepinguline esindaja kostjale

õigusteenust kuni 31.12.2023 tunnitasumääraga 168 eurot, 01.01.2024 kuni 15.02.2024

tunnitasumääraga 170,80 eurot ja alates 01.04.2024 tunnitasumääraga 183 eurot. Kohtu hinnangul

tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et

tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus on

kohtus tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused on keskmisest keerukamad. Kohus on

11 (14)

eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

30. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni

hagiavaldusele vastamiseni (kaasa arvatud) 30.11.2022 järgmised toimingud, millele kulus kokku

12,4 tundi: nõupidamine büroos, hagi materjalidega tutvumine, töö kliendi asjaolude ja

seisukohaga, tõendite selekteerimine, juhiste andmine kliendile tõendite kogumiseks (3,4 tundi);

hagivastuse koostamine (4,7 tundi); hagivastuse koostamise jätkamine (2,5 tundi); hagivastuse

redaktsioon, tõendite komplekteerimine (1,4 tundi); hagivastuse viimistlemine, esitamine e-toimiku

kaudu kohtule (0,4 tundi) (dtl 328). Hageja on pidanud nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks

kaheksat tundi (dtl 337). Kohus on seisukohal, et hagile vastamine on TsMS § 394 lg-s 1 sätestatud

vastamiskohustuse täitmine ning sellisena kostja õiguste kaitseks vajalik. Kliendisuhtlus on VÕS §

620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks ja seega vajalik

toiming. Asja õiguslikku keerukusastet, hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostja vastuse sisu ja

mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 10 tundi. Kohus ei pea

põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 2,4 tundi.

31. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni vastuhagi

esitamiseni (kaasa arvatud) 16.05.2023 järgmised toimingud, millele kulus kokku 3,3 tundi:

nõupidamine kliendiga büroos (0,8 tundi); päringu tegemine Lasnamäe LOV matusetoetuse kohta

(0,3 tundi); vastuhagi koostamine, edastamine, kohtule esitamine (2,2 tundi) (dtl 328). Hageja on

pidanud põhjendatud ajakuluks kahte tundi (dtl 337). Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg

1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks ning seda saab kohtule

menetlusdokumendi esitamiseks vältimatult vajalikuks. Vastuhagi koostamine ja esitamine on

kostja õiguste kohtulikuks kaitseks vajalik ja põhjendatud toiming. Asja õiguslikku keerukusastet

arvestades on 3 tundi mõistlikult vajalik aeg seaduse nõuetele vastava vastuhagi koostamiseks.

Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,3 tundi.

32. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt

10.01.2024 taotluse koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus kokku 1,4 tundi:

tõendite selekteerimine, koondamine ja komplekteerimine, 10.01.2024 taotluse koostamine.

Tõendite esitamine on TsMS § 199 lg 1 p-s 5 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning

selliselt vajalik ja põhjendatud toiming. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja

keskmist õiguslikku keerukust on põhjendatud ja vajalik tõendite esitamise ajakulu 1,2 tundi. Kohus

ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,2 tundi.

33. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt

18.01.2024 kohtuistungiga järgmised toimingud, millele kulus kokku 3,2 tundi: ettevalmistus

kohtuistungiks (1 tund); osalemine 18.01.2024 kohtuistungil, istungijärgne nõupidamine (1,2 tundi).

Kohtuistungiks valmistumine on advokaadist esindajalt oodatava hoolsusega õigusteenuse

osutamine (VÕS § 620, AdvS § 40 lg 2). Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lg 2

sätestatud põhiõiguse teostamine. Seega oli tegemist vajalike toimingutega. Asja õiguslikku

keerukusastet, sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 3

tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,2 tundi.

34. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt

15.02.2024 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus

kokku 2,4 tundi: õiguslik analüüs, 15.02.2024 menetlusdokumendi koostamine,

telefoninõupidamine kliendiga. Arvamuse avaldamine ja tunnistajate ülekuulamise taotlemine on

TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning selliselt vajalik ja

põhjendatud toiming. Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1

p 2 järgi esindaja kohustuseks. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keskmist

õiguslikku keerukust on põhjendatud ja vajalik toimingu tegemise ajakulu 2,3 tundi. Kohus ei pea

põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,1 tundi.

12 (14)

35. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt

01.04.2024 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus

kokku 2,6 tundi: kohtunõude täitmine hageja 15.02.2024 ja 15.03.2023 menetlusdokumentide

suhtes. Vastaspoole menetlusdokumendi kohta arvamuse avaldamine on TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja

6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning selliselt vajalik ja põhjendatud toiming.

Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keskmist õiguslikku keerukust on

põhjendatud ja vajalik toimingu tegemise ajakulu 2,3 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja

vajalikuks ajakulu 0,3 tundi.

36. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni 31.10.2024

kohtuistungini (istung kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele kulus kokku 5,9 tundi:

nõupidamine Zoomis (I.K) (1,1 tund); nõupidamine Zoomis (K.P, A.P) (0,3 tundi); ettevalmistus

kohtuistungiks (1,7 tundi); osalemine kohtuistungil (2,8 tundi) (dtl 328). Hageja on leidnud, et

istungiks valmistumise mõistlik ajakulu on pool tundi (dtl 337). Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1

ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks. Kohtuistungiks

valmistumine on advokaadist esindajalt oodatava hoolsusega õigusteenuse osutamine (VÕS § 620,

AdvS § 40 lg 2). Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lg 2 sätestatud põhiõiguse

teostamine. Seega oli tegemist vajalike toimingutega. Asja õiguslikku keerukusastet, sisu ja mahtu

arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 4,5 tundi. Kohus ei pea

põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 1,4 tundi.

37. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni 20.12.2024

kohtukõne teeside esitamiseni (kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele kulus kokku 4,9 tundi:

kohtuistungi protokolliga tutvumine, uute tõendite analüüs, kohtukõne teeside koostamine.

Menetlustoimingu protokolliga tutvumine on TsMS § 53 lg-s 2 sätestatud menetlusosalise õiguse

teostamine. Tõendite kohta seletuste andmine on TsMS § 243 lg-s 6 ja § 199 lg 1 p-s 4 sätestatud

menetlusosaliste õiguste teostamine. Lõplike seisukohtade esitamine oli kohtunõude täitmiseks

vajalik. Eeltoodust tulenevalt on toimingud olnud vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, sisu ja

mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 4 tundi. Kohus ei pea

põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,9 tundi.

38. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni

menetluskulude nimekirja esitamiseni 07.01.2025 (kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele

kulus kokku 3,4 tundi: hageja 21.12.2024 menetlusdokumendi analüüs, 07.01.2025 repliigi

koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja lõplikele seisukohtadele vastamine oli

vajalik kohtunõude täitmiseks. Menetluskulude nimekirja esitamine on TsMS § 176 lg-des 1 ja 2

sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine, mis on vajalikuks eelduseks menetluskulude

kindlaksmääramisele. Asja õiguslikku keerukusastet, hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning

kostja menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise

ajakulu 2,7 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,7 tundi.

39. Ülaltoodust nähtuvalt oli lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kuni

31.12.2023 13 tundi, millele vastab lepingulise esindaja kulu 2184 eurot (13x168=2184).

Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 01.01.2024 kuni 15.02.2024 oli 6,5 tundi,

millele vastab lepingulise esindaja kulu 1110,20 eurot (6,5x170,80=1110,20). Lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu alates 16.02.2024 oli kokku 13,5 tundi, millele vastab lepingulise

esindaja kulu 2470,50 eurot (13,5x183=2470,50).

Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 5764,70 eurot (2184

+1110,20+2470,50=5764,70). Kostja taotles lepingulise esindaja kulu 6736,80 eurot

kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 972,10 eurot

kindlaksmääramiseks (6736,80-5764,70=972,10).

13 (14)

40. Kohus määras kindlaks kostja kohtukulud riigilõivu 350 eurot ja kohtuvälised kulud

lepingulise esindaja kulu 5764,70 eurot. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 6114,70 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

14 (14)