2-24-19087/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-19087

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025, Jõhvi, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

D. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

10.02.2025

Menetlusosalised

Hageja: D. K. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX ), lepinguline esindaja D. L., e-post XXX

Kostja: A. K. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX,

e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D. K. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada D. K. (isikukood XXX) ja A. K. (isikukood XXX) vahel 19.09.2015 Ida-

Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (tõend nr. XXX).

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele

abielulahutuse registreerimiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. K. esitas esindaja kaudu 16.12.2024 Viru Maakohtule hagi A. K. vastu abielulahutuse

nõudes. Hageja palub lahutada abielu, kuna pooled elavad juba alates 2021. aastas maikuust

lahus, erinevates riikides. Hageja palus lahutada D. K. ja A. K. vahel 19. septembril 2015. a

sõlmitud abielu; menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2. 17.12.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kostja vastust hagile ei esitanud.

Kohtuistung

3. 10.02.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja hai eseme ja asjaolude juurde. Hageja

kinnitas, et elab enam kui 3 aastat kostjast lahus.

Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et alates 2021.a. maikuust puudub hageja

ja kostja vahel abieluline kooselu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2

kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud

asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p

2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on

elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele

võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt

võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja

ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse

abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

8. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. XXX andmetel sõlmiti poolte abielu

19.09.2015 Ida-Viru Maavalitsuses.

9. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud

seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik..

Pooled elavad lahus alates 2021.a. maikuust, sh elavad erinevates riikides. Kostja nõustus

abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus enam kui 3

aastat ja poolte abielulised suhted on lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel

tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

10. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §

66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 19.09.2015 sõlmitud

abielu.

11. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise

päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3

lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru

Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks.

Menetluskulude jaotus

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik