2-19-4172/92 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

.02.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-4172

Tsiviilasi

Q.X kohustustest vabastamise menetlus

Võlgnik

Q.X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda Q.X vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Vabastada Q.X usaldusisiku kohustustest.

4. Mõista välja võlgnikult Q.X riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas

952,80 eurot.

5. Menetlusabi kulu tuleb tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul kohtumääruse

jõustumisest arvates määrusele lisatud makseinfo alusel. Makse tegemisel tuleb

märkida makseinfol näidatud personaalne viitenumber.

6. Avaldada teade Q.X kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada määrus pärast jõustumist Maksu- ja Tolliametile käesoleva määruse

resolutsiooni p-i 4 täitmise korraldamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

2-19-4172

Asjaolud

1. Harju Maakohus kuulutas Q.X pankroti välja 30.04.2019 (dtl 47). Kohus lõpetas

14.01.2020 määrusega pankrotimenetluse ning algatas võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse. Kohus määras võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid

(dtl 106-107).

2. Võlgnik pidi teostama vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele väljamakseid. Samuti pidi võlgnik kohtule esitama aruande oma

kohustuste täitmise kohta üks kord aastas. Esimese aruande pidi võlgnik esitama

04.02.2021. Võlgnik esitas aruanded 12.02.2021, 16.05.2022 (täpsustus 28.09.2022).

Aruannete kohaselt oli võlgniku sissetulekuks riiklikud toetused, võlausaldajatele

väljamakseid ei ole tehtud. Kohtunõuetest hoolimata jättis võlgnik esitamata aruande

perioodi 2022-2023 kohta.

3. Kohus lõpetas 27.03.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja

jättis võlgniku kohustustest vabastamata (dtl 262). Tallinna Ringkonnakohus tühistas

08.08.2024 määrusega Harju Maakohtu määruse ja saatis asja Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks (dtl 405).

4. Kohus edastas 12.09.2024 võlgnikule nõude esitada usaldusisiku aruanne perioodide

2022-2023.a ning 2023-2024.a kohta hiljemalt 30.09.2024 (dtl 402). Võlgnik kohtunõuet

ei täitnud.

5. Kohus kuulas võlgniku ära 21.11.2024 (dtl 414-415). Ärakuulamisel võlgnik selgitas, et ta

ei saa töötada, kuna ta on töövõimetu. Vajab igapäevaselt liikumisel abi. On otsinud tööd,

mida saaks arvutis teha, kuid ei ole leidnud.

6. Kohus kohustas võlgnikku esitama aruanne perioodi 17.05.2022 kuni 14.01.2024 kohta,

tõendid töötamist takistavate tervisehäirete ja töö otsimise kohta hiljemalt 15.01.2025 (dtl

417). Koos aruande esitamisega andis kohus võimaluse võlgnikul esitada taotlus

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.

7. Võlgnik kohtunõuet ei täitnud. Võlgnik esitas üksnes pangakonto väljavõtte perioodi

01.01.2021 kuni 01.01.2022 osas (dtl 419).

8. Võlgniku perearst Karin Hanikat esitas kohtule tõendi võlgniku tervisliku seisundi kohta

(dtl 463).

Kohtumääruse põhjendused

9. Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg-st 2 lähtub kohus

käesoleva määruse koostamisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS)

redaktsioonist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie

aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku

taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle

kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

10. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

2-19-4172

11. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust jättes

kohtunõudel esitamata usaldusisiku aruanded perioodide 2022-2023 ning 2023-2024

kohta. Kohus on edastanud võlgnikule aruannete esitamise nõuded 13.01.2023 (dtl 206),

mille kättesaamist võlgnik kinnitas 06.02.2023; 12.09.2024 (dtl 402), mille võlgnik sai

kätte 13.09.2024 ning 21.11.2024 (dtl 417), mille võlgnik sai kätte 04.12.2024.

Kohtunõuetest hoolimata ei ole võlgnik esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid

perioodide 2022-2023 ning 2023-2024 kohta. Aruannete esitamata jätmise tõttu on kohtu

võimalused võlgniku kohustuste täitmise kontrollimiseks piiratud. Aruannete esitamise

kohustus on seaduse järgi usaldusisikul, kuid käesoleval juhul täidab võlgnik usaldusisiku

ülesandeid ise. Võlgnik on rikkunud oma kohustust anda teavet oma tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).

12. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel

kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis

seda otsima. Esitatud aruannetest (periood 2020-2022) nähtuvalt ja ärakuulamisel antud

selgituste kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud.

Võlgniku selgituste kohaselt ei saa ta töötada, kuna on töövõimetu (dtl 414-415). Samas ei

ole võlgnik hoolimata kohtunõudest (dtl 417) selgitanud ega tõendanud, mis viisil on tema

tervislik seisund välistanud igasuguse töö tegemise. Ärakuulamisel väitis võlgnik, et on

otsinud tööd, mida ta saaks arvutis teha, kuid ei ole seda leidnud. Kohus andis võlgnikule

võimaluse esitada töö otsimist tõendavad dokumendid, kuid võlgnik ei teinud seda.

Võlgniku perearsti Karin Hanikat poolt kohtule esitatud tõendist nähtub, et võlgnikul on

sõltuvushäired (alkoholist ja narkootikumidest) ning seetõttu korduvalt viibinud nii

haiglaravil kui võõrutusravil (dtl 463-464). Võlgnik on tarvitanud narkootikume alates 18.

eluaastast, kuritarvitab alkoholi ja tema terviseprobleemid on iseenda poolt põhjustatud.

Arsti poolt kirjeldatud terviseprobleemid ei välista üleüldiselt tulu teenimisega tegelemist.

Võlgniku kvalifitseerimine töövõimetuks riiklike toetuste saamise alusena ei anna

kohustustest vabastamist taotlevale isikule automaatset vabastust oma kohustustest

võlausaldajate ees. . Võlgnik on oma käitumisega tulu teenimise võimalusi piiranud ja

kasutamata jätnud ning sellega võlausaldajate huve kahjustanud.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd

kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus

leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning on kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Kohus selgitas võlgnikule tulu teenimise kohustust juba menetluse alustamisel (dtl

109). Samuti on kohus edastanud võlgnikule korduvalt usaldusisiku aruannete nõudeid,

mille võlgnik on kätte saanud, kuid on jätnud kohtunõude täitmata (vt p 11).

14. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida.

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning

seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Võlgnik on rikkunud tahtlikult oma

kohustusi ja on kohustustest vabastamise võimaluse kaotanud.

15. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest ning lõpetab kohustustest

vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 1 ja 8). Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku

2-19-4172

kohustustest (PankrS § 172 lg 4 ls 2). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7).

16. Kohus märkis 14.01.2020 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue

tunnustatud (dtl 106, PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui

kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168,

§174 lg 1).

17. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse

menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest,

mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 30.04.2019

kohtumäärusega andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest

ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (dtl 47-48) ja 14.01.2020 kohtumäärusega

andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri

tasu summas 476,40 eurot (dtl 106-107). Kohus mõistab välja võlgnikult Q.X riigi kasuks

riigipoolse menetlusabi kulud summas 952,80 eurot.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud

riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus

kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik