2-21-10188/132 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-21-10188

Tsiviilasi

Leia Tageli hagi OÜ Ökotasakaal vastu kinnisasjalt

tulenevat

kahjulikku

mõjutust

kõrvaldama

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ökotasakaal apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2025

Menetlusosalised ja nende

Hageja

(vastustaja)

Leia

Tagel

(isikukood

esindajad

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ivo Kaurit

Kostja (apellant) OÜ Ökotasakaal (registrikood 12287248),

seaduslik esindaja juhatuse liige Margo Hurt, lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Raul Kartsep

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada tsiviilasjas nr 2-21-10188 Tartu Maakohtu 10. mai 2023. a otsuse

resolutsiooni p 2.1 ja jätta sealt välja lauseosa „ja vastupidavast materjalist“.

Ülejäänud osas jääb Tartu Maakohtu 10. mai 2023. a otsuse resolutsioon

muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta OÜ Ökotasakaal apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud OÜ Ökotasakaal

kanda.

4. Mõista OÜ-lt Ökotasakaal Leia Tageli kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 2816 eurot 40 senti (käibemaksuta). Kassatsiooniastmes

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada Leia Tageli hagi OÜ Ökotasakaal vastu kinnistult tuleneva

kahjuliku mõjutuse kõrvaldamiseks kohustamise nõudes.

5.2. Kohustada OÜ-d Ökotasakaal kõrvaldama kinnistult registriosa numbriga

XXXXXXX, asukohaga Põlva maakonnas X vallas XXXXXX külas X (edaspidi X

kinnistu), lähtuv kahjulik mõjutus kinnistule, nimetusega XXX III, registriosa

numbriga XXXXXXX, asukohaga Põlva maakonnas X vallas XXXXXX külas

XX (edaspidi XX kinnistu), s.o üleujutuse või liigniiskuse tekkimine järgnevate

tegevustega:

1) alandama X kinnistul asuva tiigi X tiigi poolsete vee äravoolutorude asetust

praegusega võrreldes 0,82 meetri võrra selliselt, et kogu X kinnistul asuva tiigi

veetase langeks tasemele 116,04 meetrit merepinnast, kusjuures väljalasketorud

peavad olema terved;

2) süvendama X kinnistul asuvasse tiiki XX kinnistult lähtuva kraavi põhja

selliselt, et see ei oleks kogu X kinnistul asuva kraavi lõigu ulatuses kõrgemal kui

116,04 meetrit merepinnast.

5.3. Jätta eksperdi kulud summas 1534 eurot 56 senti hageja Leia Tageli kanda ja

kõik muud maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud

kostja OÜ Ökotasakaal kanda.

5.4. Mõista OÜ-lt Ökotasakaal Leia Tageli kasuks välja maakohtus kantud

menetluskulud 4540 eurot 44 senti (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 2816 eurot 40 senti (käibemaksuta), kokku 7356 eurot 84 senti

(käibemaksuta). Kassatsiooniastmes hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5.5. Mõista OÜ-lt Ökotasakaal riigituludesse välja eksperdi kulud summas 369

eurot 12 senti.

OÜ-l Ökotasakaal tuleb temalt riigituludesse välja mõistetud menetluskulud ära

tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus lisab

otsusele makseinfo koondlehe vajalike makserekvisiitidega.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Leia Tagel (hageja) esitas 28. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi OÜ Ökotasakaal (kostja)

vastu kinnisasjalt tulenevat kahjulikku mõjutust kõrvaldama kohustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Põlva maakonnas X vallas XXXXXX külas asuv

kinnisasi XXX III, kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX (hageja kinnisasi) ning kostjale

selle naaberkinnisasi X, kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX (kostja kinnisasi).

Kinnisasju läbib looduslik uhtorg, mille vesi voolab hageja kinnisasjalt kostja kinnisasjal tiiki,

seejärel kostja naaberkinnisasjal Y. kinnistu) tiiki ning edasi jälle uhtorgu, mille kaudu

suubub vesi Ahja jõkke.

Kostja on 2006. ja 2015. aastal tõstnud oma kinnisasja tiigi veetaseme kunstlikult liigkõrgeks

(asetanud vee äravoolutorud ca 110 cm kõrgemale X tiigi veetasemest). Selle tulemusena on

tekkinud vee tagasijooks hageja kinnisasjale, kus on tekkinud üleujutus ca 600–800 m2

suurusel alal. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et kostja kinnisasja tiigi paisutus on hageja

kinnisasjal esineva üleujutuse ja vähemalt osaliselt ka liigniiskuse tekketeguriks ning seda on

lihtne kõrvaldada kahe muudatusega. Lähtuvalt eksperdiarvamusest oli hageja lõplikuks

nõudeks, et kohus kohustaks kostjat kõrvaldama kostja kinnisasjalt lähtuva kahjuliku

mõjutuse hageja kinnisasjale, s.o üleujutuse või liigniiskuse, järgmiste tegevustega:

1) alandama hageja kinnisasja tiigi X tiigi poolsete vee äravoolutorude asetust 0,82 meetri

võrra selliselt, et kogu kostja kinnisasjal asuva tiigi veetase langeks tasemele 116,04 meetrit

merepinnast, kusjuures väljalasketorud peavad olema terved ja vastupidavast materjalist;

2) süvendama hageja kinnisasjalt kostja kinnisasja tiiki kulgevat kraavi selliselt, et selle põhi

ei oleks kogu kostja kinnisasjal asuva kraavilõigu ulatuses kõrgemal kui 116,04 meetrit

merepinnast.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kinnisasjal esinev liigniiskus põhjustatud kostja

tegevusest, s.o kostja kinnisasja tiigi vee äravoolutorude tõstmisest. Kostja kinnisasjale on tiik

rajatud 1995. aastal ning seda on 2006. ja 2014. aastal korrastatud, mille käigus tiigi veetaset

ei muudetud. Hageja kinnisasja looduslikult madal ala oli liigniiske juba 1960. aastatel ning

seal ei ole toimunud põllumajandus- ega muud majandustegevust. Kuna tegemist on ajaloolise

loodusliku mõjutusega, siis on hagejal selle talumise kohustus ning kostjalt ei saa liigniiskuse

kõrvaldamist mõistlikult eeldada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. mai 2023. a otsusega hagi ning kohustas kostjat kõrvaldama

tema kinnisasjalt lähtuva kahjuliku mõjutuse hageja kinnisasjale, s.o üleujutuse või

liigniiskuse tekkimise, hageja taotletud tegevustega: 1) alandama X kinnistul asuva tiigi X

tiigi poolsete vee äravoolutorude asetust praegusega võrreldes 0,82 meetri võrra selliselt, et

kogu X kinnistul asuva tiigi veetase langeks tasemele 116,04 meetrit merepinnast, kusjuures

väljalasketorud peavad olema terved ja vastupidavast materjalist;

2) süvendama X kinnistul asuvasse tiiki XX kinnistult lähtuva kraavi põhja selliselt, et see ei

oleks kogu X kinnistul asuva kraavi lõigu ulatuses kõrgemal kui 116,04 meetrit merepinnast.

Maakohus jättis eksperdikulud 1534 eurot 56 senti hageja kanda ja kõik muud menetluskulud

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4540 eurot 44 senti ja

riigituludesse eksperdikulud 369 eurot 12 senti.

Maakohus lahendas nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 järgi. Kohtu hinnangul saab

hüdrotehnika inseneri Raul Tihase 17. oktoobri 2022. a eksperdiarvamusest järeldada, et

kostja kinnisasja tiigist tuleneb hageja kinnisasjale kahjulik mõjutus. Eksperdiarvamus

tõendab, et hageja kinnisasjalt on vee äravool takistatud, sest kostja kinnisasja tiigi veetase on

kunstlikult paisutatud liiga kõrgeks, mis suurvee ajal põhjustab hageja kinnisasjal üleujutusi ja

suuremat liigniiskust. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostja kinnisasja tiigi 2015. a

korrastustööde tagajärjel suurenes hageja kinnisasja liigniiske ala. Eksperdiarvamusega on

tõendatud, et selle põhjuseks on kostja kinnisasja tiigi vee äravoolutorude liiga kõrgele

paigutamine.

Vee äravoolu takistus kostja kinnisasjal ja sellest põhjustatud suurem liigniiske ala hageja

kinnisasjal vähendab hageja võimalust oma kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutada. Kohus

leidis, et kostja ei ole põhistanud selliste asjaolude esinemist, mille põhjal saaks järeldada, et

hageja peab kahjulikku mõjutust taluma. Veeseaduse § 117 lg-te 1 ja 2 järgi ei pea hageja

kostja kinnisasja tiigist tulenevat üleujutust ja liigniiskust taluma ning on õigustatud nõudma

kostjalt kahjulikku mõju vähendavate meetmete kasutuselevõtmist. Eksperdiarvamuse

kohaselt on hageja taotletud tegevused kostja kinnisasjalt hageja kinnisasjale tuleneva

kahjuliku mõjutuse kõrvaldamiseks tulemuslikud ja teostatavad.

VAHEPEALNE MENETLUSKÄIK

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. novembri 2023. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus täpsustas üksnes maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1, jättes sealt välja lauseosa „ja vastupidavast materjalist“. Ringkonnakohus

nõustus maakohtu otsuse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 järgi korrata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid kostja kanda.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on jõudnud põhjendatud järeldusele, et hageja kinnisasja

osalise üleujutamise on põhjustanud kostja ning tegemist on hageja omandiõiguse

rikkumisega. Maakohus ei ole nimetatud järeldusele jõudmisel menetlusõiguse norme

rikkunud. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et hageja kinnisasja üleujutamine ei ole tingitud

ajaloolisest looduslikust mõjutusest, vaid kostja tegevusest. Maakohus leidis õigesti, et

hagejal puudub kohustus sellist omandiõiguse rikkumist taluda, mistõttu on tal AÕS §-st 89

tulenevalt õigus nõuda kostjalt rikkumise kõrvaldamist. Veetaseme alandamine ei ole kostja

suhtes liiga koormav, kuna kostja pidi oma kinnisasja tiigi paisutamisel arvestama selle

võimalike tagajärgedega. Veetaseme alandamise ulatus on sõltuvuses kostja enda eelnevast

tegevusest.

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes kohtute otsused

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi tagasi maakohtusse

uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse kohaselt jätsid kohtud tähelepanuta, et liigniiskus hageja maal on tingitud

pinnareljeefist, mitte kostja tegevusest. Vastavat järeldust kinnitavad asjas esitatud tõendid, sh

eksperdiarvamus. Ringkonnakohus on jätnud ka arvestamata kostja väitega, et teda on

kohtuotsusega kohustatud süvendama kraavi, mille põhja ta ei ole tõstnud. Seda, et kostja

täitis kraavi 2015. aastal enda kinnisasja tiigi korrastamistööde käigus, väitis hageja esimest

korda alles ringkonnakohtu istungil. Kohus on kostja vastuväidete puudumisest eeldanud

ekslikult, et ta on selle väite omaks võtnud. Lisaks on kohtud sisustanud valesti

negatoornõude eelduseks olevat talumiskohustust. Kostja hinnangul on hagejal

talumiskohustus, sest vaidlusalune ala on ajalooliselt liigniiske, negatiivne mõjutus ei ole

aastaringne ehk esineb üksnes suurvee ajal, vaidlusalune ala asub hageja majast eemal ega

mõjuta tema igapäevaelu, kostja kinnisasja tiigil on kostja ja kohaliku kogukonna jaoks

oluline tähtsus ning hageja keeldus kostja pakkumisest vahetada vaidlusalune liigniiske maa

kostja kuiva maa vastu.

8. Hageja vaidles kostja kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

9. Riigikohus rahuldas 27. märtsi 2024. a otsusega kostja kassatsioonkaebuse, tühistas Tartu

Ringkonnakohtu 6. novembri 2023. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et kassatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle

üle, kas kostja on oma kinnisasjal asuva tiigi paisutamisega põhjustanud hageja kinnisasjal

kahjuliku mõjutuse liigniiskuse ja üleujutusega. Kuivõrd hageja peab oma õiguste

rikkumiseks kinnisasja valduse kaotusega mitteseotud rikkumist, leidsid kohtud põhjendatult,

et hageja kahjuliku mõjutuse kõrvaldamise nõue tuleb lahendada AÕS § 89 alusel. Kohtud on

oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8), kuna kohtute

põhjendustest ei nähtu selgelt ja arusaadavalt, kas kostja on hageja omandiõigust rikkunud.

Kohtute põhjendused osas, kas hageja kinnisasjal esinev kahjulik mõjutus (liigniiskus ja

üleujutus) on kostjale etteheidetava teo (tiigi paisutamise) tagajärjeks, on kohati vastuolulised.

Maakohus on kokkuvõtvalt asunud seisukohale, et hageja kinnisasjal esinev kahjulik mõjutus

on põhjustatud kostja kinnisasjal asuva tiigi vee äravoolutorude liiga kõrgele paigutamisest,

mistõttu tekib vee tagasivool hageja kinnisasjale. Samas on maakohus eksperdiarvamusele

tuginedes leidnud, et ainuüksi äravoolutorude allapoole paigutamisest kahjuliku mõjutuse

kõrvaldamiseks ei piisa, vaid sellele lisaks on vaja süvendada tiiki suubuvat kraavi. Seega on

maakohus tuvastanud, et hageja kinnisasjal esinev kahjulik mõjutus on põhjustatud kahe

faktori koostoimest: 1) kostja kinnisasjal asuva tiigi vee äravoolutorude paigutusest ja 2) tiiki

suubuva kraavi sügavusest.

Kohtud on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja kinnisasjal asuv tiik on

inimtekkeline. Seega saab tiigi vee äravoolutorude paigutus kui inimtegevuse tagajärg olla

kostjale hageja omandiõiguse rikkumisena etteheidetav. Küll aga ei ole kohtud nõuetekohaselt

tuvastanud, et kostja on tõstnud tiiki suubuva kraavi põhja. Seda, et kostja on tiiki suubuvat

kraavi täitnud, on väitnud üksnes hageja ning ringkonnakohtu otsuse põhjendustest võib

järeldada, nagu oleks kostja selle asjaolu omaks võtnud. Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2023. a

istungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks omaksvõttu nõuetekohaselt tuvastanud.

Vastupidiselt ringkonnakohtu otsuses märgitule nähtub ringkonnakohtu istungi protokollist

kostja selgesõnaline väide, et kumbki pool ei ole kraavi põhja tõstnud. Tõele ei vasta aga

kassatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja kraavi põhja tõstmise väite esitanud esimest

korda alles apellatsioonimenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja juba maakohtu

istungil väitnud, et kostja on kraavi täitnud. Kostja on samal istungil väitnud, et ta ei ole

kraavi põhja tõstnud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas

kostja kinnisasja tiiki suubuva kraavi sügavus on tingitud mõnest kostja teost. Kui selgub, et

kraavi sügavus on kujunenud selliseks kostja tegevusest sõltumatult, siis ei saa ka kostjat

pidada selles osas hageja omandiõigust rikkunuks ega kohustada teda AÕS § 89 alusel kraavi

süvendama. Looduslik mõjutus on selline, mida omanik peab taluma selle loodusliku olemuse

tõttu, ja selle vastu saab ta kaitsta ennast õiguskorra piires ise (vt ka RKTKo 13.12.2004, 3-2-

1-141-04, p 18). Muu hulgas tuleb ringkonnakohtul pöörata tähelepanu sellele, et kui kraavi

sügavus on selliseks kujunenud looduslikult, st kostja tegevusest sõltumatult, siis ei pruugi ka

kostja kinnisasjal asuva tiigi vee äravoolutorude paigutus olla kostjale hageja omandiõiguse

rikkumisena etteheidetav. Maakohus on tuvastanud, et hageja kinnisasjal esinev kahjulik

mõjutus võib olla põhjustatud kostja kinnisasjal asuva tiigi vee äravoolutorude paigutuse ja

tiiki suubuva kraavi sügavuse koostoimest. Juhul kui kõnealuse kraavi sügavus on kujunenud

looduslikult, siis ei saa ka tiigi paisutamine olla täielikult kahjuliku mõjutuse põhjuseks. Sel

juhul saaks kostjale olla omandiõiguse rikkumisena etteheidetav üksnes tiigi vee

äravoolutorude tõstmine kõrgemale piirist, mis juba kraavi sügavusest tingitud liigniiskust ja

üleujutust hageja kinnisasjal suurendab.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. Kostja palub apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule maakohtu otsuse tühistada ning teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa hageja nõuda oma maa parendamist kostja

kulul. Hageja maa on ajalooliselt liigniiske selle pinnareljeefi (sulglohu) tõttu, mistõttu ei saa

kostja tegevus 2015. a olla liigniiskuse põhjustajaks. Väidetav kahjulik mõjutus hageja

kinnisasjal, s.o üleujutus või liigniiskus, ei ole kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg ning

vastupidist ei ole asjas tõendatud. Ainuüksi see, et kostjat on lisaks tiigi veetaseme

alandamisele kohustatud kaevama sügavamaks ka mõlema naabri maal asuva kraavi, tõendab,

et kostja tiigi veetaseme tõstmine ei saa olla liigniiskuse tekkepõhjuseks. Põhjendamatu on

kohustada kostjat kraavi süvendama, kuna hageja ei ole väitnud ega kohus tuvastanud, et

kostja oleks kraavi üldse kunagi täitnud.

Isegi kui leida, et kostja tegevus on osaliselt liigniiskuse põhjustanud, on hagejal

talumiskohustus. Hageja enda tegevus on looduslikku liigniiskust võimendanud (hageja võttis

maha pajud, mis kuivendavad maapinda, hageja ei võtnud 2020. a teeremondi ajal vastu tasuta

ülejäävat täitepinnast, et liigniiske ala täita, hageja ei võtnud vastu kostja pakkumist maade

vahetamiseks). Vaidlusalune maa-ala on liigniiske olnud juba väga pikka aega (vähemalt

aastast 1974 ei ole seda kasutatud põllumajandusotstarbel). Kohtul tulnuks kohaldada hea usu

põhimõtet.

Tiigi veetaseme alandamine ca ühe meetri võrra on kostja suhtes ebamõistlikult koormav.

Hageja nõue on aegunud. Kuna kostja tiigi normaalveetase on olnud hinnanguliselt

muutumatul kõrgusel juba enne 2004. aastat (hageja pole tõendanud vastupidist) ehk alates

tiigi rajamisest 1995. aastal, siis on igal juhul hageja mõjutuste lõpetamise/kõrvaldamise nõue

aegunud TsÜS § 149 lg 1 alusel. Hagejal ei ole kuni 2020. aastani olnud mingisuguseid

kaebusi, pretensioone või vastuväiteid tiigi olemasolu, suuruse ega veetaseme kohta.

Kostja 15. novembri 2024. a seisukohas leiab kostja, et ta pole kraavi põhja kõrgust tõstnud.

X tiik rajati sellises mastaabis ja veetaseme kõrguses 1995. aastal ning juba siis ulatus osa

tiigist hageja kinnistule. Kuigi tiigi ulatumine hageja kinnistule häiris ka kostjat, ei olnud

kostjal õigust hakata 1995. a kaevatud tiigiosa täitma. Olukorda selgitab foto, mis on tehtud

16. juulil 2020 ehk enne tiigi ääre muutmistöid 2021. aasta suvel. Pooled ei vaidle, et 2021.

aasta suvel täitis kostja hageja nõudmisel ja loal tiigi ääre selliselt, et tiik ei ulatunud enam

hageja kinnistule. Kostja ei tõstnud nende tööde käigus kraavi põhja kõrgust. Vastupidi,

kostja kujundas tiigi eelse kraaviosa ca 10 cm sügavamaks kui see oli varem ehk hagejale

soodsamaks. 2021. aasta suvel tehtud tööde käigus transporditi pinnas kopaga tiigi kaldale

ning paigutati täidetavale alale. Tiigiosa täitmisel pikenes sissevoolu kraavi parem (ehk

lõunapoolne) kallas ca 2 m ulatuses. Kraavi vasak kallas jäi nii nagu see varem oli olnud tiigi

kaldana, seda ei muudetud. 16. juuli 2020. a foto tegemisele eelnenud niitmisel sai kostja

kraavist kummikuteta ja kuiva jalaga läbi kõndida. Tiigiosa pinnasega täitmisel lähtuti

olemasoleva kraaviosa kõrgusest ning kujundati tiigi eelne kraaviosa põhi sellest ca 10 cm

madalamaks. Seega kostja kujundas hageja nõudel küll 2021. aasta suvel kraavi põhja, kuid

mitte kõrgemaks, vaid madalamaks.

Hageja väited tõendavad, et liigniiskus asus hageja maal juba ammu enne väidetavat kostja

poolset kraavi tõstmist. Täpsemalt pöördus hageja liigniiskuse probleemiga

Keskkonnainspektsiooni poole 2020. aastal. Kostja muutis kraavi äärt ja alandas kraavi

sügavust 2021. aastal. Järelikult ei saa liigniiskus olla põhjustatud 2021. aastal tehtud töödest.

Kui Riigikohtu poolt ette nähtud kraavi põhja kõrguse muutmise asjaolude selgitamine ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hageja nõude rahuldamata jätmiseks, palub kostja

ringkonnakohtul käsitleda kassatsioonikaebuse ülejäänud argumente, mida Riigikohus

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei käsitlenud.

Vee äravool on takistatud naabrite vahelise maa loodusliku pinnakõrguse tõttu, mitte kostja

tegevuse tõttu. Tiigi rajamisega kaevati kostja maalt välja pinnas, mis muidu oleks hageja

sulglohust vee äravoolu veelgi rohkem takistanud. Seega tiigi rajamine soodustas kostja maalt

vee äravoolu rohkem kui varem. Ka ekspert selgitas maakohtu istungil, et ajalooliselt võis

äravool hageja liigniiskelt maa-alalt ehk sulglohust üldse puududa. Võrreldes 2011. a ja 2024.

a Google Mapsi vaateid on näha, et 2011. a hageja liigniiskel alal ja selle lähiümbruses pole

siis ega ka vähemalt mitu aastat varem mingit tegevust (niitmist) toimunud. Kui suhteliselt

hiljutistel aastatel alustati sel maa-alal niitmistöid ja selgus, et kogu maa-ala ei saagi niiskuse

tõttu muruna pidada, leiti, et selles on süüdi naabri tiik. Hageja ei saa nõuda kostjalt enda maa

parendamist kostja arvelt.

Kuigi kostja on seisukohal, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele, siis alternatiivselt siiski

apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel ja sellise resolutsiooni jõustumisel kaotab kostja

(või kostja õigusjärglased) võimaluse muude tehniliste meetmete rakendamiseks, mis olgugi,

et on kallid, tagaksid samaväärselt hageja maa kuivendamise (parendamise). Hageja eesmärki

saavutaks resolutsioon, mis kohustaks kostjat „alandama X kinnistul asuva tiigi X tiigi

poolsete vee äravoolutorude asetust praegusega võrreldes 0,82 meetri võrra selliselt, et kogu

X kinnistul asuva tiigi veetase langeks tasemele 116,04 meetrit merepinnast või rakendama

muid meetmeid, mis tagaksid XX kinnistuga piirneval X kinnistu veealal, sh kraavis

veetaseme mitte kõrgemal kui 116,04 meetrit merepinnast“.

Riigikohtu lahendist tulenevalt on kostja hageja omandiõigust rikkunud ainult juhul, kui leiab

tõendamist, et kostja on tiiki suubuva kraavi põhja kõrgust tõstnud. Hageja pole selgitanud

ega esitanud ühtegi tõendit, milline oli kraavi põhi enne kostja poolt väidetavat kraavi

tõstmist. Kostja on esitanud väited, selgitused ja joonised, mis kogumis tõendavad, et kraavi

põhja pole mitte kunagi tõstetud.

11. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu

otsus muutmata (muutes vaid sõnastuse formuleeringut otsuses nagu esimesel asja

läbivaatamisel) ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus leidis, et asjaolud annavad kinnitust sellele, et 2015. aastal kostja kinnistu tiigi

korrastustööde tagajärjel suurenes hageja kinnistul liigniiske ala. Eksperdiarvamus tõendab, et

see on põhjustatud X kinnistu tiigi paisutamisest vee äravoolutorude liiga kõrgele

paigutamisega. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja tegevus või tegevusetus tiigi veetaseme

tõstmisel ei ole ainsaks liigniiskuse ja üleujutuste põhjuseks. Tiigi paisutus on põhjustanud

liigniiskuse ja üleujutuse hageja maal praeguses ulatuses, mida hageja ei ole kohustatud

taluma.

1995. a maamõõdistamisel on vaidlusalune maa märgitud loodusliku rohumaana. Heina

niitmine ja kasutamine loomasöödaks mahub põllumajandusliku otstarbe alla. Maakohus,

ekspert ja Keskkonnainspektsioon on leidnud, et maad ei ole liigniiskuse tõttu üldse kasutada

võimalik.

Nii Keskkonnainspektsioon kui ka maakohus on leidnud, et kostja on rikkunud veeseadust.

Isegi kui esineks vastuolu nende poolt leitu vahel, siis õigusemõistmine on kohtu funktsioon.

Vastuolu eksperdiarvamuse p-des 4.1 ja 4.4 puudub. Kostja moonutab eksperdi öeldut, väites,

et ekspert ei tuvastanud, et kostja tegevus oleks põhjustanud liigniiskuse hageja maal. Ekspert

ei ole seda väitnud, vastupidi. Kostja arutluskäik, et kohus on ajanud segamini, mis on

liigniiskuse põhjustajaks ning kuidas liigniiskusest vabaneda, on ekslik ja loogikavigadega.

Maakohus leidis õigesti, et hagejal ei ole talumiskohustust. Väited, et kostja olevat püüdnud

aidata hagejal maatüki olukorda parandada, on silmakirjalikud. Täitepinnast ei ole hagejale

pakutud ja asendusmaa ei lahendaks olukorda.

Hageja nõue ei ole aegunud.

Kostja väidab ebaõigesti, et kraavi põhi oli varem looduslikult samal kõrgusel ja seetõttu tiigi

veetaseme inimtekkeline paisutus ei põhjusta hageja maal liigniiskust. Kostja tõstis 2021.

aastal, kui ta vabatahtlikult täitis tagasi hageja maale ulatuva tiigiosa, tiiki suubuva kraavi

põhja oluliselt kõrgemaks. Samal ajal ehitas kostja üle kraavi purde. Hageja 28. oktoobri

2024. a seisukoha kohaselt on hageja kostja tegevusi järjepidevalt fikseerinud, mistõttu on ta

ka jäädvustanud kostja tegevused 7. juulil 2021. a-l tehtud fotomaterjalidena. Fotodelt nähtub,

et hageja kinnistule ulatunud tiigi serv on täidetud pinnasega ning sellel alal on ka

moodustatud kraavi pikendus praeguse kõrgusega kraavipõhjaga. Asjaolu, et kostja neid

tegevusi on teinud või on need kostja korraldusel tehtud, kinnitavad kostja e-kirjad hagejale

kohtueelses 16. juuni 2021. a vastuses (maakohtule esitatud koos hagiavaldusega, Lisa 9) ja

20. juuni 2021. a vastuses (maakohtule esitatud koos hagiavaldusega, Lisa 11). Fotod

(pildimaterjal) on tehtud osaliselt 7. juulil 2021, see on ajast, mil tiigi läänekallas koos

kraaviga oli pinnasega äsja täidetud ning ka hilisemast ajast (21. juulist 2024 ja 6. augustist

2024), et vaatleja saaks asukohta looduses samastada ja võrrelda praegust olukorda pinnasega

täitmise aja olukorraga samas kohas. Kui kostja püüaks väita, et kalda pinnasega täitmise ajal

kraavi ennast ei täidetud või üldse ei puudutatud, siis see ei saaks vastata tõele, sest kõigepealt

on ühelt 7. juuli 2021. a tehtud pildilt otse kraavist näha labida või kopajäljed kraavi pervedel

ning näha on, et kraavi põhi on samast materjalist ja sama punakaspruuni värvi kui ülejäänud

pinnas, millega märgitud kallast täideti, piltidelt nähtav ülejäänud maapind on täiesti

teistsugune (murukattega). Vesi kraavis on segunenud äsja sinna paigutatud pinnasega ja

sogane, mis samuti on seletatav üksnes sellega, et pinnasega täideti ka kraavialune osa ning

sellele moodustati uus kraavi põhi ning põhjakõrgus.

Enne tiigiotsa tagasitäitmist oli kraavi lõpuosa (3–4 meetri ulatuses) asemel muust maapinnast

sügavam tiik, mistõttu selles osas ei saanudki muudmoodi, kui et kostja pidi sinna ise kraavi

jätku moodustama. Järelikult on loogiline, et kostja selle ka tegi, kuna tema tegeles tiigi

tagasitäitmisega. Tiigi suunas ülespidi kraavipõhja kallaku tõttu on kostja poolt täidetud

pinnasesse moodustatud kraavi põhi kraavi otsast ca poole meetri võrra kõrgem muust kraavi

osast enne seda (vt joonised 5 ja 6, ekspertarvamuses ja hageja lisatud pildid). Kuigi viidatud

joonis 5 on küll skemaatiline, on joonist 6 piltidega kõrvutades selgelt arusaadav, et kraavi

lõpuosa 3-4 meetri ulatuses (kostja tehtud kraavi osa) on oluliselt kõrgem kui enne seda

paiknev kraavi põhi.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhistanud oma väiteid ja tõendanud asjaolu, et kraavi põhja

kõrgus on inimtekkeline ja tingitud otseselt kostja tegevusest. Kostja sihilikult ei süvendanud

kraavi väga sügavaks ja tõstis tiigi kalda pinnasega täitmisega hästi kõrgeks (ka kraavi põhi

on nüüd tiigi suunas kallakuga tõusvas joones – et tema tiik jääks endiselt sama sügavaks).

See, kas kostja tegevus sel ajal oli sihilik või mitte, ei ole praegusel juhul oluline. Riigikohtu

seisukohalt omab tähtsust vaid see, kas kraav on inimtekkeline ja kas see on tingitud kostja

tegevusest. Hageja on seda absoluutse kindlusega tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa

kohtul enam olla kahtlust selles, et ka kraavi põhja kõrgus on kostja tegevuse tagajärg, ning

hagi täielikuks rahuldamiseks asja uuel läbivaatamisel ei ole enam takistusi.

Vastuseks kostja 13. novembri 2024. a seisukohale leiab hageja, et vaidlus puudutab üksnes

kraavi seda lõiku, mis paikneb kostja maatükil ehk X kinnistul. Hageja saab kraavi põhja enda

kinnistul ise muuta, kuid ei saa muuta kostja maal asuvat kraavi lõiku ja sellel asuvat purret.

Kostja ise kinnitab, et tema tegi sealse kraaviosa ja sellepealse purde seda kohta (kostja

kinnistul) pinnasega täites. Järelikult on kraavipõhja kõrgust muudetud vaidlusaluses osas

kostja tegevuse tagajärjel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas tuleb

täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1 ja jätta sealt välja lauseosa „ja vastupidavast

materjalist“. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

13. Maakohus on õigesti tuginenud nõude lahendamisel AÕS §-le 89, mille kohaselt on

omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine

ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib

omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud

rikkumist taluma.

14. Riigikohus andis 27. märtsi 2024. a otsuses ringkonnakohtule juhise, et asja uuel

läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas kostja kinnisasja tiiki suubuva

kraavi sügavus on tingitud mõnest kostja teost. Muu hulgas selgitas Riigikohus, et

ringkonnakohtul tuleb pöörata tähelepanu sellele, et kui kraavi sügavus on selliseks

kujunenud looduslikult, st kostja tegevusest sõltumatult, siis ei pruugi ka kostja kinnisasjal

asuva tiigi vee äravoolutorude paigutus olla kostjale hageja omandiõiguse rikkumisena

etteheidetav.

15. Ringkonnakohus andis pooltele lähtuvalt Riigikohtu juhistest võimaluse esitada

täiendavaid tõendeid ning tõenditega seotud asjaolusid 21. jaanuaril 2025 toimunud istungil

täpsustada. Ringkonnakohus, hinnanud hageja ja kostja esitatud tõendeid, leiab, et asjas on

esitatud tõendite alusel tuvastatav, et kostja on oma tegevusega kraavi sügavust muutnud

(kraavi põhja tõstnud) ja kraavi sügavus ei ole selliseks kujunenud looduslikult.

Hageja tugines sellele, et kostja tõstis kraavi põhja juulis 2021. a, kui ta vähendas hageja

nõudel oma tiigi pindala (kuna see laius ebaseaduslikult hageja maale). Selles osas, et kostja

täitis 2021. a suvel osaliselt tiiki pinnasega, vaidlust ei ole. Kostja seaduslik esindaja on seda

ka 21. jaanuari 2025. a istungil kinnitanud, märkides, et „Ma ei vaidle vastu, et 2021. aastal

ma täitsin tiiki.“ (dtl 709). Mh on esitatud menetluses sellekohane kirjavahetus (dtl 28–29).

Hageja esitas ringkonnakohtule fotod 2021. a kohta, mil kostja hageja kinnistu poolset ja

osaliselt hageja kinnistule jäänud tiigiosa pinnasega täitis. Kuigi fotodelt ei saa teha kindlaks

täpselt seda, kui suures ulatuses on kraavi sügavust muudetud, nähtub nimetatud piltidelt

selgelt, et kostja on osaliselt tiigiosa täitnud (dtl 626, 627, 628, 629, 630, 631, 632, 633, 645,

646, 647, 648, 649). Kuigi kostja tunnistab, et täitis tiigiosa 2021. a, leidis kostja seaduslik

esindaja istungil, et „Kraavi põhja ei ole mitte tõstetud, vaid süvendatud“ (dtl 710). Kostja

seaduslik esindaja väitis ringkonnakohtu istungil veel, et „kraavi põhjaosa ei ole kõrgemaks

tõstnud“ (dtl 710). Samuti märkis kostja dtl-l 627 asuva foto selgituseks, et „Seal oli enne ka

pinnas. Kuna pinnasetöödega materjali tahes-tahtmata pudiseb, siis see jätab mulje, nagu

oleks eest ka täidetud. Reaalselt seda täidetud ei ole, sinna on liiva pudisenud, seda on

täidetud kuni 5 cm paksuse pinnaga. Kraav on sinna tekkinud, kuna pinnas on paigutatud

teisele poole.“ (dtl 710). Ka 5. novembri 2024. a seisukohas viitas kostja, et „tiigiosa täitmisel

pikenes sissevoolu kraavi parem (ehk lõunapoolne) kallas ca 2 m ulatuses. Kraavi vasak

kallas jäi nii nagu see varem oli olnud tiigi kaldana; seda ei muudetud.“ (dtl 653).

Samas nähtub ringkonnakohtule hageja esitatud fotodelt (dtl-d 626, 627, 629, 630, 631, 632,

633, 645, 646, 647, 648, 649), et pinnasega on täidetud mõlemalt poolt kraavikallast ja kraav

on tõmmatud seejärel keskele, kraavipõhi on samuti täitepinnast täis. Fotodelt nähtuvaga pole

kooskõlas kostja väide, et kraav on sinna tekkinud, kuna pinnast asetati vaid ühele poole.

Hageja esitatud fotodega ei ole kooskõlas ka kostja väide, et liiva on põhjapoolsele

kraavikaldale vaid pudenenud (vt dtl 626, 627, 629, 630, 631, 632, 633, 645, 646, 647, 648,

649). Fotodelt nähtub, et täitepinnast on pandud ka kraavi põhjakaldale. Ringkonnakohtu

järeldus on kooskõlas ka ringkonnakohtu istungil kostja seadusliku esindaja märgituga, et tiigi

täitmine toimus põhjakaldalt (dtl 710–711). Nii on kostja seaduslik esindaja istungil mh

märkinud: „Liiv toodi põhjakaldale, pandi sinna maha ja sealt kopp tõstis liiva kraavi teisele

kaldale. Selle üle vaidlust ei ole, et liiv pandi maha põhjakaldale, tehnika üle ei sõitnud“ (dtl

710–711). Seega saab asjas esitatud tõendite alusel tuvastada, et kostja on oma tegevusega

kraavi sügavust muutnud (kraavi põhja tõstnud) ja kraavi sügavus ei ole selliseks kujunenud

looduslikult.

Hageja väiteid ja tõendite alusel tuvastatut ei lükka ümber ka kostja esitatud foto aja kohta

enne tiigi täitmist (16. juulist 2020) (dtl 656). Kostja seaduslik esindaja märkis istungil, et

„See tõendab, et tiigist ülesvoolu kraavi põhi oligi kõrgemal ja kuival ajal oli võimalik sealt

kuiva jalaga läbi minna. Kui seal oleks olnud 75 cm sügavune kraav, siis see ei oleks olnud

võimalik. Pildil olev purre - see on lapse poolt paigaldatud lauajupp, et ta saaks sealt üle käia.

See asub hageja maa peal. Seisukohtades selgitab seda joonis 2.“ (dtl 709). Hageja lepinguline

esindaja selgitas istungil selle foto ja kostja selgitava joonise kohta, et „meie väidame, et kõik

need seisukohtade joonisel 2 punktid 1, 2, 3, 4 on hageja maa. Taga paistab kask, üleval

vasakus nurgas, kust jookseb piir. See ei ole vaidlusalune maa. Uus purre on selle koha peal,

kus selle pildi peal tiik veel. Kostja on ajanud kohad segamini ja räägib kohast, mis on hageja

maa peal, kuid selle üle vaidlust ei ole. Vaidlus on selle üle, mis on kostja maa peal. Aga seda

siin pildi peal ei ole, see tekkis alles pärast pinnasega täitmist.“ (dtl 709). Vastuseks märkis

kostja seaduslik esindaja: „Siin võib jah, tekkida nurga alt pildistatuna selline ettekujutus. Nr

1-ga tähistatud ala – niidetud veetaimed on veepeegli peal ja see jätab mulje, et seal ei ole

vett. Aga selle all on vesi. Pildil nr 2 oli koht, kus oli lapse tehtud purre ja märjal ajal, suurvee

ajal, oli seal kindlasti vesi. Foto tegemise ajal seal lihtsalt lirtsus, ketsidega sai sealt läbi.“ (dtl

709). Kostja 5. novembril 2024 esitatud selgitava joonise kohaselt (dtl 653) „nr 1 tähistab

2021. aastal pinnasega täidetud tiigiosa (vrdl all foto 5 ja joonis 2); nr 2 tähistab 2022. aasta

sügisel paigaldatud ülekäigu purde paiknemise koht; nr 3 tähistab sissevoolava kraavi

asukohta, millest ca 10 cm madalamaks kujundati kraav muutmistööde käigus; nr 4 tähistab

hageja poolt 2015. aastal süvendatud kraaviosa, mis on näha 2015. a ortofotol (lisa 2).“

Arvestades kostja esitatud selgitavat joonist ja istungil arutatut, siis nähtub kostja enda

selgitavalt jooniselt ja fotolt (dtl 653, 656), et nr 1 tähistatud alal, mida kostja väitel täideti

pinnasega, asuvad niidetud veetaimed, aga seal all oli tegelikult tiigiosa, mida hiljem täideti.

Seega on ka kostja enda esitatud foto ja joonis kooskõlas eespool ringkonnakohtu tuvastatuga.

Asjaolu, et hageja võis 2015. a oma kinnisasjal kraavi süvendada, millele on kostja viidanud,

tuginedes 2015. a ortofotole (dtl 657), ei puuduta kostja kinnistul asuvat kraaviosa, mille

süvendamist hageja kostjalt nõuab ja mida ka maakohus kohustas kostjat tegema, et

kõrvaldada kostja tegevusest tingitud kahjulik mõjutus hageja kinnisasjale. Mh on ekspert

maakohtu istungil märkinud vastuseks kostja seadusliku esindaja küsimusele, et kas hageja

poolt 2015. a kraavi süvendamine võis suurendada veemassi kogunemist hageja kinnistule, et

„pigem mitte, iga kraavi süvendamine parandab vee äravoolu.“ (dtl 424).

Kohast, kus toimus tiigiosa täitmine, on hageja esitanud ka fotosid 2024. a seisuga, mh on

esitatud pilt kostja paigaldatud purdest (dtl 634, 635), purdealusest (dtl 636), hageja kinnistu

vaidlusaluse osa olukord 2024. a (dtl 637), vaade Käisi tiigist nähtavatest toruotstest (dtl 640),

vaated X tiigist (sh koos purdega) ja purde alt voolava vee kohta hageja kinnistult (dtl 641,

642, 643, 644). Nimetatud fotod on esitatud illustreerimaks seda, missugune oli olukord

hageja kinnistul 2024. a-l.

Kostja esitatud Google Mapsi väljavõtete (dtl 658, 659) kohta märkis kostja seaduslik

esindaja istungil järgmist: „Fotode mõte on näidata, et varem ei olnud seda ala üldse

kasutatud. Probleem ilmnes siis, kui tekkis mõte sinna muru teha. Selgus, et seda ei saagi

teha. See peaks tõendama, et hageja ei pruukinud teada, et tal oli seal suure liigniiskusega

ala.“ (dtl 709). Sama selgitas kostja ka 5. novembri 2024. a seisukohas, märkides, et

„Võrreldes 2011. a ja 2024. a Google Mapsi vaateid (lisad 3 ja 4) on näha, et 2011. a hageja

liigniiskel alal ja selle lähiümbruses pole siis ega ka vähemalt mitu aastat varem mingit

tegevust (niitmist) toimunud. Kui suhteliselt hiljutistel aastatel alustati sel maa-alal niitmistöid

ja selgus, et kogu maa-ala ei saagi niiskuse tõttu muruna pidada, leiti, et selles on süüdi naabri

tiik.“ (dtl 654). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda esitatud Google Mapsi väljavõtted seda,

et hageja maa oli kogu aeg liigniiske, aga hageja ei märganud seda enne, kui asus seda niitma.

Nimetatud Google Mapsi kuvatõmmised ei lükka ümber ka eksperdiarvamusega tuvastatut, et

üleujutuse on põhjustanud mh kostja tegevus tiigi paisutamisega seoses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mis puudutavad esitatud tõendite

alusel tuvastatut, et hageja kinnistul suurenes liigniiske ala 2015. a X kinnistu tiigi

korrastustööde tagajärjel ning et eksperdiarvamusega on tõendatud, et see on põhjustatud X

kinnistu tiigi paisutamisest vee äravoolutorude liiga kõrgele paigutamisega (vt mh

eksperdiarvamus dtl 225, maakohtu otsuse põhjenduste p 3.3 ja eelkõige p 3.3.4). Mh on

maakohus hinnanud kostja esitatud fotosid ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et kostja

esitatud fotod ei lükka ümber eksperdiarvamuses tuvastatud asjaolusid. Hinnatud on ka X

Vallavalitsuse 30. septembri 2020. a kirja, millest nähtuvalt on kostja kinnistul oja üles

paisutatud, mille tagajärjel on hageja kinnistu osaliselt üle ujutatud. Keskkonnainspektsiooni

objekti kontrollimise protokollis on tuvastatud, et X tiigist loode suunas jääb hageja kinnistu,

millel asub ca 1300 m2 liigniiske ala ja mille veetase on samal kõrgusel X tiigi veetasemega.

Protokollis on tuvastatud ka see, et kostja kinnistu tiigipoolsete torude otsad olid osaliselt vee

sees, X kinnistu tiigipoolsed torude otsad olid kuivad (dtl 35). Kuigi protokolli lõpus oleva

märkuse kohaselt pole üheselt selge, kes on hageja kinnistu liigniiskuse põhjustaja (dtl 36),

kinnitab nimetatud kontrollimise protokoll koos teiste tõenditega (eelkõige

eksperdiarvamusega), et hageja kinnistu üleujutamine ei ole tingitud ajaloolisest looduslikust

mõjutusest, vaid kostja tegevusest. Mh on eksperdiarvamuses märgitud, et „Osa hageja

kinnistust jääb X tiigi paisutuse mõjualasse ja X tiigi praegusel tasemel olev paisutus on XX

kinnistu osalise üleujutuse põhjuseks. Paisutuse eemaldamisel veetase alaneb, kuid

vaatlusalune hageja kinnistu osa jääb tõenäoliselt ajutiselt üleujutatavaks vähemalt tasemeni

116.79 ja praegu üleujutatud ala jääb kindlasti liigniiskeks (alal levivad liigniiskuse

tingimustes moodustunud mullad, mis on kindlasti moodustunud enne X tiigi rajamist.“ (dtl

225). Samuti on eksperdiarvamuses märgitud, et „Selleks, et X tiigi paisutamine ei põhjustaks

üleujutust XX kinnistule ja oleks tagatud XX kinnistu madalaimast punktist vee äravool,

tuleks XX kinnistul ja X kinnistul purde piirkonnas asuvat kraavi süvendada vähemalt põhja

kõrguseni 116.29 (praegu purde piirkonnas 116.79). X tiigi truupveelase tuleb ümber ehitada

selliselt, et tiigi kõrgeim paisutustase (KPT, joonisel 5 tähistatud punase katkendjoonena) ei

oleks kõrgem kui 116,29 m abs. Peale X tiigi paisutusest tuleneva üleujutuse likvideerimist

XX kinnistul jääb praegu üleujutatud maa-ala liigniiskeks pealevalguva pinnavee (sh 18121

XXXXXXorg-Muhulaane tee alt truubiga DN500 YY kinnistult ärajuhitav vesi) ja pidevalt

kõrge põhjaveetaseme tõttu (vt punkt 3.2).[---]“ (dtl 226). Nimetatud arvamuses esitatud

seisukohta on ekspert kinnitanud ka maakohtu istungil. Maakohtu istungil selgitas ekspert

Raul Tihane mh seda, et „eksperdiarvamuse p-des 4.4 ja 4.5 kirjeldatud lahendused on

lähtunud praegusest olukorrast ehk inimtekkelise paisutuse mõjust. Ajaloolist olukorda ei ole

arvesse võtnud, kuskil seda olukorda fikseeritud pole.“ (dtl 424). Samuti märkis ekspert, et

„Ikkagi saame rääkida paisutuse mõjust. Inimtekkeliselt on takistatud vee äravool. Eelkõige

saame lähtuda selle mõjudest ja vähendamisest.“ (dtl 425). Seega ei ole põhjendatud kostja

väide, et hageja kinnistu üleujutuse ja liigniiskuse põhjuseks pole kostja tegevus, vaid hageja

kinnistu on ajalooliselt liigniiske pinnareljeefi (sulglohu) tõttu, mistõttu ei pea kostja

ajalooliselt liigniisket hageja ala asuma enda kinnisasja arvel kuivendama. Asjaolule, et

liigniiskus on osaliselt tingitud mh pealevalguva pinnavee ja pidevalt kõrge põhjaveetaseme

tõttu, nähtub ka eksperdiarvamusest (dtl 226). Samas on kostja kohustatud eemaldama

kahjulikud mõjutused, mis tekkisid tema tegevuse tagajärjel ja nende mõjude vähendamisest

ongi ekspert väljapakutud lahenduste puhul lähtunud. Kostja ei saa vabaneda tema tekitatud

mõjutuste eemaldamise kohustusest vaid seetõttu, et osaliselt on liigniiskus põhjustatud

muudest teguritest.

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja tegevus on põhjustanud hageja kinnisasjal

kahjuliku mõjutuse, mis on käsitatav omandiõiguse rikkumisena.

16. Ringkonnakohus märgib, et kuigi Riigikohus on viidanud, et maakohus tuvastas, et hageja

kinnisasjal esinev kahjulik mõjutus on põhjustatud kahe faktori koostoimest: 1) kostja

kinnisasjal asuva tiigi vee äravoolutorude paigutusest ja 2) tiiki suubuva kraavi sügavusest,

nähtub ringkonnakohtule maakohtu otsusest, et maakohus tuvastas, et hageja kinnisasjal

esineva kahjuliku mõjutuse tekke tingis juba üksnes kostja kinnisasjal asuva tiigi vee

äravoolutorude paigutus ning selle kahjuliku mõjutuse eemaldamiseks tuli alandada

äravoolutorude asetust ja süvendada kostja kinnistul asuva kraavi sügavust.

Samas, kuivõrd ringkonnakohus tuvastas eespool Riigikohtu juhiseid järgides ka selle, et

2021. a on kostja tiigi osalise täitmise tulemusena ka kraavipõhja tõstnud (ehk tegemist on

inimtekkelise mõjutusega), siis on igal juhul (arvestades Riigikohtu juhiseid, mis on

ringkonnakohtule praeguse asja lahendamisel kohustuslikud) põhjendatud ka hageja nõutud ja

maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud meetmed, mida kostjal tuleb kahjulike mõjutuste

(omandiõiguse rikkumise) eemaldamiseks teha.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kostja ei ole põhistanud selliste

asjaolude esinemist, mille põhjal saaks järeldada, et hageja peab kostja kinnistult tulenevat

kahjulikku mõjutust (omandiõiguse rikkumist) taluma. Õige on maakohtu järeldus, et asjaolu,

et kostja pole kinnisasjal põllumajandusega tegelenud, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

Ka väited, et hageja enda tegevus on liigniiskust võimendanud, kuna ta võttis maha pajud, mis

kuivendavad maapinda, ning et väidetavalt ei võtnud hageja vastu 2020. a teeremondi ajal

tasuta ülejäävat täitepinnast ega nõustunud ka kostja ettepanekuga maadevahetuseks, poleks

aluseks, et öelda, et hageja peab kostja tegevusest tingitud kahjulikku mõjutust taluma.

Praegustel asjaoludel ei ole alust öelda, et kostjalt kahjuliku mõjutuse eemaldamiseks vajalike

toimingute nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega või et hageja peaks hea usu

põhimõttest tulenevalt taluma kostja tegevusest tingitud omandiõiguse rikkumist. Nagu

eespool märgitud, ei ole tegemist mitte hageja liigniiske maa parandamisega kostja kinnisasja

arvel, vaid kostja tegevuse kahjuliku mõjutuse likvideerimisega.

18. Kostja on tuginenud sellele, et tiigi veetaseme alandamine ca ühe meetri võrra on kostja

suhtes ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd on tuvastatud, et hageja

omandiõiguse rikkumine on põhjustatud kostja tegevusest, pidi kostja arvestama selle

võimalike tagajärgedega. Veetaseme alandamise ulatus on sõltuvuses kostja enda eelnevast

tegevusest ning see ei saa olla kostjale liialt koormav. Ringkonnakohus nõustub sellega, et

kostja kinnistu väärtuse vähenemine pole tõendatud. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide,

et veetaseme alandamine oleks ebamõistlikult koormav seetõttu, et väheneb oluliselt tiigi

tähtsus tuletõrje veevõtukohana. Ringkonnakohtus selgitas kostja seaduslik esindaja tiigi

olulisust sellega, et „ajalooliselt on tuletõrje võtnud sellest tiigist vett.“ (dtl 712). Praegusel

juhul ei ole tegemist ametliku tuletõrje veevõtukohaga. Asjaolu, et tiigist on tuletõrje võtnud

ajalooliselt vett, ei kaalu üles hageja huvisid, et eemaldataks kostja tegevuse tulemusena

tekkinud kahjulik mõjutus. Ka kostja viited sellele, et tiik on väidetavalt toiminud

biopuhastina, ei tähenda, et mõjutuse eemaldamine oleks kostjat liigselt koormav või et

hageja peaks rikkumist seetõttu taluma. Kostja seaduslik esindaja on ringkonnakohtus mh

märkinud: „Tiigis on elustik. Mulle on oluline, et liigid säiliksid, et kui tiigi kui väikse

ökosüsteemi mahtu vähendada, siis see ei täida enam oma eesmärki. Kui ma peaksin täitma

maakohtu otsust, siis kaaluksin tiigi likvideerimist.“ (dtl 712). Asjaolu, et kostjale on oluline,

et liigid säiliksid (mh täpsustamata seda, et tiigis elaksid sellised olulised liigid, mis tiigi

paisutuse mõju eemaldamisega hukkuksid), ei kaalu üles hageja huvisid, et kostja kinnisasjalt

lähtuvad kostja tegevuse tulemusel tekkinud mõjutused eemaldataks. Ka kassatsioonkaebuses

märgitud väited, et vaidlusalune liigniiske ala asub hageja majast kaugemal ega mõjuta hageja

igapäevaelu ning et negatiivne mõjutus esineb kostja väitel vaid suurvee ajal, ei annaks alust

järeldada, et kostja ei pea tema tekitatud kahjulikku mõjutust eemaldama.

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p 3.6) ka selles, et

hageja nõue ei ole aegunud. Kostja vastupidised väited ei ole õiged ja on asjas tuvastatuga

ümber lükatud. Mh ei ole õige see väide, et X tiigi veetase on olnud muutumatu alates tiigi

rajamisest 1995. a.

20. Hageja nõustus varem ringkonnakohtu menetluses toimunud istungil sellega, et selleks, et

vältida kohtuotsuse täitmisel tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni

p-st 2.1 jätta välja lauseosa „ja vastupidavast materjalist“. Samale seisukohale jäi hageja ka

ringkonnakohtule esitatud 28. oktoobri 2024. a seisukohas (dtl 625). Ringkonnakohus nõustub

hageja seisukohaga ning leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-st 2.1 tuleb välja jätta

lauseosa „ja vastupidavast materjalist“.

21. Kostja on tuginenud oma 5. novembri 2024. a seisukohas sellele, et praegune maakohtu

resolutsioon on kostja suhtes ebamõistlikult koormav ning hageja eesmärki saavutaks

resolutsioon, mis kohustaks kostjat „alandama X kinnistul asuva tiigi X tiigi poolsete vee

äravoolutorude asetust praegusega võrreldes 0,82 meetri võrra selliselt, et kogu X kinnistul

asuva tiigi veetase langeks tasemele 116,04 meetrit merepinnast või rakendama muid

meetmeid, mis tagaksid XX kinnistuga piirneval X kinnistu veealal, sh kraavis veetaseme

mitte kõrgemal kui 116,04 meetrit merepinnast“. (dtl 654). Ringkonnakohus selgitas kostjale

21. jaanuari 2025. a istungil, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selge, täpne ja täidetav.

Ringkonnakohus leiab, et resolutsioon, mis võimaldaks rakendada muid meetmeid (neid

resolutsioonis nimetamata), ei vastaks resolutsiooni selguse, täpsuse ja täidetavuse nõudele.

Nimetatud kujul resolutsiooni sõnastamine tekitaks ebaselguse selles osas, milliste toimingute

tegemisega saab lugeda otsuse resolutsiooni täidetuks ja tekitaks vaidlusi veelgi juurde. Seega

ei ole selline taotlus resolutsiooni ümbersõnastamiseks põhjendatud.

22. Eeltoodut arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses sellega, et hagi

rahuldatakse ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg

1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta kostja kanda. Asjaolu, et

ringkonnakohus täpsustab ühe lauseosa väljajätmisega otsuse resolutsiooni, ei tingi

ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude teistsugust jaotust.

Maakohus on jaotanud maakohtus kantud menetluskulud selliselt, et jättis eksperdi kulud

1534 eurot 56 senti hageja kanda ja kõik muud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus oma sellekohast menetluskulude jaotust piisavalt põhjendanud.

Samuti on põhjendatud maakohtu järeldused selles osas, et kostjalt mõisteti hageja kasuks

välja menetluskulud 4540 eurot 44 senti ning kostjalt riigituludesse välja eksperdi kulud 369

eurot 12 senti. Maakohus pole selles osas rikkunud menetlusnorme.

Ringkonnakohtus esimest korda asja arutades on menetluskulude nimekirja kohaselt hageja

lepinguline esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ja kulutanud selleks 10,5 tundi.

Lisaks osales hageja lepinguline esindaja ringkonnakohtu istungil kestusega 40 minutit.

Lähtudes tunnihinnast 130 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud kokku (10,5 tundi+40

minutit * 130) 1451 eurot 40 senti. Ringkonnakohtu hinnangul võib pidada tunnihinda 130

eurot põhjendatuks. Ka ajakulu 11 tundi 10 minutit (10,5 tundi + 40 minutit) võib pidada asja

mahtu, olemust, esitatud väiteid ja tehtud toiminguid arvestades vajalikuks ja põhjendatuks.

Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1451 euro 40 sendi

ulatuses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning nimetatud summa

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Ringkonnakohtus teisel korral asja arutades on menetluskulude nimekirja kohaselt hageja

lepingulisel esindajal kulunud kokku 10,5 töötundi, tunnihind 130 eurot, kokku 1365 eurot

(käibemaksuta). Mh on hageja lepinguline esindaja osalenud ringkonnakohtu istungil,

esitanud seisukohti, tutvunud kostja esitatud seisukohtadega. Nagu eespool märgitud, on

tunnihind 130 eurot põhjendatud. Arvestades Riigikohtu juhiseid ja seda, et teisel korral asja

arutamisel oli küsimuse all tiigiosa pinnasega täitmise ja kraaviosa põhja tõstmise küsimus ja

selle tõendamine, on ka ajakulu 10,5 tundi põhjendatud ja vajalik. Töötundide arv ei ole

ringkonnakohtu hinnangul üle paisutatud. Seega on põhjendatud ka kostjalt hageja kasuks

välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud 1365 eurot (10,5 tundi * 130).

Kokku on seega ringkonnakohtus kantud hageja põhjendatud menetluskulud 2816 eurot 40

senti (1451 eurot 40 senti + 1365 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kuivõrd Riigikohtus ei ole hagejat esindanud vandeadvokaat, vaid hageja on vastuse

kassatsioonkaebusele esitanud ise, ei ole hagejal kassatsioonimenetluses hüvitatavaid

menetluskulusid.

Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista kõigis kohtuastmetes kantud

menetluskulud 7356 eurot 84 senti (käibemaksuta) (maakohtus kantud menetluskulud 4540

eurot 44 senti + ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2816 eurot 40 senti (1451 eurot 40

senti + 1365 eurot)).

(allkirjastatud digitaalselt)