2-23-15588/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-15588

Tsiviilasi

A. M. hagi A. M. vastu elatise nõudes

Hagihind

2 342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. M. (isikukood xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: I. L. (e-post xxxx)

Kostja: A. M. (välisriigi isikukood xxxx, sünniaeg

xxxx, elukoht xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A. M.lt elatis perioodi 03.11.2023 - 31.01.2025 eest 3 621,49 eurot A. M. kasuks.

3. Välja mõista A. M.lt xxxx sündinud alaealise lapse A. M. kasuks alates 01.02.2025 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx, igakuine elatis 287,72 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3)

suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

4. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga

kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks I. L.`u pangakontole xxxx selgitusega

„elatis“.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa, kostja elab xxxx. Hageja elab alates 2021.a. juunist koos emaga xxxx. Kogu

selle aja ei ole kostja ülalpidamist andnud. Hageja on viibinud kostja juures tavaliselt suvisel

koolivaheajal kuu aega, so aasta keskmisena kuni 3 ööpäeva kuus. Hageja igakuised vajadused

kokku on 659 eurot kuus (sh kulu eluasemele 90 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 10 eurot,

sidele 19 eurot, tervishoiule 100 eurot, hügieenile 20 eurot, koolikohustuse täitmiseks 25 eurot,

riietele-jalanõudele 60 eurot, vaba aja veetmiseks 30 eurot, eesti keele kursusteks 45 eurot, trennile

60 eurot).

Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 03.11.2023 igakuise elatise PKS § 101-

järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 260,33 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejale ülalpidamist, elatist on tasutud V. M.

(vanaema) ja V. G. (kostja abikaasa) kontodelt. Kostjal on miinimumpalk, ei ole suuteline tasuma

elatist üle 186 euro kuus, so xxxx seadusjärgne määr. Hageja elas kostjaga 2010-2021.a., sel

perioodil lapse ema hageja ülalpidamises üldse ei osalenud, kostja kandis kõik hageja kulud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et hageja on xxxx kodanik elukohaga Eestis. Kostja elukoht on

xxxx. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse,

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 3 b

järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama mh selle riigi kohtud,

kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kohaldatav õigus määratakse vastavalt art 15 kindlaks

vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi

protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Viidatud protokolli art 3.1 järgi kui

käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud

isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Kohus leiab, et kuna hageja elukoht on Eestis, allub

asi määruse 4/2009 art 3 b alusel Eesti kohtule ning asja lahendamisele tuleb 23. novembri 2007.

aasta Haagi protokolli art 3 b järgi kohaldada Eesti õigust.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünnitunnistusest

(dtl 18, tõlge dtl 19-20) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab

koos emaga.

6. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada

juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et

elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis

võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p

18).

7. Pooled ei vaidle, et kostja on andnud ülalpidamist ebaregulaarselt. Seetõttu on elatise

väljamõistmise eeldused täidetud. Pooled vaidlevad ülalpidamiskohustuse ulatuse üle.

8. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on

indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot.

9. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

10. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja viibib kostja juures keskmiselt vähem kui seitse

ööpäeva kuus.

11. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.

12. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

-alates 03.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x

3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

13. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

14. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Kohustust hageja ees ei mõjuta asjaolu, kuidas on

ülalpidamiskohustust varasemalt täitnud teine vanem. Kostja on välja toonud, et ta teenib

miinimumpalka. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku

teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni,

tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kostja ei ole

vaatamata kohtu 07.11.2024 määruses tehtud ettepanekule toonud välja ühtegi objektiivset, kostjast

sõltumatut asjaolu, mis takistaksid tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejale ülalpidamist

vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses.

15. Nähtuvalt kostja esitatud väljavõttelt (dtl 96) on kostja alates hagi esitamisest tasunud hageja ema

kontole elatist 350 eurot (03.12.2023.a. 300 eurot ja 17.12.2023.a. 50 eurot). Pooled ei vaidle, et

nimetatud osas on kostja ülalpidamiskohustust alates hagi esitamisest täitnud. Kostja on esitanud

ka väljavõtted (dtl 97-104), millest nähtuvalt on V. M. tasunud 2023.a. novembris hageja kontole

35 eurot, detsembris 30 eurot; 2024.a. jaanuaris hageja kontole 30 eurot ja V. G. 2023.a. novembris

30 eurot, detsembris 40 eurot, jaanuaris 25 eurot. Kohus leiab, et ka neid sooritusi on põhjendatud

arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena. Nähtuvalt esitatud konto väljavõtetest on V. M. ja V.

G. kontodelt toimunud igakuine väikesummade üle kandmine otse hageja kontole regulaarselt

aastatepikkuse perioodi vältel, hageja ei ole tõendanud väidet, et ta oleks palunud makseid otse

lapse kontole mitte teha. Hagi, milles elatise tasumist on nõutud hageja ema kontole, on kätte

toimetatud pärast nimetatud maksete tegemist. Summade suurus vastab ka suurusjärgule, mis võiks

kuluda taskurahaks jm meelelahutuseks.

16. Kohus rahuldab hagi osaliselt, võttes arvesse osa, milles kohustust on menetluse kestel täidetud.

Kohus arvestab selguse huvides välja elatise võlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Tulenevalt PKS

§ 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on soovinud elatise tasumist iga kuu

15. kuupäevaks.

17. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 03.11.2023-31.01.2025 eest 3 621,49 eurot (242,97

(so 260,33 : 30 x 28p) + (260,33 x 4k) + (287,72 x 10k) - 350 - 35 - 30 - 30 - 30 - 40 - 25).

18. Alates 01.02.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni

PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt 287,72 eurot

kuus.

19. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks.

20. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik