2-22-10209/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-22-10209

Tsiviilasi

Narva linn, XXX korteriühistu avaldus Deniss

Tjurinilt 3847 euro 92 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. juuli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva linn, XXX korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Narva linn, XXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Marina Suhnjova

Puudutatud isik Deniss Tjurin (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Deniss Tjurini 8. jaanuari 2025. a menetluse kiirendamise taotlus.

2. Jätta Viru Maakohtu 6. juuli 2023. a määruse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Võtta tsiviilasja materjalide juurde järgmised tõendid:

4.1.

määruskaebusele lisatud kirjavahetus Narva linn, XXX korteriühistu ja

Vladimir Maslovi vahel koos lisade ja tõlkega ning Narva linn, XXX

korteriühistu 2017. a AS SEB Pank pangakonto väljavõte;

4.2.

Deniss Tjurini 14. märtsi 2024. a menetlusdokumendile lisatud 29.

detsembri 2023. a päring, 29. detsembri 2023. a e-kiri, 28. detsembri 2023. a

maksekorraldused nr 1430 ja 1431;

4.3.

Narva linn, XXX korteriühistu 19. märtsi 2024. a menetlusdokumendile

lisatud arved ja 4. detsembri 2023. a e-kiri;

4.4.

notar Sergei Nikonovi 1. aprilli 2024. a vastusele lisatud 18. juuli 2023. a

ja 21. detsembri 2023. a lepingud, 19. detsembri 2023. a avaldus, 15.

detsembri 2023. a tõend ning Sergei Nikonovi Swedbank AS-i konto väljavõte.

5. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Narva linn, XXX

korteriühistu kanda.

6. Mõista Narva linn, XXX korteriühistult Deniss Tjurini kasuks menetluskulude

katteks välja 1237 eurot 50 senti.

7. Määrata, et Narva linn, XXX korteriühistul tuleb tasuda Deniss Tjurini kasuks

välja mõistetud menetluskuludelt (resolutsiooni p 6) viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest

kuni kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva linn, XXX korteriühistu (avaldaja) esitas 13. juulil 2022 Viru Maakohtule

Vladimir Maslovi vastu avalduse, milles palus kohustada Vladimir Maslovit võõrandama

korter asukohaga XXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX, korter) ning mõista Vladimir

Maslovilt avaldaja kasuks välja põhivõla 3847 eurot 92 senti, 13. juuli 2022. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 490 eurot 68 senti ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. juulist 2022 kuni kohustuse

täitmiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud Vladimir Maslovi kanda.

Vladimir Maslov suri 18. novembril 2022. Maakohus asendas 16. märtsil 2023 Vladimir

Maslovi tema üldõigusjärglase Deniss Tjuriniga (puudutatud isik).

Maakohus jättis 8. mai 2023. a määrusega avaldaja nõude korteriomandi võõrandamiseks läbi

vaatamata ning jätkas menetlust üksnes põhivõla ja viivise nõuete osas.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteri omanik ja avaldaja liige. Puudutatud isiku

õiguseellane Vladimir Maslov ei tasunud majandamiskulusid nõuetekohaselt. Esimene

osaliselt tasumata arve on 7. juuni 2020. a arve. Viimane tasumata arve on 7. juuni 2022. a

arve. Avaldaja nõuab nimetatud ajavahemikul esitatud arvetel märgitud kohustuste täitmist.

Puudutatud isiku õiguseellase üürniku poolt tehtud maksetega ei saa lugeda puudutatud isiku

majandamiskulude võlga mai 2020 kuni mai 2022 eest tasutuks. Üürnik tegi avaldajale

makseid, kuid ei määranud, milliste kohustuste katteks ta maksed tegi. Puudutatud isiku

õiguseellasel oli perioodil 2017 kuni 2019 majandamiskulude võlg 3050 eurot 43 senti ja

viivise võlg 938 eurot 96 senti, kokku 3989 eurot 39 senti. Avaldaja tegi 2021. aastal revisjoni

ning kustutas osaliselt perioodil 2017 kuni 2019 tekkinud puudutatud isiku õiguseellase võlad.

Avaldaja luges, et varasem võlg on üürniku poolt perioodil 20. detsember 2019 kuni 21.

oktoober 2021 laekunud maksete arvel osaliselt kustutatud (kokku 3329 eurot 21 senti). Pärast

ümberarvestuse tegemisest oli võlg järgmine: 2019. a eest 473 eurot 44 senti, 2020. a eest

1608 eurot 27 senti, 2021. a eest 1703 eurot 50 senti. Avalduse esitamise hetkel oli põhivõlg

3847 eurot 92 senti ja viivis 490 eurot 68 senti. Avaldajal oli VÕS § 88 lg 4 alusel õigus

määrata, et esimeses järjekorras loetakse tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud

kohustused. Avaldaja saatis pärast ümberarvutuse tegemist puudutatud isiku õiguseellasele

teate, milles märkis kohustused, mille avaldaja loeb tasutuks. Puudutatud isiku õiguseellane ei

vaielnud vastu. Avaldaja luges edaspidi esimeses järjekorras tasutuks esimesena

sissenõutavaks muutunud kohustused. Puudutatud isik ei saa kohustuste täidetuks lugemise

järjekorda muuta.

Avaldaja õigus nõuda hooldus- ja remondifondi makseid tuleneb avaldaja üldkoosoleku

õiguspärastest otsustest. Iga korteriomanik sõlmis avaldajaga kokkuleppe, mille kohaselt

määratakse hooldamise eest tasu faktilistest kuludest ja üldkoosoleku poolt kinnitatud

korteritariifidest lähtuvalt. Avaldaja esitas teenusepakkujate poolt avaldajale esitatud gaasi-,

prügi-, vee-, soojus- ja elektriarved. Kulud jaotati vastavalt seadusele ja põhikirjale.

Puudutatud isiku korteri köetav pind on suurenenud lodža elutoaga ühendamise tõttu.

Avaldaja arvestas puudutatud isiku korteri kulude jaotamisel sellega.

Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik andis oma käitumisega

nõude esitamiseks aluse.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Korteris elas alates 2019. kuni 2022. a novembrini üürnik. Ta kohustus tasuma korteri

jooksvad majandamiskulud. Üürnik tasus juunist 2020 kuni juunini 2022 korteri

majandamiskulude eest esitatud arved. Üürnik määras, mis kohustused ta täidab. Avaldaja

nõue puudutatud isiku vastu on üürniku poolt seega nõuetekohaselt tasutud. Avaldaja ei

saanud hiljem määrata, et tasumine toimus teiste kohustuste katteks. Avaldaja ei tõendanud, et

puudutatud isiku õiguseellasel oli perioodil 2017 kuni 2019 majandamiskulude võlg, mille

katteks oleks avaldajal olnud õigus üürniku poolt avaldajale tehtud makseid arvestada. Need

kohustused olid ümberarvestuse tegemise ajal osaliselt aegunud. Puudutatud isiku

õiguseellasel oli õigus nende täitmisest keelduda. Avaldaja ei saanud lugeda täidetuks

kohustusi, mille täitmisest sai keelduda.

Majandamiskulude nõue on tõendamata. Nõude alusdokumendid on puudulikud. Üksnes

arvete esitamisest ei piisa. Majandamiskulud on jagatud korteriomanike vahel vastuolus

seaduse ja avaldaja põhikirjaga. Majandamiskulud oleks tulnud jagada korteriomandite

mõtteliste osade suurusest lähtuvalt. Seda ei tehtud. Puudutatud isik tasus seetõttu maist 2020

kuni maini 2022 avaldajale majandamiskulude eest kokku 1337 eurot 50 senti rohkem.

Erastatud eluruumi ja eluruumi kuuluva elumaja mõttelise osa hooldamise leping nr 18

(leping nr 18) ei ole puudutatud isikule siduv. Puudutatud isik ei sõlminud seda. Leping nr 18

ei reguleeri korteriomanike kohustusi. See ei muuda põhikirjas majandamiskulude jaotuse

kohta sätestatut. Avaldaja poolt 7. aprilli 2022. a arvel nr 1066/1467 vee eest märgitud tasu

276 eurot 93 senti ei ole põhjendatud. Avaldaja ei tõendanud, et 2022. a märtsis tarbiti

korteris nii palju vett.

Kuna põhivõlg on tähtaegselt tasutud ja osaliselt ka põhjendamatu, ei ole viivisenõue

põhjendatud. Puudutatud isik ei pea VÕS § 113 lg 4 järgi maksma viivist aja eest, mil ta

õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Puudutatud isik võis pärimisseaduse (PärS) §

135 lg 1 järgi keelduda pärandaja kohustuse täitmisest, kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte

kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni. Puudutatud isik esitas 9. märtsil 2023 notarile

inventuuri nõude. Avaldaja ei saa nõuda viivist alates 9. märtsist 2023 kuni inventuuri tähtaja

lõppemiseni. Elamu soojuse ja veetarbimise kulud ei ole majandamiskulud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1 tähenduses. Avaldaja ei saa seetõttu nõuda nende

tasumisega viivitamise eest viivist.

Menetluskulud tuleks jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei esitanud puudutatud isikule nõude

aluseks olevaid dokumente. Vaidlust ei saanud seetõttu kohtuväliselt lahendada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohus jättis 6. juuli 2023. a määrusega avalduse rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

menetluskulu 1597 eurot 50 senti koos viivisega. Maakohus tühistas 31. oktoobri 2022. a

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Avalduse esitamise ajal oli korteri omanik Vladimir Maslov. Vladimir Maslov suri. Tema

pärija on puudutatud isik. Korter ja Vladimir Maslovi kohustused läksid PärS § 3 lg 1 ja § 4 lg

1 alusel puudutatud isikule üle.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult alates juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud arvetel

nimetatud majandamiskulude tasumist. Avaldaja sõnul on tasumata 3847 eurot 92 senti ja

viivis. Puudutatud isiku väitel tasus arved üürnik. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et O.

Morozova (üürnik) tasus avaldajale korteri eest makseid detsembrist 2019 kuni novembrini

2022, kokku 3855 eurot 15 senti. Vaieldakse, milliste kohustuste katteks tuleks see arvestada.

Korteriühistu liikmelisusest tulenevad kohustused on korteriomaniku kohustused. Kui korteri

eest oli varasemalt maksed tasumata, võis korteri omanikul olla avaldaja ees mitu eri aegadel

sissenõutavaks muutunud kohustust. Kohustuste täitmise järjekorra määrab eelkõige võlgnik

(VÕS § 88 lg 1). Võlgnik saab täidetava kohustuse määrata nii otsese kui ka kaudse

tahteavaldusega. Üürnik tegi regulaarselt makseid, millest enamus olid samas summas, mille

eest oli vastava kuu arve esitatud. Usutav ei ole, et üürnik tegi esitatud arvetega juhuslikult

samas summas makseid ega soovinud maksetega viimati saadud arveid tasuda. Üürniku

tehtud maksete ja arvete summade kattuvusest tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 lg 3 mõttes kaudne tahteavaldus, millega määrati maksega täidetav kohustus.

Avaldaja esitatud arved tuleb seega lugeda täidetuks üürniku poolt samal kuul tehtud maksete

ulatuses. Avaldaja ei tõendanud, et tal olid puudutatud isiku vastu varasemad sissenõutavaks

muutunud nõuded. Üürnik tasus kõik avalduse esemesse kuuluvad arved, v.a 2022. a aprilli

arve. Üürnik tasus 2022. a aprilli arvest 130 eurot, tasumata on 275 eurot 33 senti.

2022. a aprilli arvel kajastatud hooldus- ja remondifondi maksed on kehtestatud avaldaja

liikmete 28. veebruari 2022. a otsusega. Otsus on kehtiv. Kinnistusregistri andmetel on

puudutatud isiku korteri pindala 61,8 m2. Hoolduse kulu oli 2022. a aprillis seega 35 eurot 94

senti ja remondifondi makse 12 eurot 36 senti. 2022. a aprilli arvel on need summad õigesti

kajastatud. Lepingu nr 18 kui korteriühistu ja korteriomaniku vahel sõlmitud lepinguga ei saa

muuta seadusest ega põhikirjast tulenevat kulude jaotust. Avaldaja põhikirja regulatsioon ei

ole kulude jaotuse osas selge. Kulud tuleb KrtS § 40 lg 1 järgi seega jagada vastavalt

kaasomandi osa suurusele. 2022. a aprilli arve esitati 2022. a märtsi kulude eest. Aktsiaselts

Narva Vesi esitas avaldajale sama aja eest arve 910 eurot 86 senti ja Aktsiaselts NARVA

SOOJUSVÕRK arve 5881 eurot 30 senti. Avaldajale esitati märtsi 2022 eest arved

gaasiseadme teenindamine kulu kohta 60 eurot 3 senti kvartal ehk 20 eurot 1 sent kuu, elektri

kohta 212 eurot 10 senti ja 61 eurot 10 senti ning prügi kohta 194 eurot 24 senti, kokku 487

eurot 45 senti. Puudutatud isiku korteriomandi mõttelise osa suurus on 618/46391.

Puudutatud isik pidi 2022. a aprilli kuludest tasuma seega 96 eurot 97 senti. 2022. a aprilli

arve oli, arvestades, et üürnik tasus ülespoole ümardamise tõttu varasemalt 7 eurot 27 senti

rohkem, põhjendatud 137 eurot 52 senti.

Puudutatud isik tasus varasemalt esitatud arve alusel avaldajale rohkem kui ta oleks pidanud.

Puudutatud isik tasus 2021. a juuni arve alusel 2021. a mai elektri, gaasiseadmete

teenindamise, külma vee, prügiveo, soojuse, vee ringvoolu ja veesoojenduse eest kokku 400

eurot 42 senti. Avaldajale esitati 2021. a mai eest elektriarved 131 eurot 50 senti ja 85 eurot

85 senti, gaasiseadmete teenindamise arve 20 eurot 1 senti, veearve 947 eurot 83 senti,

prügiarve 211 eurot 52 senti ning soojusearve 2102 eurot 6 senti, kokku 3497 eurot 42 senti.

Puudutatud isiku korteri eest tulnuks kaasomandi osa suurust arvestades tasuda 46 eurot 59

senti. Puudutatud isiku eest tasuti 460 eurot 98 senti.

Puudutatud isik on seega tasunud avaldajale avalduse aluseks olevad arved. Kuna puudutatud

isikul ei ole avaldaja ees võlga, ei ole viivise väljamõistmine põhjendatud.

Avalduse rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja

kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse,

millega avaldus rahuldada, või saata asi samale maakohtule tagasi uueks arutamiseks.

Avaldaja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Maakohus kohaldas valesti TsÜS § 68 lõiget 3. Maakohus leidis ekslikult, et üürniku poolt

aastatel 2020 kuni 2022 avaldaja pangakontole laekunud summasid saab käsitada puudutatud

isiku kaudse tahteavaldusena määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle kantud,

kuna enamus maksed tehti samas summas, milles arved esitati. Maakohus ei hinnanud kõiki

olulisi asjaolusid ja tõendeid. Maakohus ei hinnanud avaldaja poolt puudutatud isiku

õiguseellasele 3. detsembril 2021 e-posti teel saadetud teadet võla ümberarvutamise kohta.

Kohtu järeldus, et teate puudutatud isiku õiguseellasele kättetoimetamine on tõendamata, on

üllatuslik. Maakohus oleks pidanud teate kättetoimetamise tõendamise vajadusele tähelepanu

juhtima. Avaldaja arvas, et kuna puudutatud isik ei vaidlustanud teate kättesaamist, ei pidanud

avaldaja seda tõendama. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik sai kõik avaldaja

saadetud e-kirjad kätte. Kui esitatud tõenditest ei piisa tõendamaks, et puudutatud isiku

õiguseellane sai 3. detsembri 2021. a e-kirja kätte, tuleks avaldajale anda võimalus seda kohtu

kaasabil täiendavalt tõendada.

Maakohus võrdsustas üürniku ja puudutatud isiku õiguseellase käitumise. Maakohus oleks

pidanud tuvastama puudutatud isiku õiguseellase tahteavalduste sisu tema enda käitumise

põhjal. Puudutatud isiku õiguseellane ei määranud, mis kohustuste katteks täitmine toimus.

Puudutatud isiku õiguseellane ei vaidlustanud enne kohtumenetlust kohustuste täidetuks

lugemise järjekorda ega reageerinud avaldaja 3. detsembri 2021. a teatele. Puudutatud isiku

õiguseellane nõustus seega vaikimisi, et esimeses järjekorras tuleb täidetuks lugeda esimesena

sissenõutavaks muutunud kohustused. Üürniku poolt tehtud maksed ei olnud avaldajale

äratuntavad kui puudutatud isiku õiguseelase tahteavaldus, millel on õiguslikud tagajärjed.

Avaldaja poolt esitatud arvete ja üürniku poolt tasutud maksete summad ei lange kokku.

Maksete selgituses oli märgitud „üür“. See ei ole sama, mis majandamiskulud.

Maakohus ei selgitanud, et avaldaja peab tõendama varasema võla, s.o aastatel 2017. kuni

2019. tekkinud kohustused. Avaldaja esitas korteri laekumiste väljavõtte 2018. kuni 2019.

aasta kohta. Väljavõttelt nähtub, et sel perioodil laekus üksnes 110 eurot 19 senti. Viivise

arvestusest nähtub samuti varasema võla olemasolu. Maakohus ei arvestanud nende

tõenditega. Kui maakohus oleks asjaolusid selgitanud, oleks avaldaja esitanud nõude 2019. a

majandamiskulude saamiseks.

Maakohtu tehtud majandamiskulude arvestus ei ole õige. See kahjustab ebamõistlikult teisi

korteriomanikke. Maakohus kohaldas valesti KrtS §-e 13, 40 ja 41 ja TsÜS § 68 lõiget 3.

Korteriühistus on kommunaalkulude jaotamise osas kokkuleppe kõikidega korteriomanikega.

KrtS § 40 lg 2 ja § 41 lg 2 järgi võib korteriomanike kokkuleppega näha ette, et tegelikust

tarbimisest sõltuvad majandamiskulud jaotatakse pärast kulude suuruse selgumist.

Korteriomanikega sõlmitud elumaja mõttelise osa hooldamise lepingud on korteriomanike

kokkulepe majanduskulude jaotamise kohta. Kõikide korteriomanike kulud on jaotatud

vastavalt sarnastele lepingutele. Sellist kulude jaotamise korda rakendatakse korteriühistus 23

aastat. Tegemist on vastastikuste kaudsete tahteavalduste vahetamise ja ka tavaga. Puudutatud

isik ei ole 2022. a aprillis ega muul ajal majandamiskulude eest avaldajale ettenähtust enam

tasunud.

Kuna põhivõlg on tõendatud, tuleb sellelt viivis välja mõista. Menetluskulud tuleb jätta

puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku kohustus avaldaja ees ei ole täidetud. Avaldajal ei ole alust lugeda kolmanda

isiku poolt tehtud maksete alusel puudutatud isiku kohustusi täidetuks. Tegemist on

tagatisrahaga. Avaldaja säilitab raha oma kontol, et see vajadusel kolmandale isikule

tagastada.

5. Puudutatud isik palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määrus on seaduslik. Avaldaja nõue on üürniku tehtud maksetega täidetud. Üürnik

määras, millised kohustused ta täidab. Tal oli selleks õigus. Üürnikul oli põhjendatud huvi

täita juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud arvetest tulenevad kohustused, kuna ta oli

korteriomanikuga sõlmitud üürilepingust tulenevalt selleks kohustatud. Puudutatud isiku

õiguseellase käitumine ei ole oluline. Ta ei vaielnud üürniku poolt kohustuste jooksvale

tasumisele vastu. Avaldaja sai aru, et üürnik täidab puudatud isiku jooksvaid kohustusi, kuna

avaldaja arvestas üürniku poolt tasutu esialgu jooksvates arvetes nimetatud kohustuste

katteks, kuid tegi alles hiljem ümberarvestuse. Avaldaja saadetud 2. detsembri 2021. a teade

ei oma tähtsust. Sellest ei tekkinud puudutatud isikule kohustusi. Vaikimine ei ole nõusolek.

Puudutatud isiku õiguseellane vaidles nõudele järjepidavalt vastu. Avaldajal ei olnud alust

keelduda üürniku poolt kohustuste täitmise vastuvõtmisest.

VÕS § 88 lg 6 ei kohaldu. Puudutatud isikul ei olnud avaldaja ees mitut kohustust. Avaldaja

ei tõendanud, et puudutatud isikul oleks olnud avaldaja ees perioodil 2017 kuni 2019 täitmata

kohustusi. Maakohus selgitas avaldajale tõendamise vajadust. Kohus ei pidanud avaldajale

selgitama alternatiivsete nõuete esitamise võimalust.

Vaidlusaluse ajavahemiku majandamiskulud tuleb jaotada sel ajal kehtinud avaldaja põhikirja

alusel. Asja materjalides ei ole kokkulepet, mille kohaselt Narva linn, XXX elamu

korteriomanikud oleksid kokku leppinud majandamiskulude jaotamises seaduses ja põhikirjas

sätestatust erinevalt. Puudutatud isiku õiguseellase jaoks ei ole lepingust nr 18 tulenevad

õigused ja kohustused siduvad. Majandamiskulude jaotamisel põhikirja ja seaduse eiramisest

ei saa välja kujuneda tava.

Puudutatud isik jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada.

Puudutatud isik märkis ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et kolmas isik täitis 28.

detsembril 2023 avaldaja nõude puudutatud isiku vastu. Nõuet ei saa seega rahuldada.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

7. Notar Sergei Nikonov märkis vastusena ringkonnakohtu järelepärimisele, et ta kandis

28. detsembril 2023 puudutatud isiku ja Eurospektras Eesti OÜ avalduse ning 18. juuli 2023.

a lepingu alusel avaldaja pangakontole 4509 eurot ja 99 senti ning 21. detsembri 2023. a

lepingu alusel 384 eurot ja 96 senti, kokku 4894 eurot ja 95 senti. See summa vastab avaldaja

poolt 15. detsembri 2023. a tõendis nimetatud võla summale. Makse selgitus on

"korteriomandi nr 15, asukohaga XXX, Narva linn, võlgnevuse kustutamine".

8. Puudutatud isik esitas 8. jaanuaril 2025 ringkonnakohtule taotluse menetluse

kiirendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 3331 lg 1 ja 2 alusel puudutatud isiku 8. jaanuari

2025. a taotluse menetluse kiirendamiseks ja teeb asjas lõpplahendi. Ringkonnakohus,

tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon

tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde järgmised tõendid:

määruskaebusele lisatud kirjavahetus avaldaja ja Vladimir Maslovi vahel koos lisade ja

tõlkega, avaldaja 2017. a AS SEB Pank pangakonto väljavõte; puudutatud isiku 14. märtsi

2024. a menetlusdokumendile lisatud 29. detsembri 2023. a päring, 29. detsembri 2023. a e-

kiri, 28. detsembri 2023. a maksekorraldused nr 1430 ja 1431; avaldaja 19. märtsi 2024. a

menetlusdokumendile lisatud arved ja 4. detsembri 2023. a e-kiri. Ringkonnakohus võtab

TsMS § 477 lg 7, § 5 lg 3 ja § 667 lg 3 alusel asja materjalide juurde järgmised tõendid: notar

Sergei Nikonovi 1. aprilli 2024. a vastusele lisatud 18. juuli 2023. a ja 21. detsembri 2023. a

lepingud; 19. detsembri 2023. a avaldus, 15. detsembri 2023. a tõend ning notari Swedbank

AS pangakonto väljavõte.

10. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude mai 2020 kuni mai 2022 eest arvestatud

majandamiskulude saamiseks, s.o puudutatud isikule juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud

arvete tasumiseks (dtl 2-3, 14 – 38, 656). Puudutatud isik väidab, et kohustus on täidetud

esiteks puudatud isiku õiguseellase üürniku poolt tähtaegselt tehtud maksete arvel ning teiseks

notar Sergei Nikonovi poolt 28. detsembril 2023 avaldaja pangakontole kantud raha eest.

Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja majandamiskulude nõue ka sisuliselt põhjendamatu.

11. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohtu määruse põhjendustest ei ole väga

hästi aru saada, kas maakohus käsitles üürniku käitumist avaldajale maksete tegemisel

üürniku või puudutatud isiku kaudse tahteavaldusena. Ringkonnakohus täpsustab, et üürniku

käitumisest avaldajale maksete tegemisel tuleneb üürniku kaudne tahtavaldus, mitte

puudutatud isiku oma. Üürnik sai määrata, millise puudutatud isiku kohustuse ta viimase eest

täitis.

11.1.

Korteriomanik on KrtS § 40 lõikest 1 tulenevalt kohustatud tasuma korteriühistule

majandamiskulude eest. Tegemist on rahalise kohutusega. Seadusest ega majandamiskulude

tasumise kohustuse olemusest ei tulene, et korteriomanik peaks täitma selle kohustuse

isiklikult. Kolmas isik, sh üürnik, võib VÕS § 78 lg 1 järgi täita selle kohutuse

korteriomaniku eest. Kui kolmas isik täidab kohustuse korteriomaniku eest, vabaneb

korteriomanik korteriühistu ees kohustuse täitmisest (VÕS § 78 lg 1 teine lause). Kui kolmas

isik annab korteriomaniku majandamiskulude tasumise kohustuse täitmiseks korteriühistule

üle raha, kuid üleantud rahast ei piisa kõigi korteriomaniku majandamiskulude kohutuste

täitmiseks, tuleb see, milline korteriomaniku kohutus on kolmanda isiku poolt üleantud raha

arvel täidetud, tuvastada VÕS § 88 alusel (vt P. Varul. VÕS § 88/4.1 – P. Varul jt.

Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1 – 102). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016).

VÕS § 88 lõikest 1 tulenevalt on korteriomanikul õigus esimesena määrata, millise kohustuse

täitmiseks ta raha üle andis. VÕS §-st 78 ja § 88 lõikest 1 koostoimes tuleneb, et juhul, kui

korteriomaniku eest andis viimase kohustuse täitmiseks raha üle kolmas isik, saab kolmas isik

kasutada korteriomaniku asemel VÕS § 88 lõikes 1 sätestatud määramise õigust. Kolmanda

isiku VÕS § 88 lõikes 1 sätestatud määramise õiguse saaks VÕS § 78 lg 2 järgi välistada see,

kui korteriomanik vaidleks kohustuse sellisele täitmisele vastu. Korteriomaniku kohustuse

täitmiseks VÕS § 78 alusel õigustatud kolmas isik saab seega juhul, kui ta täidab

korteriomaniku kohustuse, esimesena määrata, millise kohustuse ta täidab. Seda saab teha nii

otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lõigete 2 ja 3 mõttes. Kohus saab tuvastada,

et kolmas isik on määranud, millise korteriomaniku kohustuse täitmiseks ta korteriühistule

raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene

pidanud aru saama, et raha maksti just kolmanda isiku väidetud kohustuse täitmiseks (vt

RKTKm 31.01.2014, 3-2-1-166-13, p 14).

11.2.

Puudutatud isiku õiguseellasele esitatud arvetel oli märgitud nii jooksva kuu

kohustused ja nende tasumise tähtaeg kui ka puudutatud isiku õiguseellase eelnevalt

sissenõutavaks muutunud kohustused (dtl 14 – 38). Maakohus tuvastas põhjendatult, et

puudutatud isiku õiguseellasele alates juunist 2020 kuni märtsini 2022 (k.a) ning maist kuni

juunini 2022 (k.a) esitatud arvetel märgitud igakuise majandamiskulude makse suurus langes

enam-vähem kokku üürniku poolt avaldajale tasutud maksetega. Üksnes aprilli 2022. a arve

eest oli tasutud oluliselt vähem.

Üürnik maksis avaldajale puudutatud isiku õiguseellase eest seega järjepidavalt raha ulatuses,

mis vastas täpselt või ligilähedaselt igakuistel arvetel märgitud jooksvate kohustuste summale.

Üürnik märkis makse selgitusse "üür" ja viitenumbriks arvetel märgitud viitenumbri (vt 14 –

38, 794 – 799, 833). Sellest saab mõistlikult järeldada, et üürnik määras, et tema poolt makstu

arvel tuleb lugeda täidetuks arvetel märgitud puudustatud isiku õiguseellase jooksva kuu

majandamiskulude kohustus, mitte arvetel märgitud puudutatud isiku õiguseellase varasemad

võlad. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik või tema õiguseellane oleksid vaielnud

üürniku poolt sel viisil puudutatud isiku õiguseellase kohustuste täitmisele vastu. Avaldaja 2.

detsembri 2021. a teade, millega avaldaja määras, et korteri majandamiskulude katteks alates

20. detsembrist 2019 kuni 21. oktoobrini 2021 laekunud summad loetakse tasutuks 2017. kuni

2019. a kohustuste katteks (dtl 614 – 616), viitab kaudselt sellele, et avaldaja sai aru, et üürnik

tasub puudutatud isiku õiguseellase jooksvaid kohustusi. Kui avaldaja ei oleks üürniku

maksetest nii saanud aru, poleks tal olnud põhjust puudutatud isiku õiguseellasele sellist

teadet edastada.

Üürniku poolt avaldajale tehtud maksetest tuleneb seega TsÜS § 68 lg 3 mõttes üürniku

kaudne tahteavaldus, mille kohaselt üürnik määras, et tema poolt tasutud raha eest on makstud

juunist 2020 kuni juunini 2022 (k.a) esitatud arvetel märgitud jooksva kuu kohustused.

Üürnikul oli VÕS § 78 ja § 88 lg 1 alusel õigus määrata, mis kohustuse ta täidab. Asja

materjalidest ei nähtu, et üürniku määramise õigus oli VÕS § 88 lg-te 2 ja 3 järgi välistatud.

11.3.

Kuna üürnik määras puudutatud isiku õiguseellasele juunist 2020 kuni juunini 2022

esitatud arvete osas, et ta täidab jooksva kuu majandamiskulude kohustused ja puudutatud

isiku õiguseellane ei vaielnud sellele vastu, ei saanud avaldaja VÕS § 88 lg-st 4 tulenevalt

määrata, et kohutused tuleb lugeda täidetuks üürniku poolt määratust erineval viisil. Avaldaja

2. detsembri 2021. a teade ning puudutatud isiku õiguseellase 2017. kuni 2019. aastani

tekkinud kohustused ei oma seega tähtsust.

11.4.

Puudutatud isiku õiguseellase vaikimisest ei saa järeldada, et ta vaidles üürniku poolt

kohustuste täitmise viisile vastu ning soovis, et esimeses järjekorras tuleks lugeda täidetuks

esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Vaikimist või tegevusetust saab lugeda

tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest,

isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4). Sellist seadust,

kokkulepet ega praktikat, mis võimaldaks teha puudutatud isiku õiguseellase vaikimisest

avaldaja soovitud järeldusi, ei ole.

11.5.

Maakohus leidis seega põhjendatult, et juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud arved

on üürniku tehtud maksetega tasutud ja avaldaja ei saa enam nende maksmist nõuda. Üürniku

poolt on tasumata üksnes aprilli 2022 arvest 275 eurot 33 senti (405,33 – 130) (dtl 36, 833).

12. Maakohus ei rikkunud selgitamiskohutust sellega, et ei öelnud avaldajale, et ta võiks

esitada puudutatud isiku vastu nõude ka enne 2020. a maid tekkinud majandamiskulude

saamiseks. Kohus lahendab korteriühistu majandamiskulude nõude korteriomaniku vastu

TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel korteriühistu avalduse alusel hagita menetluses. Hagita menetluses

kehtib küll uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7). Samas on selle eesmärk

tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu,

et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 3.10.2018,

2-16-3663/95, p 23). Uurimispõhimõttest ei tulene kohtule kohtustust selgitada avaldajale,

millise ajavahemiku eest tekkinud majandamiskulude võlga võiks avaldaja veel nõuda.

Sellised selgitused ei olnud asja lahendamiseks vajalikud. Maakohus uuris avaldajalt 7. juuni

2020. a arvel märgitud varasema võla kohta. Avaldaja kinnitas, et see on varasem võlg ja seda

ei nõuta (dtl 84).

13. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus määras majandamiskulude jaotuse

korteriomanike vahel valesti. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 järgi teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lõikes 1 sätestatud majandamiskulude jaotusest saab

kõrvale kalduda, kas korteriomanike kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1, § 40 lg 2, § 41 lg 2) või

põhikirja (KrtS § 40 lg 2) alusel.

13.1.

Avaldaja tugineb sellele, et majandamiskulude jaotus on osaliselt reguleeritud

korteriomanike kokkuleppega. Avaldaja käsitleb korteriomanike kokkuleppena elumaja

hooldamise lepinguid, mis on väidetavalt sõlmitud kõigi korteriomanikega (leping nr 18).

Korteriomanikud võivad korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid

korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatust kokkuleppe alusel erinevalt, välja arvatud

juhul, kui seadus selle otse välistab (KrtS § 13 lg 1). Korteriomanikud võisid enne

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 8

lg 1 järgi korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus)

kokkuleppe alusel korteriomandiseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus

selle otse välistas. Korteriomanike kokkulepe eeldab praegu ja eeldas enne KrtS-i jõustumist

kõikide korteriomanike samasisulist tahteavaldust. Kokkuleppe võib saavutada muuhulgas

kaudsete vastastikuste tahteavalduste kaudu TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1 järgi. Kaudseks

loetakse TsÜS § 68 lg 3 kohaselt tahteavaldust, mis väljendub teos, millest võib järeldada

tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKm 20. juuni 2022, 2-19-8045/46, p 15).

Korteriomanike kokkulepe kehtib KrtS § 13 lg 3 järgi korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes

vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna. Korteriomanike

kokkulepe kehtis ka KOS § 8 lg 2 järgi korteriomaniku õigusjärglase kohta juhul, kui see oli

kantud kinnistusraamatusse.

Korteriomanike kokkulepped kanti KOS § 8 lg 2 järgi kinnistusraamatusse märkusena.

Avaldaja sõlmis 24. jaanuaril 2001. a D. Tjurininiga (puudutatud isikuga) lepingu nr 18 (dtl

800– 804). Avaldaja väidab, et samasisulised kokkulepped sõlmiti kõigi korteriomanikega.

Selle kohta ei ole aga tõendeid esitatud. Maakohus ei selgitanud välja, kas 24. jaanuari 2001. a

kokkulepe saab üldse olla kõigi korteriomanike kokkulepe. Samas see ei toonud kaasa

maakohtu poolt vale lahendi tegemist.

Isegi, kui tegemist võis olla kõigi korteriomanike kokkuleppega, saaks see olla puudutatud

isiku suhtes siduv üksnes juhul, kui alates kokkuleppe sõlmimisest ei oleks toimunud korter nr

15 osas eriõigusjärglust, s.o seda ei ole võõrandatud, või kui kokkuleppe sisu oleks kantud

kinnistusraamatusse enne KrtS-i jõustumist märkusena (KOS § 8 lg 2) või pärast KrtS-i

jõustumist eriomandi sisuna (KrtS § 13 lg 3). Kinnistusraamatu väljavõtte (vt dtl 805 – 806)

kohaselt avati korteri nr 15 kohta registriosa alles 11. märtsil 2003, mil kanti korteri nr 15

esimese omanikuna kinnistusraamatusse D. Tjurin, kellega oli leping nr 18 sõlmitud ja kes on

käesolevas asjas puudutatud isikuks. D. Tjurin andis 27. oktoobril 2015 sõlmitud

asjaõiguslepingu alusel korter nr 15 omandiõiguse üle Tatjana Maslovale. Viimane kanti

korter nr 15 omanikuna kinnistusraamatusse 29. oktoobril 2015. Korteri suhtes toimus seega

oktoobris 2015 eriõigusjärglus, mille tulemusena sai korteri nr 15 omanikuks T. Maslova. T.

Maslova ei ole lepingu nr 18 pool. Kinnistusraamatust ei nähtu, et leping nr 18 oleks kantud

kinnistusraamatusse märkuse või eriomandi sisuna. Leping nr 18 ei ole T. Maslova suhtes

seega siduv. T. Maslova pärijana sai korteri nr 15 omanikuks V. Maslov, kes omandas T.

Maslova üldõigusjärglasena viimase õigusliku positsiooni (vt PärS § 3 lg 1, § 4 lg 1 ja § 2).

See tähendab, et kuna leping nr 18 ei olnud T. Maslova jaoks siduv, ei olnud see ka tema

pärija V. Maslovi jaoks siduv. V. Maslovi pärijana sai korteri nr 15 omanikuks uuesti küll

puudutatud isik D. Tjurin, kes oli algselt lepingu nr 18 pooleks, kuid D. Tjurin omandas V.

Maslovi pärijana PärS § 3 lg 1, § 4 lg 1 ja § 2 alusel V. Maslovi õigusliku positsiooni. See

tähendab, et kuna leping nr 18 ei olnud V. Maslovi jaoks siduv, ei saanud see muutuda D.

Tjurini kui V. Maslovi pärija jaoks siduvaks. Puudutatud isiku D. Tjurini õiguste ja

kohustuste maht V. Maslovi pärijana ei saa olla laiem, kui oli V. Maslovi õiguste ja

kohustuste maht.

Samas isegi, kui tegemist saaks olla kõigi korteriomanike kokkuleppega ja see oleks

puudutatud isiku jaoks siduv, ei tulene lepingu nr 18 sõnastusest selgelt, et korteriomanik

tasub tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud pärast kulude suuruse selgumist

vastavalt tarbitud teenuse mahule, ega ka seda, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks.

Leping nr 18 näeb ette avaldaja kohustuse määrata täishooldamise tasu lähtudes faktilistest

kuludest ja üldkoosoleku poolt kinnitatud korteritariifist. Lepingu nr 18 punktist 4.8 võiks

järeldada, et täishoolduse tasu hõlmab põhihooldustasu, soojenduse tasu, sooja ja külma vett

ja muud (dtl 800). Lepingust nr 18 ei tulene aga, kas faktilised kulud on avaldaja (kui terviku)

faktilised kulud või iga korteriomaniku poolt tarbituga seotud faktilised kulud. Esimesel juhul

ei tulene kokkuleppest, kuidas avaldaja faktilisi kulusid jaotatakse ning teisel juhul ei tulene

kokkuleppest, kuidas tehakse iga korteriomaniku tegelik tarbimine kindlaks.

Lepingu nr 18 alusel ei saa seega määrata, kui suur oli puudutatud isiku osa mai 2020 kuni

mai 2022 majandamiskuludes.

13.2.

KrtS § 40 lg 2 esimese lause kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi

arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste

jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid

arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Sama

lõike teise lause järgi võib põhikirjaga eelkõige ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või tema tarbitud teenuse mahule. Kui põhikirjas on ette nähtud

kulude jaotus vastavalt tegelikule tarbimisele, tuleb põhikirjas ette näha, kuidas tehakse

tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete abil) (RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460/71, p

16.1.).

Maakohus tuvastas põhjendatult, et avaldaja põhikirjas, mis kehtis ajavahemikul juuni 2020

kuni juuni 2022, ei ole selgelt välja toodud, et korteriomanik tasub tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tarbitud teenuse mahule.

Ringkonnakohus ei korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

Avaldaja põhikirjas ei ole märgitud ka, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (vt dtl 606).

Avaldaja põhikirja alusel ei saa seega määrata, kui suur oli puudutatud isiku osa mai 2020

kuni mai 2022 majandamiskuludest. Seda saab seega taha üksnes KrtS § 40 lg 1 alusel.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli aprilli 2022 arve (dtl

36) alusel kohustus tasuda märtsi 2022. a majandamiskulude eest 405 euro 33 sendi asemel

üksnes 145 eurot 17 senti (12,13 + 78,35 + 12,36 + 35,84 + 6,49). Ringkonnakohus ei korda

maakohtu sellekohaseid põhjendusi (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Üürnik tasus arvest 130 eurot

(dtl 833). Aprilli 2022 arvest on seega tasumata 15 eurot 17 senti (145,17 – 130).

Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjendanud maakohus aga piisavalt, millest tulenevalt arvestas

maakohus üürniku või puudutatud isiku õiguseellase poolt varem enamtasutud summad aprill

2022 arve eest tasumata 15 euro 17 sendi katteks. Ringkonnakohus möönab, et arvestades

puudutatud isiku osa majandamiskuludes, avaldaja poolt puudutatud isikule

majandamiskulude eest esitatud arveid ja nende eest tasutud summasid, võib puudutatud isik

olla maksnud mõnel kuul majandamiskulude eest rohkem kui ta oleks pidanud. See aga ei

tähenda, et enamtasutud summad oleks võimalik arvestada aprill 2022 arve eest tasumata

summa katteks.

Avaldaja väitel oli puudutatud isikul majandamiskulude võlg ka ajavahemiku eest enne maid

2020. Puudutatud isik vaidles varasemale võlale vastu. Avaldaja esitas varasema võla kohta

arved (dtl 92 – 103) ja enda pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et alates 1. jaanuarist 2018

kuni 31. detsembrini 2019 laekus avaldajale korteri nr 15 eest kokku 110 eurot 19 senti (dtl

537, 613). Maakohus leidis, et avaldaja ei ole varasema võla olemasolu tõendanud, kuid ei

hinnanud avaldaja esitatud tõendeid (dtl 865). Maakohus ei selgitanud, miks avaldaja tõendid

ei ole piisavad varasema võla tõendamiseks ega ka vajadust esitada varasema võla

tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Puudutatud isikul võisid seega olla avaldaja ees tasumata

lisaks aprilli 2022. a arvele ka varasemad võlad. Kui see nii oli, oleks maakohus pidanud

puudutatud isiku poolt mõnel kuul enamtasutud summade puudutatud isiku kohustuste katteks

arvestamisel esmalt tuvastama, kas puudutatud isik või avaldaja on määranud, milliste

kohustuste katteks tuleks need summad arvestada (VÕS § 88 lg-d 1–5).

Üürniku käitumisest ei saa tuletada, et tema oleks määranud, milliste puudutatud isiku

kohustuste katteks tuleks tasuda need summad, mis on tasutud mõnel kuul ettenähtust

rohkem. Kui puudutatud isik ega avaldaja ei määranud, milliste kohustuste katteks tuleks

mõnel kuul enamtasutud summad arvestada, saaks neid VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi arvestada

esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse, mitte viimase, s.o aprilli

2022 arvel, kajastatud tasumata kohustuste katteks.

15. Maakohtu eelkirjeldatud rikkumine ei ole aga aluseks maakohtu määruse

tühistamisele. Puudutatud isiku väitel on avaldaja nõue notar Sergei Nikonovi poolt 28.

detsembril 2023 avaldaja pangakontole kantud raha arvel tasutud. Avaldaja vaidleb selle

vastu.

Avaldaja kinnitas, et korteri nr 15 põhivõlg on seisuga 1. detsembri 2023. a seisuga 4066

eurot 79 senti (periood kuni 12. juuli 2022) ning viivis 828 eurot 16 senti (dtl 1111), kokku

4894 eurot 95 senti. Notar Sergei Nikonov kandis 28. detsembril 2023 puudutatud isiku ja

Eurospektras Eesti OÜ vahel 18. juulil 2023 sõlmitud lepingu p-de 4.2 ja 4.3 (dtl 1088) ning

puudutatud isiku ja Eurospektras Eesti OÜ avalduse (dtl 1109) alusel avaldaja pangakontole

4509 eurot 99 senti selgitusega "korteriomandi nr 15, asukohaga XXX, Narva linn,

võlgnevuse kustutamine" (dtl 1081, 1112). Notar Sergei Nikonov kandis 28. detsembril 2023

Eurospektras Eesti OÜ, J. Averko ja A. Jelagini vahel 21. detsembril 2023. a sõlmitud lepingu

p 2.2.8 alusel avaldaja pangakontole 384 eurot 96 senti selgitusega "korteriomandi nr 15,

asukohaga XXX, Narva linn, võlgnevuse kustutamine" (dtl 1081, 1112).

Notar Sergei Nikonovi poolt tasutud maksetega on puudutatud isiku võlg avaldajale, mis oli

tekkinud 12. juulini 2022, seega tasutud. Avaldajal ei olnud VÕS § 78 lõikest 2 tulenevalt

õigust keelduda notari tehtud maksete vastuvõtmisest. Puudutatud isik ega isikud, kes said

korteri omanikuks pärast selle puudutatud isiku poolt võõrandamist, ei vaielnud notari poolt

kohustuse täitmisele vastu. Vastupidi, notari selgitustest nähtub, et nimetatud isikud on

avaldaja ees kohustuste sellist täitmist soovinud. Notari tehtud ülekannete selgitustest on aru

saada, mis kohustusi täidetakse. Aprilli 2022 arvest tasumata 15 eurot 17 senti ja sellelt

arvestatud võimalik viivis on määruskaebuse menetluse ajal seega tasutud. Asjaolu, et

avaldaja kajastab enda poolt esitatud arvetel ikkagi võlga olemasolevana, ei tähenda, et aprilli

2022 arve oleks tasumata.

16. Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks ei ole seega alust. Arvestades, et

maakohus jättis suurema osa avaldaja nõudest põhjendatult rahuldamata, ei ole TsMS § 172

lõikest 1 tulenevalt alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

17. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse

menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

18. Puudutatud isiku menetluskulud on esindajakulu 1237 eurot 50 senti (käibemaksuta).

Esindaja tegi järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine (6

tundi), 14. märtsi 2023. a menetlusdokumendi koostamine (1,75 tundi) ja S. Nikonovi esitatud

dokumentidega tutvumine, 2. mai 2024. a menetlusdokumendi koostamine (3,5 tundi).

Tunnitasu oli 110 eurot (käibemaksuta).

Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi puudutatud isiku esindajakulu kui

menetluskulu kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebuse

menetluses tehtud toimingute mahtu ja keerukust, on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud

isiku esindaja ajakulu 11 tundi 15 minutit põhjendatud. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu

110 eurot käibemaksuta ei ületa sarnastes asjades tasumisele kuuluvat keskmist tunnitasu.

Puudutatud isiku esindajakulud 1237 eurot 50 senti on seega põhjendatud.

Kohus märgib puudutatud isiku taotlusest (dtl 1126) ja TsMS § 177 lõikest 4 lähtudes

määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)