2-22-3236/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta läbi vaatamata Yury Kuzini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu ning kaebus kohtutäitur Tatjana Afanasjeva 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi
Legislator headnote
AI generated2-22-3236/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: veebruari 2022 ja 4. märtsi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-3236
Tsiviilasi
Yury Kuzini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude
täitmise aegumise tõttu ning kaebus kohtutäitur Tatjana
Afanasjeva 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi 2022 otsuste ja
tegevuse peale täitemenetluses nr 197/2022/159
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. septembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Yury Kuzini määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Yury Kuzin (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva
Puudutatud isik (sissenõudja) Julianus Inkasso OÜ
(registrikood 10686553), esindaja Alla Žulinskaja
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2024 määrus.
2. Jätta läbi vaatamata Yury Kuzini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise
aegumise tõttu ning kaebus kohtutäitur Tatjana Afanasjeva 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi
2022 otsuste ja tegevuse peale täitemenetluses nr 197/2022/159
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes sissenõudja kanda.
4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Yury Kuzin (avaldaja/võlgnik) esitas 3. märtsil 2022 Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse
lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas 197/2022/159, kaebuse kohtutäituri tegevusele
täitemenetluse lõpetamata jätmisel ning kaebuse kohtutäituri 25. veebruari 2022 otsuse peale.
Võlgnik esitas 12. aprillil 2022 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevusele täitemenetluses nr
197/2022/159.
Avaldaja palus kohtul tunnistada õigusvastaseks ja tühistada:
- TMS § 218 lg 1 alusel kohtutäituri 25. jaanuari 2022 otsus;
- võlgnikult sisse nõutud raha sissenõudjale 4. märtsil 2022. a väljamaksmine enne seaduses
sätestatud tingimuste täitmist;
- täitemenetluse lõpetamine 7. märtsi 2022 otsusega;
- täitemenetluse lõpetamise 7. märtsi 2022 otsuse avaldajale õigeaegselt edastamata jätmine.
Avaldaja palus TMS § 223¹ lg 1 alusel lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu.
Täitemenetlus algatati 18. jaanuaril 2022 Kohtla-Järve Linnakohtu 27. novembril 2000 tsiviilasjas
nr 2-140/98 tehtud otsuse (edaspidi otsus) sundtäitmiseks. Täitmisel oleva kohtuotsuse jõustumisest
oli täitmisavalduse esitamise päevaks möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldaja esitas 7.
veebruaril 2022. a kohtutäiturile kaebuse, milles vaidlustas nõude sundtäitmiseks täitemenetluse
alustamist ja palus lõpetada täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Täidetud olid kõik TMS
§ 48¹ lg-s 1 sätestatud tingimused, mh ei vaielnud sissenõudja täitemenetluse lõpetamisele vastu.
Kohtutäitur vaatas kaebuse 18. veebruaril 2022 läbi. 25. veebruari 2022. a otsusega jättis kohtutäitur
täitemenetluse lõpetamata.
4. märtsil 2022 kandis kohtutäitur võlgniku pangakontolt võlgnevuse 1751 eurot 6 senti
sissenõudjale. 4. märtsil 2022 tegi kohtutäitur otsuse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid edastas
otsuse võlgnikule 24. märtsil 2022.
30. märtsil 2022 esitas võlgnik kohtutäiturile tema tegevuse peale kaebuse, milles vaidlustas
sissenõudjale väljamakse tegemise ja täitemenetluse lõpetamise vahetult pärast 25. veebruari 2022.
a otsuse tegemist, samuti 4. märtsi 2022 otsuse võlgnikule õigeaegselt edastamata jätmise. 4. aprilli
2022 teatas kohtutäitur võlgnikule, et ei pea võlgniku 30. märtsil 2022. a esitatud dokumenti
kaebuseks ja ei lahenda seda. Võlgnik esitas kaebuse kohtule. Kaebuses vaidlustatud kohtutäituri
toimingud on õigusvastased vastuolu tõttu TMS § 501 ja § 50 lg 2 sätetega.
2. Kohtutäitur palus jätta avalduse ja kaebused rahuldamata.
Kohtutäitur selgitas 25. veebruari 2022 otsuses võlgnikule, et tal on õigus esitada hagi sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks, kuna vaidlus puudutas täitmisele võetud nõude täidetavust.
Raha kinnipidamise ja sissenõudjale ülekandmise ajal ei olnud täitemenetlus peatatud, seega puudus
takistus nõude rahuldamiseks.
Täitemenetluse lõpetamise otsus edastati võlgnikule 24. märtsil 2022. TMS § 50 lg 2 ei sätesta
otsuse menetlusosalistele edastamiseks tähtaega.
Võlgnik ei ole põhjendanud täitemenetluse lõpetamise tühistamise eesmärki ega seda, millise
olukorra taastamist ta soovib.
3. Sissenõudja palus jätta avalduse ja kaebused rahuldamata. Kohtutäitur lõpetas 4. märtsi 2022
otsusega täiteasja nr 197/2022/159 menetlemise seoses nõude täitmisega. Avaldajal ei ole võimalik
kaebustes taotletut saavutada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Maakohus jättis 30. septembri 2024 määrusega avalduse täitemenetluse lõpetamiseks
nõude täitmise aegumise tõttu ning kaebused kohtutäituri 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi
2022 otsuste ja tegevuse peale täitemenetluses nr 197/2022/159 rahuldamata.
Võlgniku 30. märtsil 2022 kohtutäiturile esitatud dokument oli kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
Kohtutäitur ei täitnud TMS § 7 lg-s 2 sätestatud kohustust teha täitetoimingu tegemisest
keeldumisel keeldumist põhjendav otsus, milles selgitatakse edasikaebamise korda. Kohtutäituri 4.
aprilli 2022 vastuses võlgniku kaebusele puuduvad viited kaebeõigusele. Kohtutäitur oleks pidanud
võlgniku 30. märtsi 2022 kirja käsitama TMS § 217 lg 1 kohaselt kaebusena kohtutäituri otsuse
peale ning selle lahendama.
Maakohtu hinnangul ei möödunud täitedokumendi täitmisele esitamise tähtaeg 5. aprillil 2021.
TsÜS § 157 lg 1 alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni alusel on käesolevas asjas
täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaeg algab kohtulahendi
jõustumisest (TsÜS § 157 lg 2). TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud
nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti
täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.
Täitemenetlust alustati 18. jaanuaril 2022, mida loetakse täitedokumendi esimest korda esitamiseks
ning millest alates algas täitedokumendi aegumine. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise
aegumine katkes ja 10-aastane täitmise aegumistähtaeg algas uuesti 18. jaanuaril 2022. Seega ei saa
täitemenetlust TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.
Sissenõudjale täitemenetluses väljamakse tegemine ei olnud TMS § 501 lg 7 alusel õigusvastane.
Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust TMS § 481 lõike 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku
tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
TMS § 2231 alusel (TMS § 501 lg 4). Kohtutäitur ei teinud otsust TMS § 481 mõttes, aga jättis
võlgniku kaebuse rahuldamata. Seega ei pidanud kohtutäitur lähtuma sissenõudjale raha
väljamaksmisel TMS § 501 lg 7 sätestatud piirangust.
Kohtutäitur ei viivitanud otsuse võlgnikule edastamisega. Täitemenetluse lõpetamise otsus oli
koostatud 4. märtsil 2022 ning allkirjastatud 7. märtsil 2022. Täitemenetluse lõpetamise otsus
edastati avaldajale 24. märtsil 2022. TMS § 50 lg 2 ei sätesta tähtaega otsuse edastamiseks
menetlusosalistele. Otsuse edastamine võlgnikule kaks nädalat pärast otsuse allkirjastamist ei
rikkunud võlgniku õigusi ega olnud seadusega vastuolus.
MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Avaldaja esitas Viru Maakohtu 30. septembri 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub
maakohtu määruse tühistada.
Kohus jättis hindamata asjaolu, et täitedokumendi esimest korda sundtäitmiseks esitamise päevaks
18. jaanuaril 2022 oli täitmise aegumise tähtaeg möödunud.
Kuna täidetav otsus oli 5. aprilli 2011 seisuga aegumata, tuleb lähtuda alates 5. aprillist 2011
kehtivast TsÜS § 157 lg 1 redaktsioonist, mille kohaselt on nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat
alates 1. märtsist 2011. Otsuse täitmise aegumistähtaeg pidi seega saabuma 1. märtsil 2021.
Järelikult oli kohtuotsuse täitmine 18. jaanuariks 2022 aegunud. Aegumistähtaeg võib katkeda
üksnes tähtaja kestel, möödunud aegumistähtaeg TsÜS § 159 lg 1 mõttes katkeda ei saa.
Kohus jättis hindamata võlgniku 7. veebruari 2022 avalduse, milles sisaldus võlgniku 3. märtsi
2024 avalduse kohaselt võlgniku nõue täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 481 alusel aegumise
tõttu. TMS § 48¹ lg 1 p-i 2 ja § 223¹ lg-t 1 ei saa tõlgendada üksnes grammatiliselt, vaid ka
süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algab jõustunud kohtulahendiga
tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi
väljaandmisest. Järelikult võib täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg mööduda
enne nõude esimest korda täitmiseks esitamist. Seadus ei näe expressis verbis ette nõude täitmise
aegumise tagajärgi, kuid aegumise instituudi olemuse kohaselt peab nõude täitmise aegumine
andma võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause).
Järelikult peab võlgnikule olema tagatud tõhus menetlus juhuks, kui võlgniku vara suhtes alustati
täitemenetlust aegunud nõude sundtäitmiseks. Sellekohaseks menetluslikuks abinõuks sobivad TMS
§-s 48¹ ja §-s 223¹ ettenähtud avaldused täitemenetluse lõpetamiseks.
Määrusest ei selgu, milliste tõendite alusel jõudis kohus järeldustele, et võlgnik ei esitanud
kohtutäiturile TMS § 481 lg 1 p 1 järgset avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur ei
teinud otsust täitemenetluse jätkamisest.
Küsitav on kohtu hinnang, et kohtutäitur ei teinud TMS § 481 lg 1 mõttes otsust. Kohtutäitur peab
tegema formaalse otsuse üksnes juhul, kui ta otsustab täitemenetluse lõpetada (TMS § 50¹ lg 3).
Kui kohtutäituril oleks olnud kohustus teha formaalne otsus täitemenetluse lõpetamata jätmisest, ei
muudaks see sissenõudjale raha ennetähtaegset väljamaksmist õiguspäraseks. Kohtutäitur rikkus
võlgnikult sissenõutud raha 4. märtsil 2022 sissenõudjale ülekandmisega TMS § 50¹ lg-s 7
sätestatud piirangut.
Kohtutäituril puudus õigus jätta täitemenetlus lõpetamata, kuna täidetud olid kõik TMS § 481 lg 1 p-
des 1, 2 ja 3 sätestatud eeldused: võlgnik esitas kohtutäiturile 7. veebruaril 2022 avalduse
täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu; 27. novembri 2000 kohtuotsuse
jõustumisest oli möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaeg; sissenõudja ei vaielnud
täitemenetluse lõpetamisele vastu. Kohus jättis võlgniku eeltoodud väited hindamata.
Kohtutäituri viivitust otsuse võlgnikule edastamisel ei muuda olematuks asjaolu, et kaalutlused
võlgniku õiguste rikkumiseks ei ole piisavalt selged.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Menetluskulud palub kohtutäitur jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Võlgniku 7. veebruari 2022 avaldus on kohtutoimikus kohtutäituri 22. mai 2023 seisukoha juures,
seega oli kohtul võimalus avalduse sisu hindamiseks. Isegi kui võlgnik arvas, et esitas 7. veebruaril
2024 kohtutäiturile aegumisavalduse täitemenetluse lõpetamiseks, pidi ta vastavalt TMS § 48¹ lg-le
2 tasuma aegumisavalduse läbivaatamise eest tasu. Kohtutäitur võis jätta avalduse tähelepanuta, sest
võlgnik tasu ei maksnud (TMS § 48¹ lg 3).
TMS § 48¹ lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui
jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks
esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Võlgnik
arvestab tähtaja kulgemist alates kohtuotsuse jõustumisest, mis ei vasta TMS § 48¹ lg 1 p-s 2
sätestatud eeldusele.
7. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Menetluskulud palub sissenõudja jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Õigusvastasuse tuvastamine peab olema võlgnikule kasulik ehk aitama kaasa õiguste teostamisele
või kaitsmisele. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab võlgnik näitama, kuidas õigusvastasuse
kindlakstegemine tema olukorda parandab. Toimingut, millega võlgnikult sissenõutud raha
sissenõudjale välja maksti, ei ole võimalik tühistada ning selle õigusvastase tuvastamine ei too
võlgnikule raha tagasi. Võlgniku kaebus on suunatud täitemenetluse lõpetamisele aegumise tõttu,
mida aga on võimalik taotleda täitemenetluse lõpetamiseni (TMS § 2231 lg 5). Täitemenetlus on
lõpetatud, mistõttu tuleb võlgniku avaldus jätta rahuldamata.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Avaldaja taotlus lõpetada
täitemenetlus, samuti kaebused kohtutäituri 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi 2022 otsuste ja tegevuse
peale täitemenetluses nr 197/2022/159 tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel
läbi vaatamata. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
10. Avaldaja pöördus 3. märtsil 2022 maakohtusse TMS § 2231 alusel, taotledes lõpetada 18.
jaanuaril 2022 alustatud täitemenetlus nõude aegumise tõttu. Asjas puudub vaidlus, et kohtutäitur
on täitemenetluse lõpetanud 4. märtsil 2022 nõude rahuldamise tõttu.
Avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu (õiguskaitsevajadus) on ära langenud, kui
avalduse läbivaatamise ajal on täitemenetlus lõpetatud. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et
täitemenetlust ei lõpetatud avaldaja soovitud õiguslikul alusel (RKTKm 11. mai 2022, nr 2-21-
10665, p 11).
11. TMS §-d 481 ja 2231 reguleerivad täitemenetluse lõpetamist jõustunud kohtulahendiga
tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Maakohtu
lahendist võib aru saada, et maakohus luges avaldaja kohtutäiturile esitatud taotluse esitatuks TMS
§ 481 alusel ja maakohus viitas kaebuste läbivaatamisel TMS § 501 sätestatud regulatsioonile.
Kohtutäituri tegevusest ega otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas ta käsitles pöördumist
TMS § 481 alusel või vaatas läbi kaebust. Avaldaja leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude
täitmise aegumise sätted kohalduvad ka nõude aegumisele ja pöördus pärast kohtutäituri tehtud
otsust kohtu poole TMS § 2231 avaldusega aegumise kohaldamiseks.
Ringkonnakohus märgib, et seadus ei reguleeri, kuidas menetleda võlgniku vastuväidet juba enne
täitemenetluse alustamist aegunud täitedokumendi täitmisele võtmise peale. Samuti puudub
kohtupraktika küsimuses, kas TMS §-de 481 ja 2231 järgi saab läbi vaadata ka taotluseid nõude
aegumise kohaldamiseks või tuleb nende osas jätkuvalt esitada hagi sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks.
Maakohtu menetluses ei ole kohus avaldajale kordagi selgitanud, kas kohtule esitatud avaldust
vaadatakse läbi samade reeglite järgi kui nõude täitmise aegumist, st TMS § 2231 järgi, kuid
lõppmääruses on maakohus asunud kontrollima kohtutäituri tegevust mh ka TMS § 501 järgi,
millest võib järeldada, et maakohus on pidanud seda võimalikuks.
Kui kohtutäitur ja maakohus ei nõustunud avaldajaga, et TMS §-d 481 ja 2231 kohalduvad ka nõude
aegumisele, siis oleks pidanud sellest avaldajale koheselt ja selgelt teatama.
Ringkonnakohus leiab, et kui avaldaja esitas taotluse lõpetada sundtäitmine nõude aegumise tõttu,
siis analoogia alusel sai nõude aegumist kontrollida hagita menetluses täitemenetluse kestel.
12. Avaldajal oli võimalus taotleda täitemenetluse peatamist. Kuna ta seda ei teinud, siis on
praeguseks ajaks täitemenetlus lõpetatud ja avaldaja nõuded jäävad seetõttu läbi vaatamata.
Aegumise põhiline õiguslik tagajärg väljendub selles, et aegumine annab võlgnikule võimaluse
kasutada aegumise vastuväidet ning jätta oma kohustus täitmata (TsÜS-i § 142 lg 1 teine lause).
Seega nõude täitmine pärast aegumistähtaja möödumist sõltub võlgniku tahtest. Praegusel juhul
esitas võlgnik aegumise vastuväite õigeaegselt, kui kohtutäitur oleks avaldust käsitlenud TMS §-de
481 ja 501 järgi, ei oleks saanud nõuet sundtäita ja täitemenetlust lõpetada täitmisega. Kohtutäitur
küsis enne 25. jaanuari 2022 otsuse tegemist sissenõudja seisukohta nõude aegumise kohta, kuid
sissenõudja selles osas oma seisukohta ei avaldanud, samas sissenõudja seisukoht oleks võinud olla
piisav, et lõpetada täitemenetlus enne võlgnikult kinnipeetud raha ülekandmist.
13. Täitmise aluseks oli 27. novembri 2000 kohtuotsus, mis esitati esmakordselt täitmiseks 18.
jaanuaril 2022. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuna kohtuotsus oli 5. aprilli 2011 seisuga
aegumata, tuleb lähtuda alates 5. aprillist 2011 kehtivast TsÜS § 157 lg 1 redaktsioonist, mille
kohaselt on nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat alates 5. aprillist 2011. Kohtuotsusest tuleneva
nõude aegumistähtaeg pidi seega saabuma 5. aprillil 2021. Aegumistähtaeg võib katkeda üksnes
aegumistähtaja kestel, kui nõue on aegunud, ei saa aegumistähtaeg TsÜS § 159 lg 1 mõttes enam
katkeda.
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et aegunud nõude täitmisele esitamine katkestab juba
lõppenud aegumistähtaja kulgemise ja TsÜS § 159 lg 1 alusel algab tähtaeg uuesti täitedokumendi
esimest korda täitmiseks esitamisega. Praeguses asjas esitatu alusel oli täitmisel olev nõue 18.
jaanuariks 2022 aegunud.
14. Riigikohus on selgitanud täitedokumendist tuleneva, kuid aegunud nõude täitemenetluses
täitmise kohta järgmist. Rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles
palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma.
Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel.
Samas on Riigikohus leidnud, et välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui
selle nõude eeldused on olemas (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-
16, p 13; 3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt võib teisele isikule (saajale) midagi olemasoleva või
tulevase kohustuse täitmisena üle andnud isik nõuda saajalt üleantu tagastamist, kui kohustust ei ole
olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 p 2 kohaselt ei või
üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks
aegunud. Riigikohtu arvates ei reguleeri VÕS § 1028 lg 2 p 2 täitemenetluses üleantut, sh võlgniku
poolt sissenõudjale või kohtutäiturile raha maksmist pärast aegumistähtaja saabumist, et vältida
kinnis- või vallasvara omandi kaotust. VÕS § 1028 lg 2 p 2 ei kehti juhul, kui üleandmine VÕS §
1028 lg 1 tähenduses ei toimunud vabatahtlikult (Riigikohtu 11. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-
21-10665, p 13).
15. Ringkonnakohus leiab, et õiglane on jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste
menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus sissenõudja kanda. Hüvitatavate menetluskulude
suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast
praeguse kohtumääruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)