2-22-3236/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-3236

Tsiviilasi

Yury Kuzini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu ning kaebus kohtutäitur Tatjana

Afanasjeva 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi 2022 otsuste ja

tegevuse peale täitemenetluses nr 197/2022/159

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Yury Kuzini määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Yury Kuzin (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva

Puudutatud isik (sissenõudja) Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553), esindaja Alla Žulinskaja

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2024 määrus.

2. Jätta läbi vaatamata Yury Kuzini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu ning kaebus kohtutäitur Tatjana Afanasjeva 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi

2022 otsuste ja tegevuse peale täitemenetluses nr 197/2022/159

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes sissenõudja kanda.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Yury Kuzin (avaldaja/võlgnik) esitas 3. märtsil 2022 Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas 197/2022/159, kaebuse kohtutäituri tegevusele

täitemenetluse lõpetamata jätmisel ning kaebuse kohtutäituri 25. veebruari 2022 otsuse peale.

Võlgnik esitas 12. aprillil 2022 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevusele täitemenetluses nr

197/2022/159.

Avaldaja palus kohtul tunnistada õigusvastaseks ja tühistada:

- TMS § 218 lg 1 alusel kohtutäituri 25. jaanuari 2022 otsus;

- võlgnikult sisse nõutud raha sissenõudjale 4. märtsil 2022. a väljamaksmine enne seaduses

sätestatud tingimuste täitmist;

- täitemenetluse lõpetamine 7. märtsi 2022 otsusega;

- täitemenetluse lõpetamise 7. märtsi 2022 otsuse avaldajale õigeaegselt edastamata jätmine.

Avaldaja palus TMS § 223¹ lg 1 alusel lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu.

Täitemenetlus algatati 18. jaanuaril 2022 Kohtla-Järve Linnakohtu 27. novembril 2000 tsiviilasjas

nr 2-140/98 tehtud otsuse (edaspidi otsus) sundtäitmiseks. Täitmisel oleva kohtuotsuse jõustumisest

oli täitmisavalduse esitamise päevaks möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldaja esitas 7.

veebruaril 2022. a kohtutäiturile kaebuse, milles vaidlustas nõude sundtäitmiseks täitemenetluse

alustamist ja palus lõpetada täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Täidetud olid kõik TMS

§ 48¹ lg-s 1 sätestatud tingimused, mh ei vaielnud sissenõudja täitemenetluse lõpetamisele vastu.

Kohtutäitur vaatas kaebuse 18. veebruaril 2022 läbi. 25. veebruari 2022. a otsusega jättis kohtutäitur

täitemenetluse lõpetamata.

4. märtsil 2022 kandis kohtutäitur võlgniku pangakontolt võlgnevuse 1751 eurot 6 senti

sissenõudjale. 4. märtsil 2022 tegi kohtutäitur otsuse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid edastas

otsuse võlgnikule 24. märtsil 2022.

30. märtsil 2022 esitas võlgnik kohtutäiturile tema tegevuse peale kaebuse, milles vaidlustas

sissenõudjale väljamakse tegemise ja täitemenetluse lõpetamise vahetult pärast 25. veebruari 2022.

a otsuse tegemist, samuti 4. märtsi 2022 otsuse võlgnikule õigeaegselt edastamata jätmise. 4. aprilli

2022 teatas kohtutäitur võlgnikule, et ei pea võlgniku 30. märtsil 2022. a esitatud dokumenti

kaebuseks ja ei lahenda seda. Võlgnik esitas kaebuse kohtule. Kaebuses vaidlustatud kohtutäituri

toimingud on õigusvastased vastuolu tõttu TMS § 501 ja § 50 lg 2 sätetega.

2. Kohtutäitur palus jätta avalduse ja kaebused rahuldamata.

Kohtutäitur selgitas 25. veebruari 2022 otsuses võlgnikule, et tal on õigus esitada hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, kuna vaidlus puudutas täitmisele võetud nõude täidetavust.

Raha kinnipidamise ja sissenõudjale ülekandmise ajal ei olnud täitemenetlus peatatud, seega puudus

takistus nõude rahuldamiseks.

Täitemenetluse lõpetamise otsus edastati võlgnikule 24. märtsil 2022. TMS § 50 lg 2 ei sätesta

otsuse menetlusosalistele edastamiseks tähtaega.

Võlgnik ei ole põhjendanud täitemenetluse lõpetamise tühistamise eesmärki ega seda, millise

olukorra taastamist ta soovib.

3. Sissenõudja palus jätta avalduse ja kaebused rahuldamata. Kohtutäitur lõpetas 4. märtsi 2022

otsusega täiteasja nr 197/2022/159 menetlemise seoses nõude täitmisega. Avaldajal ei ole võimalik

kaebustes taotletut saavutada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus jättis 30. septembri 2024 määrusega avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu ning kaebused kohtutäituri 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi

2022 otsuste ja tegevuse peale täitemenetluses nr 197/2022/159 rahuldamata.

Võlgniku 30. märtsil 2022 kohtutäiturile esitatud dokument oli kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Kohtutäitur ei täitnud TMS § 7 lg-s 2 sätestatud kohustust teha täitetoimingu tegemisest

keeldumisel keeldumist põhjendav otsus, milles selgitatakse edasikaebamise korda. Kohtutäituri 4.

aprilli 2022 vastuses võlgniku kaebusele puuduvad viited kaebeõigusele. Kohtutäitur oleks pidanud

võlgniku 30. märtsi 2022 kirja käsitama TMS § 217 lg 1 kohaselt kaebusena kohtutäituri otsuse

peale ning selle lahendama.

Maakohtu hinnangul ei möödunud täitedokumendi täitmisele esitamise tähtaeg 5. aprillil 2021.

TsÜS § 157 lg 1 alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni alusel on käesolevas asjas

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaeg algab kohtulahendi

jõustumisest (TsÜS § 157 lg 2). TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud

nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti

täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Täitemenetlust alustati 18. jaanuaril 2022, mida loetakse täitedokumendi esimest korda esitamiseks

ning millest alates algas täitedokumendi aegumine. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumine katkes ja 10-aastane täitmise aegumistähtaeg algas uuesti 18. jaanuaril 2022. Seega ei saa

täitemenetlust TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.

Sissenõudjale täitemenetluses väljamakse tegemine ei olnud TMS § 501 lg 7 alusel õigusvastane.

Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust TMS § 481 lõike 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku

tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

TMS § 2231 alusel (TMS § 501 lg 4). Kohtutäitur ei teinud otsust TMS § 481 mõttes, aga jättis

võlgniku kaebuse rahuldamata. Seega ei pidanud kohtutäitur lähtuma sissenõudjale raha

väljamaksmisel TMS § 501 lg 7 sätestatud piirangust.

Kohtutäitur ei viivitanud otsuse võlgnikule edastamisega. Täitemenetluse lõpetamise otsus oli

koostatud 4. märtsil 2022 ning allkirjastatud 7. märtsil 2022. Täitemenetluse lõpetamise otsus

edastati avaldajale 24. märtsil 2022. TMS § 50 lg 2 ei sätesta tähtaega otsuse edastamiseks

menetlusosalistele. Otsuse edastamine võlgnikule kaks nädalat pärast otsuse allkirjastamist ei

rikkunud võlgniku õigusi ega olnud seadusega vastuolus.

MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas Viru Maakohtu 30. septembri 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada.

Kohus jättis hindamata asjaolu, et täitedokumendi esimest korda sundtäitmiseks esitamise päevaks

18. jaanuaril 2022 oli täitmise aegumise tähtaeg möödunud.

Kuna täidetav otsus oli 5. aprilli 2011 seisuga aegumata, tuleb lähtuda alates 5. aprillist 2011

kehtivast TsÜS § 157 lg 1 redaktsioonist, mille kohaselt on nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat

alates 1. märtsist 2011. Otsuse täitmise aegumistähtaeg pidi seega saabuma 1. märtsil 2021.

Järelikult oli kohtuotsuse täitmine 18. jaanuariks 2022 aegunud. Aegumistähtaeg võib katkeda

üksnes tähtaja kestel, möödunud aegumistähtaeg TsÜS § 159 lg 1 mõttes katkeda ei saa.

Kohus jättis hindamata võlgniku 7. veebruari 2022 avalduse, milles sisaldus võlgniku 3. märtsi

2024 avalduse kohaselt võlgniku nõue täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 481 alusel aegumise

tõttu. TMS § 48¹ lg 1 p-i 2 ja § 223¹ lg-t 1 ei saa tõlgendada üksnes grammatiliselt, vaid ka

süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algab jõustunud kohtulahendiga

tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest. Järelikult võib täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg mööduda

enne nõude esimest korda täitmiseks esitamist. Seadus ei näe expressis verbis ette nõude täitmise

aegumise tagajärgi, kuid aegumise instituudi olemuse kohaselt peab nõude täitmise aegumine

andma võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause).

Järelikult peab võlgnikule olema tagatud tõhus menetlus juhuks, kui võlgniku vara suhtes alustati

täitemenetlust aegunud nõude sundtäitmiseks. Sellekohaseks menetluslikuks abinõuks sobivad TMS

§-s 48¹ ja §-s 223¹ ettenähtud avaldused täitemenetluse lõpetamiseks.

Määrusest ei selgu, milliste tõendite alusel jõudis kohus järeldustele, et võlgnik ei esitanud

kohtutäiturile TMS § 481 lg 1 p 1 järgset avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur ei

teinud otsust täitemenetluse jätkamisest.

Küsitav on kohtu hinnang, et kohtutäitur ei teinud TMS § 481 lg 1 mõttes otsust. Kohtutäitur peab

tegema formaalse otsuse üksnes juhul, kui ta otsustab täitemenetluse lõpetada (TMS § 50¹ lg 3).

Kui kohtutäituril oleks olnud kohustus teha formaalne otsus täitemenetluse lõpetamata jätmisest, ei

muudaks see sissenõudjale raha ennetähtaegset väljamaksmist õiguspäraseks. Kohtutäitur rikkus

võlgnikult sissenõutud raha 4. märtsil 2022 sissenõudjale ülekandmisega TMS § 50¹ lg-s 7

sätestatud piirangut.

Kohtutäituril puudus õigus jätta täitemenetlus lõpetamata, kuna täidetud olid kõik TMS § 481 lg 1 p-

des 1, 2 ja 3 sätestatud eeldused: võlgnik esitas kohtutäiturile 7. veebruaril 2022 avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu; 27. novembri 2000 kohtuotsuse

jõustumisest oli möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaeg; sissenõudja ei vaielnud

täitemenetluse lõpetamisele vastu. Kohus jättis võlgniku eeltoodud väited hindamata.

Kohtutäituri viivitust otsuse võlgnikule edastamisel ei muuda olematuks asjaolu, et kaalutlused

võlgniku õiguste rikkumiseks ei ole piisavalt selged.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluskulud palub kohtutäitur jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Võlgniku 7. veebruari 2022 avaldus on kohtutoimikus kohtutäituri 22. mai 2023 seisukoha juures,

seega oli kohtul võimalus avalduse sisu hindamiseks. Isegi kui võlgnik arvas, et esitas 7. veebruaril

2024 kohtutäiturile aegumisavalduse täitemenetluse lõpetamiseks, pidi ta vastavalt TMS § 48¹ lg-le

2 tasuma aegumisavalduse läbivaatamise eest tasu. Kohtutäitur võis jätta avalduse tähelepanuta, sest

võlgnik tasu ei maksnud (TMS § 48¹ lg 3).

TMS § 48¹ lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui

jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks

esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Võlgnik

arvestab tähtaja kulgemist alates kohtuotsuse jõustumisest, mis ei vasta TMS § 48¹ lg 1 p-s 2

sätestatud eeldusele.

7. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluskulud palub sissenõudja jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Õigusvastasuse tuvastamine peab olema võlgnikule kasulik ehk aitama kaasa õiguste teostamisele

või kaitsmisele. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab võlgnik näitama, kuidas õigusvastasuse

kindlakstegemine tema olukorda parandab. Toimingut, millega võlgnikult sissenõutud raha

sissenõudjale välja maksti, ei ole võimalik tühistada ning selle õigusvastase tuvastamine ei too

võlgnikule raha tagasi. Võlgniku kaebus on suunatud täitemenetluse lõpetamisele aegumise tõttu,

mida aga on võimalik taotleda täitemenetluse lõpetamiseni (TMS § 2231 lg 5). Täitemenetlus on

lõpetatud, mistõttu tuleb võlgniku avaldus jätta rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Avaldaja taotlus lõpetada

täitemenetlus, samuti kaebused kohtutäituri 25. veebruari 2022 ja 4. märtsi 2022 otsuste ja tegevuse

peale täitemenetluses nr 197/2022/159 tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel

läbi vaatamata. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

10. Avaldaja pöördus 3. märtsil 2022 maakohtusse TMS § 2231 alusel, taotledes lõpetada 18.

jaanuaril 2022 alustatud täitemenetlus nõude aegumise tõttu. Asjas puudub vaidlus, et kohtutäitur

on täitemenetluse lõpetanud 4. märtsil 2022 nõude rahuldamise tõttu.

Avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu (õiguskaitsevajadus) on ära langenud, kui

avalduse läbivaatamise ajal on täitemenetlus lõpetatud. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et

täitemenetlust ei lõpetatud avaldaja soovitud õiguslikul alusel (RKTKm 11. mai 2022, nr 2-21-

10665, p 11).

11. TMS §-d 481 ja 2231 reguleerivad täitemenetluse lõpetamist jõustunud kohtulahendiga

tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Maakohtu

lahendist võib aru saada, et maakohus luges avaldaja kohtutäiturile esitatud taotluse esitatuks TMS

§ 481 alusel ja maakohus viitas kaebuste läbivaatamisel TMS § 501 sätestatud regulatsioonile.

Kohtutäituri tegevusest ega otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas ta käsitles pöördumist

TMS § 481 alusel või vaatas läbi kaebust. Avaldaja leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumise sätted kohalduvad ka nõude aegumisele ja pöördus pärast kohtutäituri tehtud

otsust kohtu poole TMS § 2231 avaldusega aegumise kohaldamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et seadus ei reguleeri, kuidas menetleda võlgniku vastuväidet juba enne

täitemenetluse alustamist aegunud täitedokumendi täitmisele võtmise peale. Samuti puudub

kohtupraktika küsimuses, kas TMS §-de 481 ja 2231 järgi saab läbi vaadata ka taotluseid nõude

aegumise kohaldamiseks või tuleb nende osas jätkuvalt esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

Maakohtu menetluses ei ole kohus avaldajale kordagi selgitanud, kas kohtule esitatud avaldust

vaadatakse läbi samade reeglite järgi kui nõude täitmise aegumist, st TMS § 2231 järgi, kuid

lõppmääruses on maakohus asunud kontrollima kohtutäituri tegevust mh ka TMS § 501 järgi,

millest võib järeldada, et maakohus on pidanud seda võimalikuks.

Kui kohtutäitur ja maakohus ei nõustunud avaldajaga, et TMS §-d 481 ja 2231 kohalduvad ka nõude

aegumisele, siis oleks pidanud sellest avaldajale koheselt ja selgelt teatama.

Ringkonnakohus leiab, et kui avaldaja esitas taotluse lõpetada sundtäitmine nõude aegumise tõttu,

siis analoogia alusel sai nõude aegumist kontrollida hagita menetluses täitemenetluse kestel.

12. Avaldajal oli võimalus taotleda täitemenetluse peatamist. Kuna ta seda ei teinud, siis on

praeguseks ajaks täitemenetlus lõpetatud ja avaldaja nõuded jäävad seetõttu läbi vaatamata.

Aegumise põhiline õiguslik tagajärg väljendub selles, et aegumine annab võlgnikule võimaluse

kasutada aegumise vastuväidet ning jätta oma kohustus täitmata (TsÜS-i § 142 lg 1 teine lause).

Seega nõude täitmine pärast aegumistähtaja möödumist sõltub võlgniku tahtest. Praegusel juhul

esitas võlgnik aegumise vastuväite õigeaegselt, kui kohtutäitur oleks avaldust käsitlenud TMS §-de

481 ja 501 järgi, ei oleks saanud nõuet sundtäita ja täitemenetlust lõpetada täitmisega. Kohtutäitur

küsis enne 25. jaanuari 2022 otsuse tegemist sissenõudja seisukohta nõude aegumise kohta, kuid

sissenõudja selles osas oma seisukohta ei avaldanud, samas sissenõudja seisukoht oleks võinud olla

piisav, et lõpetada täitemenetlus enne võlgnikult kinnipeetud raha ülekandmist.

13. Täitmise aluseks oli 27. novembri 2000 kohtuotsus, mis esitati esmakordselt täitmiseks 18.

jaanuaril 2022. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuna kohtuotsus oli 5. aprilli 2011 seisuga

aegumata, tuleb lähtuda alates 5. aprillist 2011 kehtivast TsÜS § 157 lg 1 redaktsioonist, mille

kohaselt on nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat alates 5. aprillist 2011. Kohtuotsusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg pidi seega saabuma 5. aprillil 2021. Aegumistähtaeg võib katkeda üksnes

aegumistähtaja kestel, kui nõue on aegunud, ei saa aegumistähtaeg TsÜS § 159 lg 1 mõttes enam

katkeda.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et aegunud nõude täitmisele esitamine katkestab juba

lõppenud aegumistähtaja kulgemise ja TsÜS § 159 lg 1 alusel algab tähtaeg uuesti täitedokumendi

esimest korda täitmiseks esitamisega. Praeguses asjas esitatu alusel oli täitmisel olev nõue 18.

jaanuariks 2022 aegunud.

14. Riigikohus on selgitanud täitedokumendist tuleneva, kuid aegunud nõude täitemenetluses

täitmise kohta järgmist. Rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles

palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma.

Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel.

Samas on Riigikohus leidnud, et välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui

selle nõude eeldused on olemas (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-

16, p 13; 3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt võib teisele isikule (saajale) midagi olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena üle andnud isik nõuda saajalt üleantu tagastamist, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 p 2 kohaselt ei või

üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks

aegunud. Riigikohtu arvates ei reguleeri VÕS § 1028 lg 2 p 2 täitemenetluses üleantut, sh võlgniku

poolt sissenõudjale või kohtutäiturile raha maksmist pärast aegumistähtaja saabumist, et vältida

kinnis- või vallasvara omandi kaotust. VÕS § 1028 lg 2 p 2 ei kehti juhul, kui üleandmine VÕS §

1028 lg 1 tähenduses ei toimunud vabatahtlikult (Riigikohtu 11. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-

21-10665, p 13).

15. Ringkonnakohus leiab, et õiglane on jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste

menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus sissenõudja kanda. Hüvitatavate menetluskulude

suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

praeguse kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)