2-21-16406/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16406

Kohtuasi

Eesti Massööride Liidu hagi R.K vastu kahju hüvitise

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R.K apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8912 eurot 73 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Eesti Massööride Liit (registrikood 80153829),

lepinguline esindaja Eimar Kogger

Kostja R.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Hillar Villers

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.K apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Täiendada Harju Maakohtu 10.04.2023 tsiviilasjas nr 2-21-16406 tehtud otsust

osas, milles maakohus jättis lahendamata R.K 23.02.2023 menetlusdokumendis

esitatud taotlused andmete avaldamise piiramiseks ning kohtuotsuse täitmise viisi

ja korra kindlaksmääramiseks. Rahuldada R.K

taotlus isikuandmete

avalikustamise piiramiseks, asendada otsuse avalikustamisel R.K nimi

initsiaalidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Jätta rahuldamata R.K taotlus määrata hagi (osalise) rahuldamise korral

haginõuete täitmiseks tehtavaks makseks 100 eurot kuus.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud R.K kanda.

2-21-16406

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Massööride Liit (hageja) esitas R.K (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhinõude 15 510 eurot 85 senti ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 ls-s 2 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Maakohus jättis osalise hagist loobumise tõttu 16.01.2023. a määrusega hagi osaliselt läbi

vaatamata ja lõpetas osaliselt menetluse 408 euro suuruse põhivõlgnevuse (väljamaksed E

OÜ-le ja OÜ-le K) ja vastava viivise nõudes.

3. Maakohus menetles hageja kostja vastu esitatud 15 102 euro 85 sendi suurust

põhivõlgnevuse nõuet ja vastavat viivisenõuet.

3.1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 28.04.2007–01.07.2020 hageja juhatuse liige. Kostja

valiti juhatuse liikmeks hageja 28.04.2007 üldkoosoleku otsusega. Kostja astus 26.05.2020

avaldusega hageja juhatuse liikme ametist tagasi alates 01.07.2020. Kostja astus juhatuse

liikme ametist tagasi pärast seda, kui ilmnes, et ta oli kuritarvitanud hageja vara.

3.2. Hageja juhatuse liikemana oli kostjal ligipääs hageja pangakontodele ning õigus teha

iseseisvalt hageja igapäevases majandus- ja kutsetegevuses tehinguid. Juhatuse liikme õigused

ei olnud piiratud ning kostja sai juhatuse liikmena teha hageja pangakontolt ülekandeid ja

anda raamatupidajale korraldusi teha makseid.

3.3. Hageja tuvastas raamatupidamisandmeid kontrollides, et kostja käsutas aastatel 2016–

2020 õigusliku aluseta isiklikes huvides hageja vara (raha). Mh määras kostja isiklike

kulutuste katteks erinevaid kuluhüvitisi (sh kütuse- ja parkimiskompensatsioon), tarbis

ettenähtust rohkem telekommunikatsiooniteenuseid, määras endale palgamakseid, kuigi

poolte vahel puudus tööleping, ning juhatuse liikme tegevusega mitteseotud kulude hüvitisi.

Hageja ei andnud kostjale eespool kirjeldatuks volitust ega kiitnud kostja tegevust heaks.

Kostjale ei tulenenud volitust ka ühestki hageja tegevust reguleerivast dokumendist. Kostja

põhjendamatud kulutused ei olnud seotud hageja juhatuse liikme kohustuste täitmisega ega

tehtud hageja ülesandel või huvides.

3.4. Kostja õigusvastast tegevust tõendavad hageja raamatupidamisele esitatud

avansiaruanded, kuludokumendid ja pangakonto väljavõtted. Õigusvastaselt tehtud kulud olid

järgmised: avansiaruannete alusel tehtud ülekanded (sh kütusekompensatsioon) 1798 eurot 97

2-21-16406

senti; parkimiskulud 193 eurot 50 senti; muud mitteseotud kulud 51 eurot 89 senti;

avansiaruannete alusel kassast tasutud sularahamaksed (sh kütusekompensatsioon) 2417 eurot

7 senti; parkimiskulud 147 eurot 78 senti; muud mitteseotud kulud 265 eurot 80 senti; kostja

ülesandel raamatupidaja poolt pangasüsteemi sisestatud maksekorralduste alusel hageja

pangakontolt kostja pangakontole tehtud ülekanded (selgitused mh „avanss“,

„avansiaruanne“,

„kutsekomisjoni

töö

ja

kutseeksami

ettevalmistamine“,

„komandeeringuaruanne“) 4889 eurot 69 senti; muud mitteseotud kulud (sh telefoniarvete

ülekulu, kutse- ja eksamikomisjoni töötasu, TSD maksud) 5338 eurot 15 senti (kui jätta

arvestamata väljamaksed E OÜ-le ja OÜ-le K).

3.5. Kostja ei täitnud hageja juhatuse liikmena hoolsuskohustust ja tekitas hagejale kahju.

Kostja rikastus hageja arvelt alusetult.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4.1. Kostja valiti hageja 28.04.2007 üldkoosolekul hageja juhatuse liikmeks ja juhatuse

esinaiseks. Hageja põhikirja (redaktsioonid alates 2007. aastast) p. 6.1 järgi on hageja

juhatusel üks kuni viis liiget. Hageja registrikaardi kohaselt ei ole juhatus kunagi olnud

üheliikmeline. Hageja põhikirja (redaktsioonid aastatel 2016–2020) p. 6.9 kohaselt on

juhatuse esimees ka hageja tegevjuht. Seega täidab juhatuse esimees või -naine ka tegevjuhi

ülesandeid.

4.2. Hageja 22.03.2011–20.04.2020 kehtinud põhikirja p 1.4 järgi koordineerib hageja

massaažialast tegevust Eesti Vabariigis, osaleb ametialaste kvalifikatsiooninõuete

kehtestamisel, teostab projektide ja õppekavade ekspertiisi, abistab liikmeid kvalifikatsiooni

tõstmisel ja esindab Eesti massööre rahvusvahelistes organisatsioonides. Kostja ei saanud

juhatuse liikme tasu. Hagejal puudus juhatuse liikme, esinaise ja tegevjuhi ülesannete

täitmiseks vajalik sõiduvahend ning kostja kasutas isiklikku sõidukit. Kostjale ei tehtud oma

sõiduki kasutamise eest väljamakseid. Kostja kasutas juhatuse liikme, esinaise ja tegevjuhi

ülesannete täitmiseks isiklikku mobiiltelefoni 2016. a lõpuni, sest alles 2016. a detsembris

ostis hageja kostjale kasutamiseks töömobiiltelefoni.

4.3. Kostja osales suulise lepingu alusel kutse ja -eksamikomisjoni töös ja sai selle eest tasu.

Nimetatud komisjon ei olnud hageja esindus-, töö-, ega juhtorgan ning selles osalemist ei

tasustatud hageja raha arvelt. Kutsekomisjoni töös osalemise (esinaiseks olemise) ja selle

korraldamise tõttu täitis hageja ülesandeid, mille eest oli ette nähtud tasu kutsenõukogu

kinnitatud kulude kalkulatsiooni alusel, ning tasu maksti kutsetaotlejate makstava raha arvelt.

Pärast kostja ja hageja töösuhete lõppemist jaotas hageja eespool nimetatud rollid kolme isiku

vahel ning nii tegevjuhile kui ka kutsekomisjoni esinaisele makstakse tasu.

4.4. Kostja ei kuritarvitanud hageja vara, vaid kasutas hageja vara (raha) oma ülesannete

täitmiseks. Kostja tegi kulud hageja huvides oma ülesannete täitmisel ning kulud olid

vajalikud ja põhjendatud.

4.5. Kostja ülesannete mahtu arvestades oli kostjal nende täitmiseks vaja liigelda, suhelda

isikutega telefoni kaudu ning kasutada postiteenust. Kostja ei saanud juhatuse esimehe ja

tegevjuhi ülesannete täitmise eest igas kuus töötasu. Samas tekkisid kulud, mille eest algselt

tasus kostja oma rahast. Hiljem tugines kostja mh avansiaruannete ja avansi väljamaksete

tegemisel juhatuse liikme L.M-i ettepanekule, millele teistel juhatuse liikmetel vastuväiteid

2-21-16406

polnud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas 10.04.2023. a otsusega osaliselt hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhinõude 8252 eurot 53 senti ja VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivise

nimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis

maakohus 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg 1).

5.1. Mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koosmõjus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §

32 lg-ga 2. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et täitis kohustusi juhatuse

liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on

rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste

rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32

lg 2 ls 2). Mittetulundusühingu juhatuse liikmeks olek on mittetulundusühingu ja juhatuse

liikme käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks MTÜS-i sätetele VÕS-i

käsunduslepingu sätteid.

5.2. Pooled ei vaielnud, et kostja oli hageja juhatuse liige 28.04.2007–01.07.2020 ning kostja

valiti hageja 28.04.2007. a üldkoosolekul ka juhatuse esinaiseks. Hageja põhikirja p. 6.9 järgi

on juhatuse esimees mh hageja tegevjuht ning täidab tegevjuhi ülesandeid. Nimetatu ei olnud

aga maakohtu hinnangul asja lahendamisel oluline, sest kostja möönis, et juhatuse liikme ja

tegevjuhi ülesannete eest tasu ei makstud. Võimalike kulude põhjendatuse puhul ei olnud

tähtis, kas kostja tegutses ainult juhatuse liikmena või täitis ka tegevjuhi ülesandeid. Hinnang

kulude põhjendatusele kattub, sest ülesanded neis ametites kattusid suuresti.

5.3. Maakohus jättis nõude kütusekulu kompensatsiooni osas rahuldamata. Nagu eespool

märgitud, ei vaielnud pooled, et kostjale ei olnud juhatuse liikme ülesannete täitmise eest

nähtud ette tasu. Samas olid kostja ülesanded hageja juhatuse liikmena laialdased, eeldades

mh erinevatel kohtumistel ja koolitustel osalemist ja tööülesannete erinevates kohtades

täitmist. Maakohtu hinnangul eeldas nende ülesannete täitmine sõiduvahendi kasutamist.

Pooled ei vaielnud, et hagejal ei olnud sõidukit. Seega oli õigustatud, et kostja kasutas oma

ülesannete täitmiseks isiklikku sõidukit. Arvestades perioodi pikkust (aastad 2016–2020), oli

ilmselgelt võimatu meenutada kõiki sõiduki teekondi ja sihtpunkte. Maakohus luges kostja

ülesannete mahtu ja olemust arvestades eluliselt usutavaks, et sõidud ja vastav kütusekulu

seondusid hageja juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Kostja suutis suure osa sõitudest

seostada konkreetsete sihtkohtadega.

Keskmine kütusekulu 84 eurot 32 senti kuus ei olnud ülemäärane. Kostja tegi kütusekulud

hageja igapäevases majandustegevuses ja kuludokumentide järgi turuhinnaga. Kütusekulude

tegemise ja hilisema hageja eelarvest kandmise alus tulenes MTÜS § 27 lg 5 ls-st 2 ja hageja

põhikirja p-st 4.2.d. Maakohtu hinnangul olid kõik vastavad kulud põhjendatud ja seotud

hageja juhatuse liikme ülesannete täitmisega.

5.4. Maakohus jättis nõude rahuldamata parkimiskulu kompensatsiooni osas. Kostja pidi

juhatuse liikme ülesandeid täitma erinevates asukohtades ning isikliku sõiduvahendi

kasutamine ja sellega seotud kulude hüvitamine oli põhjendatud (eriti olukorras, kus kostjale

2-21-16406

juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu ei makstud). Kostja kui hageja juhatuse liige ei

pidanud oma ülesannete täitmise eest lisaks maksma ja parkimiskulusid ise tasuma. Keskmine

parkimiskulu 13 eurot 77 senti kuus ei olnud ülemäärane. Kostja tegi parkimiskulud hageja

igapäevases majandustegevuses ja turuhinnaga. Parkimiskulude tegemise ja hilisema hageja

eelarvest kandmise alus tulenes MTÜS § 27 lg 5 ls-st 2 ja hageja põhikirja p-st 4.2.d.

5.5. Kuna kostja isikliku sõiduki kasutamise eest kompensatsiooni ei nõudnud, olid

põhjendatud ja juhatuse liikme ülesannete täitmisega seotud ka ühekordne aknapesuvedeliku

kulu 7 eurot 99 senti ja tulekustutikulu 26 eurot 50 senti. Nimetatud kulude tegemise ja

hilisema hageja eelarvest kandmise alus tulenes MTÜS § 27 lg 5 ls-st 2 ja hageja põhikirja p-

st 4.2.d. Maakohus jättis hagi selle nõude osas rahuldamata.

5.6. Maakohus tuvastas, et hageja juhatuse 18.06.2008. a koosoleku protokolli p 12 kohaselt

tegi hageja juhatuse liige L.M ettepaneku eraldada kostjale hageja telefon ja katta tema

esinduskulud, mis järjest aktiivsema hageja esinaise tegevusega paratamatult suurenesid ja

olid vajalikud jõudsalt alanud töö edasiviimiseks. Eelnevaga andis hageja juhatus maakohtu

hinnangul kostjale õiguse kasutada hageja raha esinduskuludeks ja juhatuse liikme ülesannete

täitmiseks.

Maakohus rahuldas hagi pannikaane maksumuse (11 eurot) osas, kuna kostja võttis selle

nõude puhul hagi õigeks. Muude kulude puhul pidas maakohus kostja selgitusi piisavaks ning

luges need (mh telefonikulud) hageja juhatuse liikme tegevusega seotud kuludeks, mis hagejal

tuli hüvitada. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pidanud maakohus vajalikuks iga

vastava kulu tõendamist.

5.7. Maakohus mõistis pangaülekandega avansina tehtud alusetute maksete eest kostjalt

hageja kasuks välja 4889 eurot 69 senti.

Maakohus tuvastas, et kostja möönis nõuet 1966 euro 81 sendi osas. Maakohus tuvastas, et

mitme kirje puhul viitas kostja avansiaruannetele, mis olid juba seotud hageja kassa

sularahamaksetega. Maakohtu hinnangul püüdis kostja saada samade kulude eest hüvitist kaks

korda. Summad ei olnud kostja viidatud tõenditega seostatavad, kostja vastuväited olid

tõendamata ja vastavad ülekanded alusetud. Kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui tegi

oma pangakontole alusetuid ülekandeid (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuna hageja vara

vähenes nende summade võrra, tekkis hagejale varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128).

Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja ei oleks alusetuid ülekandeid teinud,

ei oleks hageja vara vähenenud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei järginud juhatuse liikme

tavapärast hoolsusstandardit ning vastutab hageja juhatuse liikmena oma kohustuste

rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 ls 2).

5.8. Lisaks mõistis maakohus kutsekomisjoni töös osalemise tasu põhjendamatute

väljamaksete tõttu kostjalt hageja kasuks välja 3351 eurot 84 senti.

Maakohus tuvastas, et kostja tegi kutsekomisjoni töös osalemise tasuna endale ja maksudena

Maksu- ja Tolliametile väljamakseid kokku 3814 eurot 64 senti. Pooled ei vaielnud, et kostja

osales kutse- ja eksamikomisjoni töös. Kuna kutse- ja eksamikomisjoni töös osalemine ei

olnud kaetud juhatuse liikme ülesannetega, oli maakohtu hinnangul tegemist kostja osutatud

lisateenusega. Kuigi nimetatud teenuse osutamisel oli nii käsundi kui ka töövõtu elemente, ei

olnud teenus suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele ning tegemist oli käsundiga, mille

täitmist sai eeldada ainult tasu eest (VÕS § 627 lg 1). Nimetatut kinnitas maakohtu hinnangul

2-21-16406

see, et teistele komisjoni liikmetele maksti tasu. Seega oli kostjal õigus saada kutsekomisjoni

töös osalemise eest tasu. Komisjoni liikmete tasud olid väga erinevad ja sõltusid komisjoni

tööle kulutanud ajast.

Kostja kutsekomisjoni töös osalemise tasu kalkulatsioon oli kostja selgitus, mitte tõend.

Hageja võttis omaks, et perioodil 19.05.2016–01.06.2020 oli kostjal kutsekomisjonis 40

töötundi ning netotunnitasu oli 11 eurot 57 senti. Eelnevast tulenevalt arvestas maakohus

hageja nõudest maha 462 eurot 80 senti. Maakohtu hinnangul olid 3351 euro 84 sendi ulatuses

väljamaksed põhjendamatud ja nimetatud summa tuli hagejale hüvitada.

Kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui tegi endale ja Maksu- ja Tolliametile alusetuid

ülekandeid (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuna hageja vara vähenes nende summade võrra,

tekkis hagejale varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128). Rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos – kui kostja ei oleks alusetuid ülekandeid teinud, ei oleks hageja vara

vähenenud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit

ning vastutab hageja juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 ls 2).

5.9. Kuna tasaarvestatava nõude (kostja tasunõue) olemasolu oli tõendamata, ei lugenud

maakohus tasaarvestust kehtivaks ega arvestanud sellega.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 8252 eurot 53 senti ja viivise

nimetatud summalt ning jaotas menetluskulud. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega

jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata või alternatiivselt saata asi vaidlustatud osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

hageja kanda.

6.1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna hindas vääralt ja ühekülgselt

tõendeid, jättis tõendid tähelepanuta ega täitnud lahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 232

lg 1, § 436 lg 1, § 442 lg 8). Kohtul tuleb võtta põhjendatud seisukoht kõigi esitatud faktiliste

ja õiguslike väidete kohta, mh seletada lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja

lahendamisel tähendust (RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-91-14, p 17). Tõendite valikuliselt

hindamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine ning sellega kaasneb kohtuotsuse

ebaseaduslikkus TsMS § 236 lg 1 tähenduses (RKTKo 23.12.2024, 3-2-1-136-14, p 12).

6.1.1. Maakohus leidis ekslikult ja vastuolus esitatud tõenditega, et kostja püüab samade

kulude eest hüvitist saada kaks korda. Maakohus tõlgendas avansiaruandeid ekslikult sularaha

väljamaksmist tõendavate dokumentidena. Avansiaruanne on kuluaruanne (koondaruanne),

millele lisatakse kulusid tõendavad dokumendid. Avansiaruande alusel tehakse väljamakse

või tasaarvestatakse eelnevalt saadud ettemaks. Hageja ei tõendanud kostjale sularahas

väljamakse tegemist ning kostja ei kinnitanud sularahas makse saamist. Üldteadaolevalt on

juriidilistel isikutel vastavaks dokumendiks kassa väljamineku order. Vaidlusaluse perioodi

hageja pangakonto väljavõtted tõendavad, et hageja ei arveldanud kostja ega kolmandate

isikutega sularahas ning kõik maksed (sh kostjale) tehti pangaülekannete kaudu. Lisaks ei

nähtunud pangakonto väljavõtetelt hageja pangakontolt sularaha, mille arvelt oleks saanud

teha sularahas väljamakseid, väljavõtmist.

Kostja tunnistas 1966 euro 81 sendi ulatuses hageja nõuet ning esitas pangakannete detailse

ülevaate. Maakohus hindas tõendeid vääralt ja jättis põhjendamatult arvestamata kostja

2-21-16406

vastuväited ja selgitused pangakannetel 1–31 kajastatud maksete kohta. Seega on nimetatud

nõue 2922 euro 88 sendi ulatuses alusetu.

6.1.2. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal oli õigus saada tasu kutsekomisjoni töös

osalemise eest. Maakohus kitsendas aga ekslikult kostja vastavaid ülesandeid ja tasu saamise

õigust ning jättis vääralt tähelepanuta kostja selgitused tema tegevuste kohta hageja poolt

kutse andmisel või taastõendamisel (hagi vastuse p 2.3. ja kostja 19.12.2022. a seisukoht).

Maakohus piiritles ekslikult kostja ülesandeid ja neist tulenevat tasu saamise õigust

kutsekomisjoni koosolekul osalemisega ning jättis vääralt tähelepanuta, et kutse andmisel või

taastõendamisel on lisaks teisi tasustatavaid tegevusi (nt ettevalmistav tegevus, järeltegevus).

Kostja õigus saada kõikide tegevuste eest tasu nähtus ka Tervishoiu ja Sotsiaaltöö

Kutsenõukogu 11.12.2013 otsusega nr 17 kinnitatud kulude kalkulatsioonidest, mille alusel

kinnitati eelviidatud protokollilise otsusega kutse andmise tasu määrad. Nimetatud

kalkulatsioonide kohaselt kajastati kulupositsioonides kutse andja, tööjõukulu (hindamis- ja

kutsekomisjoni liikmete töötasu (koos riiklike maksudega) ja hindamise (kutseeksami)

ettevalmistusega seotud tööjõukulu (koos riiklike maksudega)). Samuti nähtus kõikide

tegevuste eest kostja tasu saamise õigus Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu 28.11.2018

otsusega nr 13 kinnitatud kulude kalkulatsioonidest, mille alusel kinnitati eelviidatud

protokollilise otsusega kutse andmise tasu määrad. Kalkulatsioonide järgi kajastati

kulupositsioonides koos riiklike maksudega kutse andja töötasu, kutse andmist korraldava

isiku töötasu ja kutsekomisjoni liikmete töötasu.

Hageja ei tõendanud, et kutse andmisega seotud tegevusi tegi kostja asemel või kostjaga koos

muu isik. Maakohus jättis ekslikult arvestamata hageja esitatud kalkulatsiooni kutsekomisjoni

töös osalemise tasu arvestamisel.

6.1.3. Lisaks on kostja tasunõue (sh saamata jäänud tasu nõue) põhjendatud ning tasaarvestus

lubatav ja kehtiv. Kuna hageja nõuded on põhjendamatud, on alusetu ka viivisenõue.

6.1.4. Maakohus jättis ekslikult lahendamata kostja 23.02.2023 seisukoha p-des 3.2 ja 3.3

esitatud taotlused.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust osas,

milles maakohus jättis lahendamata kostja 23.02.2023. a menetlusdokumendis esitatud

taotlused andmete avaldamise piiramiseks ning kohtuotsuse täitmise viisi ja korra

kindlaksmääramiseks.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja palub apellatsioonkaebuse taotlustes tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 8252 eurot 53 senti ja viivise nimetatud

2-21-16406

summalt ning jaotas menetluskulud. Seega vaidlustab kostja apellatsioonkaebuse taotluste

järgi maakohtu otsust osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtub aga, et kostja ei esita maakohtu lahendile sisulisi

vastuväiteid osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja pannikaane

maksumuse 11 eurot. Seejuures on kostja ise märkinud, et tunnustab selles osas hageja nõuet

(dtl 1410). Lisaks selgitab kostja apellatsioonkaebuse põhjendustes, et on pangaülekandena

tehtud avansimaksete puhul nõuet tunnustanud 1966 euro 81 sendi ulatuses. Seega ei eksinud

maakohus kostja hinnangul materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostja

tunnustas hageja nõuet lisaks 1977 euro 81 sendi ulatuses.

Kuna hageja apellatsioonkaebust ei esitanud, on maakohtu lahend jõustunud osas, milles

maakohus jättis hageja kostja vastu esitatud nõuded rahuldamata.

Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust osas, mille peale kostja apellatsioonkaebuse taotlusi ja sisulisi põhjendusi

koostoimes hinnates edasi kaebas.

10. Esmalt käsitleb ringkonnakohus pangaülekandega avansina tasutud summasid (4889

eurot 60 senti).

10.1.

Maakohus viitas asjakohaselt, et hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1,

MTÜS § 32 lg 2). Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui

leidis, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui tegi oma pangakontole alusetuid

ülekandeid summas 4889 eurot 69 senti (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuna hageja vara

vähenes nende summade võrra, tekkis hagejale varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128).

Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei järginud juhatuse

liikme tavapärast hoolsusstandardit ning vastutab hageja juhatuse liikmena oma kohustuste

rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 ls 2; vt ka RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 12).

Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendustega (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud kostja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.2.

Nagu eespool märgitud, tunnustas kostja pangaülekannetena avansina tasutud

summade puhul apellatsioonkaebuse kohaselt hageja nõuet 1966 euro 81 sendi osas.

Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

kohta esitatud vastuväiteid hageja hagiavalduse lisana esitatud tabelist (dtl 12) nähtuvate

pangaülekannete puhul, mille osas kostja hageja vastavat nõuet ei tunnustanud (dtl 483).

10.2.1.Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg

1). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). TsMS § 438 lg 1 ls 1 järgi hindab kohus otsust tehes mh

tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Asjas olulised asjaolud tuleb tuvastada kõiki

esitatud tõendeid nende koosmõjus hinnates, arvestades poolte väiteid tõendite kohta (RKTKo

26.04.2017, 3- 2- 1- 23- 17, p 14).

10.2.2.Kostja on hageja pangakontolt tehtud 31.10.2016 avansimakse puhul viidanud, et see

kattis avansiaruannetes 09/2016 (dtl 127) ja 10/2016 (dtl 133) märgitud kulud. Nimetatud

avansiaruannete kohaselt maksti summad välja sularahas. Viidatud sularaha väljamakseid ja

2-21-16406

nende aluseks olevaid kuludokumente on hageja hagi lisana esitatud tabeli kohaselt

arvestanud kostja vastu nõude esitamisel sularahas kassast tasutud summadena. Nimetatud

osas jättis maakohus nõude rahuldamata.

Kostja on hageja pangakontolt 08.04.2017 ja 30.10.2017 tehtud avansimaksete puhul

viidanud, et need katsid vastavalt avansiaruannetes 05/2017 (dtl 137), 06/2017 (dtl 50) ja

07/2017 (dtl 53) kajastatud kulud. Nimetatud avansiaruannete kohaselt maksti neis märgitud

summad välja sularahas. Viidatud sularaha väljamakseid ja nende aluseks olevaid

kuludokumente on hageja hagi lisana esitatud tabeli kohaselt arvestanud kostja vastu nõude

esitamisel sularahas kassast tasutud summadena. Nimetatud osas jättis maakohus nõude

rahuldamata. Kostja on 27.12.2017 avansimakse puhul viidanud, et pangaülekanne tehti

avansiaruandes 13/2017 (dtl 141) kajastatud kulude katteks. Nimetatud avansiaruande

kohaselt maksti summa välja ülekandega. Hageja on kostja vastu nõuete esitamisel arvestanud

nimetatud summat sularaha väljamaksena, kuna hageja pangakontolt nimetatud summat ei

tasutud.

Kostja on hageja pangakontolt tehtud 21.02.2018 avansimakse puhul viidanud, et see kattis

avansiaruandes 03/2018 (dtl 147) kajastatud kulud. Nimetatud avansiaruande järgi maksti

summa välja sularahas. Kuigi avansiaruandele on AS Eesti Posti postiteenuse (dok nr j241821

ja nr j241825) puhul käsikirjas märgitud: „need on tasutud Liidu pangast!“, nähtub hageja

pangakonto väljavõttelt, et vaidlusalusel kuupäeval (03.05.2018) on pangaülekandega tasutud

pakiteenuste eest, mille tellimuse nr-d olid 241824 ja 241829 (dtl 765). Eelnevast tulenevalt ei

ole tõendatud, et hageja pangakontolt 21.02.2018 tehtud avansimaksega kaeti avansiaruandes

03/2018 kajastatud kulud. Kostja on hageja pangakontolt tehtud 25.05.2018, 30.05.2018,

03.07.2018 ja 22.07.2018 avansimaksete puhul viidanud, et need katsid vastavalt

avansiaruandes 02/2018 (dtl 144), avansiaruannetes 06/2018, 04/2018, 07/2018 (dtl-d 149,

151 ja 155), avansiaruandes 10/2018 (dtl 162) ning avansiaruandes 09/2018 (dtl 160)

kajastatud kulud. Viidatud avansiaruannetest nähtub, et summad maksti välja sularahas.

Viidatud sularahas väljamakseid ja nende aluseks olevaid kuludokumente on hageja hagi

lisana esitatud tabeli kohaselt arvestanud kostja vastu nõude esitamisel sularahas kassast

tasutud summadena. Nimetatud osas jättis maakohus nõude rahuldamata.

Kostja on hageja pangakontolt tehtud 05.01.2019 avansimakse puhul märkinud, et see kattis

avansiaruandes 01/2019 (dtl 165) kajastatud kulud. Viidatud avansiaruandes ei märgitud, kas

summa tasuti sularahas või ülekandega. Hageja arvestas avansiaruandes 01/2019 märgitud

summat ja selle aluseks olevaid kuludokumente hagi lisana esitatud tabeli kohaselt kostja

vastu nõude esitamisel sularahas kassast tasutud summana. Nimetatud osas jättis maakohus

nõude rahuldamata. Kostja viitab hageja pangakontolt tehtud 17.03.2019, 07.04.2019,

06.06.2019, 17.06.2019, 16.07.2019, 09.08.2019 ja 27.12.2019 avansimaksete puhul, et need

katsid vastavalt avansiaruannetes 03/2019 (dtl 168), 04/2019 (dtl 171), 10/2019 (dtl 180),

06/2019 (dtl 174), 11/2019 (dtl 182), 08/2019 (dtl 177) ning 12/2019 (dtl 187) kajastatud

kulud. Viidatud avansiaruannetest nähtub, et summad maksti välja sularahas. Viidatud

sularaha väljamakseid ja nende aluseks olevaid kuludokumente on hageja hagi lisana esitatud

tabeli kohaselt arvestanud kostja vastu nõude esitamisel sularahas kassast tasutud summadena.

Nimetatud osas jättis maakohus nõude rahuldamata.

Kostja viitab hageja pangakontolt tehtud 03.01.2020 ja 16.02.2020 avansimaksete puhul, et

need katsid vastavalt avansiaruannetes 02/2020 (dtl 487) ja 01/2020 (dtl 486) kajastatud

kulud. Viidatud avansiaruannetest nähtub, et summad maksti välja sularahas. Asja

materjalidest ei nähtu, et hageja oleks nimetatud summasid kostjalt tasutud sularaha

2-21-16406

maksetena tagasi nõudnud.

10.2.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse

norme (mh ei jätnud tõendeid tähelepanuta) ega rikkunud lahendi põhjendamise kohustust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui luges avansiaruanded sularaha

väljamaksmist tõendavateks dokumentideks. Nagu eespool märgitud, nähtus

avansiaruannetest mh see, kas väljamakse tehti sularahas. Seejuures on erinevatel aastatel

avansiaruande puhul teksti „sularahas“ või „sularahas avansi juurde“ kõrval kostja allkiri (dtl-

d 151, 149, 177, 50, 133). Asja materjalidest nähtub, et avansiaruannetes märgiti tekst

„ülekandega“, kui avansiaruandes kajastatud kulude katteks arvestatavas summas tehti

kostjale pangaülekanne (dtl-d 43, 756, 56, 759). Nimetatud järeldust ei väära ringkonnakohtu

hinnangul mh see, et kõikides avansiaruannetes ei märgitud, kas summa tasuti sularahas või

pangaülekandena. Nimetatud tõendeid koosmõjus hinnates luges maakohus menetlusõiguse

normidega kooskõlas tuvastatuks, et kostjale tehti väljamakseid mh sularahas. Üksnes hageja

pangakonto väljavõtete alusel ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tuvastada, et hageja

ei arveldanud kunagi kostja või kolmandate isikutega sularahas. Hageja kassasse võis raha

laekuda ka muul viisil, mitte üksnes seeläbi, et hageja pangakontolt võetakse sularaha välja.

10.3.

Eelnevast tulenevalt ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu,

kui rahuldas hageja kostja vastu esitatud nõude pangaülekandega avansina tasutud 4889 euro

60 sendi osas.

11. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet, mis puudutab kostjale kutsekomisjoni

liikme tasuna tehtud väljamakseid.

11.1.

Maakohus viitas taas asjakohaselt, et hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1,

MTÜS § 32 lg 2). Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui

leidis, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui tegi oma pangakontole ning Maksu- ja

Tolliametile alusetuid ülekandeid summas 3351 eurot 84 senti (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35).

Kuna hageja vara vähenes nende summade võrra, tekkis hagejale varaline kahju (VÕS § 127

lg 1 ja § 128). Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei

järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit ning vastutab hageja juhatuse liikmena

oma kohustuste rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 ls 2; vt ka RKTKo 21.04.2021, 2-17-

3478/77, p 12). Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendustega

(TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud kostja väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11.2.

Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostjal

on küll õigus saada tasu kutsekomisjoni töös osalemise eest, kuid üksnes 462 euro 80 sendi

ulatuses. Kostja esitas menetluses oma kutsekomisjoni töö mahu osas vastuolulisi seisukohti

(vt hagi vastuse lisa 15 (dtl-d 493–501), kostja 19.12.2022 seisukoha lisa 2 (dtl 693)).

Apellatsioonkaebusele lisatud tabelist ning seal viidatud asja materjalide hulgas olevatest

tõenditest ei järeldu, et kostja osales kutsekomisjoni töös suuremas mahus, kui maakohtu

tuvastatud 40 tundi. Kostja viitab küll erinevatele tõenditele, millest nähtuvad kutsekomisjoni

töös osaleja ülesanded, kuid ei tõendanud, et neile kulus rohkem aega kui kostja 19.12.2022

menetlusdokumendis väidetud 40 tundi. Seejuures on asjakohatud kostja etteheited, et

maakohus arvestas üksnes kutsekomisjoni koosolekutel osalemist. Kostja viitas, et kostja

19.12.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud tabel kajastab kutsekomisjoni tööd perioodil

2016–2020 juuni, milles osales kostja. Kostja ei esitanud tõendeid, millest järelduks, et ta

2-21-16406

osales kutsekomisjoni töös suuremas mahus. Vastupidine ei järeldu mh ka hagi vastusest ja

kostja 19.12.2022 seisukohast ega muudest asjas esitatud seisukohtades ja tõenditest (mh

Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega kinnitatud kulude kalkulatsioonidest, millest

ei nähtu konkreetselt kostja töömahud).

11.3.

Eelnevast tulenevalt ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu,

kui rahuldas hageja kostja vastu esitatud nõude kutsekomisjoni liikme tasuna tehtud

väljamaksete puhul 3351 euro 84 sendi ulatuses. Maakohus ei eksinud materiaal- ja

menetlusõiguse normide vastu, kui ei lugenud tasaarvestust kehtivaks ega arvestanud sellega.

12. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus jättis ekslikult tähelepanuta kostja 23.02.2023

menetlusdokumendis esitatud taotlused. Ringkonnakohus lahendab menetlusökonoomilistel

kaalutlustel ise nimetatud taotlused.

12.1.

Kostja palub, et tehtavas kohtuotsuses kajastataks kostja nime initsiaalide või

tähemärkidega ega avalikustataks kostja isikukoodi, sünniaega ja aadressi.

Andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide

või tähemärgiga ning ei avalikustata mh tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi (TsMS §

462 lg 2 ls 1). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse asendada kohtuotsuses kostja nimi

initsiaalidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ja aadressi.

12.2.

Lisaks palub kostja määrata hagi (osalise) rahuldamise korral haginõuete täitmiseks

tehtavaks makseks 100 eurot kuus. Kostja töötab osalise tööajaga ja tema brutotöötasu on 414

eurot 94 senti kuus.

Kohus võib otsuses poole taotlusel mh määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning

täitmise tähtaja või tähtpäeva (TsMS § 445 lg 1 ls 1). Tasumise ajatamine riivab paratamatult

võlausaldaja (hageja) huve. Seega on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel.

Neid asjaolusid peab tõendama ajatamist taotlev menetlusosaline (TlnRnKo 30.11.2011, 2-

10- 44357, p-d 4 ja 7). Nimetatu riimub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45, mis reguleerib

kohtumääruse alusel täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist, kontekstis

väljendatud Riigikohtu seisukohtadega. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 45 tuleb

tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema

suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Riigikohus on ka TMS §

45 puhul leidnud, et sätte kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning TMS §

45 erandlikku iseloomu arvestades ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine olla väga

pikaajaline (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja

praegu toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud summa tasumist osamaksetena. Üksnes kostja brutotöötasu suurus ei ole

selliseks erandlikuks asjaoluks.

Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse määrata hagi (osalise)

rahuldamise korral haginõuete täitmiseks tehtavaks makseks 100 eurot kuus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

14. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

2-21-16406

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

15. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)