3-24-3307/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa, Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3307

Haldusasi

X-i kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 määruse peale menetlusse.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 määrus ja saata haldusasi menetluse

jätkamiseks tagasi halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Halduskohtule 06.12.2024 kaebuse, märkides, et Eesti Töötukassa ei saa

toetust oma suva järgi vähendada. Kaebajale on toetus määratud 2025. a sügiseni.

2. Tartu Halduskohtus edastas kaebuse vastavalt kohtualluvusele Tallinna Halduskohtule.

3. Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2025 määrusega kaebuse käiguta, selgitades, et kaebus

on allkirjastamata ning selles ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid kaebust menetleda.

Kaebajal tuli kõrvaldada kaebuse puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

4. X esitas 06.01.2025 kaebuse täienduse. Kaebaja töötas 2024. a juuni lõpust kuni

oktoobrini XXX XXX kokana. Töötukassa on kaebaja viimase kuu toetust poole võrra

vähendanud. Toetuse andjal pole õigust sellist otsust vastu võtta. Kaebaja pidi olema kolm

nädalat elatusvahenditeta ja võtma elamiseks laenu. Kaebajal on laenukohustused.

3-24-3307

06.01.2025, kui toetus laekus, maksis kaebaja ära elatise, kindlustusarved ja laenuvõlad ning

arvel valitseb tühjus. Kaebaja peab jälle olema kuu aega ilma vahenditeta ja ilmselt võtma

laenu. Puuetega inimesed, pensionärid ja suur hulk palgavaesuses inimesi elavad

inimväärikust riivavas olukorras. Kohtul on kohustus seda kontrollida ja vajadusel sekkuda.

Kaebaja on tuvastanud riigipoolse pettuse, kuna töövõimetule isikule peab seadusega tagama

palgaga proportsionaalse sissetuleku. Kaebaja palub mõista töötukassalt välja hüvitis (sh

tagasiulatuvalt), mis vastab põhiseaduse (PS) §-le 28 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le

8. 5. Eesti Töötukassa selgitas, et 2024. a novembri eest vähendati töövõimetoetust ja kaebajale

maksti välja 361,31 eurot, kuna tema sissetulekud oktoobris 2024 ületasid 90-kordset

riiklikku päevamäära. Töövõimetoetust vähendamata oleks olnud töövõimetoetus novembri

eest 617,10 eurot. Töötukassa ei vormista eraldi otsust makse vähendamise kohta.

6. Tallinna Halduskohus võttis 15.01.2025 määrusega menetlusse X-i kaebuse Eesti

Töötukassa kohustamiseks maksma talle 2024. a novembri eest vähendatud töövõimetoetuse

summa.

7. Kaebaja esitas 15.01.2025 avalduse, milles soovis täiendada kaebuse nõuet. Toetus ei

vasta PS §-le 28. Varasema toetuse määramise aluseks oli tervisekahjustus, mille puhul

rakendub RVastS § 8. Riik sisuliselt petab kaebajat. Kaebaja tulu peab säilima proportsioonis

varasema sissetulekuga. Kaebajale pandi 2014. a-l diagnoos. Enne seda sai kaebaja ca 3000-

eurost sissetulekut. Riik peab proportsionaalsusest kinni pidama ja tagasiulatuvalt maksma

hüvitist 3000 euro ulatuses ühe kuu kohta.

8. Tallinna Halduskohus jättis 24.01.2025 määrusega kaebuse muutmise taotluse käiguta.

Kaebajal tuli kõrvaldada taotluse puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: a) esitada täpne kahjunõude summa, mille hüvitamist

ta taotleb, ja ajavahemik, mille põhjal ta varalise kahju suurust arvestab; b) esitada Eesti

Töötukassa otsuste kuupäevad ja numbrid, mille alusel talle on kahjunõudega hõlmatud ajal

töövõimetoetus määratud; c) selgitada, kas ta on taotlenud töövõimetoetuse määramise

otsuste tühistamist; kui ta seda teinud pole, siis põhjendada, miks; d) põhjendada, miks ta

leiab, et talle makstav töövõimetoetus ei taga talle riigi abi PS-ga nõutud miinimumi ulatuses;

samuti miks põhiseadusejärgse inimväärse miinimumi tagamiseks tulnuks talle maksta nimelt

3000 euro suurust igakuist toetust. Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise

korral jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

9. Kaebaja esitas 27.01.2025 kaebuse täienduse. Kaebaja töötas 2013. a-l Norras, kus

palgatulu oli ca 3000 eurot. 2014. a-l viidi ta seni teadmata põhjusel Võru haiglasse, kus teda

piinati, ja hiljem Tartu psühhiaatriakliinikusse. Kaebajale määrati puue (diagnoos), mis ei lase

tänaseni töötada teatud ametialadel. Kaebajal puudub võimalus vabalt valida töökohta.

Tasudes töötukassa toetusest (670 eurot) iga kuu oma arved, ei jää elamiseks midagi. On

tekkinud sotsiaalne tõrjutus. Kaebaja palub kohustada riiki maksma talle alates 2014. a juulist

3000 eurot kuus. Kui arvestada Eesti töötasuga, siis on nõutav summa 1500 eurot (neto) alates

2018. a juulist, mil kaebaja töötas ametlikult Eestis. Seda tuleks maksta tagasiulatuvalt.

Töötukassa tuleks võtta vastutusele pettuse ja kaebaja vaesuses hoidmise eest.

10. Tallinna Halduskohus jättis 28.01.2025 määrusega kaebuse HKMS § 144 lg 1 alusel

läbi vaatamata.

Kaebaja on jätnud avalduse puudused kõrvaldamata. Kaebuse puudused takistavad

selle läbivaatamist. Rahalise nõude suurus on jäetud määratlemata ning nõude aluseks

olevad asjaolud selgitamata. Kohus ei saa asuda nõuet sisustama kaebaja asemel.

Kohus selgitas kaebajale, et esitatud nõude rahuldamine eeldaks töövõimetoetuse

2(4)

3-24-3307

määramise aluseks olevate normide põhiseaduse vastaseks tunnistamist ja

kohaldamata jätmist (HKMS § 158 lg 4). Praegusel juhul ei ole selleks alust. Kaebaja

nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kaebus on eduväljavaadeteta, ei pea kohus

vajalikuks anda kaebajale veelkord võimalust nõuet täpsustada. Ka ei ole põhjust

määrata kaebajale perspektiivitu nõude esitamiseks riigi õigusabi (vt HKMS § 111 lg-

d 1 ja 2).

11. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (hiljem korduvalt täiendatud)

halduskohtu 28.01.2025 määruse tühistamiseks.

Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja esitas halduskohtule

kaebuse, kui töötukassa vähendas töövõimetoetust. Kaebaja põhjendas, miks kaebaja

arvates riik on teda pikka aega petnud. Riigi kohustus on tagada töövõimetuse korral

töötasuga proportsionaalne hüvitis. See tuleneb PS §-st 28. Kaebaja peab ära elama 70

euroga kuus.

12. X esitas 03.02.2025 kaebuse täienduse halduskohtu 24.01.2025 määruses toodud

puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja tõi välja taotletava kahjunõude summa; ajavahemiku, mille

eest ta hüvist nõuab; töötukassa otsuse; põhjendused, miks ta ei saanud töötukassa otsust

vaidlustada ning miks ta leiab, et talle makstava töövõimetoetusega ei ole võimalik ära elada.

Kaebuse täiendusele oli lisatud kaebajaga sõlmitud tööleping nr RE2019-16, Tartu Maakohtu

17.08.2018 määrus nr 2-17-11108, Tartu Maakohtu 16.04.2020 määrus nr 1-20-1867 ja Eesti

Töötukassa 12.11.2020 otsus nr TVT/20/056074.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg-d 1 ja 3),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg

1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

14. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

15. Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata HKMS § 144 lg 1 alusel, leides, et kaebaja on

jätnud avalduse puudused kõrvaldamata. Selle sätte järgi võib kohus jätta kaebuse läbi

vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab

kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse,

mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.

16. Kaebaja 15.01.2025 seisukohast (dtl 44) võis järeldada, et kaebaja ei soovinud sellise

kohustamisnõude menetlemist, mille halduskohus oli võtnud 15.01.2025 määrusega

menetlusse, vaid soovis esitada hüvitamisnõude (millele oli viidanud ka 06.01.2025

seisukohas). Samas märkis kaebaja kahjunõude kohta üksnes seda, et ta nõuab hüvitist 3000

euro ulatuses ühe kuu kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju tekitamise aja

või ajavahemiku välja toomata jätmine ning ebapiisav faktiline põhjendus olid puudused,

mille tõttu tuli jätta kaebuse muutmise avaldus käiguta. Nii üldisel kujul esitatud nõudele ei

oleks vastustajal olnud võimalik sisuliselt vastata ning kaebust ajaliselt piiritlemata ei oleks

saanud kontrollida kahjunõude tähtaegsust. Halduskohus jättis seega kaebuse 15.01.2025

avalduse 24.01.2025 määrusega õigesti käiguta ning andis kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks.

17. Kaebajal tuli puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Kohtute infosüsteemi andmetel on halduskohtu 24.01.2025 määrus kaebajale kätte toimetatud

27.01.2025 kl 16.40. Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 06.02.2025. Asja materjalide

3(4)

3-24-3307

järgi esitas kaebaja kaebuse täiendusi 27.01.2025 ja 03.02.2025. Neist viimases kõrvaldas

kaebaja halduskohtu 24.01.2025 määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud puudused ning esitas

kohtu nõutud dokumendid.

18. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus ekslikult, et kaebuse võis 28.01.2025

määrusega jätta läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja on jätnud avalduse puudused

kõrvaldamata. Sellist järeldust ei saanud halduskohus teha ajal, mil kohtu poolt määratud

puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei olnud saabunud. HKMS § 144 lg 1 sõnastusest ei tulene, et

kaebust saab kõrvaldatavate puuduste korral jätta läbi vaatamata enne puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. Vaatamata sellele, et kaebaja esitas 27.01.2025

esmase kaebuse täienduse, ei saanud kohus eeldada, et kaebaja ei esita kohtu määratud tähtaja

jooksul rohkem täiendusi, selgitusi või dokumente.

19. Eeltoodust tulenevalt ei olnud õige jätta kaebust läbi vaatamata HKMS § 144 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 28.01.2025 määruse ja saadab asja tagasi

halduskohtusse menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)