Legislator Case Law & Legislation
2-24-131744/8 AI generated

2-24-131744/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-131744/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Placet Group OÜ (registrikood 11198910); Välja mõista kostjalt I.-S. B.´lt hageja Placet Group OÜ kasuks krediidikonto

Legislator headnote

AI generated

2-24-131744/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: B.´lt hageja Placet Group OÜ kasuks krediidikonto

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131744

Tsiviilasi Placet Group OÜ hagi I.-S. B. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6717,46 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Placet Group OÜ (registrikood 11198910);

lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja I.-S. B. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I.-S. B.´lt hageja Placet Group OÜ kasuks krediidikonto

lepingust nr xxxx tulenev võlgnevuse põhiosa 4 899,12 eurot, intressid summas 1

175,30 eurot, 15.10.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 226,34

eurot (põhinõudelt 4 899,12 eurot), 25 eurot sissenõudmiskulud ning viiviseid alates

16.10.2024 põhinõude 4 899,12 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt I.-S. B.´lt hageja Placet Group OÜ kasuks menetluskuludena

630 eurot.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

6. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda

kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

I.-S. B. (kostja) sõlmis 14.11.2023 PLACET GROUP OÜ-ga (laenuandja/hageja)

krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 5000 eurot.

Tegemist on sidevahendi abil (interneti vahendusel) sõlmitud laenulepinguga, mida ei

allkirjastata poolte poolt eraldi. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu

lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu

tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteatele. Minimaalne

osamakse koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest (tagastatava osamakse suurus

vabalt valitav, kuid mitte alla 2% kasutatud krediidilimiidi summast, minimaalselt 20

eurot), intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest.

Vastavalt krediidikonto lepingule krediidikonto nr xxxx oli sõlmitud krediidikulukuse

määraga 47,78% ja intressimääraga 40%aastas. Krediidilepingu nr xxxx alusel kostja oli

võlgnevuses märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli maksete eest. Kostja ei tagastanud kogu

saadud laenu ning laenuandja edastas kostjale võlateatisi

21.03.2024, 02.04.2024, 20.04.2024, 30.04.2024, 20.05.2024, 28.05.2024, 19.06.2024,

27.06.2024, 19.07.2024 ja 30.07.2024, mille järgi on näha, et hageja andis kostjale

mitmeid kordi teada tema võlgnevusest hageja ees ning võimalusest võlgnevus

likvideerida.

06. augustil 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli

antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud

ütles võlausaldaja lepingu 03.09.2024 üles.

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus põhiosas 4 899,12 eurot (5000 saadud laen - 100,88 eurot tagasimakse),

tasumata intressid summas 1175,30 eurot (veebruarikuu intressimakse summas 161,11

eurot, märtsikuu intressimakse 170,43 eurot, aprillikuu intressimakse 163,31 eurot,

maikuu intressimakse 168,75 eurot, juunikuu intressimakse 163,31 eurot, juulikuu

intressimakse 168,75 eurot, augustikuu intressimakse 168,75 eurot, intressid

ülesütlemiseni 10,89 eurot, so septembrikuu intressimakse 168,73 eurot/31 päeva * 2

päeva), 15.10.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 226,34 eurot

(põhinõudelt 4 899,12 eurot) ning 25 eurot tasumata sissenõudmiskulud (02.04.2024,

30.04.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 30.07.2024 edastatud tasuliste meeldetuletuste

edastamisega seotud sissenõudmiskulud); viiviseid alates 16.10.2024 põhinõude 4

899,12 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.01.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata

14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud

(tähtaeg oli 06.02.2025).

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (47,78%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga

poolt alates

31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,72%. Seega vastas 14.11.2023 sõlmitud krediidikonto lepingu nr xxxx krediidi

kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud

krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas

riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 630 eurot

ja esindustasu 150 eurot.

Hageja nõudeks on ühtlasi esindustasu 150 eurot, kuid hageja ei ole kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja, mille põhjal saaks kohus hinnata esindaja tasu summas 150

eurot vastavust TsMS § 175 lg 1. Menetlusdokumentidest nähtub, et hageja esindaja on

hageja töötaja.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 630

eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik