2-23-120310/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-120310

Tsiviilasi / hagi ese

B2 Impact OÜ hagiavaldus W.Pi (P) vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

1495,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood

11542046, aadress Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja

W.P (isikukood XXX, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista W.Pilt (P, isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

240 (kakssada nelikümmend) eurot 85 (kaheksakümmend viis) senti.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus W.Pi (P, isikukood

XXX) vastu põhivõlgnevuse 920,10 eurot, intressi 126,06 eurot, sissenõudmiskulude 30

eurot ja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 178,46 eurot

tasumise nõuetes.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 16,11% (kuusteist koma üksteist protsenti) W.Pi (P, isikukood

XXX) kanda ja 83,89% (kaheksakümmend kolm koma kaheksakümmend üheksa protsenti)

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kanda.

6. Välja mõista W.Pilt (P, isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

menetluskulud riigilõiv 45 (nelikümmend viis) eurot 11 (üksteist) senti.

7. Välja mõista W.Pilt (P, isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

viivis menetluskulude 45 (nelikümmend viis) eurot 11 (üksteist) senti tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 45 (nelikümmend viis) eurot 11

(üksteist) senti.

8. Jätta W.Pi (P, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud

eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse

kirjeldava osa

väljajätmine

1. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt

lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

II. Kohtuotsuse

põhjendav osa

2. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 20 päeva alates hagi ja menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega

2 (5)

kätte toimetatud TsMS § 314¹ alusel 11.01.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 31.01.2024. Kostja

ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb eeltoodut

arvestades asjas kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel osaliselt

rahuldamata.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja BB Finance OÜ (registrikood

11306564, krediidiandja) on sõlminud 23.09.2022 laenulepingu nr 2102245397. Kohus loeb hageja

esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused

ning sellele tuleb kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

4. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr

ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on

sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu

järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS §

94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna

tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni

tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise

tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise (vt RKTKm

24.11.2023 2-21-13098).

5. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Hageja märkis hagiavalduses ning vastuseks kohtu 02.01.2024 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

määramise ja hagiavalduse käiguta jätmise määrusele 04.01.2024 täiendavalt, et kostja ja

krediidiandja vahel sõlmitud 23.09.2022 laenulepingu nr 2102245397 järgne krediidi kulukuse

määr oli 48,49% aastas ning ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsMS § 407 lg 1 mõtte

kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid

hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse

ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus on kohustatud

kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldusi, sh krediidi kulukuse määra märkimist lepingus

ja kulukuse määra õigsust. Eesti Panga poolt 31.05.2022 avaldatud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 16,30% aastas. Seega oli VÕS § 4062 lg-s 1 kehtestatud krediidi kulukuse

piirmäär 23.09.2022 lepingu sõlmimise ajal 48,9% aastas (3x16,3). Laenulepingus nr 2102245397

ning laenulepingu tarbijakrediidi standardinfo teabelehes (dtl-d 62-65; 83-85) on välja toodud

krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed, mille järgi saab kohus kontrollida

tarbijakrediidilepingus märgitud krediidi kulukuse määra arvutuskäiku. Laenulepingus nr

2102245397 ning laenulepingu tarbijakrediidi standardinfo teabelehes märgitud andmetest nähtub,

et krediidisumma on 1166,30 eurot, tagastamise tähtaeg 60 kuud, fikseeritud intressimäär 37,57%

aastas, lepingutasu 76,30 eurot, tagasimakstav kogusumma 2599,80 eurot, 60 tagasimakset. Kohus

märgib, et laenulepingus nr 2102245397 ning laenulepingu tarbijakrediidi standardinfo teabelehes

märgitud andmete ja eelduste järgi arvutatud krediidi kulukuse määr on 50,38% aastas. Hageja

avaldatud andmete põhjal arvutatud krediidi kulukuse määr on 50,38%. Seega on lepingus näidatud

krediidi kulukuse määr madalamana ning tegelik krediidi kulukuse määr ületas lepingu sõlmimise

ajal kehtinud maksimaalset määra. Kuivõrd 23.09.2022 sõlmitud laenulepingu nr 2102245397

3 (5)

tegelik krediidi kulukuse määr 50,38% aastas ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse

piirmäära, on 23.09.2022 laenuleping nr 2102245397 VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

6. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi.

Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1

sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste

määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja BB Finance OÜ on määranud

tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid,

millest nähtuvad tagastamata krediidi ning intressi uuesti määratud tagasimaksed 4062 lg 3 järgi, sh

maksete suurused ja maksete tähtajad. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hageja nõude põhjendatust

kontrollida uuesti määratud tagasimaksete põhjal.

Maksegraafiku kohaselt on otsuse tegemise aja seisuga 10.02.2025 sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 282,71 eurot tagastamise kohustus (15.11.2022 kuni 15.01.2025 osamaksed) (dtl-d

63-65) Hageja on hagiavaldust põhjendanud väitega, et lepingu katteks on kostja poolt

maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku 43,33 eurot. Hageja poolt esitatud

tagasimaksete arvestusest nähtub, et kostja on teinud maksegraafiku alusel 15.11.2022 osamakse

summas 43,33 eurot (dtl 87). VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär tarbijakrediidilepingu sõlmimise

ajal 23.09.2022 kuni 01.01.2023 oli 0% aastas. Kuivõrd tarbijakrediidileping oli tühine ning

intressimäär oli osamakse tegemise ajal 0% aastas, tuleb makse lugeda krediidisumma 1166,30

eurot tagastamise kohustuse täitmiseks. Sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma jääk

kostja tehtud tagasimakset arvestades on 239,38 eurot (282,71-43,33=239,38). Kohus rahuldab

hagiavalduse krediidisumma eurot tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

239,38 eurot. Kohus jätab hagiavalduse krediidisumma 920,10 eurot tagastamise nõudes

rahuldamata.

7. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja BB Finance OÜ on

määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Seega ei ole kohtul võimalik

kontrollida, millises ulatuses on hageja esitatud intressi 126,06 eurot tasumise nõue põhjendatud

VÕS § 4062 lg 3 ja VÕS § 94 lg 1 alusel. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse intressi 126,06 eurot

tasumise nõudes rahuldamata, sest hagi ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

8. Krediidilepingu tühisusest tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist

lepingus kokkulepitud ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls

2 sätestatud ulatuses algses maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete tagastamisega

viivitamise eest. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 179,93 eurot tasumist

ajavahemiku 02.03.2023 kuni 23.10.2023 eest. Krediidisumma osamaksed ajavahemikus

15.11.2022 kuni 15.03.2023 tervikuna ning 15.04.2023 osamakse 7,06 euro ulatuses on tagastatud

kostja tehtud maksete 43,33 eurot arvel. Seisuga 02.03.2023 ei olnud kostja viivituses algses

maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete tagastamisega. Kostja oli 23.10.2023 seisuga

viivituses 15.04.2023 krediidisumma osamakse 7,96 eurot tasumisega 0,9 euro ulatuses ning

15.05.2023 kuni 15.10.2023 krediidisumma osamaksete tasumisega tervikuna. Seega on hagejal

hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud ulatuses krediidisumma osamaksetelt, mis tuli tagastada ajavahemikus 15.04.2023 kuni

15.10.2023.

Viivis

nimetatud

osamaksetelt

on

1,47

eurot

(0,05+0,42+0,36+0,29+0,2+0,12+0,03=1,47). Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 1,47 eurot

tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1,47 eurot. Kohus jätab

hagiavalduse viivise 178,46 eurot tasumise nõudes rahuldamata. Hageja ei ole esitanud kohtule

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, nõuet TsMS § 367 järgi.

9. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist.

Tarbijakrediidilepingu tühisuse tõttu puudub võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulusid

4 (5)

lepingu alusel. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja on jätnud tagastamata

tühise krediidilepingu alusel saadud krediidisumma ning hageja või krediidiandja on teinud selle

kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 128 lg 3 mõistes kulusid. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust

sissenõudmistoimingute tegemisega ja toimingutega seoses kulude tegemisega (nt postikulu, SMS-

is saatmise vms kulu). Kohus jätab seetõttu hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise

nõudes rahuldamata, sest hagi ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Kohus tegi rahuldatud nõuete osas tagaseljaotsuse. Seetõttu tunnistab

kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas

hagiavalduse osaliselt. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 1495,47 eurot.

Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 240,85 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 16,11% ulatuses ja jättis rahuldamata 83,89%

ulatuses (240,85 on 1495,47-st 16,11%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 16,11% ulatuses

ning hageja kanda 83,89% ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 eurot.

Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 280 eurot

osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus

määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõivu 45,11 eurot

(16,11% 280-st on 45,11). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja

taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist

kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 45,11 eurot tasumata

osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

12. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude

nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad

menetluskulud. Kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu

kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

5 (5)