2-18-15474/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-15474

Kohtuasi

K.I avaldus Z.H vastu omandiõiguse rikkumise

kõrvaldamiseks ja rikkumisest hoidumiseks ning

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks

nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

K.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja K.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Erik Salur

Puudutatud isik Z.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Päts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.I määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.I (avaldaja) esitas 15.10.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Z.H-d

(puudutatud isik) kõrvaldama avaldaja omandiõiguse rikkumine, võimaldades Harjumaal

Saku vallas Saku alevikus Lehise 1 asuval kinnisasjal (kinnistu) asuvast avaldaja

2-18-15474

ainukasutuses ja -valduses olevast elamu osast lähtuva reovee äravoolu kinnistul asuvasse

lokaalkanalisatsiooni mahutisse, ning kohustades puudutatud isikut hoiduma reovee äravoolu

takistamisest, kuni avaldaja liitub Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Samuti palus

avaldaja tuvastada puudutatud isiku kohustuse anda avaldajale nõusolek Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, kasutades selleks puudutatud isiku

ainukasutuses ja -valduses olevale kinnistule ja elamu osale rajatud ühisveevärgi ja -kanalisat-

sioonivõrgustikku.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isik kinnistu kaasomanikud ning kummalegi

kuulub kinnistu ½ suurune mõtteline osa. Kaasomanike vahel kehtib 16.07.2003 sõlmitud

kinnistu kasutuskorra kokkulepe, mille järgi on osa kinnistust, sh kinnistul asuvast elamust,

avaldaja ja osa puudutatud isiku ainukasutuses ja -valduses (vastavalt korter 1 ja korter 2).

Alates 2004. a-st kuni 2014. a-ni kasutasid mõlemad kaasomanikud reovee kogumiseks ja

ärajuhtimiseks kinnistul asuvat kogumismahutiga lokaalkanalisatsiooni. Korterit 1 kogumis-

mahutiga ühendav kanalisatsioonitorustik läbib korteri 2 keldrit. 2014. a-l liitus puudutatud

isik Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning lokaalkanalisatsiooni jäi kasutama

üksnes avaldaja. Puudutatud isik teatas 08.10.2018 avaldajale, et ta katkestas reovee äravoolu

kogumismahutisse, ning keeldus seda taastamast. Kuivõrd reovee äravool on igapäevaseks

elutegevuseks vajalik, ei olnud korteris 1 enam võimalik elada. Puudutatud isik rikkus reovee

äravoolu katkestamisega avaldajale asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 3 tulenevat õigust

kasutada ühist asja ning takistas avaldajal kaasomandi kasutusõigust kasutuskorra p 3.3

mõttes. Omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks tuleb puudutatud isikul reoveeühendus

taastada ning hoiduda edaspidi selle tõkestamisest.

1.2. Avaldaja andis puudutatud isikule ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks

nõusoleku, võttes arvesse, et ka avaldaja kanalisatsioonitorustiku saab sellega ühendada.

Avaldaja avaldas liitumiseks ka soovi, kuid puudutatud isik ei andnud selleks nõusolekut.

Puudutatud isiku rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniühendus on kaasomandis, kuid asub

osaliselt korteri 2 ruumides. Puudutatud isikut tuleb seega kohustada andma avaldajale

nõusolek korteri 1 ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga korteri 2 kaudu. Seda on

võimalik teha nii, et hetkel kogumismahutiga ühendatud torustik ühendatakse lahti ja see

ühendatakse korteri 2 keldris oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikuga. Kui

puudutatud isik järgis liitumise rajamisel selleks antud tehnilisi tingimusi, on korteriga 2

ühendatud torustik võimeline tagama ka korteri 1 reovee äravoolu. Teine variant on

paralleelse kanalisatsioonitorustiku paigaldamine korteri 2 liitumispunktini KL-448. Kolmas

variant on uue liitumise rajamine, ühendades korteri 1 tänaval asuva reoveekaevuga K-212.

Arvestades, et puudutatud isikul oli probleem üksnes kogumismahutiga ning alates 2004. a-st

ei ole olnud probleeme tema keldrit läbiva kanalisatsioonitorustikuga, ei ole põhjendatud, et

avaldaja peab oma kulul ümber ehitama kogu kanalisatsioonitorustiku selliselt, et see ei läbiks

korteri 2 keldrit, ning tasuma ka uue liitumise kulud.

1.3. Avaldaja tellis menetluse ajal projekti, mille järgi lahendatakse korteri 1 liitumine

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga selliselt, et korteri 1 tarbeks rajatakse eraldi

kanalisatsioonitoru. Avaldaja kooskõlastas projekti AS-iga Saku Maja ja esitas ehitusteatise,

mille peale Saku Vallavalitsus väljastas 27.08.2020 haldusakti, millega on ette nähtud

kanalisatsioonitorustiku rajamine täiendava nõudega, et ehitustööd ei ole lubatud, kui kinnistu

kaasomanikud ei jõua kokkuleppele või kokkulepet asendava kohtulahendini. Avaldaja on

seega teinud toimingud, mille tegemata jätmist puudutatud isik avaldajale ette heidab, kuid

puudutatud isik ei anna siiski ehitustöödeks nõusolekut.

2-18-15474

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

2.1. Kinnistul olev elamu oli algselt ühepereelamu ning korterist 1 reovee ärajuhtimist ei

toimunud, sest seal ei olnud reovee ärajuhtimist vajavaid ruume. Korteri 1 reovee

ärajuhtimiseks rajati kanalisatsioonitorustik lokaalse kogumismahutiga pärast seda, kui

kinnistu müüdi kahele kaasomanikule. Avaldaja on jätnud mainimata, et kaasomanikud

muutsid 16.07.2003 kasutuskorda 10.09.2004 kasutuskorra muutmise lepinguga. Eraldi

kanalisatsioonisüsteemi rajamine korteri 1 reovee ärajuhtimiseks toimus vastuolus

kasutuskorraga. Puudutatud isik ei takista avaldajal kaasomandi kasutusõigust, hoopis

avaldaja takistab puudutatud isikul tema ainukasutuses oleva keldriruumi takistamatut

kasutamist, sest korteri 1 reovee ärajuhtimise kanalisatsioonitorustik on rajatud läbi korteri 2

keldri. Puudutatud isik ei pea takistust taluma. Avaldaja ei ole välja toonud, mis alusel ja

põhjusel võiks kasutuskorrast kõrvale kalduda.

2.2. Avaldaja kasutatav kanalisatsioonisüsteem ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Korterist 1 keldri vahelae kaudu puudutatud isiku keldrisse kulgevate torude läbiviigud ei

vasta tuleohutuse nõuetele. Kaasomanike ühiskasutuses oleval õuealal on

kanalisatsioonitorustik 1,1 m asemel ligi 40 cm sügavusel ning ei ole selliselt

külmumiskindel. Kogumismahuti ei ole lekkekindel. Kogumismahuti luuk ei sulgu tihedalt ja

selle maapealne luuk on plastikust, mis võib peale astumise korral puruneda ning seada ohtu

inimeste elu ja tervise. Avaldaja ei tohi kasutada nõuetele mittevastavat

kanalisatsioonisüsteemi ega saa puudutatud isikult nõuda selle kasutamise võimaldamist.

Avaldaja on aastaid reostanud kinnistut ja seda ümbritsevat maa-ala korterist 1 lähtuva

kogumismahutist väljunud reoveega ning seda palju kordi ka siinse menetluse ajal. Selle

tulemusel on kinnistul ja korteris 2 levinud ka fekaalihais. Pinnasesse valgunud reovesi

valgub põhjavette ja kinnistust ligi 200 m kaugusel asuvasse Vääna jõkke. Puudutatud isik on

pöördunud aastate jooksul korduvalt avaldaja poole palvega teha toiminguid reostamise

välistamiseks. Saku Vallavalitsus märkis 20.06.2018 kirjas avaldajale, et avaldaja ei või

kogumismahutit kasutada, ning esitas avaldajale nõude liituda Saku valla ühiskanalisat-

siooniga hiljemalt 28.02.2019. Avaldaja ei ole aga viinud kogumismahutit nõuetega kooskõlla

ega ole ühiskanalisatsiooniga liitunud. Sellises olukorras oli puudutatud isik sunnitud kinnistu

säilitamiseks kanalisatsioonitorustiku läbivoolu sulgema.

2.3. Puudutatud isiku ainukasutuses olevas elamu osas ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-

torustikku, mistõttu on avaldaja nõusoleku saamise nõue ebaselge. Puudutatud isik lasi korteri

2 reovee ärajuhtimiseks omal kulul rajada Saku valla ühiskanalisatsiooniga ühendatud

kanalisatsioonitorustiku. Torustiku läbimõõt ja kalle ei ole sellised, et seda saaks kasutada

kahe pere reovee ärajuhtimiseks. Arvestades nii eelnevat kui ka seda, et korteri 1 reovee

ärajuhtimiseks hetkel kasutatav kanalisatsioonitorustik ei vasta nõuetele, ei ole korteri 1

reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni läbi puudutatud isiku rajatud kanalisatsioonitorustiku

suurte ümberehitusteta ja puudutatud isiku kaasomandi ainukasutusõigust oluliselt riivamata

võimalik. Avaldajal ei ole kasutuskorra p-st 3.3 lähtuvalt ka õigust nõuda puudutatud isikult

nõusolekut kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks korterisse 2, et liituda ühiskanalisatsiooniga.

2.4. Puudutatud isik ei ole takistanud avaldajal Saku valla ühiskanalisatsiooniga liituda ning

on valmis andma liitumiseks nõusoleku, kui avaldaja rajab kanalisatsioonitorustiku omal kulul

selliselt, et see läbib üksnes avaldaja ainukasutuses olevat kinnistu ja elamu osa, ning tellib

ehitustööde tegemiseks omal kulul nõuetekohase ehitusprojekti ja taotleb ehitustöödeks

vajalikud kooskõlastused. Kõige mõistlikum ja õiglasem variant on rajada korteri 1 reovee

2-18-15474

ärajuhtimiseks kanalisatsioonitorustik läbi korteri 1 ning lahendada ühiskanalisatsiooniga

liitumine uue rajatava liitumispunkti (reoveekaevu K-212) kaudu. Samuti on avaldajal

võimalik viia kaasomanike ühiskasutuses oleva õueala alla jääv torustik kooskõlla

õigusaktidest tulenevate nõuetega. Eraldi kanalisatsioonisüsteemide olemasolu aitab vältida

olukorda, kus puudutatud isik peab ühise torustiku toimimise tagamise ja hooldamisega üksi

tegelema, mis on avaldaja senist passiivsust arvestades reaalne.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 09.10.2023 määrusega avalduse rahuldamata ning tühistas

16.10.2018 ja 26.11.2018 määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Maakohus

jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks

9574,14 eurot ja puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 18 975 eurot ning

kohustas avaldajat tasuma puudutatud isiku menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

lauses 2 sätestatud määras viivist.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

avaldaja ja puudutatud isik on kinnistu kaasomanikud;

-

avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid 16.07.2003 kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja

muutsid seda 10.09.2004 lepinguga, mille p 3.3 järgi peab kinnistu kaasomanike

ainukasutusse jäävate osade kasutamine toimuma selliselt, et kaasomanikul oleks

võimalik takistamatult kasutada tema ainukasutuses olevat osa ning kaasomaniku

poolt tema osa kasutamine ei tohi takistada teise osa kaasomaniku kasutamisõigust;

-

avaldaja ainukasutuses olevas korteris 1 tekkiv reovesi juhitakse läbi puudutatud isiku

ainukasutuses oleva korteri 2 keldriruumides asuvate plastikust kanalisatsioonitorude

kinnistul asuvasse lokaalsesse kogumismahutisse;

-

kogumismahuti ei ole lekkekindel ning mahuti liigsel täitumisel väljub reovesi mahuti

kaane vahelt hoone esisele muruplatsile;

-

kogumismahuti kasutamine ei ole lubatud;

-

korterist 1 lähtuv kanalisatsioonitorustik ei vasta sügavusnõudele ega hoonele

kehtestatud tuleohutusnõuetele;

-

korter 1 ei ole ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

3.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avalduse rahuldamiseks alust, sest

puudutatud isik ei pea taluma reoveest kinnistule tekkivat reostust ning parim lahendus on

avaldaja liitumine puudutatud isikust sõltumatu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Avaldaja on rikkunud AÕS § 72 lg-st 3 ning kasutuskorra kokkuleppe p-st 3.3 tulenevat

kohustust mitte kahjustada teise kaasomaniku õigusi. Asjas on tõendatud, et korterist 1

lähtuva reovee kogumismahuti ei ole lekkekindel ning mahuti liigsel täitumisel väljub reovesi

mahuti kaane vahelt hoone esisele muruplatsile. Mahuti lekkekindlaks muutmine või selle

õigeaegne tühjendamine on avaldaja ainukohustus, sest mahutit kasutab üksnes tema.

Puudutatud isik ei ole reoveest kinnistule tekkivat reostust kohustatud taluma.

Korterist 1 kogumismahutini kulgev kanalisatsioonitorustik ei vasta sügavusnõudele ega

hoonele kehtestatud tuleohutusnõuetele. Kuigi selle saaks tõenäoliselt tuleohutusnõuetega

kooskõlla viia, ei ole see mõistlik. Kanalisatsioonitorustik on 1,2 m sügavuse asemel 0,4 m

sügavusel ning seda ei saa sügavusnõudega kooskõlla viia. Selleks peaks torustikku elamu

sees langetama mitmekümne sentimeetri võrra, mille tulemusel oleks torustik keset korteri 2

2-18-15474

keldriruumi ja muudaks selle kasutamise võimatuks. Menetlusosaliste seniseid suhteid

arvestades on ka mõistlik vältida nende teineteisest sõltumist ja koostöövajadust. Tehniliselt

on võimalik ühendada korter 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga selliselt, et rajatakse korteri

2 ruumidest ja tehnosüsteemidest sõltumatu liitumine. Asjaolusid arvestades on see parim

lahendus tekkinud vaidlustele ja probleemidele. Puudutatud isik ei ole öelnud, et ta ei anna

avaldajale mingil juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks nõusolekut, vaid et ta ei

anna nõusolekut sellisele liitumisele, mis hõlmab korteri 2 osa või tehnosüsteeme. Samuti on

ta nõusoleku andmise sidunud nõuetekohase projekti esitamisega ning on keeldunud

nõusoleku andmisest üksnes poolikule projektile või esialgsele eskiisile.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega avaldus rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4.1. Määruskaebuse väidete kohaselt keskendus maakohus määruses suuresti kogumismahuti

leketele, mille toimumine ei ole avalduse lahendamise seisukohalt asjakohane. Isegi kui

avaldaja rikkus AÕS § 72 lg-st 3 tulenevaid kaasomaniku kohustusi, ei tähenda see seda, et

puudutatud isik ei peaks enda vastavaid kohustusi täitma ning et avaldaja ei saaks nõuda

puudutatud isikult ühiskanalisatsiooniga liitumise nõusolekut. Puudutatud isik rikkus korteri 1

reoveeühenduse katkestamisel selgelt kaasomaniku kohustusi ja kuna ta muutis korteri 1

elamiskõlbmatuks, on tema rikkumine raskem. Omavoli ei olnud sobiv viis leketest tingitud

olukorra lahendamiseks.

4.2. Puudutatud isiku ainukasutuses oleval kinnistu osal (elamus) paiknev

kanalisatsioonitorustik on samas seisukorras ja asukohas olnud viimased 20 aastat ning

tuleohutusega ei ole probleeme olnud. Seejuures kasutab ka puudutatud isik seda torustikku

reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kui torustik ei vasta tuleohutusnõuetele, on

puudutatud isikul kohustus viia see nõuetega kooskõlla. Ei ole õiglane, et puudutatud isik saab

tuleohutusnõuetele mittevastava torustiku kasutamist jätkata, kuid avaldaja ei saa.

4.3. Kummagi kaasomaniku ainukasutusõigus ei laiene korterites asuvale ja mõlema

kaasomaniku jaoks vajalikule torustikule, mis on kaasomandis. Avaldajal on puudutatud

isikuga võrdne õigus otsustada, milleks torustikku kasutatakse ning milliste süsteemidega

seda ühendatakse.

4.4. Maakohtu järeldus, et korteri 1 ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks on vaja korteri 2

keldris asuv torustik ümber ehitada ja see muudaks korteri 2 keldriruumi kasutuskõlbmatuks,

ei ole mõistetav ega tugine tõenditele. Kui puudutatud isik järgis ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga ühinemisel AS-i Saku Maja tehnilisi tingimusi, ei ole suuri ümberehitusi

vaja. Lisaks on Saku Vallavalitsus 27.08.2020 ehitusteatisega lubanud avaldajal rajada

esitatud projekti alusel kanalisatsioonitorustiku. Puudutatud isik ei esitanud selle peale vaiet,

mistõttu ei ole ehitusprojekti sobivus enam vaidluse all.

4.5. Äärmiselt ebaõiglane on maakohtu järeldus, et kaasomanike vaheliste konfliktsete suhete

tõttu on mõistlik ehitada teineteisest sõltumatu reoveesüsteem. See koormaks vaid avaldajat,

kuigi vaidluse põhjustajaks on puudutatud isik, kes ei anna avaldajale ühiskanalisatsiooniga

liitumise nõusolekut.

4.6. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu avaldaja väidetega puudutatud isiku

rikkumise kohta, ning määrusest ei nähtu, milliseid seadusi maakohus kohaldas. Puudutatud

2-18-15474

isik takistab avaldaja korteri ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks nõusoleku andmisest

keeldumisega otseselt avaldaja kaasomandi kasutamist, sest kanalisatsioonisüsteem on korteri

elamiskõlblikkuse eeldus. Isegi kui torustiku ümberehitus tekitab puudutatud isikule

ebamugavusi või takistab tal korteri kasutamist, ei anna ainuüksi see alust leida, et torustiku

kasutamine oleks puudutatud isiku suhtes ebaõiglane ja avaldajal ei ole õigust torustikku

kasutada. Kaasomanikel on torustikule võrdne õigus ning avaldaja sai eeldada ja puudutatud

isik pidi arvestama selle kasutamisega. Korraliku kanalisatsiooniga eluruumid on palju

suurema tähtsusega kui võimalikult mugav läbikäik keldriruumides. Korterist 2 eraldiseisva

kanalisatsioonisüsteemi rajamine tekitaks avaldajale suuri kulutusi ja ebamugavusi. Avaldaja

andis puudutatud isikule torustiku ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga nõusoleku

esimesel võimalusel, mistõttu on puudutatud isiku käitumine ka äärmiselt pahauskne.

4.7. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõiglane ja vastuolus seadusega. Avaldaja

on oma nõudeid põhjendanud ning ei ole esitanud põhjendamatuid taotluseid, väiteid või

tõendeid. Samas on puudutatud isik esitanud põhjendamatuid väiteid, mh kogumismahuti

lekete kohta, ning nende hindamise peale läks palju aega. Menetluskulud tuleb olenemata

menetluse tulemusest jätta puudutatud isiku kanda.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata või

rahuldamata, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega.

5.1. Avaldaja tugineb määruskaebuse esitamise alusena sellele, et maakohus kitsendas tema

õigusi, kui jättis avaldaja nõusoleku saamise nõude rahuldamata. Samas on avaldajal võimalik

kaasomandit kasutuskorra kokkuleppe järgses mahus kasutada ja maakohus ei ole avaldaja

õigusi kitsendanud, mistõttu esineb alus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

5.2. Maakohus on avalduse lahendamisel oma kaalutluse aluseid piisavalt ja selgelt

põhjendanud ning ei ole kaalutlusvigu teinud.

5.3. Puudutatud isikule ei kaasneks korteri 1 reovee juhtimisega läbi puudutatud isiku keldri

mitte üksnes ebamugavusi, vaid keldri kasutamine muutuks kanalisatsioonitoru keset keldrit

paiknemise tõttu võimatuks. Avaldajal ei ole alust nõuda puudutatud isikult sellise nõusoleku

andmist, mille tagajärjel oleks puudutatud isikul enda ainukasutuses oleva kinnistu osa

kasutamine takistatud.

5.4. Ebaõige on avaldaja väide, nagu oleks puudutatud isik kasutanud korteri 2 reovee

ärajuhtimiseks avaldajaga sama, tuleohutusnõuetele mittevastavat kanalisatsioonitoru.

Avaldaja väide, et tuleohutusega ei ole varem probleeme olnud, on asjakohatu, sest

kanalisatsioonitoru peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.

5.5. Avaldaja kasutatav kanalisatsioonitorustik on ehitatud nõuetekohase projekti ja

ehitusloata, mistõttu on asjakohatu avaldaja väide, et see on olnud kasutuses juba aastaid.

Puudutatud isikult ei saa sellise kanalisatsioonitorustiku kasutamise võimaldamist reovee

ühiskanalisatsiooni juhtimiseks nõuda.

5.6. Maakohus on õigesti ja määrust piisavalt põhjendades leidnud, et kaasomanike seniseid

suhteid arvestades peaks nende ainukasutuses olevatest elamu osadest lähtuv reovee

ärajuhtimise süsteem olema teineteisest sõltumatu, ning jätnud seega õigesti avaldaja

nõusoleku saamise nõude rahuldamata. See ei tee avaldajal tema ainukasutuses oleva kinnistu

osa kasutamist võimatuks. Avaldajal on igal ajal õigus lasta pädeval isikul koostada terviklik

2-18-15474

ja nõuetekohane projekt korteri 1 reovee ärajuhtimise kohta Saku valla poolt avaldaja jaoks

ettenähtud uude liitumispunkti.

5.7. Avaldajal oli juba 2014. a-l võimalus ja ka kohustus teha toimingud kogumismahuti

kasutamise lõpetamiseks, kuid avaldaja ei soovinud seda teha. Puudutatud isikul ei ole midagi

selle vastu, et avaldaja liidab korteri 1 kanalisatsioonitorustiku ühiskanalisatsiooniga, kuid

selle tagajärjeks ei saa olla puudutatud isiku kasutuskorra kokkuleppest ja seadusest

tulenevate õiguste rikkumine ning puudutatud isiku huvide ebaproportsionaalne riive.

5.8. Arusaamatu on avaldaja käsitlus, et puudutatud isikul on mingid AÕS § 72 lg-st 3

tulenevad kohustused, mida ta ei täida. Hoopis avaldaja ei ole täitnud enda kohustust mitte

takistada teise kaasomaniku kaaskasutust, reostades paljude aastate jooksul korduvalt

kinnistut reoveega. Puudutatud isik ei pidanud seda taluma. Avaldaja ei ela korteris 1 juba

aastaid ning ta ei ole avaldanud kaasomanikult mõistlikult eeldatavat huvi tema kasutuses

olevast kinnistu osast lähtuvate kahjulike mõjude suhtes ning ei ole nende ilmnemisel teinud

mõistlikult eeldatavaid toiminguid kahjulike mõjutuste kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks.

Seetõttu oli puudutatud isik sunnitud reoveeühenduse omaabi korras katkestama.

5.9. Avaldaja etteheited menetluskulude jaotusele on põhjendamatud.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus tegi 05.12.2024 menetlusosalistele kompromissiettepaneku,

arvestades asjas esitatud asjaolusid ning seda, et maakohus ei ole asjas nõutaval viisil

rakendanud uurimispõhimõtet ega selgitanud välja kaalumiseks vajalikke asjaolusid.

Menetlusosalised ei saavutanud kokkulepet.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada

ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust

lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised

asjaolud olulises osas välja selgitamata ning määruse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu

ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut määrust ning saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

9. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud välja selgitamata ja kvalifitseerimata avaldaja

taotlused, mille tulemusel on jäänud välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud

ja määrus olulises ulatuses põhjendamata.

Avaldaja on avalduses esitanud kaks taotlust. Esiteks on ta palunud kohustada puudutatud

isikut kõrvaldama enda omandiõiguse rikkumise, võimaldades kinnistul asuvast avaldaja

ainukasutuses ja -valduses olevast elamu osast lähtuva reovee äravoolu kinnistul asuvasse

lokaalkanalisatsiooni mahutisse, ning kohustades puudutatud isikut hoiduma reovee äravoolu

takistamisest, kuni avaldaja liitub Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Teiseks on ta

palunud tuvastada puudutatud isiku kohustuse anda avaldajale nõusolek Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, kasutades selleks puudutatud isiku

2-18-15474

ainukasutuses ja -valduses olevale kinnistu ja elamu osale rajatud ühisveevärgi ja -kanalisat-

sioonivõrgustikku.

Kolleegiumile ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks menetlusosalistega arutanud

avaldaja taotluste võimalikku õiguslikku alust ega neile sellest lähtuvalt selgitanud, millised

asjaolud on taotluste lahendamise seisukohalt olulised ja kes peab tõendama üht või teist

asjaolu. Maakohtu määrusest ei ole samuti võimalik aru saada, millist avaldaja taotlust ja

millisel õiguslikul alusel on maakohus parasjagu hinnanud. Seejuures ei ole maakohus võtnud

määruses seisukohta suure osa menetlusosaliste väidete ja vastuväidete ning tõendite kohta

ning on avalduse lahendamist puudutavas osas viidanud vaid ühele õigusnormile, jättes selle

seose avaldaja taotlustega põhjendamata. Seega ei ole selge, milliseid taotlusi ja millisel

õiguslikul alusel maakohus lahendas. Sellest tulenevalt on maakohus jätnud välja selgitamata

ja seisukoha võtmata asjas oluliste asjaolude kohta, mis on kokkuvõttes viinud selleni, et

maakohtu järeldused ei ole jälgitavad ning avaldaja kasutuses olevast elamu osast lähtuva

reovee ärajuhtimise küsimused, sh ühiskanalisatsiooniga liitumine, on jäänud sisuliselt

lahendamata.

Eelnevaga on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 5 lg-s 3 ja § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud

uurimispõhimõtet ning TsMS § 442 lg-st 8 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 tulenevat määruse

põhjendamise kohustust. Maakohtu rikkumiste ulatust arvestades ei saa ringkonnakohus

maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada, sest see eeldaks maakohtu asemel täies mahus

eelmenetluse uuesti läbi viimist. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei tuvasta ringkonnakohus TsMS § 658 lg 2 järgi

koostoimes TsMS §-ga 659 asjaolusid, kuid selgitab järgmist.

10. Avaldaja on esimese taotluse esitamisel tuginenud sellele, et puudutatud isik sulges

avaldaja korterist lähtuva reovee äravoolu lokaalkanalisatsiooni mahutisse, mille tulemusena

ei olnud avaldajal enam võimalik reovett kanaliseerida. Avaldaja on palunud kohustada

puudutatud isikut nii omandiõiguse rikkumise kõrvaldama kui ka edasisest omandiõiguse

rikkumisest hoiduma, kuni avaldaja liitub Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

10.1. Kolleegium märgib, et avaldaja vastav taotlus on käsitatav teise kaasomaniku huve

kahjustava omandiõiguse rikkumise ja sellest hoidumise taotlusena asjaõigusseaduse (AÕS) §

72 lg 5 ja § 89 mõttes (vt RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p-d 30, 31 ja 34; RKTKm

30.01.2019, 2-17-11887, p-d 12 ja 13). Avaldaja pidi sellise taotluse rahuldamiseks esile

tooma ja tõendama enda omandiõiguse rikkumise ja selle kordumise ohu ning puudutatud isik

selle rahuldamata jäämiseks tõendama rikkumist õigustava asjaolu esinemise. Omandiõiguse

rikkumine on seejuures mis tahes sekkumine omandiõiguse sisu (AÕS § 68) hulka kuuluvasse

omaniku õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda, st mis tahes tegu või tegevusetus, mille

mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires ning mis mõjuvad asjaoludele või seisundile,

mille õiguslik või faktiline mõjutamine kuulub omandiõiguse sisu arvestades omaniku õiguste

hulka. Omandiõiguse rikkumine eeldab õigusvastasust ning õigusvastane ei pea olema mitte

omandiõiguse rikkumise kaasa toonud tegu või tegevusetus, vaid teo või tegevusetuse

tulemusena tekkinud seisund. Reeglina osutab omandiõiguse rikkumine ka selle

õigusvastasusele, st omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane, välja

arvatud juhul, kui rikkujal õnnestub AÕS § 89 teise lause kohaselt tõendada rikkumist

õigustava asjaolu esinemine, mille tõttu peab omanik rikkumist taluma (AÕS I komm (2014),

§ 89, p-d 3.2.2.a ja 3.4.2; RKTKo 08.11.2023, 2-21-18920, p 11; RKTKo 17.10.2012, 3-2-1-

104-12, p 10).

2-18-15474

10.2. Siinsel juhul on puudutatud isik kinnitanud, et ta sulges avaldaja korterist lähtuva ja

puudutatud isiku keldrit läbiva kanalisatsioonitorustiku kaudu kogumismahutisse kulgeva

reovee äravoolu. Puudutatud isik on sulgemist põhjendanud sellega, et avaldaja kasutatav

kanalisatsioonisüsteem (sh kogumismahuti) ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja

seda ei ole lubatud kasutada, avaldaja on kanalisatsioonisüsteemi kasutamisel reostanud

kinnistut ja seda ümbritsevat maa-ala aastaid reoveega ning avaldajal on kohustus liituda

ühiskanalisatsiooniga. Maakohtul tuleb seega asja uuel lahendamisel hinnata, kas puudutatud

isik rikkus reovee äravoolu sulgemisega avaldaja omandiõigust ning kui jah, siis kas avaldaja

peab puudutatud isiku vastuväiteid arvestades rikkumist taluma, võimaldades avaldajal ja

puudutatud isikul esitada vajadusel eeltoodu kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid.

Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu ka sellele, et tsiviilühiskonnas realiseeritakse oma

varalisi nõudeid esmajoones kohtu vahendusel, mitte omaabi teel (RKTKo 24.10.2018, 2-17-

7999, p 29).

10.3. Kolleegium lisab veel, et puudutatud isik on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et

kaasomanike 16.07.2003 kasutuskorra kokkulepet, millele avaldaja taotluses viitab, on

muudetud kaasomanike 10.09.2004 kasutuskorra kokkuleppe muutmise lepinguga, mille

tulemusel on mõnevõrra muutunud kummagi kaasomaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääv

kinnistu ja elamu osa. Avaldajal on võimalik asja uuel läbivaatamisel taotlust vastavalt

täpsustada.

11. Avaldaja teise taotluse puhul on avaldaja eesmärgiks saavutada ühiskanalisatsiooniga

liitumine ja enda korterist lähtuva reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni, misjärel saab lõpetada

lokaalkanalisatsiooni kasutamise. Selle saavutamiseks on avaldaja välja pakkunud erinevaid

variante, kuid avalduse taotluses on ta palunud tuvastada puudutatud isiku kohustuse anda

avaldajale nõusoleku Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, kasutades

selleks puudutatud isiku ainukasutuses ja -valduses olevale kinnistu ja elamu osale rajatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgustikku.

11.1. Kolleegium selgitab, et kaasomandis oleva asja puhul eeldab seadus, et kaasomanikud

määravad ühiselt, kuidas nad kaasomandi esemeks olevat asja valdavad, kasutavad ja

valitsevad. Ühine otsustamine saab toimuda kas kokkuleppel või kaasomanike enamuse

otsusega (AÕS § 72 lg 1). Kui kaasomanikke on kaks, saavad nad asja valdamise, kasutamise

ja valitsemise üle otsustada üksnes kokkuleppel, ainsa erandina saab teise kaasomaniku

nõusolekuta teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid (vt ka RKTKo 10.12.2003, 3-2-1-

144-03, p 21). Seejuures tähendab asja valdamine faktilise võimu teostamist asja üle,

kasutamine asja kaudu teatud vajaduste rahuldamist ja asja tarbimist, valitsemine aga eelkõige

toiminguid asja säilitamiseks ja korrashoiuks ning valitsemise kaudu peab olema tagatud

võimalus asja otstarbekohaselt kasutada ja majandada (AÕS I komm (2014), § 72, 3.1.1).

Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 5 järgi õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis

olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise

suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest. See säte reguleerib kaasomanike asja valdamist ja kasutamist ning annab

kaasomanikule õiguse nõuda otseselt asja valdamise ja kasutamisega seotud nõusolekut, nt

kasutuskorra kokkuleppimiseks, asja muutmiseks või kaasomandi valitsemiseks vajalikeks

kokkulepeteks. Sellisel juhul saab kohus kohustada kaasomanike kokkuleppe sõlmimisest

alusetult keeldunud kaasomanikku andma kokkuleppe sõlmimise eelduseks oleva

tahteavalduse (RKTKo 02.11.2016, 3-2-1-105-16, p 15; RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391, p

11; RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 15; RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 23). Kohtul

on seejuures lai kaalutlusõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning

2-18-15474

arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise

kasutuskorra, kaasomanike vaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Tulenevalt TsMS § 477

lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKm

14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 14).

11.2. Kolleegiumi arvates on kaasomanike ühiseks huviks avaldaja kasutuses oleva elamuosa

kanalisatsioonivee ärajuhtimise küsimuse lahendamine, sh avaldaja liitumine ühis-

kanalisatsiooniga ja seeläbi lokaalkanalisatsiooni kasutamise lõpetamine. Maakohtul tulnuks

seega taotluse lahendamisel kaaluda kõiki mõistlikult võimalikke ühiskanalisatsiooniga

liitumise variante, mida kaasomanikud võimalikuks pidasid, arutada pooltega iga variandi

puhul poolt- ja vastuargumente ning hinnata kõiki esile toodud asjaolusid kaaludes, milline

variant vastab kõige paremini mõlema kaasomaniku huvidele, st tagab avaldajale ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumiseks parima võimaliku lahenduse, olles seejuures puudutatud

isikule võimalikult vähe koormav.

Asja materjalidest nähtuvalt on menetluse käigus välja pakutud kolm ühiskanalisatsiooniga

liitumise varianti: 1) ühendada avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatav

kanalisatsioonitorustik puudutatud isiku keldris viimase kasutatava kanalisatsioonitorustikuga,

mis kulgeb liitumispunktini KL-448; 2) ühendada avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatav

kanalisatsioonitorustik liitumispunktiga KL-448, rajades selleks väljaspool elamut uue,

puudutatud isiku kanalisatsioonitorustikuga paralleelselt kulgeva kanalisatsioonitorustiku; 3)

rajada uus, üksnes avaldaja ainukasutuses ja -valduses olevas elamu ja kinnistu osas kulgev

kanalisatsioonitorustik, ning ühendada see reoveekaevuga K-212, mis eeldab uue liitumise

rajamist (avaldaja 08.03.2019 seisukoht ja selle lisad; tl-d 109–119). Avaldaja on taotluses

lähtunud esimesest variandist, kuid on menetluse jooksul asunud eelistama teist varianti.

Puudutatud isik on läbivalt eelistanud kolmandat varianti, kuid on sellele nõusoleku andmise

sidunud avaldaja poolt nõuetekohase ehitusprojekti esitamise ja ehitustöödeks vajalike

kooskõlastuste saamisega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus välja selgitanud erinevate

ühiskanalisatsiooniga liitumise variantide kaalumiseks vajalikke asjaolusid, sh loodava

kanalisatsioonitorustiku vastavust ehitustehnilistele nõuetele ning selle rajamise või nõuetega

vastavusse viimise kulusid. Samuti ei ole maakohus võtnud seisukohta menetlusosaliste kõigi

esitatud väidete ja tõendite kohta ning on lähtunud ka ekslikest kaalutlustest.

Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks esimest varianti üldse kaalunud. Samas,

kuna asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kuidas kulgeb elamus puudutatud isiku

kasutatav kanalisatsioonitorustik, kas ja mil viisil saaks sellega puudutatud isiku keldris

teostada avaldaja kanalisatsioonitorustikuga ühendamise, kas see võimaldab kahe pere reovee

ärajuhtimist ning kui palju selle lahenduse teostamine maksma läheks, ei olnud maakohtul

võimalik selle variandi kohta ka sisulist seisukohta võtta. Küll aga tuli maakohtul

uurimispõhimõtet rakendades need asjaolud avaldaja nõude lahendamiseks välja selgitada.

Teise variandi puhul on jäänud välja selgitamata, kas ja milliseid töid tuleks selle variandi

puhul teha puudutatud isiku keldris, kas olemasoleva kanalisatsioonitorustiku väljaviigu

sügavust arvestades on võimalik tagada õuealale rajatava uue kanalisatsioonitorustiku

külmumiskindlus ning kui palju vajalikud tööd maksma läheksid. Maakohus on selle variandi

puhul pidanud õuealale rajatava kanalisatsioonitorustiku külmumiskindluse saavutamist

võimalikuks ainult torustiku sügavamale rajamisega, ning leidnud, et sügavusnõude

tagamiseks õuealal peaks olemasolevat kanalisatsioonitorustikku elamu sees langetama

mitmekümne sentimeetri võrra, mille tulemusel oleks torustik keset puudutatud isiku

keldriruumi ja muudaks selle kasutamise võimatuks. Kolleegiumile ei nähtu asja

2-18-15474

materjalidest, et kumbki menetlusosaline oleks sellele asjaolule maakohtu menetluses

tuginenud ning see ei haaku ka asjas esitatud tõenditega. Puudutatud isiku esitatud ja vaatluse

protokollis sisalduvatelt fotodelt nähtub, et puudutatud isiku keldrisse sisenedes jääb paremat

kätt vertikaalne kanalisatsioonitorustik, millel on keldri põranda ligidal väljaviik elamu

välisseinast elamu õuealale ning läbiviik vahelaest avaldaja kasutuses olevasse ruumi, ning

lisaks kulgeb vahelae all horisontaalne torustik, mis suundub avaldaja kasutuses olevasse

keldriruumi (fotod tl-d 54 pöördel, 55, 179 pöördel–181 pöördel; kaasomanike 16.07.2003

kasutuskorra kokkulepe ja selle 10.09.2004 muutmise leping ning nende lisaks olevad

plaanid, tl-d 6–13 ja 28–36). Torustiku külmumiskindluse tagamiseks õuealal võib küll

tekkida küsimus, et kas vertikaalse torustiku väljaviik välisseinast peaks olema praegusest

madalamal, kuid jääb arusaamatuks, miks peaks selleks langetama vertikaalsesse torustikku

suunduvat horisontaalset torustikku. Maakohtu määrusest ei nähtu ka see, et maakohus oleks

teise variandi kaalumisel arvestanud, et avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatav

kanalisatsioonitorustik on puudutatud isiku enda väidetel tema keldrisse rajatud 2003. ja 2004.

a-l pärast seda, kui puudutatud isik sai kinnistu kaasomanikuks (maakohtu 23.11.2018 istungi

protokoll; tl-d 74–76), ning menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et avaldaja on seda enda

reovee ärajuhtimiseks kasutanud alates 2004. a-st. Sisuliselt jätkuks seega teise variandi puhul

elamusiseselt avaldaja reovee ärajuhtimiseks juba 20 aastat kasutusel olnud kanalisatsiooni-

torustiku kasutamine. Maakohtul tuleb võtta mh seisukoht ka puudutatud isiku väite kohta, et

avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatava kanalisatsioonitorustiku kulgemine puudutatud

isiku keldris on vastuolus kaasomanike kasutuskorraga.

Kolmanda variandi kaalumiseks tulnuks välja selgitada, kas ja kuidas on (tehniliselt) võimalik

lahendada kanalisatsioonitorustiku kulgemine avaldaja kasutuses olevas elamu ja kinnistu

osas, sh kuidas kulgeks see õuealal, kust kulgeks see elamusse sisse ning kuidas kulgeks see

edasi elamus sees. Selle raames tulnuks ka välja selgitada, kuidas kulgeb avaldaja reovee

ärajuhtimiseks kasutatav kanalisatsioonitorustik avaldaja kasutuses olevas elamu osas praegu

ning kas seda on uue lahenduse puhul võimalik mingis osas ära kasutada või tingiks see

avaldaja kasutuses olevas elamu osas kogu olemasoleva kanalisatsioonitorustiku

ümberehitamise. Eelnevast sõltub ka see, kui palju võiks kolmanda variandi lahenduse

rajamine maksma minna. Lisaks, maakohus on taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud

sellega, et puudutatud isik ei ole keeldunud kolmandale variandile nõusoleku andmisest, vaid

on selle sidunud nõuetekohase projekti esitamisega. Samas ei ole maakohus põhjendanud,

kust üldse tuleb avaldajale kohustus esitada taotluse rahuldamise eeldusena nõuetekohane

projekt, ning maakohus ei ole avaldajale selle esitamise vajalikkust ka selgitanud.

Kolleegium märgib, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni

kogumises ja tõendite otsimises, kuid kohtu ülesanne on siiski tagada, et asja lahendamiseks

olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud

ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Kuivõrd maakohus ei ole menetlusosalistega asja

faktilisest ega õiguslikust küljest arutanud, on aga asja lahendamiseks olulised asjaolud just

sel põhjusel välja selgitamata jäänud. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul see viga

kõrvaldada ning anda menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid.

Kolleegium selgitab, et hagita menetluses saab oodata, et menetlusosaline teeb oma parima, et

esile tuua ja tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks

tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Nii avaldajalt kui ka puudutatud isikult saab

seega eelkõige oodata nende eelistatud variandi või variantide (tehnilise) võimalikkuse ära

näitamist ning seda toetavate asjaolude esile toomist ja tõendamist, kuid ka teistele

variantidele esitatud vastuväidete kohta tõendite esitamist.

2-18-15474

11.3. Kolleegium märgib viimaks, et avaldaja taotlus ei ole selge ja maakohus on jätnud

taotluse ebaselguse kõrvaldamata.

Avaldaja on palunud tuvastada puudutatud isiku kohustuse anda kindla sisuga tahteavaldus,

kuid kohus ei saa lahendi resolutsioonis tuvastada tahteavalduse andmise kohustust, vaid peab

kohustama isikut andma mingi kindla sisuga tahteavaldust, sest tahteavaldust andma

kohustamise puhul on tegemist sooritus-, mitte tuvastusnõudega (RKTKm 07.04.2021, 2-18-

15391, p 15). Veel jääb arusaamatuks, miks soovib avaldaja saada puudutatud isiku

nõusolekut ka ühisveevärgiga liitumiseks, mitte üksnes ühiskanalisatsiooniga liitumiseks,

kuigi menetlusosaliste vahel ei ole ühisveevärgiga liitumise küsimuses vaidlust ja avaldaja on

sellega enda väitel juba liitunud. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et puudutatud isiku

ainukasutuses ja -valduses olevas kinnistu ja elamu osas ei saa olla ühisveevärgi ja

-kanalisatsioonivõrgustikku, sest väljaspool kinnistu piire asuvast liitumispunktist

tarbimiskohani suunduv ja seal kulgev veevärk ja kanalisatsioon ehk tarbimiskoha veevärk ja

kanalisatsioon ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa (vt ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniseaduse § 5 lg 1 ja § 8 lg 1). Nagu juba märgitud, on kaasomanike 16.07.2003

kasutuskorra kokkulepet, millele avaldaja taotluses viitab, muudetud kaasomanike 10.09.2004

kasutuskorra kokkuleppe muutmise lepinguga, mille tulemusel on mõnevõrra muutunud

kummagi kaasomaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääv kinnistu ja elamu osa.

Kolleegium lisab, et kuivõrd taotluse lahendamisel tuleb menetlusosaliste huvide kaalumise

teel leida sobivaim variant ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, ei tule avaldajale seadusest

nõuet esitada kohtule tingimata niisuguse kokkuleppe tekst, mida sõlmima ta soovib

puudutatud isikut kohustada, kuid soovi korral võib ta seda siiski teha. Juhul kui avaldusest on

ebaselge, missugust kokkulepet avaldaja soovib, peab kohus selle välja selgitama, määrates

vajaduse korral avaldajale tähtaja avalduse täpsustamiseks. Samuti on Riigikohus selgitanud,

et kui kohtule esitatud avalduses on väljendatud selge tahe soovitava kokkuleppe sisu kohta,

saab kohus tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 vajaduse korral avaldaja soovitud kokkuleppe teksti

ümber sõnastada, muutmata sealjuures kokkuleppe sisu, küsides avaldajalt üle, kas kohtu

pakutu vastab avaldaja tahtele (vt analoogselt RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998, p 12).

Maakohtul tuleb seega asja uuel läbivaatamisel välja selgitada avaldaja soov ja anda talle

vajadusel võimalus taotlust vastavalt täpsustada.

12. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.

14. Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab hagita asja lahendava maakohtu määruse

ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust

esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3 2-1-46-14, p 11–12).

(allkirjastatud digitaalselt)