3-25-96/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-96

Haldusasi

L.T kaebus tühistada peretoetuste tagasinõudmise

ettekirjutus ning kohustada peretoetusi edasi maksma

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja L.T

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja J.J

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus menetlusse.

2. Jätta L.T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.01.2025

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada tähemärgiga isikute nimed, aadressid, veebilehed

ning elu- ja töökohad CCC XXX saarel.

Selgitus

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) tegi L.T-le 12.12.2024 ettekirjutuse nr P13-

V2024-343148 tagastada ajavahemikul 01.09.2023–30.09.2024 alusetult makstud peretoetus

(lapsetoetus, lasterikka pere toetus) 10 030 eurot 30 päeva jooksul ettekirjutuse kättesaamisest

arvates.

Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt makstakse perehüvitisi perehüvitiste seaduse (PHS) § 4 lg

1 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 1 kohaselt territoriaalsuse põhimõttel, s.t

selle eelduseks on nii vanema kui ka lapse Eestis alaline ja reaalne elamine. SKA ei ole

kohustatud alalise elukoha määratlemisel lähtuma üksnes rahvastikuregistri andmetest, vaid

võib PHS § 8 lg 3 järgi lähtuda ka teistest andmetest. Perehüvitistele ei anna õigust pelgalt

Eesti kodakondsus, rahvus või ka rahvastikuregistrijärgne Eesti elukoha aadress.

L.T ei olnud 01.09.2023–30.09.2024 alaline Eesti elanik, s.t ta ei elanud Eestis vähemalt 183

päeva aasta jooksul. Toetuse saaja väitis vastupidist, kuid ta ei tõendanud oma väiteid.

Kogutud tõendid (toetuse saaja väited, registrid, internet jms) kinnitavad, et toetuse saaja

3-25-96

alaliseks elukohaks on mitte Eesti, vaid CCC, kus ta on ka oma lapsi kasvatanud. Toetuse

saaja väidab, et tema pere tegeleb CCC XXX saarel majutusteenusega ning omab seal

kinnisvara. Kumbki vanem ei tööta Eestis. Töötamise registri andmetel lõpetas kaebaja Eestis

töötamise 15.08.2023. Kaebaja väiteid kinnitab veebist leitav teave: pere on korduvalt

kinnitanud, et elab juba aastaid XXXl ning on oma tuleviku sidunud selle saarega. See on

pere elu- ja töökoht (XXX) ning laste kasvatamise, hariduse saamise koht.

2. L.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA ettekirjutuse tühistamiseks ning SKA

kohustamiseks jätkata peretoetuste maksmist. Kaebuse kohaselt on ettekirjutus alusetu, sest

kaebaja ja tema pere elukoht on Eestis YYY. Kaebaja ja tema pere viibivad peamiselt Eestis,

mis tähendab, et nende alaline elukoht ja huvikese on Eestis. Kaebaja viibib Eestis vähemalt

183 päeva aastas. Kaebaja lapsed ei käi CCC koolis ega lasteaias ning kaebaja ei saa CCClt

peretoetusi.

3. L.T palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada SKA 12.12.2024 ettekirjutuse täitmine.

Taotluse kohaselt on 10 030 euro nõue kaebaja jaoks ebamõistlikult suur ja põhjustab talle

olulise majandusliku kahju. Alusetu tagasinõue võib seada ohtu suurpere liikmete heaolu ja

tervise. Arvestada tuleb lapse parimate huvidega.

4. Tallinna Halduskohus jättis 23.01.2025 määrusega (resolutsiooni p 2) kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajal on kolm alaealist last. Ehkki kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, milline on tema

majanduslik olukord, võib eeldada, et 10 030 euro tagasimakse tegemine on keeruline. Seega

on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on madalad.

Kohus leiab praeguse seisuga, et SKA on ettekirjutuse aluseks olevad tõendeid hinnates

põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja ja tema pereliikmete alaliseks elukohaks oli

ajavahemikul 01.09.2023 kuni 30.09.2024 XXX saar CCC. SKA tugines töötamise registri

andmetele koosmõjus avalikult kättesaadava teabega. Kohus võtab toimikusse väljavõtted

veebilehtedelt XXX, XXX ja kaebaja Facebooki postituse, millest nähtub, et kaebaja abikaasa

elab koos perega alaliselt XXXl.

Avalikuks huviks on, et perehüvitisi makstakse õiguspäraselt. Kaebuse madala perspektiivi ja

avaliku huvi tõttu ei ole põhjendatud peatada ettekirjutuse täitmist. Arvestades kohtu kogutud

tõendeid, teeb kohus kaebajale ettepaneku kaaluda kaebusest loobumist. Kaebajal on võimalik

teha avaldus SKA-le, et leppida kokku maksegraafikus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. L.T palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määrus ja teha

asjas uus määrus, millega peatada esialgse õiguskaitse korras SKA ettekirjutuse täitmine.

SKA ettekirjutuse täitmisele pööramine enne põhivaidluse lahendamist võib põhjustada

pöördumatut kahju kaebaja ning tema laste majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule, elule ja

tervisele. 10 030 euro sissenõudmine muudab kaebaja maksejõuetuks ja tal võib tekkida

raskusi igapäevase eluga toimetulemisel. Halduskohus on lähtunud vaid SKA esitatud

tõenditest ega ole kaalunud kaebaja esitatut, mis jätab mulje, et kohus on enne asjasse

süvenemist teinud juba sisulise otsuse ning hakanud kaebajat survestama, et ta loobuks oma

õiguste kaitsest. Asja sisuliselt menetlemata on meelevaldne järeldada, et kaebuse

eduväljavaated on madalad.

Kohtu viidatud tõendid ei kinnita, et kaebaja viibib alaliselt CCC. Paljudel inimestel on suvila

ja puhkusekoht eri paigus, mis ei tee aga neist selle koha alalisi elanikke. Kaebaja põhielukoht

2(4)

3-25-96

on Eestis, mida kinnitab rahvastikuregister ning kaebaja esitatud andmed ja tõendid. SKA

tugineb mitteametlikele ja ilukirjanduslikele allikatele, mis ei oma juriidilist kaalu ega

võimalda tõendada kaebaja alalist elukohta CCC. Kohus peab asjaolud kindlaks tegema

halduskohtumenetluse reegleid järgides. Kaebaja on vaidluses nõrgem osapool ning vajab

riigi õigusabi. Kohus on ebaõigesti tuvastanud avaliku huvi, tagasinõude täitmine on võimalik

ka hiljem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses

korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

7. HKMS § 249 lg 3 esimene lause kohustab kohut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

arvesse võtma kaebuse eduväljavaateid. Kaebuse ilmselge perspektiivitus on alus jätta

esialgne õiguskaitse kohaldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-54-06,

p 12).

8. Praeguses asjas on halduskohus õigesti tuvastanud, et määruse tegemise seisuga on

kaebuse eduväljavaated sedavõrd kasinad, et see toob kaasa esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise. SKA ettekirjutuse tingis asjaolu, et kaebaja väited tema Eestis elamise

kohta on seni paljasõnalised ja vastuolus kogutud tõenditega. Kaebaja ei ole esitanud Eestis

elamise aja kohta tõendeid ja tugineb sisuliselt üksnes rahvastikuregistri kandele. Samas on

SKA ettekirjutuses juba selgitanud, et PHS § 8 lg 3 järgi ei ole rahvastikuregistri andmed

SKA-le perehüvitistele määramisel siduvad ja SKA on õigustatud lähtuma ka teistest

andmetest. Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et tal tuleb oma Eestis üle 183 päeva

elamise väite kinnitamiseks esitada tõendeid. Selliste tõendite leidmine ei tohiks olla ülemäära

keeruline (kasvõi sõidupiletid). HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust

põhistada. Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid Eestis üle poole aja aastast elamise kohta ka määruskaebuses. Olukorras,

kus SKA ja halduskohus on asjakohaselt tuginenud avalikult kättesaadavatele andmetele, et

kaebaja perekond elab faktiliselt CCC, on tõendamiskoormus kaebajal. Üksnes asjaolu, et

kaebaja ja lapsed on pärit Eestist ning on Eesti kodanikud, kelle elukoht on rahvastikuregistri

järgi Eestis, ei tingi kaebajalt peretoetuse tagasi nõudmata jätmist, kui muud tõendid on

piisavad tuvastamaks, et pere huvide põhikese on CCC ja elatakse enamuse osa aastast Eestist

eemal.

9. Kaebajal on õigus esitada halduskohtule uus esialgse õiguskaitse taotlus koos tõenditega, et

ta elas perioodil 01.09.2023–30.09.2024 vähemalt poole ajast Eestis. Lisaks tuleb tal esitada

tõendid oma majandusliku olukorra kohta, kuna ka selles osas on väited tõenditega täiesti

katmata. Kaebaja ja tema leibkonna liikmete majandusliku seisundi kohta andmete ja tõendite

esitamine on vajalik ka selleks, et halduskohus saaks nõuetekohaselt lahendada riigi õigusabi

taotluse. Kui taotlus on halduskohtu hinnangul piisavalt põhistatud ja tõendatud, saab kohus

kohaldada esialgset õiguskaitset.

10. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on õigus juhtida menetluse käigus kaebaja tähelepanu

sellele, et tõendite esitamiseta on kaebus ilmselgelt alusetu ja kaebaja võiks kaaluda kohtuasja

perspektiivi. Kohus peab kaebaja huvide kaitseks selgitama talle tõendamiskoormust.

Kohustus hinnata kaebuse eduväljavaateid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleneb

seadusest, nagu eespool on selgitatud.

11. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

3(4)

3-25-96

12. Määrus sisaldab eraelulisi andmeid, mille avaldamiseks ei ole ülekaalukat avalikku huvi.

Samas on kohtupraktika tutvustamise huvides vajalik avaldada kohtute põhjendused. Seetõttu

tuleb määruse avaldamisel asendada tähemärgiga isikute nimed, aadressid, veebilehed ning

elu- ja töökohad CCC XXX saarel (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)