4-24-3312/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-3312

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-3312 (kohtueelses menetluses 2315,24,006223)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Riina Ratassepp

Kohtuasi

Andrei Võssoveni (isikukood: 38501170257), elukoht

xxxx, väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna 25.09.2024.a otsus väärteoasjas nr

2315,24,006223.

Asja läbivaatamise kuupäev

17.12.2024

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja Andrei Võssoven

kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna esindaja Kristel Proos

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Võssoveni kaebus väärteoasja lõpetamiseks menetlusnormide olulise rikkumise,

väärteokoosseisu puudumise ja otstarbekuse kaalutlusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 25.09.2024.a otsusele väärteoasjas nr 2315,24,006223

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus kättesaadav, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

25.09.2024.a otsuses väärteoasjas nr 2315,24,006223 märgitud makserekvisiitide järgi.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast, mil

kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, tasunud

rahatrahvi täies ulatuses, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline

menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise

kohta.

4. VTMS § 111 p 11 kohaselt kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune

isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik

või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.

5. Menetlusaluse isiku valitud kaitsja kulud jäävad isiku enda kanda.

1

4-24-3312

6. Otsuse koopia edastada kaebajale, tema kaitsjale ja kohtuvälise menetleja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja 30 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 12.03.2025 (k.a).

MENETLUSE KÄIK

1. 26.08.2024 koostati väärteoprotokoll (väärteotoimik, edaspidi V lk 1) ja 25.09.2024 karistati

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt Andrei Võssoveni

relvaseaduse (RelvS) § 891 lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot selle eest,

et tema 2.08.2024 Xxxx, ei hoidnud relva hoiukohas tingimustes, kus oleks välistatud kõrvalise

isiku juurdepääs. Hoidis relvi relvakapis, kuhu oli ligipääs isiku xxxx.

2. Andrei Võssovenilt võeti ära püstol APS ümberehitatud (nr. xxxx), püstol Sig Sauer-1911-GSR

(nr. xxxx), püstol TT-33 (nr. xxxx), püstol Glock-19-PRO (nr. xxxx), püstol Ruger-LCP (nr. xxxx),

püstol CZ-92 (nr. xxxx), püstol Astra-Constable- II (nr. xxxx), revolver Ruger-GP-100 (nr. xxxx)

ja kaks salve. Need on antud hoiule PPA korrakaitsebüroo lubadegruppi ja nende tagastamine

otsustatakse vastavalt relvaseaduse sätetele peale käesolevas menetluses tehtava otsuse jõustumist

(V lk 5-6).

3. 10.10.2024 saabus Harju Maakohtusse Andrei Võssoveni kaitsja Gregori Palmi kaebus (K lk 3-4),

milles palutakse tühistada väärteootsus. Alternatiivselt palutakse väärteomenetluse lõpetamist

otstarbekuse kaalutlusel.

4. 17.12.2024 toimus asjas kohtulik uurimine ja kohtuvaidlused.

5. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus

tühistada täies ulatuses. Alternatiivselt palutakse väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse

kaalutlusel. Samuti taotletakse menetluskulude väljamõistmist (K lk 30-31, 23pö).

6. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus

rahuldamata (K lk 22pö-23pö).

7. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 10.02.2025 kell 10.15.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Esmalt käsitleb kohus kaitsja etteheiteid väärteoprotokollile.

9. Andrei Võssoveni kaitsja leiab, et väärteoprotokoll ei ole piisavalt konkreetselt sõnastatud ja

olemasolevatest andmetest ei ole võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud, nimelt sisaldab

väärteoprotokoll kirjet:“ relvakontrolli teostades avastatud rikkumine“.

10. Samas möönab kaitsja ka ise, et väärteoprotokollist ja- otsusest nähtuvalt seisnes rikkumine selles,

et relvi hoitakse relvakapis, kuhu oli ligipääs isiku xxxx. Kaitsja arvates on see kaitseõiguse

teostamiseks ebapiisav. Samuti on väärteoprotokollis vajalik relvade hulga märkimine ning kahe

või enama relva puhul tuleb lähtuda RelvS § 45 lõikest 2 (K lk 16, 32, 32pö).

11. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteoprotokoll vastab nõuetele ja relvade loetelu ei pea

protokollis välja kirjutama.

12. Kohus tuvastas järgmist.

13. 26.08.2024 väärteoprotokollist nr AB1612725 nähtub teokirjeldus:“ ei hoidnud relva hoiukohas

tingimustes, kus oleks välistatud neile kõrvalise isiku juurdepääs. Hoidis relvi relvakapis, kuhu oli

ligipääs isiku xxxx.“ , millega on rikutud RelvS § 45 lõiget 2 (V lk 1). Täpselt sama on teokirjeldus

ja viide 25.09.2024 otsuses (V lk 5).

14. Seega nii väärteoprotokolli kui -otsuse sõnastuses on kasutatud mitte ainsuses sõna relv, vaid

mitmuses- relvi. Leitud relvade loetelu on kajastatud protokollis märgitud relva ja laskemoona

2

4-24-3312

üleandmise-vastuvõtmise aktis. Väärteoprotokollist on üheselt arusaadav rikkumise sisu- Andrei

Võssoven hoidis relvi relvakapis, millele oli juurdepääs tema xxxx. Sellest on aru saanud ka

kaebaja ja kaitsja, mida kinnitab nende esitatud kaebus ja selles esitatud sisulised vastuväited.

Kõrvalisel isikul relvakapile juurdepääsu asjaolud on tõendamiseseme asjaolud, neid ei ole vajalik

teokirjelduses kirjeldada.

15. Arvestades, et etteheidetud koosseis on seotud relva hoiutingimustega, siis relvade loetelu

teokirjelduses ei ole kohtu arvates vajalik. Sõna relvad on nii protokollis kui otsuses nimetatud

mitmuses ja relvakapis olnud relvad on loetletud eraldi aktis, mis on märgitud väärteoprotokollis.

Taoliselt on arusaadav, millistele relvadele oli juurdepääs. Samuti on kohane viide RelvS § 45

lõikele 2. Seega on kohtu hinnangul teokirjeldus selgelt arusaadav ja küllaldane.

16. Kohus ei ole tuvastanud teokirjelduse osas väärteoprotokollis ega otsuses kaitsja viidatud

“relvakontrolli teostades avastatud rikkumine“ lauset, mistõttu ei ole võimalik teokirjeldusega seda

siduda ega hinnangut anda.

17. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteoprotokollis (ja otsuses) kajastatud teokirjeldus vastab VTMS

§ 69 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja kohtupraktikale ning väärteoprotokollis oleva teokirjelduse

alusel on võimalik kohtuasja arutada.

18. Edasiselt analüüsib kohus, kas Andrei Võssoven on toime pannud talle etteheidetud teo.

19. RelvS § 891 lg 1 sätestab vastutuse mh relva hoidmise rikkumise eest. RelvS § 45 lg 2 kohaselt

tuleb mh relva hoida hoiukohas tingimustes, mis välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.

20. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et 2.08.2024 kell 17.40 Xxxx korteris oli Andrei Võssoveni

relvakapile ja seal olevatele relvadele juurdepääs tema xxxx R. V.l. Märgitud asjaolu kinnitavad

järgmised tõendid.

21. Tunnistajate T. R., T. T, M. R. ja R. V. ütlustest nähtub üheselt, et R. V. vastas politseinike

küsimise peale, kas Andrei Võssovenil on relvi jaatavalt ning kui politseinikud selgitasid, et nad

peavad relvi kontrollima, läks ja võttis R. V. koheselt talle teadaolevast kohast relvakapi võtme,

milles asusid relvad (K lk 16pö, 17, 18pö, 19, 19pö). Sama on nähtav ka vormikaamerasalvestistelt

(CD plaat, kellaajad algus kuni 2.52; 4.01- 4.12; 11.34; 13.18-13.31; 14.08-14.12; 14.41-14.50;

15.00; 15.16- 15.30; 21.56-22.00).

22. Relva ja laskemoona üleandmise- vastuvõtmise aktis nr 455-24, 2.08.2024 on loetletud leitud ja

äravõetud relvad (V lk 4).

23. Seega oli R. V.l, kes on RelvS mõistes kõrvaline isik (relvaluba antud relvade osas ei olnud

väljastatud temale), juurdepääs relvakapile ja selles olevatele relvadele.

24. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on rikutud RelvS § 45 lg 2 ja täidetud RelvS § 891 lg 1 objektiivne

koosseis. Nimelt ei hoidnud Andrei Võssoven relva hoiukohas tingimustes, kus oleks välistatud

kõrvalise isiku juurdepääs, vaid hoidis relvi relvakapis, kuhu oli ligipääs tema xxxx, rikkudes

taoliselt relva hoidmise tingimusi.

25. Kaitsja leiab, et Andrei Võssoveni käitumises puudub subjektiivne koosseis, kuivõrd temal puudus

teadmine, et xxxx teab relvakapi võtme asukohta.

26. Andrei Võssoveni ütluste kohaselt pani tema relvakapi (seifi) võtme, milles asusid relvad, elutoa

puhvetkapis asuva kruusi sisse, võtme asukohta ta ei ole xxxx avaldanud ega teadnud, et xxxx seda

teab. Peale relvade äravõtmist selgus omavahelisest vestlusest, et xxxx avastas võtme koristamise

käigus (K lk 20pö-22pö).

27. R. V. kinnitas, et tema leidis koristamise käigus võtme ja sai aru, mille võti see on. Ta ei teavitanud

poega enda leiust. Võti oli kapi nurgas kruusi sees (K lk 19-20pö).

28. Andrei ja R. V. ütlused on ümber lükatud tunnistajate T. R., T. T ja M. R. ütluste ja

vormikaamerasalvestiselt nähtuvaga.

29. Kohapeal viibinud politseiametnike ütlustest ei tulene, et xxxx oleks viidanud kordagi sellele, et ta

ise leidis relvakapivõtme või Andrei Võssoven ei tea, et tema võtmete asukohta teab (K 16-19).

30. R. V. teadmine relvakapi võtme asukohast ja tema teadmise teadmine Andrei Võssoveni poolt

nähtub otseselt vormikaamerasalvestiselt (CD plaat).

31. Kogu vestluse ajal politseiga väljendab R. V. enda teadmist relvakapi võtme asukohast. Korduvalt

on politseinikud selgitanud ka seda, et tema ei ole midagi rikkunud, rikkus Andrei Võssoven, kes ei

3

4-24-3312

oleks tohtinud talle relvakapi võtme asukohta avaldada. Sellele vaatamata ei ole xxxx kohapeal

politseile kordagi öelnud, et Andrei Võssoven ei teadnud, et tema võtme asukoha ise teada sai. R.

V. on selgitanud, et ta teab relvakapi asukohta ning ta teab, et ainult Andrei Võssoven võis

relvakappi avada. Samuti kasutab ta „meie“ kõneviisi- „võti on ju meil kodus“. R. V. jutust tuleb

välja ka see, et ta oli relvakapi võtme asukohast teadlik ka siis, kui konstaabel käis etteteatatult

hoiutingimusi kontrollimas, kuid tema ei öelnud konstaablile, et tema ise ka võtme asukohta teab,

kuna konstaabel ei küsinud (CD plaat, kellaajad algus kuni 2.52; 4.01- 4.12; 11.34; 13.18-13.31;

14.08-14.12; 14.41-14.50; 15.00; 15.16- 15.30; 21.56-22.00). Videosalvestiselt nähtav annab edasi

ka xxxx emotsioonid. Esialgu on ta koostöövalmis ja rahulik, kuid hetkel, kui saab aru, et pojal

võivad pahandused tekkida (peale võtme toomist ja relvakapi juures olemist), muutub

muretsevaks, õigustavaks.

32. Kohtu taolist järeldust kinnitab ka see, et salvestiselt on kuulda R. ja Andrei Võssoveni

omavahelist vestlust, mille käigus Andrei Võssoven ei avalda kordagi imestust selle üle, kuidas

xxxx oskas ja sai politseile anda relvakapi võtme. Vestlusest selgub, et tehti viga, leiti rikkumine

(viitega politseile), tuleb trahv ja ongi kõik. Etteruttavalt märgib kohus, et sel hetkel ilmselgelt ei

teadnud Andrei Võssoven ka seda, et rikkumise võimalikuks tagajärjeks on relvaloa kehtetuks

tunnistamine. Märgitu vältimine on ilmselge motiiv ka valeütluste andmiseks ja kaebuse

esitamiseks.

33. Samamoodi vestluses politseinikuga ei imesta ega küsi Andrei Võssoven kordagi, kuidas politsei

teadis, kus relvakapp ja võti asusid. Märgitu tähendab vaid seda, et Andrei Võssoven teadis, et

tema xxxx teab relvakapi võtme ja relvakapi asukohta. Märgitu viib kohtu järelduseni, et Andrei

Võssoven ise avaldas relvakapi võtme asukoha xxxx, mistõttu on ta teo toime pannud kavatsetult

KarS § 16 lg 2 mõistes. Olles relvaloa omanik peab Andrei Võssoven olema kursis RelvS nõuetega

ehk ka sellega, et tal puudub õigus relvakapi võtme asukoha avaldamiseks kõrvalistele isikutele

ehk xxxx, kuivõrd võtme asukoha teadmine võimaldab juurdepääsu relvakapile ning seal olevatele

relvadele. Seega avaldades relvakapi võtme asukoha xxxx seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub ehk xxxx on tänu võtme ja relvakapi asukoha

teadmisele juurdepääs tema relvadele. Siinkohal ei oma peres kehtivad usaldussuhted

mingisugustki tähtsust, kuivõrd erandeid seadus ei tee.

34. Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et Andrei Võssoven on teo toime pannud kaudse

tahtlusega KarS § 16 lg 2 mõistes. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja märkinud küll õige

koosseisu, kuid sõnaliselt viidanud § 16 lõikele 4. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses kaebaja

olukorda raskendada leiab kohus seega, et Andrei Võssoven on antud teo toime pannud vähemalt

kaudse tahtlusega ehk pidi vähemalt möönma, et xxxx relvakapi võtme ja relvakapi asukohta

avaldades võib xxxx olla juurdepääs kapis olevatele relvadele.

35. Eeltoodu alusel leiab kohus, et subjektiivne koosseis on täidetud ning Andrei ja R. V. ütlused selles

osas, et Andrei Võssoven ei teadnud, et R. V. teab relvakapi võtme asukohta, on

ebausalduväärsed, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist välja. Sealjuures menetlusaluse

isikuna, rikkudes küll tõerääkimise kohustust, ei vastuta Andrei Võssoven kriminaalkorras

valeütluste andmise eest.

36. R. V.le selgitas kohus kohtuistungil ütluste andmisest keeldumise õigust enda xxxx vastu ja seda,

et kui ta ütlusi annab tuleb tal rääkida tõtt ning hoiatas teda teadvalt valeütluste andmise eest

(K19). R. V. vastas, et õigused on talle arusaadavad, ta soovis ütlusi anda. Kohus tuvastas, et R. V.

on andnud valeütlusi. Sellest tulenevalt tuleb peale kohtuotsuse jõustumist materjalid

(väärteotoimik koos CD-plaadiga, kohtuistunungi protokoll, allkirjaleht ja kohtuotsus)

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks R. V. suhtes KarS § 320 lg 1 tunnustel edastada

Põhja Ringkonnaprokuratuuri.

37. Ülaltooduga on kohus tuvastanud, et Andrei Võssoven on toime pannud RelvS § 45 lg 2 rikkumise

ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud RelvS § 891 lg 1 järgi.

38. Kaitsja leiab, et PPA-l puudus õiguslik alus kaasata R. V. relvahoiutingimuste kontrolli. Politseil

puudus alus anda R. V.le korraldusi korrakaitseseaduse (KorS) alusel (§-d 15, 16). Samuti ei

4

4-24-3312

selgitatud R. V.le enese ja enda lähedaste mittesüüstamise privileegi. R. V. tegevusel olid olulised

õiguslikud tagajärjed- väärteomenetluse alustamine.

39. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga ei nõustu. Tegemist oli haldusmenetlusega ehk

relvareidiga. Relvakontrollist isikute mitteteavitamise eesmärk on kontrollida relvaomanikku ja

tema käitumist etteteatamata, et näha kuidas reaalselt tingimused täidetud on.

40. Kohus ei ole tuvastanud politsei poolt ühtegi korraldust või käsku R. V.le ning kaitsja poolt

viidatud KorS sätted ei ole asjakohased.

41. Politsei õigus relvareidi teostada tuleneb RelvS § 881 lõikest 2, milline omakorda viitab KorS §-

dele 30, 31, 32, 37, 38, 39, 41, 45, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53. Kohus nõustub politsei esindajaga

selles, et relvareidi eesmärk saabki olla tegeliku olukorra kontrollimine, mistõttu ei ole ka

mingisugust põhjust või veel vähem kohustust sellest isikuid ette teatada. Ilmne näide, et

etteteatatud korras kontrolli teostades kõik asjaolud ei selgu tuleneb sellest, et konstaabli poolt

teostatud kontrollidel ei selgunud, et R. V. omab relvakapis asuvatele relvadele juurdepääsu.

42. RelvS § 89 p 1 kohaselt relvaseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle

haldusjärelevalvet teostama volitatud ametiisikul, st ka politseil on õigus mh teostada relvade ning

nende kohtade ülevaatust, kus neid hoitakse. Taoliselt olid kohale tulnud politseinikud pädevad

kontrollima, kuidas Andrei Võssoveni relvi hoitakse ning sinna alla kuulub ka kontroll selle üle,

kas kõrvalistel isikutel võib olla ligipääs relvadele. Sellise kontrolli käigus on politseil õigus

esitada eelnevalt märgitud KorS § 30 alusel küsimusi ja inimestel kohustus neile vastata. Küsides

teavet relvade olemasolu ja asukoha kohta oli tegemist politseiametnike seadusliku tegevusega,

mistõttu oli kodus viibinud R. V. kohustatud ametnike küsimustele vastama.

43. Nii R. V. kui tunnistajate T. R., T. T ja M. R. ütlustest tuleneb üheselt, et R. V.le selgitati, et

tegemist on relvade kontrollimisega ning temalt küsiti sisuliselt seda, kas ta teab kus relvad on,

mille peale ta ise asus kohe võtit tooma ja relvakapi asukohta ettenäitama. Siinjuures ei olnud ka

ühtegi kõhklust, nt et proovime, kas see võti avab relvakapi ukse. Taoliselt abistas R. V. politseid

vabatahtlikud, tegutses ise proaktiivselt ja oli koostöövalmis. Politsei täpsustavale küsimusele juba

relvakapi juures, kas see on seifi võti, vastas ta jaatavalt. Märgitu nähtub ka

vormikaamerasalvestiselt.

44. Salvestiselt nähtub, et politsei küsib R. V.lt, kas tema teab relvadest midagi, millele R. V. vastab

jaatavalt. Edasi uurib politsei, kas ta teab kus relvad asuvad, millele R. V. vastab, et seifis.

Järgnevalt liigub ta ise kapi juurde, võtab võtmed, läheb tagasi koridori, misjärel laskub

madalamale ja on kuulda mingi ukse avamist. Eelduslikult avas R. V. kapi ukse, milles asus šeif

(relvakapp). Salvestise kell 2.44 on kuulda, kuidas politseinik küsib, kas need on seifivõtmed ja

naine vastab „jah“. Samuti küsib R. V., kas ta võib pojale helistada, sest ta ei tea, kas kõik xxxx

relvad on selles seifis. Sealt edasi, kui politseinik, nüüd aru saades, et tegemist on RelvS

rikkumisega, võtab ühendust staabiga, hakkab ka R. V. aru saama, et võis taolise käitumisega

pojale pahandused tuua, mille kohta ta ka küsima hakkab (salvestise kell 1.22- 2.44, CD plaat).

45. R. V.ga suheldes, esitasid politseinikud küsimused, nende käitumine oli uuriv, viisakas ja pigem

sõbralik, mitte käskiv ega nõudev. Küsitluse tulemusel selgus, et kõrvaline isik teab relvakapi

võtme ja kapi enda asukohta, mida isiku ehk R. V. tegevus ka kinnitas- võttis võtme ja läks sellega

relvakapi juurde. Võti avas relvakapi, milles olid relvad. Sel hetkel alles sai politseinikele

teatavaks, et esinevad väärteo tunnused. R. V. tegevus oli selleks hetkeks lõppenud, relvad

äravõetud ning tunnistajana R. V. üle ei kuulatud. Seega puudus ka vajadus talle selgitada tema

õigusi või kohustusi väärteomenetluse raames. Kohus ei ole seega tuvastanud rikkumisi 2.08.2024

politseiametnike tegevuses antud juhtumiga seoses. Politsei tegevus oli õiguspärane ja seaduslik.

46. Lisaks sellele, et R. V. oli relvakapi ja võtme asukohast teadlik, ei pea kohus peitmiseks ega RelvS

mõistes relvakapile juurdepääsu välistamiseks relvakapi võtme hoidmist elutoa kapis kruusi sees.

Vaidlust ei ole selles, et võti ise ei olnud varjatud (omakorda peidetud ümbriku, paberi, riide vms

sisse), ei asunud lukustatud kapis või muus raskelt leitavas peidukohas. Elutoa sektsioonkappi ei

saa pidada adekvaatseks peidukohaks, kuivõrd elutuba kasutas ka Andrei Võssoveni xxxx. Samuti

on elutoakapp koht, kus ilmselgelt ja üldteadaolevalt võib eeldada ka nt varaste poolt väärtesemete

otsimist.

5

4-24-3312

47. Tõepoolest võib teoreetiliselt kõnelda, et kuidas üldse on võimalik lõpuni välistada juurdepääs

relvakapile, kuid antud juhul taolised teoreetilised vaidlused ei ole asjakohased.

48. Võimalikud peidukohad peaksid olema tõepoolest vähekasutatavad kohad ja lähtuma konkreetsest

juhtumist. Antud juhul elas Andrei Võssoven korteris koos emaga. Seega saab peidukoht olla

taoline turvaline koht, mida R. V. teab, et seal on Andrei Võssoveni isiklikud asjad, mida ta ilma

xxxx loata ei puutu/vaata. Elutuba kasutasid mõlemad, korterit koristas xxxx. Selliselt pidanuks

Andrei Võssoven, soovides relvakapi võtit hoida xxxx korteris, enda toas looma taolise võimalikult

turvalise peidukoha. Vajadusel sellel eesmärgil ka sinna mööblit vm (seif) tooma. Praegusel juhul

ei ole lisaks sellele, et Andrei Võssoven xxxx relvakapi võtme asukoha avaldas, teinud ta ka

mõistlikke pingutusi relvakapi võtme peitmiseks. Juurdepääsu välistamise mõistlikuks pingutuseks

saab pidada ka nt relvakapi avamist üksnes koodiga (mitte võtmega), mis on teada vaid

relvaomanikule, eraldi lukustatavas seifis, mille võti asub tema käes, mõnes spetsiaalselt loodud

peidikus või siis relvakapi võtme enda juures hoidmist. Kaitsja väited seaduse sõnastusest-

välistama- tulenevast võimatusest seaduses sätestatud täita, ei ole seega kohtu poolt tuvastamist

leidnud.

49. Edasi peatub kohus karistuse teemal ja lahendab taotluse menetluse lõpetamiseks otstarbekuse

kaalutlusel.

50. Kaitsja leiab, et Andrei Võssoven on seadusekuulekas, pole rikkumisi, hoiab relvi hoolsalt, on

juhtunust õppinud. Plaanib seifi lukukoodiga panna, siis saab ainult tema avada. Andrei Võssoveni

süü vähesus tuleneb tahtliku süüteo eest tugevalt alla sanktsiooni keskmäära karistuse mõistmist

politsei poolt. Mingeid raskeid tagajärgi rikkumisega kaasnenud ei ole. Relvad olid hoitud

korrektselt. RelvS eesmärk on vältida olukordi, kus tulirelvi käitlevad või saavad käidelda isikud,

kes võivad sellega ohustada ennast või teisi. Süü seisneb üksnes selles, et võti ei olnud piisavalt

hoolsalt peidetud. Samuti on oluline vaagida, kas Andrei Võssoveni rikkumine peaks tooma kaasa

tema relvaloast ilmajätmise, mis on süüdimõistmise vältimatu tagajärg. Avalikku menetlushuvi

kaitsja ei näe.

51. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et relvadega seotud asjades on avalik menetlushuvi, meedia

samuti tunneb nende juhtumite vastu huvi. Süüd ei saa samuti väikeseks pidada, kuna on

juhtumeid, kus kõrvaline isik on relva leidnud ja sellega raske teo toime pannud. Mõistetud

karistus on seaduslik ja põhjendatud, kohtuvälise menetleja esindaja palub see muutmata jätta.

52. Kohtu seisukoht on järgnev.

53. RelvS § 891 lg 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

54. Kohus tuvastas, et Andrei Võssoven avaldas ise enda xxxx või oli vähemalt teadlik, et xxxx teadis,

relvakapi ja relvakapi võtme asukoha. Tegemist on tahtlikult toime pandud rikkumisega.

Sealjuures oli relvakapis 8 relva. Antud asjaolu suurendab Andrei Võssoveni teosüüüd, sest mida

suuremale hulgale relvadele on juurdepääs, seda suurem on ka taolise juurdepääsu võimaldamisega

toimepandav rikkumine. See, et samas kapis ei olnud padruneid, ei vähenda seni tuvastatud süü

suurust. Nende leidumine samas kapis suurendanuks süü suurust. Seega leiab kohus, et Andrei

Võssoveni teosüü on keskmääras.

55. Andrei Võssoven on kohtulikult karistamata (V lk 8), mistõttu puuduvad eripreventiivsed

kaalutlused tema karistuse korrigeerimiseks. Andrei Võssoven ei ole rikkumist tunnistanud,

avaldanud kahetsust, vaid on andnud põhiküsimuses- xxxx teadlikkus- teadvalt valeütlusi. Seega ei

esine ka karistust kergendavaid asjaolusid, ega muid tema karistust vähendavaid iseloomustavaid

asjaolusid. Arvestades, et meedias on kajastatud relvadega juhtunud õnnetusi ning relvad on

suurema ohu allikas, on üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes vajalik ühiskonnale signaal anda,

et RelvS sätestatud ohutusnõuetel on põhjused ja need on täitmiseks, vastasel juhul järgneb

tagajärg. Eeltoodu alusel- teosüü keskmääras ja esinevad üldpreventiivsed kaalutlused karistuse

suurendamiseks- leiab kohus, et Andrei Võssoveni kohane karistus olnuks keskmäärast veidi

kõrgem. Kuivõrd kohtul puudub õigus mõistetud karistust suurendada, tuleb kohtul tõdeda, et

kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 65 trahviühikut (summas 260 eurot) on seaduslik

ja põhjendatud.

6

4-24-3312

56. Kohus eelnevalt tuvastas, et Andrei Võssoveni süü on keskmäärast veidi kõrgem. Sellest tulenevalt

ei nõustu kohus kaitsja väitega, et Andrei Võssoveni süü on vähene. Relvad on ühiskonnas

suurema ohu allikaks, mistõttu tuleb nende käitlemisel olla eriti hoolas ja järgida kehtestatud

nõudeid. RelvS ei sea erisusi selles, kellele juurdepääs võimaldati. Tõepoolest saab Andrei

Võssoveni xxxx pidada mitteohtlikuks inimeseks, kuid see ei tähenda, et tema juurdepääsul

relvadele ei oleks riske. Samuti oli võti peidetud sedavõrd kehvasti, et selle oleks hõlpsasti leidnud

ka nt varas. Sellest kõigest olulisem on aga Andrei Võssoveni positsioon. Nagu öeldud on kohus

veendunud selles, et tema teadmisel xxxx relvakapi ja võtme asukohta teadis, kuid ometi otsustati

kohtule esitada versioon, et xxxx leidis ise relvakapi võtme ja Andrei Võssoven ei olnud sellest

teadlik. Taoline suhtumine näitab, et Andrei Võssoven, kes enda sõnul on väga hästi kursis

relvaseadusega, järgib seda, tegelikult RelvS ei järgi. Samuti on ta tegelikkuses valetanud kohtule,

veel enam, ta oli valmis riskima ka sellega, et tema enda xxxx saab kriminaalkorras karistada tema

jaoks valetades. Võimalik, et taolisele valele ajendas Andrei Võssoveni soov süü pisendamiseks, et

säiliks võimalus käesoleva menetluse lõpetamiseks, mis tagaks võimaluse relvaloa säilitamiseks.

See aga näitab, et Andrei Võssoveni väärtushinnangud ei ole paigas. Taoline käitumine kinnitab

kohtule, et Andrei Võssoven ei ole usaldusväärne inimene ning ta ei ole tegelikkuses toimepandud

rikkumisest mingisuguseidki vajalikke järeldusi teinud. Tõepoolest ta jõudis lahenduseni, et

relvakapp võiks olla avatav koodiga, kuid see ei muuda tema suhtumist toimepandud teosse ja selle

varjamisse.

57. Kohus leiab, et Andrei Võssoveni on võimalik õiguskuulekale teele suunata ning õiguskorra huve

(turvalisus) kaitsta üksnes Andrei Võssoveni karistamise kaudu, mistõttu jätab kohus esitatud

taotluse väärteoasja lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel rahuldamata.

58. Kaitsja on palunud kohtul vaagida, kas praegusel juhul toimepandud rikkumine peab vältimatult

kaasa tooma relvaloa tühistamist.

59. Läbides relvaeksami pidi Andrei Võssovenile olema selge ka see, et rikkumistega võib kaasneda

relvaloa tühistamine või peatamine. Sellest olenemata otsustas ta toime panna rikkumise.

Olukorras, kus isik oma tegu ei tunnista, ei ole vajalikke järeldusi teinud, ei pea kohus tema

rikkumist väheoluliseks ega süüd väheseks.

60. Riigikohus on selgitanud, et:“ Riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele isikule, kelle

puhul ta on veendunud, et see isik tunneb ja täidab kehtestatud käitlemisnõudeid ning ei kasuta

relvi süütegude toimepanemiseks. Isiku teadmisi relvade ja laskemoona käitlemise nõuete kohta

kontrollitakse enne relvaloa väljaandmise otsustamist relvaeksamil (RelvS § 35 lõige 5). Kui isik

relva või laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta kehtivaid nõudeid ei

tunne või ei suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega. Sel juhul on preventiivsetel kaalutlustel

põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine ja isiku teadmiste uus kontrollimine relvaloa

väljastamisel (18.06.2019 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend asjas 5-

19-26, p 51).

61. Siinkohal ei ole Harju Maakohus Andrei Võssoveni relvaloa tühistamise küsimuse otsustajaks,

vaid leiab, et käesoleva menetluse käigus tuvastatu- Andrei Võssoveni valetamine- ja süü suurus ei

võimalda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

62. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata Andrei Võssoveni taotlused väärteoasja lõpetamiseks

menetlusnormide olulise rikkumise, väärteokoosseisu puudumise ja otstarbekuse kaalutlusel ning

jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

63. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus kättesaadav, s.o alates 10.02.2025, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema

kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.

64. Kuivõrd kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis jääb ka muutmata kohtuvälise

menetleja otsustus menetlusaluselt isikult ära võetud asjade osas, mis on antud hoiule Politsei-ja

Piirivalveameti korrakaitsebüroo lubadegruppi ja tagastamine otsustatakse vastavalt relvaseaduse

sätetele peale otsuse jõustumist.

65. Samuti jäävad menetlusaluse isiku valitud kaitsja kulud isiku enda kanda.

7

4-24-3312

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

Kohtunik

8