4-24-3494/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-3494

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-3494 (väärteoasja nr 2315,24,007585)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Riina Ratassepp

Katrin-Jana Aavingu

Väärteoasi

Andrei SINKEVITŠ väärteoasi KarS § 275 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

Menetlusaluse isiku kaitsja

Andrei SINKEVITŠ; ik: 39710022773; elukoht: XXX;

kodakondsus: xxx Vabariigi; töökoht: xxx; e-post:

XXX ; telefon: XXX

Vandeadvokaat Janar Urres

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna esindaja H.R

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS §-st 47 ja VTMS § 83 p-st 2, §-dest 107–110, §-st 111, §-st 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Andrei SINKEVITŠ 25.09.2024 toime pandud väärteos KarS § 275 lg 1 järgi

ja mõista talle karistuseks rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot.

2. Rahatrahv tuleb KarS § 66 lg 2 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes

igakuiselt 60 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE522200221013264447

Swedbank,

EE401700017002872300

Luminor

Pank,

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel on kohustuslik märkida

viitenumber xxx.

3. Andrei SINKEVITŠ valitud kaitsjale makstud 3171,98 eurot jätta menetlusaluse isiku enda

kanda.

4. Jätta menetlusaluse isiku kaitsja taotlus süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks rahuldamata.

5. Otsus väljastada Andrei SINKEVITŠ-le , tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuurile.

4-24-3494

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule, 15 päeva jooksul alates

päevast, mil tervikotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o kuni

25.02.2025 (k.a).

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSEKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik A K

koostas 25.09.2024 väärteoprotokolli 2315,24,007585 Andrei SINKEVITŠ-le selle eest, et tema

25.09.2024 kella 00.09 ajal Xxx, Tallinn solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat

politseiametnikku A D, seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas

tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid „мент“, „извращенец“, „ мелкое дерьмо“, pannes sellega

toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi (lk 4).

2. 25.10.2024 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude eriasjade uurija J.I , lähtudes VTMS §- dest 48 ja 71 edastanud

käesoleva väärteoasja Harju Maakohtusse (lk 1).

3. Väärteoasja arutamine toimus 28.11.2024 (lk 26-33) ning asja arutamine ja kohtuvaidlused

16.12.2024 (lk 50-65).

4. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et Andrei SINKEVITŠ süü tema poolt toime pandud süüteos

on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Arvestades, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd,

kahetseb ja palus politseiametnike ees vabandust, siis taotleb VTMS § 30 lg 1 p 1 ja 2 alusel

väärteomenetluse lõpetamist (lk 63).

5. Menetlusaluse isiku kaitsja palub väärteomenetlus lõpetada õigeksmõistva kohtuotsusega,

alternatiivselt lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Samuti palub süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamiseks välja mõista mittevaraline kahju (lk 63-64).

6. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 10.02.2025 kell 10.00.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. KarS § 275 lg 1 sätestab vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses

tema ametikohustuste täitmisega.

8. Andrei SINKEVITŠ on enda poolt ebatsensuursete sõnade kasutamist politseinike aadressil

tunnistanud ja kohtusaalis kohtu küsimise peale vabandanud politseiametnike ees, kuid leiab, et

tema sõnad olid reaktsiooniks politsei käitumisele (lk 26pö, 55pö, 58pö-63).

9. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et 25.09.2024 kella 00.09 ajal Tallinnas Xxx juures solvas

Andrei SINKEVITŠ avalikku korda kaitsvat võimuesindajat, politseinikku A D, seoses tema

ametikohustuste täitmisega, kasutades tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid „мент“ (ment), “

извращенц“ (pervert) ja „мелкое дерьмо“ (väike pask).

10. Märgitu tuleneb tunnistajate A K ja A Di ütlustest, seda on tunnistanud ka Andrei SINKEVITŠ ise

ning öeldu kuuldub ka vormikaamerasalvestistelt.

11. Vaidlust ei ole ka selles, et A D ja A K olid Põhja PP Ida- Harju politseijaoskonna

patrullpolitseinikud, kes 25.09.2024 teostasid liiklusjärelevalvet ehk tegemist oli avalikku korda

kaitsvate võimuesindajatega.

12. Vaidlust ei ole ka selles, et A D ja A K olid politseivärvides sõiduautoga, politseinikud olid

politseivormis ja pidasid Andrei SINKEVITŠ kinni ning suhtlesid temaga seoses õigusrikkumisega

(pisimopeedil ei põlenud tagumine tuli) ehk täitsid ametikohuseid.

13. Kaitsja ja Andrei SINKEVITŠ taotlevad väärteomenetluse lõpetamist menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu.

14. Kaitsja leiab, et olukorras, kus Andrei SINKEVITŠ solvavad sõnad olid suunatud patrullpolitseinik

K, on lubamatu, et A K ise on väärteomenetluse läbi viinud ja koostanud väärteoprotokolli. A K ei

4-24-3494

olnud objektiivne seda menetlust läbi viima, käeraudade kohaldamine ja trellitatud ooteruumi

paigutamine olid mõjutusvahendid solvangu eest. Tegemist on VTMS § 150 lg 1 p 6 mõistes

väärteomenetluse olulise rikkumisega ehk antud olukorda tuleb mõista selliselt nagu puuduks

väärteoprotokoll.

15. Teiseks leiab kaitsja, et tagajärje omistamine teo toimepanijale võib välistada kannatanu ebakohane

käitumine. Praegusel juhul järgnesid kaks solvangut vahetult peale käeraudade kohaldamist, mis

oli ilmselgelt ebaotstarbekas. Jääb mulje, et isikut otsustati karistada sõna „ment“ kasutamise eest.

16. Kolmandaks leiab kaitsja, et käeraudade kohaldamine ja trellitatud ooteruumi paigutamine olid

õigusvastased, millest tulenevalt taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist kohtu määratud ulatuses,

kuid nt 1000 euro suuruses summas.

17. Kõik kaitsja etteheited on omavahel seotud ning need on omakorda seotud ka tõendatuse

küsimusega, mistõttu annab kohus neile hinnangu üheaegselt.

18. VTMS § 150 lg 1 p 6 sätestab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena väärteoprotokolli

puudumise.

19. Andrei SINKEVITŠ-le on koostatud käesolevas asjas 25.09.2024 väärteoprotokoll, seega ei ole

alust rääkida väärteoprotokolli puudumisest VTMS § 150 lg 1 p 6 mõistes.

20. Kaitsja argumendid viitavad tegelikkuses erapooliku menetleja tõttu menetlusõiguse olulisele

rikkumisele, mistõttu tuleb hinnata rikkumist VTMS § 150 lg 1 p-le 2 ja VTMS § 150 lg 2 mõistes.

21. Praegusel juhul on küsimus selles, kas A K, kes oli väärteo menetlejaks, oli erapooletu

väärteomenetluse läbiviija või esinesid VTMS § 25 lg 1 p 3 alusel taandumise alused (ei saa muul

põhjusel olla erapooletu).

22. Andrei SINKEVITŠ peeti kinni seoses liiklusalase rikkumisega, mille menetluse käigus ta solvas

politseinikke. Märgituga seoses on kaks erinevat väärteomenetlust.

23. Pisimopeediga õigusrikkumise kohta on koostanud A K väärteoprotokolli nr AB1642924,

väärteoasjas nr 2315,24,007655 LS § 259 lg 1 alusel (lk 73) ning 16.10.2024 on koostatud otsus,

millega Andrei SINKEVITŠ-d on LS § 259 lg 1 alusel karistatud uurija abi Aivar Hirs poolt

rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses ehk 40.- euro suuruses summas (lk 80-81).

24. A K koostas Andrei SINKEVITŠ-le 25.09.2024 väärteoprotokolli 2315,24,00758 A Di

solvamisega seoses.

25. A K ütlustest tuleneb, et väärteoprotokolli kirjutas ta solvavad sõnad ainsuses, kuigi Andrei

SINKEVITŠ ütles need mitmused ehk need olid suunatud nii temale endale (A K) kui A Dile.

Sealjuures väljendi “ извращенцы тоже должны где-то работатъ“ („perverdid peavad ka kuskil

töötama“) ütles Andrei SINKEVITŠ tema (A K) suunas. Antud väljend oli A K jaoks solvav ja ta

hoiatas Andrei SINKEVITŠ-d, et see on solvav ja nii ei tohi politseile öelda. Viimane väljend „вы

оба мелкое дерьмо“ (te mõlemad olete väike pask) oli öeldud neile mõlemale. Kasutatud

väljendid solvasid teda, need olid seotud sellega, et Andrei SINKEVITŠ ei olnud tema (A K) tööga

(politseinikuna) rahul. Väljendit „менты“ (mendid) tema ei kuulnud, seda ütles Andrei

SINKEVITŠ tema paarilisele. Andrei SINKEVITŠ oli agressiivselt meelestatud, keeldus enda

nime ja isikukoodi ütlemast. A K selgitas, et tol hetkel otsustasid nad, et tema on menetleja ja ta

kuulas paarilise üle tunnistajana, sest polnud ressurssi ehk teine patrull ei saanud kohale tulla.

Andrei SINKEVITŠ ei olnud kinnipeetud, esialgu kasutati sundi ehk käeraudu kui ta

politseiautosse istuma paigutati, kui isikusamasus oli tuvastatud, eemaldati käerauad.

Politseijaoskonnas istus Andrei SINKEVITŠ trellidega piiratud ootealal, kus viibivad kõik

menetlustoimingute ootajad. Kõik isiklikud asjad võetakse ära ja tagastatakse peale

menetlustoimingu lõppu. Peale menetlustoiminguid ta vabastati, sai jaoskonnast ära minna (lk

27pö-30).

26. Taoliselt on A K möönnud, et solvus Andrei SINKEVITŠ sõnade peale. Samas leidis ta, et sai

menetluse läbi viia, kuna tema ise kohapeal otsuseid ei tee, lihtsalt fikseerib asjaolud. Ta arvab, et

oli objektiivne. Käeraudade kasutamine ja jaoskonda viimine ning seal trellitatud ooteruumis

ootamine oli menetluslik otsustus, mis ei olnud seotud solvamisega (lk 31).

27. A D kinnitab, et Andrei SINKEVITŠ ei avaldanud enda nime ega muid andmeid, mistõttu otsustati

ta jaoskonda viia. Ta ei vastanud küsimustele ega seisnud seal, kus nad ütlesid, et ta seisaks.

4-24-3494

Turvakontrolli käigus leiti kaart nimega, misjärel eemaldati käerauad. A Di kuuldes kasutas Andrei

SINKEVITŠ esimesena väljendit „менты“ (mendid), mis oli solvav. Seejärel “ извращенцы“

(perverdid) ja viimaseks „мелкое дерьмо“ (väike pask), vahepeal ütles veel paarilisele „быдло“

(ülbe, harimatu). Kõik need väljendid olid solvavad. Nad otsustasid väärteomenetluse läbi viia ja

paariline A K tegi väärteoprotokolli ja kuulas tema (A D) üle. Nad viisid menetluse taoliselt läbi

kuna polnud rohkem ressurssi. Politseijaoskonnas panid nad Andrei SINKEVITŠ lukustatud

võrega piiratud ootealale, kuna turvataktika järgi ei tohi nad isikuga üksi jääda, kes võib olla

agressiivne. Agressiivsus seisnes koostöö puudumises. Ootealal lubas ta Andrei SINKEVITŠ-l

kõnele vastata ( lk 51pö-54).

28. Andrei SINKEVITŠ ema SINKEVITŠ , kellele selgitati tema õigust ütluste andmisest keelduda,

soovis ütlusi anda, misjärel ta selgitas, et politseinike suhtumine oli pahatahtlik, tema läks

sündmuskohale, sealt viidi ta poeg politseijaoskonda, teda ei lubatud juurde, ei öeldud kaua peab

ootama, soovitati koju magama minna. Esimesel helistamisel ütles poeg, et „менты“ (mendid),

kuid sellega ei mõelnud poeg midagi halvasti (lk 56pö-57).

29. Andrei SINKEVITŠ tunnistab politseinike suhtes eelmärgitud väljendite kasutamist, kuid leiab, et

menetlus selles suhtes viidi läbi erapoolikult. Põhjendamatult kasutati tema suhtes käeraudu, ta pidi

politseiautos ja politseijaoskonnas pikalt ootama. Isikukoodi ta ei öelnud, sest ei mäletanud seda.

Talle öeldi, et käerauad tuleb paigaldada turvataktika kaalutlustel politseinike ohutuse tagamiseks

väikeses autos, kuna ei teata, kes ta on. Laagna teele saabunud emale selgitasid politseinikud, mis

juhtus ja milles on rikkumine. Andrei SINKEVITŠ ei olnud rahul, et nii pikalt pidi autos

käeraudadega istuma (20- 25 minutit), kui politseinikud midagi vormistasid. Kui ta selle peale

neile ütles, et mõlemad on väikene sitt, siis koheselt viidi ta politseijaoskonda trellide taha. Ta sai

umbes 30 minutit istuda seal, enne kui temaga toiminguid alustati. A D lubas tal kõne vastu võtta,

A K ei lubanud. Ema helistas korduvalt. Kambris pidi ta edasi tagasi umbes 5 korda käima.

Käeraudadest olid tal marrastused, sest A K pani need talle tugevasti peale. Ta ei mõelnud, et

väljendid mendid või perverdid võib olla solvav. Väljendit „вы оба мелкое дерьмо“ (te mõlemad

olete väike pask) kasutas ta seoses käeraudadest tuleneva ebamugavusega, vabandab sellepärast.

Leiab, et A Kl oli soov teda alandada ja tema käitumine oli ülbe. A Kga on ta varasemalt kokku

puutunud, seoses väljakustega käis viimane teda kodus kontrollimas. Ta ei olnud rahul sellega ja

kirjutas A K peale kaebuse, mille tagajärge ta ei mäleta, kuid arvab, et see võis olla ebameeldiv,

mistõttu peab A K tema vastu negatiivseid tundeid. Ta teab, et väljendid “ извращенцы“

(perverdid) ja „мелкое дерьмо“ (väike pask) on solvavad. Randmed valutasid tal kohe, kuid

erakorralise meditsiiniosakonda läks hommikul (lk 58 pö-63).

30. Andrei SINKEVITŠ esitatud SA PERH erakorralise meditsiiniosakonna patsiendikaardist nähtub,

et 25.09.2024 kell 7.11 saabunud ja kell 8.10 läbivaadatud Andrei SINKEVITŠ-l tuvastati turse ja

lineaarsed marrastused, valu palpatsioonil ja liigutamisel parema ja vasaku randme piirkonnas,

liikumine ei ole piiratud (lk 34)

31. Objektiivse ülevaate Andrei SINKEVITŠ ja politseiametnike suhtlemisest annab

vormikaamerasalvestis.

32. Solvavate sõnade kasutus on kuulda salvestistelt lõpuga 47971805 (Aleksandr Dubrovski

vormikaamerasalvestis), kus ajaühikul 2.00 on kuulda väljendit “ извращенцы“ (perverdid) ning

käändes kell 5.49 sama sõna, kell 19.52 kuuldub sõna „менты“ (mendid), kell 22.42 on kuulda

sõnad sadismist ja „мелкое дерьмо“ (väike pask), salvestiselt lõpuga 399072366.MP4 (A K

vormikaamerasalvestis) on kell 12.37 kuulda samuti sõnad sadismist ja „мелкое дерьмо“ (väike

pask) ja salvestiselt lõpuga 190635371.MP4 kell 4.39 kostub „менты“ (mendid).

33. Seega tuvastas kohus, et Andrei SINKEVITŠ solvas ka mõlema väärteo menetlejat A Kt, kes

kinnitas solvumist.

34. Väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kohus sellele vaatamata tuvastanud ei ole.

35. A K on kirjeldanud, et ta tundis ennast solvatuna Andrei SINKEVITŠ väljenditest, kuid sellele

vaatamata oli võimeline menetlust läbi viima objektiivselt. Arvestades politseiressursi vähesust

otsustasid nad esmased menetlustoimingud, sh väärteoprotokolli ise teha. Kuivõrd A K ise ei

tundnud ennast erapoolikuna, ei esinenud ka VTMS § § 25 lg 1 p 3 märgitud taandumise alust.

4-24-3494

36. Andrei SINKEVITŠ ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et A Kl peaks olema mingil põhjusel

konkreetselt tema vastu viha vms negatiivne emotsioon, mis annaks põhjendatud kahtluse teda

erapoolikuks pidada. Taolisi süüdistusi asus Andrei SINKEVITŠ loopima ka lühikese aja jooksul

peale enda kinnipidamist, kuid juba siis selgitati talle, et tema kinnipidamisel ei saanud

politseinikud kuidagi teada, kes mopeedi juhib. On võimalik, et Andrei SINKEVITŠ ja/või tema

ema on varasemalt A Kga viimase tööga seoses kohtunud (milline meenumine tuleneb ka

vormikaamerasalvestiselt), kuid ainuüksi see asjaolu ei ole politseiametniku

taandumise/taandamise aluseks.

37. Kohus ei tuvastanud A K käitumises midagi taolist, mis annaks aluse pidada teda erapoolikuks

Andrei SINKEVITŠ suhtes. Samuti ei nõustu kohus kaitsja ja kaebaja etteheidetega käeraudade

paigaldamise põhjendamatusest ja politseijaoskonnas kinnises ootealas viibimises, kui

erapoolikuse näitajates.

38. Videosalvestistelt on äärmiselt selge ülevaade Andrei SINKEVITŠ käitumisest ja suhtumisest.

Andrei SINKEVITŠ on esimesest hetkest peale pahane, segab oma jutuga politseinike jutule

vahele, õigustab, küsib korduvalt samu küsimusi, sealjuures on tema toon ärritunud, kõrgendatud,

pahane, kõne politseid süüdistav ja ennast õigustav. Andrei SINKEVITŠ on rääkimise ajal

politseinikele lähedal või väga lähedal. Videosalvestiselt on näha ka tema keeldumine enda

isikukood avaldada (lõpuga 47971805.MP4, kell 2.44 alates). Samalt salvestiselt nähtub, et peale

turvakontrolli teostamist leiavad politseinikud kaardi tema nimega (kell 19.19). Samuti nähtub, et

andmeid küsisid politseinikud korduvalt. Ebaviisakalt ja ärritunult annab Andrei SINKEVITŠ

toimuvat edasi ka telefonivestlustes. Sealjuures on kogu Laagna teel toimuva vältel telefon Andrei

SINKEVITŠ käes ja ta saab seda vabalt kasutada, ka politseiautos istudes. Politseinikud ka

korduvalt hoiatavad Andrei SINKEVITŠ-d, et kui nad ei saa toiminguid lõpetada kohapeal, tuleb

minna jaoskonda, mille peale viimane vastab „lähme“. Andrei SINKEVITŠ ema SINKEVITŠ

saabumine sündmuskohale ja tema käitumine on samuti salvestistelt näha. SINKEVITŠ asub

samuti esimesest hetkest politseinikke tülitama, nõuab selgitusi, õigustab ja seisab/kõnnib Andrei

SINKEVITŠ ja patrullpolitseinikele väga lähedal. Vaatamata korduvatele selgitustele ei rahune ka

SINKEVITŠ maha. Tegelikkuses nähtub videosalvestistelt ilmekalt, kuidas nii Andrei kui

SINKEVITŠ enda pidevate vahelesegamiste, korduvate küsimuste ja süüdistustega ei lase

politseinikel rääkida ja venitavad toimingute teostamist. Samuti eksitas Andrei SINKEVITŠ

otseselt politseid, öeldes, et omanik tuleb mopeedile järele, mistõttu jäädi ootama, kuid kohapeal

selgus, et SINKEVITŠ ei kavatsegi ise pisimopeedi kuhugi ära viia. Antud asjaolu tõttu, tuli aga

politseil veel kauem kohapeal viibida.

39. Kogu ajaressurss, mis kulus antud väärteoasja (pisimopeediga seotud rikkumine) toimingutele

kohapeal seoses Andrei ja SINKEVITŠ käitumisega on ebavajalikult pikk. Siinkohal tuleks

SINKEVITŠ-l olla iseenesest tänulik politseinikele nende vastutulelikkuse suhtes. Nimelt on

Andrei SINKEVITŠ täisealine ning SINKEVITŠ oli menetlusväline isik, tal ei olnud õigust

sekkuda, nõuda selgitusi ja kommenteerida toimuvat. Politseinikud aga korduvalt selgitasid talle

juhtunut ja vastasid tema küsimustele, milleks neil menetluslikult igasugune kohustus puudus.

40. A K ja A Di käitumist iseloomustab äärmine kannatlikkus ja selgituste jagamine, sealjuures vestleb

enamuse ajast Andrei SINKEVITŠ-ga A D. Tõepoolest on salvestisel hetk, kus A K pöördub ühel

korral sina vormis Andrei SINKEVITŠ poole, misjärel viimane kohe teravalt reageerib, kuid

seejärel asub A K uuesti teie vormi kasutama. Taolist ühekordset eksimust ei saa pidada

märkimisväärseks ega erapoolikuse näitajaks. Ühelgi juhul ei ole võimalik seostada käeraudade

panekut või politseijaoskonda sõitmist politseinike reaktsioonina solvamisele. Andrei SINKEVITŠ

enda keeldumine nime ja isikukoodi avaldamast paralleelselt agressiivse verbaalse tooniga viis

selleni, et talle paigaldati käerauad ning Andrei ja SINKEVITŠ käitumine (pidev vahelesegamine

jms) viis selleni, et toimingute teostamiseks tuli Andrei SINKEVITŠ-ga sõita politseijaoskonda.

Korduvalt selgitasid politseinikud eelnevalt, et kui nad ei saa toiminguid teostada, tuleb seda teha

jaoskonnas.

41. Kors 32 lg 5 kohaselt on isikusamasuse tuvastamiseks õigus kasutada vahetut sundi. KorS § 74 lg 1

ja 781 p 1 koosmõjust tulenevalt võib kasutada käeraudu nii kaua kui see on eesmärgi

4-24-3494

saavutamiseks vältimatu. Seega on kaitsja viide KorS §-le 79 asjakohatu, kuivõrd praegusel juhul

kohaldub KorS § 32 lg 5.

42. Kohus eelnevalt selgitas, et Andrei SINKEVITŠ oli verbaalselt pealetükkiv, süüdistav, nõudlik,

vahelesegav ja keeldus enda isikuandmeid avaldamast. Sealjuures viibisid nad pimedal ajal Laagna

teel ehk tiheda liiklusega alal. KorS § 12 lg 4 kohaselt on vahetu sunni kasutamine ka märgitud

protokollis.

43. 24.09.2024 kell 23.16 koostatud isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et isikusamasus

tuvastati KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks, meetme (käerauad) rakendamisel

kasutati sundi Andrei SINKEVITŠ suhted kell 23.15 kuni 23.25, teda hoiatati eelnevalt verbaalselt

ning vahetu sunni kasutamisega tervisekahjustusi ei tekitatud (lk 7). Andrei SINKEVITŠ ei ole

protokollile alla kirjutanud, kuid kohtuistungil ise viitas, et ta luges selle läbi ja seepeale parandati

ära vahetu sunni kohaldamise koht. Seega pidi Andrei SINKEVITŠ lugema ka seda osa, kus oli

kirjas, et tervisekahjustusi ei tekitatud. Kuivõrd märgitud osale tal ei olnud pretensioone, kirja ei

ole pandud, et tal oleksid marrastused või punetus vms, siis tuleb kohtul tõdeda, et vahetu sunni

kohaldamisel ja vahetult sellele järgnevalt tal käeraudade kasutamisest tervisekahjustused

puudusid, mistõttu ei ole kahtlusteta tõendatud, et järgmisel hommikul tuvastatud kergelt nähtavad

kahjustused Andrei SINKEVITŠ käerandmetel on seotud käeraudade kandmisega selja taga istuvas

asendis.

44. Kohus nõustub sellega, et Andrei SINKEVITŠ käitumisest tulenevalt pidid olema politseinikud

valmis mistahes reaktsiooniks Andrei SINKEVITŠ poolt, sh füüsiliseks rünnakuks, kuivõrd

üldteadaolevalt eelneb füüsilisele ründele tihti sõnaline agressioon. Teadmata Andrei SINKEVITŠ

isikukoodi, perekonnanime ei teadnud nemad ka tema karistatust, mistõttu nad pididki enda

turvalisuse tagamiseks eeldama, et tegemist võib olla ohtliku inimesega. Kohus nõustub sellega, et

paigutades Andrei SINKEVITŠ peale tema keeldumist isikukood nimetada politseiautosse oli

politseiametnike ohutuse tagamiseks tema isikusamasuse tuvastamise ajaks põhjendatud

käeraudade kohaldamine, see oli vältimatu nende enda turvalisuse tagamiseks. Sealjuures peale

isiku tuvastamist ja eelduslikult andmebaasist kontrollimist, käerauad eemaldati. Videosalvestiselt

nähtuv läheb kokku isikusamasuse protokollis kajastatuga käeraudade paigaldamise osas. Kuna

Andrei SINKEVITŠ sellega tutvus ja nagu öeldud parandusi soovis, siis ilmselgelt on seal õigesti

kajastatud ka käeraudade äravõtmise kellaaeg. Selliselt tuleb tõdeda, et Andrei SINKEVITŠ oli

allutatud vahetule sunnile 10 minutit ja käerauad eemaldati koheselt peale isikusamasuse

tuvastamist. Taoline ajaühik ei ole ebaproportsionaalne. Videosalvestiselt nähtuva põhjal

politseijaoskonda sõiduks Andrei SINKEVITŠ-le käeraudu ei paigaldatud.

45. Isiku kinnipidamine VTMS § 44 tähenduses on menetlustoiming, mis seisneb temalt kuni 48

tunniks vabaduse võtmises. Tegemist on tõkendina käsitletava väärteomenetluse vahendiga.

46. VTMS § 44 lg 2 p 2 sätestab, et isiku kinnipidamisel võetakse temalt viivitamata ütlused väärteo

toimepanemise kohta ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll.

47. VTMS § 44 lg 5 sätestab, et kui isikut ei peetud kinni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

alustel, ei loeta isiku ülekuulamise või tema suhtes muu menetlustoimingu tegemise aega (nt ka

väärteoprotokolli koostamise aega) isiku kinnipidamiseks. Seega ei ole igasugune isiku asumine

politseiruumides tema kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 mõistes.

48. Käesolevas asjas ei ole koostatud isiku kinnipidamise protokolli ning Andrei SINKEVITŠ

toimetamine politseijaoskonda ja tema seal viibimine ei ole tema kinnipidamine VTMS § 44 lg 1

mõistes. Käesoleval juhul toimetati Andrei SINKEVITŠ politseisse, kuna Laagna teel tema ise ja

tema ema takistasid menetlustoimingute läbiviimist. A D on tunnistajana ülekuulatud 25.09.2024

kell 1.50 kuni 2.10 (lk 8-9). 25.09.2024 kell 2.35 anti Andrei SINKEVITŠ-le võimalus ütluste

andmiseks, millest ta keeldus, lk 5), misjärel vormistati väärteoprotokoll (lk 4), millele Andrei

SINKEVITŠ samuti keeldus alla kirjutamast.

49. Samal ajal paralleelselt läbi viidud väärteoasjas nr 2315,24,007655 (LS rikkumine) vormistati

sõiduki hoiukohta teisaldamise akt 25.09.2024 kell 00.50 (lk 77), kuulati A D tunnistajana üle kell

1.10 kuni 1.30 (lk 78-79) ning anti Andrei SINKEVITŠ-le võimalus ütluste andmiseks kell 1.35

kuni 1.44 (lk 75), misjärel koostati väärteoprotokoll (lk 73).

4-24-3494

50. Seega arvestades Andrei SINKEVITŠ enda ja tema ema SINKEVITŠ käitumist Laagna teel

(pisimopeedi kinnipidamise kohas) nõustub kohus politsei otsusega viia menetlustoimingute

läbiviimiseks Andrei SINKEVITŠ jaoskonda. Politseinike ütlustest tuleneb, et tavapärane praktika

on menetlustoimingule allutatud (nt ülekuulamist ootava) isiku paigutamine turvakaalutlustel

trellidega piiratud ootealale. Seega ei olnud Andrei SINKEVITŠ sinna paigutamine kuidagi tema

erikohtlemine, mis peaks iseloomustama A K või läbiviidud menetluse erapoolikust, vaid

tavapärane praktika. Kinnipidamisena ei saa käsitleda isiku lühiajalist vabaduse piiramist muude

menetlustoimingute tegemiseks (nt ülekuulamiseks, väärteoprotokolli koostamiseks) või selle

ootamist. Andrei SINKEVITŠ ei asunud sel ajal arestimajas, vaid menetleja ametiruumides, kus

turvakaalutlusel on mõistetav, et menetlusalused isikud vm kõrvalised isikud ei tohi viibida

üksinda ega ilma järelevalveta.

51. Menetlustoimingu käigus vabaduse piiramine erineb riive intensiivsuselt vabaduse võtmisest

kinnipidamisel. Andrei SINKEVITŠ viibimist menetlustoimingu läbiviimiseks ootealal saab

pidada lühiajaliseks. Praegusel juhul nähtub videosalvestiste põhjal, et 25.09.2024 kell 00.26 olid

Andrei SINKEVITŠ, A K ja A D alles Laagna teel (salvestis lõpuga 47971805, Andrei

SINKEVITŠ istub politseiautosse). Pidimopeedi hoiukohta teisaldamise akt koostati kell 00.50 (lk

77) ja Andrei SINKEVITŠ allutati esimesele ülekuulamisele kell 1.35. Aega kulus ka sõiduks

Laagna teelt Pinna tn 4. Vaidlust ei ole selles, et peale väärteoprotokolli koostamist nn solvamise

asjas Andrei SINKEVITŠ vabastati. Seega nähtub eelnevast, et A K tegeles paralleelselt kahe

väärteoasja menetlemisega, sihilikku ajavenitamist vm taolist kohus ei ole tuvastanud. Selliselt

leiab kohus, et Andrei SINKEVITŠ ooteaeg ei olnud ebaproportsionaalselt pikk, vaid jäi mõistliku

aja piiresse. Sealjuures võimaldas A D tal ka telefonikõnele vastata. Kuivõrd Andrei SINKEVITŠ

ema teadis, kus ta asub, oli täiesti tarbetu tema korduvatele kõnedele (24 kõnet, millest vastamata

20, lk 56) reageerida, samuti ei oleks olnud põhjendatud nt keset menetlustoimingut lubada

telefonikõnedele vastata. Taoline pidev segamine takistanuks politseil veel enam

menetlustoimingute läbiviimist ja suurendanuks ajakulu. Asjaolu, et ootealal ei saanud Andrei

SINKEVITŠ vabalt liikuda ega enda telefoni pidevalt kasutada tuleneb turvanõuetest. Seega leiab

kohus, et Andrei SINKEVITŠ lühiajaline viibimine trellitatud ootealal ei ole käsitletav tema

kinnipidamisena VTMS § 44 lg 1 mõistes, vaid tema ooteaeg on VTMS §44 lg 5 kohaselt

menetlustoimingule allutamise ja selle ootamise aeg, pidades meeles, et paralleelselt toimetati kahe

väärteomenetlusega.

52. Kuulates kohtuistungil vahetult tunnistajatena ütlusi andnud A Kt, A Dit, SINKEVITŠ-d ja

menetlusaluse isikuna Andrei SINKEVITŠ-d ning vaadanud läbi kõik vormikaamerasalvestised, ei

näe kohus käitumist, mida saaks politseinikele A Kle ja A Dile etteheita.

53. Seega ei ole kohus politsei poolt Andrei SINKEVITŠ-le käeraudade kohaldamise ja tema ootealale

paigutamisega tuvastanud A K ja/või A Di ebakohast käitumist, mis välistaks Andrei SINKEVITŠ-

le tagajärje omistamise või annaks aluse rääkida süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisest.

54. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Andrei SINKEVITŠ suhtes käeraudade kasutamine ja tema

paigutamine politseijaoskonnas ootealale oli õiguspärane ja seaduslik, mistõttu jätab kohus taotluse

süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

55. Märkida tuleb sedagi, et videosalvestistelt nähtuva põhjal ei järgnenud Andrei SINKEVITŠ

solvangud vahetult käeraudade paigaldamisele ning politseinikud ei otsustanud menetlust alustada

esimese ega teise solvangu peale.

56. Tulles tagasi tõstatud küsimuse juurde A K võimalikust erapoolikusest, siis ei nähtu ühtegi taolist

asjaolu, mis seaks A K erapooletuse menetlustoimingute läbiviimisel kahtluse alla, kuid kohus

leiab, et menetluse objektiivsena näivuse seisukohast võinuks Andrei SINKEVITŠ-le

väärteoprotokolli koostada keegi teine kui A K (ja/või A D) ehk solvamisega mitteseotud

ametnikud. A K ja Aleksandr Dubrovski mure ressursi kasutamise ja puudumise pärast on

mõistetav, kuid taolistes olukordades tuleb alati meeles pidada ka menetluse ausana näivuse

aspekti.

57. Videosalvestistelt paistab üheselt Andrei SINKEVITŠ pahameel A K suhtes, kuid viimase

käitumisele ja suhtumisele Andrei SINKEVITŠ suhtes pole kohtul alust etteheiteid teha. Sellele

4-24-3494

vaatamata ei saa mööda vaadata asjaolust, et Andrei SINKEVITŠ tegelikkuses solvas ka A Kt.

Kuigi kohtul puuduvad kahtlused selles, et A K suutis säilitada erapooletuse, ei pruugi see olla aga

mõistetav ega tajutav kõrvalseisjale.

58. Taolises olukorras olnuks menetluse ausana näivuse seisukohast mõistlikum toimunud solvamiste

kohta kirjutada kas avaldus või ettekanne, misjärel saanuks asjaga mitteseotud ametnik A K ja A

Di üle kuulata, lisada asja juurde vormikaamerasalvestised ning andnud SINKEVITŠ-le ja Andrei

SINKEVITŠ-le võimaluse ütluste andmiseks, misjärel saanuks koostada väärteoprotokolli.

59. Ometi leiab kohus, et tegemist ei ole olulise menetlusõiguse rikkumisega. Politsei on saatnud

käesoleva rikkumise kohtualluvusse, mis tähendab, et kohus on arutanud väärteoasja ab ovo,

uurinud ise vahetult kõik tõendeid. Taoliselt on kohus võimaliku ebaobjektiivsena näivuse

kõrvaldanud. Otsuse Andrei SINKEVITŠ rikkumise suhtes langetab kohus ning Andrei

SINKEVITŠ-l on omakorda õigus see otsustus ringkonnakohtusse edasikaevata. Taolise kohtuliku

kontrolliga on rikkumine kõrvaldatud ning menetluse ausana näivus taastatud.

60. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et süüdistuses on solvavad väljendid kirjeldatud ainsuses, ei muuda

neid valeks, teisiti tõlgendatavaks, teisetähenduslikuks ega takista süüdistusest arusaamist.

Väärteoprotokollis solvangute ainsuses kirjeldamine on vähendanud Andrei SINKEVITŠ teosüüd

(kahe politseiniku solvamise asemel on kajastatud ühe solvamine), mistõttu on see kergendanud

tema olukorda. Andrei SINKEVITŠ-le tehtud väärteoetteheide on jätkuvalt arusaadav, õigesti

kvalifitseeritud ning vastab tegelikele asjaoludele muus osas, kui selles, et väärteoprotokollis on

kasutatud Andrei SINKEVITŠ öeldud sõnu mitmuse asemel ainsuses, mistõttu ei pea kohus seda

oluliseks rikkumiseks.

61. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud olulisi menetlusõiguse rikkumisi millega kaasneks

väärteomenetluse lõpetamine Andrei SINKEVITŠ suhtes, mistõttu jääb kaitsja taotlus sellel alusel

menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

62. Kohus on seega leidnud, et olemasoleva väärteoprotokolli alusel saab väärtegu menetleda ning

Andrei SINKEVITŠ on toime pannud temale etteheidetud teo, mistõttu käsitleb kohus edasi

kvalifikatsiooni puutuvat.

63. Solvamine on tegu, mis riivab adressaadi autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust.

Väärteoprotokollis toodud ja tunnistaja ütluste kohaselt menetlusaluse isiku poolt öeldud

ebatsensuursed väljendid, mis kõlasid korduvalt ka videosalvestistel, on selgelt nende adressaadi

eneseväärikust riivavad. Tunnistaja A Di kinnitusel tundis ta end solvatuna. Kohus on seisukohal,

et selleks, et tunda ennast solvatuna menetlusaluse isiku väljaütlemisest, ei pea olema

politseiametnik, sest selliste väljaütlemiste adressaadiks olemine on solvav igaühe jaoks. Kuna aga

solvangute adressaadiks oli ametiülesandeid täitev politseiametnikust võimuesindaja, on tegu

karistatav erisätte järgi. Andrei SINKEVITŠ sai üheselt aru, et temaga räägivad ametiülesandeid

täitvad politseiametnikud, kes on avaliku korra kaitsel just võimuesindajana ning talle oli ka teada,

et ka politseivormis A D on politseiametnik ja et tema välja öeldud ebatsensuursed väljendid

tunnistaja ja teiste juuresviibijate (A K) aadressil on solvavad. A K kinnitas samuti, et tema ja

nende suunal öeldud väljendid olid solvavad. Seega pani Andrei SINKEVITŠ A Di solvamise

toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja ta

tahtis seda. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

64. Eeltoodu alusel on tõendatud, et 25.09.2024 kella 00.09 ajal Tallinnas Xxx juures solvas Andrei

SINKEVITŠ avalikku korda kaitsvat võimuesindajat, politseinikku A Dit, seoses tema

ametikohustuste täitmisega, kasutades tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid „мент“ (ment), “

извращенц“ (pervert) ja „мелкое дерьмо“ (väike pask) ning selliselt on tema tegevus õigesti

kvaliftseeritud KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteona, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja

solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega.

65. Kohtuvälise menetleja esindaja on Andrei SINKEVITŠ poolt toimepandud rikkumise saatnud

Harju Maakohtu alluvusse, põhjendades seda aresti taotlemise sooviga. Kohtuvaidlustes loobus

kohtuvälise menetleja esindaja sellest taotlusest, leides, et Andrei SINKEVITŠ on süüd

tunnistanud, kahetsenud ja politseinike ees vabandanud, mistõttu taotles kohtuvälise menetleja

4-24-3494

esindaja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Alternatiivselt nõustus sellega ka

kaitsja.

66. Kohus ei saa esitatud taotlustega nõustuda järgmistel põhjustel.

67. Andrei SINKEVITŠ pani lühikese ajavahemiku vältel toime kaks õigusrikkumist, s.o. LS § 259 lg

1 ja KarS § 275 lg 1 rikkumised. Karistusregistriväljavõtte kohaselt on tal eelnevalt üks kehtiv

väärteokaristus KarS § 278 lg 1 alusel, millise eest rahatrahv kohtule teadolevalt on tasumata

(vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud). Sealjuures nähtub videosalvestiselt, et Andrei SINKEVITŠ

suhtus tasumata rahatrahvi ükskõikselt, leides, et talle võib uue rahatrahvi määrata, ta ei tasu seda

ikka. Samal ajal on Andrei SINKEVITŠ-l kokkuleppeline kaitsja, kellega seotud kulude

kandmiseks on ilmselgelt rahalised vahendeid leitud. Samuti on kohtuasjas otsus LS § 259 lg 1

järgi, milles teda karistati samuti rahatrahviga.

68. KarS § 275 lg 1 mõistes on Andrei SINKEVITŠ teosüü keskmääras. Kuigi esitatud süüdistuses on

märgitud ühe politseiniku solvamine, solvas ta tegelikkuses kahte politseinikku, mida kohus

arvestab iseloomustava asjaoluna. Sealjuures tegi ta seda erinevate väljenditega ega vabandanud

kohapeal enda sõnakasutuse pärast, kuigi politseinikud olid teda korduvalt juba hoiatanud, et

solvamisele võib järgneda tagajärg menetluse näol. Kohtusaalis vabandas Andrei SINKEVITŠ

kohtu küsimise peale politseinike ees ja selgitas, et ta poleks tohtinud taoliselt öelda. Samas ei võta

ta mingisugustki vastutust enda poolt toimepandu suhtes, sest leiab jätkuvalt, et kogu tema

käitumises on süüdi politseinikud. Selliselt leiab kohus, et Andrei SINKEVITŠ kahetsusavaldus ei

ole siiras ning kohus ei arvesta seda KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes karistust kergendava asjaoluna.

Andrei SINKEVITŠ ei ole endale toimunust vajalikke järeldusi teinud. Ta ei paista arusaavat, et

kogu sündmuse eskaleeris tema ise. Kohtu hinnangul ei ole taoliselt Andrei SINKEVITŠ süü

vähene.

69. Samuti esinevad nii eri- kui üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks. Nimelt on

Andrei SINKEVITŠ-d varasemalt karistatud, samuti võimuesindaja suhtes toimepandud väärteo

eest ehk KarS § 278 lg 1 alusel. Käesoleva teo pani toime teise menetluse vältel menetlust

läbiviinud politseiametnike suhtes. Seega oli ta faktiliselt enne käesolevat tegu (solvamist)

toimepannud kaks väärtegu. Üldpreventiivsetel kaalutlustel on oluline mõista anda, et riik kaitseb

avaliku võimu esindajaid ja reageerib ametiülesandeid täitva võimuesindaja solvamisele.

Politseinikud puutuvad igapäevaselt kokku ohuolukordadega ja isikutega, kes võivad neid

verbaalselt või füüsiliselt rünnata. On äärmiselt oluline, et taolist tööd tegevad inimesed saaksid

tunda võimalikult suurel määral turvatunnet, mistõttu on vaja anda avalikkusele signaal, et

võimuesindajate suhtes toimepandud tegudel on ranged, seadusest tulenevad tagajärjed. Praegusel

juhul nähtub videosalvestiselt ja ka Andrei SINKEVITŠ kohtus antud ütlustest selgelt, et tema

enda käitumise ebakohasust ei taju, süüdistas kohapeal ja jätkas kohtusaalis politseinike

süüdistamist, mistõttu on Andrei SINKEVITŠ õiguskuulekale teele suunamine võimalik üksnes

tema karistamise kaudu. Samuti tuleb eelmärgitud põhjusel võimuesindaja suhtes toimepandud

tegudes avalikku menetlushuvi jaatada.

70. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel

võimalikuks.

71. KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

72. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu,

võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud

sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

73. Kuivõrd KarS § 275 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist ehk rahalist karistust.

74. Väärteotoimikus leiduvatest andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud kahel

korral. Tasumata on 2023 määratud rahatrahv (lk 82) ning 2024 otsuses (otsuse lk 80-81)

4-24-3494

määratud rahatrahv ei ole karistusregistriandmetes kajastatud, mistõttu pole kohtul andmeid selle

tasumise kohta. Kuigi Andrei SINKEVITŠ on videosalvestiselt nähtuva põhjal näidanud üles

ükskõiksest suhtumist trahvi tasumisse, väites, et tal ei ole raha, on ta siiski leidnud rahalisi

vahendeid kokkuleppelise kaitsja palkamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Andrei

SINKEVITŠ-l tegelikkuses on enda kohustuste täitmiseks rahalisi vahendeid.

75. Kohtule teadaolevatest andmetest lähtudes ei ole Andrei SINKEVITŠ suhtes varasemalt aresti

kohaldatud, Andrei SINKEVITŠ süü on keskmääras ja ta on vabandanud politseinike ees, samuti

oli tema käitumine kohtusaalis viisakas, mistõttu vaatamata tema videosalvestiselt nähtuvale

käitumisele ja rahalise karistuse täitmata jätmise deklareerimisele ning seni tasumata trahvile, leiab

kohus, et esialgu veel on võimalik teda karistada kergemaliigilise ehk rahalise karistusega.

Arvestades, et seni määratud sanktsiooni alammäära lähedased rahalised karistused ei ole suunanud

teda õiguskuulekale teele ning arvestades ka süü suurust on kohane karistus sanktsiooni

keskmäärast veidi kõrgemas, s.o 180 trahviühiku suuruses summas. Kuivõrd Andrei SINKEVITŠ

on teo toimepannud 24.09.2024 kehtib KarS § 5 lg 2 alusel temale 2024 aastal kehtinud trahviühik

ehk 4 eurot (KarS § 47 lg 1 redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.2024). Sellest tulenevalt on

karistuse suurus 720 eurot. Antud summa võib Andrei SINKEVITŠ tasuda osamaksetena 12 kuu

jooksul, kuivõrd tegemist on arvestatavalt suure summaga ühekorraga tasumiseks ning ametlikult

Andrei SINKEVITŠ ei tööta.

76. Kohus selgitab Andrei SINKEVITŠ-le, et tal on oluline mõista, et rahalise karistuse täitmine näitab

samuti tema suhtumist õiguskorda. Samuti, et rahaliste kohustuste täitmata jätmisel suunatakse

nõuded täitemenetlusse. Täitemenetluses täitmise võimatuse korral on politseil õigus taotleda

rahatrahvi asendamist arestiga.

77. Valitud kaitsjakulud jäävad Andrei SINKEVITŠ enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik