3-24-2460/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2460

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 29.08.2024 otsusele nr

TVH/24/030887 ja 30.08.2024 otsusele nr TVT/24/042026

ühes kohustamisnõudega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (sh faili

nimes).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.03.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.07.2024 esitas kaebaja taotluse Eesti Töötukassale (Töötukassa) ühistaotluse töövõime

vähenemise hindamiseks ja toetuse määramiseks.

2. 29.08.2024 otsusega nr TVH/24/030887 otsustas Töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

3. 30.08.2024 otsusega nr TVT/24/042026 otsustas Töötukassa kaebajale töövõimetoetust mitte

määrata, kuna kaebaja töövõime vähenemist ei tuvastatud.

4. 30.08.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus Xi kaebus Töötukassa otsusele nr

TVH/24/030887.

5. 05.09.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus Xi kaebuse Töötukassa 29.08.2024

otsusele nr TVH/24/030887 ja 30.08.2024 otsusele nr TVT/24/042026 ühes kohustamisnõudega

menetlusse.

6. 02.01.2025 määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja esitas vastustajale

küsimused, millele vastustaja vastas 20.01.2025. Ühtlasi selgitas kohus samas määruses

(digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 437) kaebajale, et 04.10.2024 seisukohaga koos esitas

vastustaja asja juurde täiendava eksperthinnangu ning kaebajal on võimalik selles osas

omapoolsed vastuväited esitada. Kohus selgitas ka seda, et eelkõige saab ekspertarvamuse

ebaõigsus või ebaobjektiivsus olla seotud sellega, et kaebaja väited või tervise infosüsteemis

(TIS) kajastatud andmed on ilmselgelt arvesse võtmata jäetud või on konkreetne hinnang neile

tuginevalt ilmselgelt väär. Kohus märkis, et kaebaja ei ole praegusel juhul sellekohaseid väiteid

esitanud ja lisas, et kui kaebaja leiab, et esitatud ekspertarvamused ja selles tehtud järeldused on

ebaõiged, tuleb tal välja tuua, millised TIS andmed on ekspertarstid kaebaja hinnangul kõrvale

jätnud või millistele andnud väära hinnangu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebajal on olnud puue alates neljandast eluaastast. Kaebajal on autoimmuunhaigus,

reumatoidartriit. Kaebajal on väga raske liikuda, eriti hommikuti, seetõttu pakuti kaebajale tööle

sotsiaaltransporti ja töölt koju viis kaebajat kas ema või takso. Töö juures töötas kaebaja ainult

kätega, kuid sellest hoolimata oli väga raske. Stressi tõttu hakkasid kaebajal juuksed välja

langema ja ta pöördus trikoloogide poole. Metotreksaadi võtmise tõttu oli kaebajal kolm

operatsiooni: eemaldati kivid kusejuhast ja kivid neerust. Kõik see on dokumenteeritud. Seetõttu

soovitas nefroloog kaebajal ajutiselt mitte võtta seda ravimit. Hommikuti on kaebajal tugevad

valud ja ta võtab ibuprofeni. Polikliinikus soovitati kaebajale basseini, kuid ta ei saanud sinna

minna, sest töötas, ja basseini pääses ainult hommikuti. 2022. aasta märtsis ootas kaebaja

järjekorras Pärnu rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kuna tuli koroona, ei saanud ta sinna minna,

kuna ta ei olnud vaktsineeritud. Kui tööl oli puhkus, viis kaebaja ema kaebajat kogu aeg

Istanbuli, kus asuvad mineraalveed, mis aitavad artriidi korral. Kõik näevad, kui halvasti

kaebaja liigub. Kaebaja vasaku jala lihased on artrofeerunud ja isegi tualetti läheb kaebaja

kellegi teise abiga. Kaebaja kasutab karke ja ratastooli. Kaebaja jäi maikuus tööta. Praegu

valutavad kaebajal jalad väga, ta istub kodus ja ei käi kuskil. Reumatoloogi juurde on järjekord

alles detsembris.

Vastustaja seisukohad

8. Vastustaja leiab, et Xi kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

8.1.

TIS andmed ei kajasta töövõimet püsivalt mõjutavaid piiranguid. Eeltoodust tulenevalt ei

tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ

(edaspidi TTO) ekspertarst dr (N.N), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise

taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja

terviseandmed, koostas 27.08.2024 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime

hindamise otsuse koostamisel aluseks. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr (V.H) on

ka käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud

tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 02.10.2024 oma seisukoha, milles

nõustub TTO ekspertarsti 27.08.2024 hinnanguga.

8.2.

Vastustaja märgib täiendavalt lisaks liikumise valdkonnas seisukoha põhjendamisele, et

hinnangu andmisel töövõimele ei anta hinnangut valu tugevusele, kuna valu tugevus on suuresti

2 (14)

subjektiivne ning seda hinnata on raske, vaid hinnatakse reaalset valuravi vajadust. Seega

piirangu hindamisel tuleb metoodika kohaselt silmas pidada, et hinnang antakse ravivajaduse ja

ravikasutuse foonil. Praegusel juhul ei ole retseptikeskuse andmetel vajadust püsivaks

retseptuurseks valuraviks, mis loob eelduse, et valu ei ole või valu ohjatav käsimüügi ja/või

liikumisraviga. Metoodika kohaselt ei ole võimalik sellisel juhul hinnata valu oluliselt

igapäevaelu (sh töötamist) mõjutavateks.

8.3.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna osas selgitab vastustaja, et Töötukassa

ekspertarst on nõustunud, et püsivaid piiranguid ei ole käesolevalt võimalik hinnata. Töötukassa

ekspertarst on oma 02.10.2024 seisukohas märkinud, et 2023. aasta märtsis on kaebaja küll

korra suunatud kliinilise psühholoogi poole ärevustunde esinemise tõttu tööl ette tulevate

raskuste korral, kuid terviseandmetes puuduvad vaimset võimekust mõjutava haiguse

diagnoosid ning ei kajastu ka vastavat arstiabi vajadust. Hilisemaid pöördumisi vaimse tervise

häirete kohta terviseandmed samuti ei kajasta.

8.4.

Töötukassa ekspertarst on ka nõustunud, et ravimite kõrvaltoimete esinemist ei ole tervise

infosüsteemis kirjeldatud. Samuti neerukivide esinemine ei ole seostatav kaebaja põhihaiguse

raviga.

8.5.

Vastustaja märgib, et terviseandmete kohaselt on kaebajal diagnoositud krooniline

autoimmuunne liigesehaigus, kuid selle ägenemistega kulgeva kroonilise haiguse tõttu

põhjustatud piirangud on olnud ka adekvaatse ravita töövõimet mittevähendavas mahus ja

sagedusega.

8.6.

Vastustaja selgitab, et tervise infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja määratud põhihaiguse

ravi saanud 2 aasta jooksul, mis piiranguid leevendaksid – ei medikamentoosset ega ka

taastusravi. Samuti puuduvad sissekanded liigeshaiguse ägenemise kohta. Vereanalüüs

kuupäevaga 05.03.2024 samuti haiguse ägenemist ei kinnita.

8.7.

Vastustaja on seisukohal, et puudub tõenduspõhine seos metotreksaadi tarvitamise ja

neerukivide tekke vahel – tõsise neeruhaiguse korral tuleb kaaluda ravi katkestust, vastavalt

haiguse raskusele, aga mitte ravist loobumist. Terviseandmetes puudub ka nefroloogi (dr A. T.

10.10.2023 epikriis) poolt vastav soovitus ajutiselt mitte ravimit võtta.

8.8.

Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei ole visiidipõhine hindamine põhjendatud.

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lõike 3 kohaselt sõltub isiku vastuvõtule saatmine sellest,

kas olemasolevad andmed on töövõime hindamiseks piisavad. Küsimus, kas olemasolevad

andmed on piisavad või ebapiisavad, omakorda meditsiinialastel erialateadmistel põhinev

otsustus. Antud juhul on eksperdiarvamuse koostanud arst leidnud, et kaebaja tervise kohta

olemasolevad andmed olid hinnangu andmiseks piisavad. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtki

konkreetset väidet selle kohta, mis osas need andmed puudulikud olid.

8.9.

Vastustaja märgib kokkuvõtlikult, et vaidlustatud otsuste tegemisel on arvestatud kõiki

kaebaja kohta tervise infosüsteemis olevaid andmeid (k.a arstide poolt koostatud dokumente),

kuid need ei kinnitanud ekspertarvamuse koostamiseni kaebaja tervisliku seisundi püsivat

halvenemist. Pigem on kaebaja liikumisvõime ekspertiiside vahelisel perioodil kroonilise

liigesehaiguse püsimisel ilma baasravita, olnud remissioonis – ehk siis paranenud. Seda

kinnitavad reumatololoog A.P. epikriis 05.12.2022 – 8 kuud olnud ilma immuunmodulleeriva

ravita, objektiivselt turseta, valusad põlve- ja lõualiiges. Väljakirjutatud ravimite kasutamise

kohta terviseandmetes info puudub. Samuti reumatoloog dr M. visiidid.

8.10. Asjaolu, et Töötukassa tuvastas kaebajal varasemalt puuduva töövõime, ei tähenda veel

seda, et tema töövõime tuleks ka uue taotluse alusel puuduvaks hinnata. Kaebaja on hakanud

valdavalt oma tervise ravimisega tegelema pärast vaidlustatud otsuse saamist. Pärast

vaidlustatud otsuse tegemist on lisandunud tervise infosüsteemi reumatoloog A.K. 11.09.2024

epikriis, mille kohaselt on lisandunud põlveliigeste turse, valu ning liigesjäikus, mille tõttu

3 (14)

alustatud uuesti kroonilise liigesehaiguse ravikompleksiga: baasravi tsütostaatikumiga,

valuraviga mittesteroidse põletikuvastase ravimiga ning suunatud füsioterapeudi vastuvõtule

taastusraviks. Seekord tervise infosüsteemi andmetel on määratud ravi ka välja ostetud. Siiski

eelnevat liigesehaiguse kulgu arvestades – harvade ägenemistega (viimane ägenemine märtsis

2016), isegi ravimata kujul, ning viimase ägenemise aegse hea ravivastuse tõttu, on põhjust

eeldada, et haigusnähud leevenevad taasalustatud kompleksse ravi foonil 6 kuu jooksul ning

püsivaid töövõime piiranguid see ei põhjusta. Tervise infosüsteemi on lisandunud ka perearsti dr

M.P. 18.09.2024 epikriis, ning taastusravi arst A.B. saatekiri füsioterapeudile, mis tehtud otsust

ei muuda, kuna sisaldavad reumatoloogi 11.09.2024 epikriisis juba toodud andmetele lisaks ka

suunamise füsioterapeudile taastusraviks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Keskne vaidlusküsimus on, kas vastustaja on kohaselt hinnanud kaebaja töövõimet ning

vastustaja järeldus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on õiguspärane ja põhjendatud.

Sellest sõltub omakorda töövõimetoetuse mittemääramise otsuse (dtl 24) õiguspärasus (TVTS §

11).

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

Töövõime hindamise alused

11. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning

kord on kehtestatud töövõimetoetuse seaduses (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu on kehtestanud tervise- ja tööminister

07.09.2015 määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loete

lu “ (määrus nr 39)

TVTS § 5 lg 4 alusel. Vaidlusaluse otsuse (dtl 21) õiguslike alusena on kohaselt märgitud TVTS

§-d 5-9, tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39. Lubatavaks saab pidada, et töövõime

hindamisel lähtutakse lisaks ka töövõime hindamise metoodikast, millele samuti otsuses

viidatud on (vt nt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84).

12. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku taotlust ehk hinnangut oma tegutsemisvõimele (määrus

nr 39 § 5 lg 1 p 1).

13. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: töövõime

ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes takistatud (1); osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (2), või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline

TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (3) (TVTS § 5 lg 3).

14. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).

15. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel

olevad andmed (1); TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed (2); taotleja

tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (3) (määruse nr 39 § 5 lg 1).

4 (14)

16. TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud tervise andmed on tervise infosüsteemi kantud andmed

(sotsiaalkaitseministri ja tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrus nr 5 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 5).

17. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).

Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa.

Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi

nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku

igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku

igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma

pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu,

esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral

siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust

ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste

võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik

raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest

suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja

arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6). Eksperdiarvamuse andja

hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm

või väiksem (määruse nr 39 § 8 lg 5).

18. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega (määruse nr

39 § 5 lg 3). Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

(kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud

vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida

inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine

tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha

kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite

või füsioteraapiaga (vt nt TlnRnKo 31.01.2024 nr 3-22-573 p 12).

19. Töövõime hindamise metoodika (lk 9) kohaselt tuleb kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks

kasutada järgmiseid TIS-s olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased

epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid

ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja

väljastamise aluseks olevad diagnoosid.

20. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis,

kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis

kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste

mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (RKHKo 20.06.2022 nr 3-20-2474/11, p 17

ja seal viidatud lahendid). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti

õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu

pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse

raskusastme määramisel). Sellest sõltub töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine.

Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on

5 (14)

tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 05.09.2019 nr

3-17-1110/84, p 24 ja seal viidatud lahendid).

21. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat

kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust.

Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel

kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust

ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Kuigi hindamine eeldab

meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe

õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime

ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga.

Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda

eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt RKHKo

20.06.2022 s nr 3-20-2474/11, p 20 ja seal viidatud lahendid).

22. Kohtupraktikast tuleneb nõue, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks

kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu

raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84, p 22).

23. Kui tõendite hindamise tulemusel selgub, et töötukassa otsuste aluseks olnud väited ei ole

tõendatud või olulised asjaolud on jäänud tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine

tähendaks töövõime hindamise otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle

kohtumenetlusse, tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada ja töötukassa peaks kaebaja töövõimet

uuesti hindama (vrd RKHKo 20.06.2022 s nr 3-20-2474/11, p 32).

Kaebaja töövõime hindamine

24. Vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks Dorpat Tervis OÜ

ekspertarst dr N.N. 27.08.2024 eksperdiarvamuse (dtl 9 jj ), milles kaebajal töövõime piiranguid

ei tuvastatud. Kohtumenetluse tarbeks hindas kaebaja töövõimet täiendavalt töövõime

hindamise ekspertarst V.K (dtl 54 jj), kes kokkuvõttes nõustus varasema ekspertarvamuse

järeldustega.

25. Kaebaja hinnang erineb ekspertarsti omast järgmistes valdkondades ja võtmetegevustes:

-

Valdkond 1. Liikumine. Võtmetegevused:

1.1. Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0);

1.2. Ohutu ringiliikumine (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0);

1.3. Seismineja istumine (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0);

-

Valdkond 4. Teadvusel püsimine ja enesehooldus. Võtmetegevused:

4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang

kaebajal 9, eksperdil 0).

-

Valdkond 6. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine. Võtmetegevused:

6.3. Toimetulek muutustega (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 0).

-

Valdkond 7. Suhtlemine. Võtmetegevused:

7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 0);

7.2. Kohane käitumine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

-

Valdkond 8. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed.

6 (14)

Kaebaja vastas „jah“ küsimusele „Kas Teil on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid

(nt oksendamine, iiveldus, peapööritus vms)?“. Kaebaja täpsustas, et tal on kivid neerus.

Ekspertarsti hinnangul ei vasta taotleja terviseseisund meditsiiniliste andmete taotleja esitatud

infole.

26. Järgnevalt kontrollib kohus, kas haldusmenetluses antud eksperthinnangus on arvestatud

kõigi oluliste asjaoludega ning kas kohtumenetluse raames asja juurde lisatud 02.10.2024

ekspertarvamus on nendega kooskõlaline.

Liikumine (valdkond 1)

27. Võtmetegevus: 1.1 Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil

0).

27.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 33 jj) välja toonud, et ei suuda raskusteta liikuda ja trepist käia.

Kaebaja ei suuda iseseisvalt üldse liikuda. Igapäevaselt kasutab karke ja mõnikord ratastooli

liikumiseks, liikumist takistavad tugevad valud ja siis peab kaebaja võtma oma ravimeid.

Treppidel liikumine ja vajadusel takistuste ületamine on kaebaja jaoks võimalik suurte

raskustega, peaaegu võimatu. Kaebuses (dtl 3) märgib kaebaja lisaks, et reumatoidartriidi tõttu

on kaebajal väga raske liikuda.

27.2.

TTO ekspertarst N.N on hinnangus (dtl 9-10) asunud seisukohale, et „Taotleja

kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. 2002 aastal diagnoositud

noorteartiit. Reumatoloogi vastuvõtul viimati 08.03.2024. Viimane ägenemine oli 8. märtsist

2016 haiguse raske ägenemine kontraktuuride tekkega põlvedes, parem lahenenud, vasakuga

probleem. Ägenemise ajal oli esialgui ratastoolis ja hilisemalt kõndis karkudega. 08.03.2024

vastuvõtul parem põlv kergelt turses. Palpatoorselt valusat liigest ei ole. Põlvedest

sirutusdefitsiiti ei esine. Vajalik taastusravi. Korduv konsultatsioon planeeritud juulis, veel ei

ole käinud. Perearstilt suunamine taastusravile, ei ole veel käinud. Reumatoloogi poolt raviks

määratud metotreksaat, ravimid välja ostmata. Taastusravi oli soovitatud ka varasemalt, kuid oli

2020 aastal. 2022/2024 ei ole välja kirjutatud ühtegi valuravimi retsepti. Piiranguid hinnatakse

regulaarse ravi foonil. Ei hinnata diagnoose vaid tegutsemispiiranguid regulaarse ravi foonil.

Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus adekvaatse raviga. See tähendab, et Taotleja

tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodeid

(ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutatule. Tervisehäire hinnatakse

raviga kompenseerituks, kui raviskeemi järgimisel ja ravimite manustamisel ei ilmne inimesel

piiranguid, mis tavapäraselt tulenevad antud haigusest. Antud juhul isik soovitatud ravi ei

kasuta ning puuduvad objektiivsed põhjused selle mitte kasutamiseks. Ootame inimeselt

koostööd arstidega ja huvi oma tervist parandada.“

27.3.

Vastuseks kohtu küsimusele täpsustas Töötukassa (dtl 444), et eksperthinnangus

taastusravile suunamise osas on silmas peetud dr M.P. 27.09.2023 epikriisi. TIS andmetes (dtl

98-99) nähtub kohtule, et vastustaja viitab epikriisile kohaselt, sh viide saatekirjale taastusravi

planeerimiseks. Nimetatut on vastustaja kõrvutanud peale eksperthinnangu koostamist

lisandunud taastusraviarsti A.B. saatekirjaga (dtl 166).

27.4.

Kohtumenetluses esitatud eksperdiarvamuses võtab V.H (dtl 54 jj) analüüsitud

epikriisidele tuginevalt seisukoha kokku järgmiselt: „Vastavalt töövõime hindamise

metoodikale hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et Taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravimeetodeid (ravimid, protseduurid

jms) rakendatud vastavalt arsti ettekirjutatule. Tervisehäire hinnatakse raviga kompenseerituks,

kui raviskeemi järgimisel ja ravimite manustamisel ei ilmne inimesel piiranguid, mis

tavapäraselt tulenevad antud haigusest. Antud juhul isik määratud ravi ei kasuta ning

terviseandmetes puuduvad objektiivsed põhjused selle mittekasutamiseks. Retseptikeskuse

andmetel ei ole kaebaja vajanud ka retseptipõhised valuvaigisteid ning taastusravil käinud

7 (14)

hoolimata korduvatest suunamistest viimati 2020 aastal. Ka ei kajasta terviseandmed abivahendi

kasutamise vajadust liikumisel.“

27.5.

Ekspertarst N.N on oma 27.08.2024 hinnangus viidanud 08.03.2024 reumatoloogi

vastuvõtule (dtl 91 jj). Ekspertarsti viidatu vastab TIS andmetele. Kohtumenetluses esitatud

ekspertarvamustes on lisaks eelnevalt viidatud ultraheli uuringule märtsis 2024, mille osas

vastustaja täpsustas kohtumenetluses (dtl 445), et uuring kajastub 08.03.2024 S.M. (D07134)

reumatoloogi ambulatoorses epikriisis. Kohtule nähtuvalt (dtl 206) on TIS andmetele selle osas

viidatud õigesti.

27.6.

Kokkuvõttes on ekspertarstid viidanud asjakohastele epikriisidele, mis kinnitavad, et

kaebaja ei ole vajanud retseptipõhiseid valuvaigisteid. Ekspertarstid on õigesti viidanud, et TIS

andmetest ei nähtu, et kaebaja oleks kasutanud soovitud ravi ja taastusravi (määruse nr 39 § 5 lg

3). TIS andmetest ei nähtu põhjendusi ravi mitte järgimiseks (ravimite kõrvalmõju osas vt

käesoleva otsuse p 41). Kaebaja selgitused taastusravi ebasobivatest aegadest ei ole kaebaja

enda viidatud reisimist arvestades objektiivseks põhjenduseks, mis ravi mittekasutamist

õigustaks. Lisaks on vastustaja hinnanud kaebajal diagnoositud haiguse ägenemise sagedust ja

hinnanud ning kirjeldanud kaebaja tervise paranemist ajaliselt. Kohus selgitab, et töövõime

hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse

raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik)

määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt

ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma

terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet

parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha kindlaks, et

haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või

füsioteraapiaga (vt nt TlnRnKo 31.01.2024 nr 3-22-573

, p 12).

27.7.

Niisiis ei ole ekspertarstid kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jätmisel

eksinud.

28. Võtmetegevus 1.2. Ohutu ringiliikumine (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0).

28.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 34 jj) välja toonud, et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas

ringi liikuda, sh tänaval ja kohtades, kus pole varem käinud. Kaebaja ei suuda liikuda ohutult

siseruumide ja ruumides, kus pole varem käinud. Igapäevaselt kasutab kaebaja karke ja

mõnikord ratastooli. Kaebaja märgib, et ägeda valu korral võib seisund halveneda. Kaebuses

(dtl 3) märgib kaebaja, et reumatoidartriidi tõttu on kaebajal väga raske liikuda, tööle on

liikunud sotisaaltranspordi või taksoga.

28.2.

TTO ekspertarst N.N on hinnangus (dtl 10-11) asunud seisukohale, et taotleja

kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Põhjendused on identsed

eelmise võtmetegevuse nr 1.1 all toodud hinnangutega. Kohtumenetluses esitatud

eksperdiarvamuses märgib V.H (dtl 54), et ekspertiisitaotluses nimetatud valude kohta tervise

infosüsteemis kinnitavaid andmeid ei ole. Retseptipõhise valuravi vajadust terviseandmed ei

kajasta. Määratud medikamentoosne baasravi ning taastusravi on kasutamata.

28.3.

Ekspertarstid on, tuginedes küll valdkonnas 1.1 viidatule, hinnanud asjakohaseid

epikriise (vt otsuse punkt 27), mis kinnitavad valuravi ja taastusravi kasutamata jätmist. Kohtule

ei nähtu TIS andmetest infot, mille eksperdid oleks ilmselgelt arvesse võtmata jätnud, või mis

oleks vastuoluline. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles

võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.

29. Võtmetegevus: 1.3. Seismine ja istumine (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0).

29.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 34) välja toonud, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja

vahetada raskusteta ja valu tundmata. Kaebaja ei suuda ühel kohal olla seistes või istudes

8 (14)

tundmata valu või väsimust. Kaebaja suudab kehaasendeid vahetada mõõdukate raskustega.

Igapäevaselt kasutab kaebaja karke ja mõnikord ratastooli, ägeda valukorral võib kaebaja

seisund halveneda. Kaebuses (dtl 3) märgib kaebaja, et reumatoidartriidi tõttu on kaebajal väga

raske liikuda, töö juures töötas ainult kätega, kuid ka see oli raske.

29.2.

TTO ekspertarst N. N on oma arvamuses (dtl 11-12) asunud seisukohale, et taotleja

kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Põhjendused on identsed

võtmetegevuse 1.1 all toodud hinnangutega. Kohtumenetluses esitatud V.H arvamuses (dtl 54)

nõustub ekspertarst TTO ekspertarsti hinnanguga ja selgitab täiendavalt juurde, et

„Ekspertiisitaotluses nimetatud valude kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole. Arstiabi

poole pöördumised vastavate kaebustega harvad. (viimati märtsis 2024). Objektiivne staatus –

reumatoloogi epikiriisis 05.03.2024: parema põlve kerge turse, palpatoorset valulikkust ega

sirutusdefitsiiti ei esine. Retseptipõhise valuravi vajadust terviseandmed ei kajasta. Määratud

põhihaiguse medikamentoosne baasravi ning taastusravi on kasutamata. Kirjeldatud piirangud ei

esine püsivat töövõimet vähendavas mahus.“

29.3.

Niisiis on viidatud asjakohastele epikriisidele (vt otsuse punkt 27). Lisaks on V.H oma

seisukohas tuginenud reumatoloogi 05.03.2024 epikriisile (dtl 206 jj) ning hinnanud kaebaja

pöördumiste sagedust ühes valuravi ja taastusravi kasutamata jätmisega. Johtuvalt on kohus

seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes

eksinud.

30. Kokkuvõttes nõustub kohus ekspertarvamustes on toodud hinnangutega, mis tuginevad

asjakohastele TIS hinnangutele nende omavahelisel kõrvutamisel. Kaebajal diagnoositud

liigesehaigus võib tõenäoliselt tekitada liikumise valdkonnas piiranguid, kuid lähtuda tuleb

konkreetse kaebaja andmetest arvestades, et tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse raviga. Kaebaja haigusseisund ei ole ägenenud sagedasti. Liigesehaiguse

viimane ägenemine oli TIS andmetel 2016. aastal (dtl 82). N.N ja V.H on põhjendatult

selgitanud, et kaebaja ei järgi soovitatud valu- ja taastusravi (dtl 12, 55), millel puudub

objektiivne põhjus.

31. Kuigi N.N ekspertarvamuses liikumise valdkonna hindamisel identsete põhjenduste

kasutamine kõikides võtmetegevustes raskendab ekspertarvamuse mõistmist, on praegusel juhul

viidatud TIS andmed siiski asjakohased kõikide võtmetegevuste puhul. Lisaks on asjas

hinnangu andnud V.H ühes viidetega konkreetsetele epikriisidele. Kohtule ei nähtu ülejäänud

TIS andmetest ja kaebaja ei ole ka välja toonud TIS andmeid, mis on tähelepanuta jäetud ja mis,

ilmselgelt ekspertarstide hinnanguga vastuolulised oleks.

Teadvusel püsimine ja enesehooldus (valdkond 4)

32. Kaebaja ei ole võtmetegevustes 4.1-4-3 piiranguid kirjeldanud ega ekspertarstid

tuvastanud.

33. Võtmetegevus: 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud

.

33.1. Kaebaja kirjeldab taotluses (dtl 35), et kui on tugev valu jalas, siis ta vajab abi WC-s

käimisel ja pesemisel. Kaebaja kirjeldab kaebuses (dtl 3), et igapäevategevustes aitab teda ema,

tualetis käib teiste abiga.

33.2. Ekspertarst N.N on hinnangus (dtl 14) märkinud, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole

TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Piiranguid ei hinnata ägenemise ajal. Kohtumenetluses

esitatud hinnangus (dtl 55) selgitab V.H täiendavalt, et: „Olemasolevad tegutsemispiirangud

olulist enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta. Ekspertiisitaotluses nimetatud probleeme valude

esinemise kohta jalas terviseinfosüsteemi andmed ei kinnita; puudub retseptipõhise valuravi

vajadus ning vastavate kaebustega arsti poole pöördumised.“

9 (14)

33.3. Töötukassa selgitas (dtl 446) kohtumenetluses vastuseks kohtu küsimustele seoses sellega,

kas ja kuidas piirangute kontekstis haiguse ägenemist hinnatakse, seda, et vastavalt töövõime

hindamise metoodikale töövõime hinnang antakse üldjuhul pikaajalisele ja püsivale seisundile.

Püsiv seisund on terviseseisund, mis eelduste kohaselt kahe aasta vältel oluliselt ei muutu.

Töövõime hinnangut ei anta ajutisele ehk alla kuue kuu kestvale seisundile, mille põhjuseks on

hiljutine trauma, operatsioon vm terviseprobleem. Ajutise seisundi korral on võimalik olla

töövõimetuslehel. Töövõime hindamise metoodika punktis 3.3.2 on märgitud, et „Piirangute

raskusastmete määramisel ja töövõime ulatuse hindamisel kaalutleb ekspertarst isiku

terviseseisundist tulenevalt tegutsemispiirangute avaldumist, piirangu põhjustanud haiguse

kulgu ja ägenemise sagedust ning taotleja enda hinnangut ja kohanemist piiranguga.“.

Töötukassa seisukoht on kohtu hinnangul kooskõlaline määruse nr 39 § 6 lõikes 3 toodud

võtmetegevuste raskusastmete kirjeldusega, kus tuleb hinnata isiku igapäevaelu takistusi. Kui

üksikud ägenemised piirangu tuvastamist ei mõjuta, võib samas haigusseisundi pidev

ägenemine (sagedus) tähendada siiski piirangu intensiivsust, mis isiku igapäevaelu oluliselt

mõjutab.

33.4. Kohtule nähtuvalt on vastustaja siiski haigusseisundi ägenemise sagenemist hinnanud.

TIS andmete tuginevalt (dtl 82, 206) saab kohtu hinnangul asjakohaseks pidada vastustaja

selgitust, et eelnevat liigesehaiguse kulgu arvestades – harvade ägenemistega (viimane

ägenemine märtsis 2016), isegi ravimata kujul, ning viimase ägenemise aegse hea ravivastuse

tõttu, on põhjust eeldada, et haigusnähud leevenevad taasalustatud kompleksse ravi foonil 6 kuu

jooksul.

33.5. Kokkuvõttes kohtule ei nähtu TIS andmeid, mis kinnitaks sagedaste ägenemistega valusid

jalgades, mis piiraks igapäevatoimingutega hakkamasaamist. Samuti ei nähtu epikriise, mis

oleks ekspertarvamustes kajastatuga ilmselges vastuolus. Seega ei ole vastustaja selles

võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.

Muutustega kohanemine ja ohu tajumine (valdkond 6)

34. Kaebaja ei ole väljaskäimise (6.1) ja riski või ohu tajumise (6.2) ja muude piirangute osas

(6.4) võtmetegevustes piiranguid esile toonud ja vastustaja ei ole neid ka tuvastanud.

35. Võtmetegevus: 6.3. Toimetulek muutustega (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil

0).

35.1. Kaebaja märgib taotluses (dtl 33), et ta ei saa raskusteta hakkama muutustega

igapäevaelus. Kaebaja ei tule muutustega igapäevaelus toime, kui muutus on ootamatu ja vajab

tuge.

35.2. Ekspertarvamuses (dtl 16) märgib N.N, et meditsiiniliste andmete alusel ei vasta taotleja

hinnang talitusliku võimekuse raskusastmele. Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS

andmetel kinnitust, vaimsete häirete kohta andmed puuduvad. Kohtumenetluses esitatud

ekspertarvamuses (dtl 55) nõustub ekspert N. N hinnanguga.

35.3. Kohtule nähtuvalt on eksperdid on tuginenud esmalt sellele, et terviseandmed ei kajasta

peale 2023. aasta suunamise andmeid vaimse tervise häirete osas. TIS andmetest (dtl 280)

nähtuvalt on kaebaja 08.03.2024 suunatud kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Vastuseks kohtu

küsimusele selgitas Töötukassa täiendavalt (dtl 447), et TIS-is puuduvad andmed, et kaebaja

oleks kliinilise psühholoogi poole pöördunud (saatekiri aegus).

35.4. TIS andmetest nähtub kohtule lisaks siiski see (dtl 144), et pereõele on 2020. aastal antud

edasi muuhulgas info, et muu haiguse foonil on kaebajal ärevus. Samas nähtub ka

sümptomaatiline ravi (määruse nr 39 § 5 lg 3). Kohtule ei nähtu, et tegemist oleks püsiva

seisundiga, mida kaebaja kajastanud ja arstid jälginud oleks.

10 (14)

35.5. Kokkuvõttes ei ole vastustaja selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes

ilmselgelt eksinud. TIS-s puuduvad andmed, mis vaimse tervise häireid kinnitaks, kusjuures

kaebaja ei ole saatekirja alusel soovitavat ravivõimalust kasutanud (määruse nr 39 § 5 lg 3).

Varasemalt on viiteid ärevusele TIS andmetes ühe korra, kusjuures sümptomaatilise ravi

võimalusega. Kuigi vastustaja algses ekspertarvamuses (dtl 15) ei viita ühelegi epikriisile, on

kohtumenetluses esitatud arvamuses asjakohaselt viidatud kliinilise psühholoogi saatekirjale.

36. Kokkuvõttes saab nõustuda vastustajaga, et TIS andmed ei tingi selles valdkonnas

piirangute tuvastamist.

Suhtlemine (valdkond 7)

37. Võtmetegevus: 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine (raskusastme hinnang kaebajal 2,

eksperdil 0).

37.1. Kaebaja märgib taotluses (dtl 36), et kaebaja ei saa suhtlemisega hakkama tundmata

liigset ärevust või hirmu. Mõõdukate raskustega saab kaebaja tuttavate inimestega kohtuda,

tundmata liigset ärevust või hirmu. Võõraste inimestega kohtumine, tundmata liigset ärevust või

hirmu, on suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kaebaja täpsustab, et ta tunneb ennast

ebamugavalt kui näeb võõrast inimest. Inimesed ei saa kaebaja terviseprobleemidest aru.

37.2. Ekspertarvamuses (dtl 16) on N. N andnud hinnangu, et meditsiiniliste andmete alusel ei

vasta taotleja hinnang talitusliku võimekuse raskusastmele. Taotleja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS andmetel kinnitust, vaimsete häirete kohta andmed puuduvad. Kohtumenetluses

esitatud ekspertarvamuses (dtl 55) nõustub ekspert N. N hinnanguga ning märgib kokkuvõttes,

et terviseandmed ei kajasta suhtlemisel esinevaid piiranguid. Vaimse tervise häirete kohta

andmed puuduvad.

37.3. Ka kohtule ei nähtu TIS andmeid ja kaebaja ei ole nendele viidanud, mis selles

võtmetegevuses piirangut kinnitaks.

38. Võtmetegevus: 7.2. Kohane käitumine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

38.1. Kaebaja on taotluses (dtl 37) märkinud, et ta ei suuda kontrollida oma emotsioone ja

käitumist. Kaebaja kaotab sageli kontrolli oma käitumise ja emotsioonide üle. Kaebaja

täpsustab, et kui tal tekivad tugevad valud, siis ta väljendab seda karjumisega.

38.2. Ekspertarvamuses (dtl 16) on N. N andnud hinnangu, et meditsiiniliste andmete alusel ei

vasta taotleja hinnang talitusliku võimekuse raskusastmele. Taotleja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS andmetel kinnitust, vaimsete häirete kohta andmed puuduvad. Kohtumenetluses

esitatud ekspertarvamuses (dtl 55) nõustub ekspert ekspert N. N hinnanguga ning märgib

kokkuvõttes, et terviseandmed ei kajasta suhtlemisel esinevaid piiranguid. Vaimse tervise

häirete kohta andmed puuduvad.

38.3. Ka kohtule ei nähtu TIS andmeid ja kaebaja ei ole nendele viidanud, mis selles

võtmetegevuses piirangut kinnitaks.

39. Suhtlemisega seotud muid piiranguid (7.3) kaebaja esile ei too.

40. Arvestades muuhulgas käesoleva otsuse punktis 35 viidatud terviseandmeid, ei nähtu TIS

andmeid ja kaebaja ei ole neid ka välja toonud, mis suhtlemise valdkonnas piiranguid kinnitaks.

Kohus rõhutab, et töövõime hindamine tugineb TIS andmetele ning kaebaja kirjeldatud

tunnetust taotluse esitamise hetkel ei saa eraldiseisvalt arvesse võtta, kui selle kohta puuduvad

varasemalt kajastused terviseandmetes.

Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed

11 (14)

41. Taotleja on hinnanud (dtl 37), et tal ei ole tegutsemisraskusi alkoholi või muud sõltuvust

tekitavate ainete tarvitamise tõttu. Kaebajal on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed.

Kaebaja täpsustab, et tal on kivid neerus. Kaebuses (dtl 3) kirjeldab kaebaja, et metotreksaadi

võtmise tõttu oli kaebajal operatsioon, nefroloog soovitas seda ravimit ajutiselt mitte võtta.

41.1. Ekspertarvamuses (dtl 17) on N. N andnud hinnangu, et meditsiiniliste andmete alusel ei

vasta taotleja tervisseisund (väljatoodud piirangud kõrvaltoimete kohta) taotleja esitatud infole.

Püsivaks töövõimepiiranguks alust ei ole. Kohtumenetluses esitatud arvamuses (dtl 56) on

märgitud, et „tõstetud metotreksaadi annust – ravimi tarvitamise kohta puudub terviseandmetes

info“. TIS andmete (dtl 75) kohaselt on tavaretsepti nr 1101799947 alusel metotreksaat

11.09.2024 (peale vaidlusalust otsust) müüdud. Tavaretsept metotreksaadi osas on aga

08.12.2022 ja 08.03.2024 annuleeritud.

41.2. Kohtule nähtuvalt on kaebaja suhtes 17.05.2024 epikriisis (dtl 84) märgitud, et „tarvitab

metotreksaati alates 4. eluaastast, praegune annus 15mg /nädalas“. Vastuseks kohtu küsimusele

selgitas Töötukassa (dtl 448), et ravi määramisel arvestab raviarst alati kõrvaltoimete tekke

võimalusi, ravimist põhjustatud kasu ja kahju tekke võimaluse ning kõrvaltoimete vältimise

viisidega. Kui ravim oleks vastunäidustatud, siis seda ei määrataks. Neerukivide tekkimise seos

ravimiga ei ole kinnitatud. Töötukassa viitab seejuures kohaselt 11.09.2024 reumatoloog A. K.

epirkriisile (dtl 82-83).

41.3. Kuigi vastustaja algses ekspertarvamuses (dtl 17) ei viita ühelegi epikriisile, on

kohtumenetluse esitatud arvamuses asjakohaselt viidatud ravimile, mille kõrvaltoimeid kaebaja

silmas peab. TIS andmetel ei ole nefroloog soovitanud kaebajal ravimitarvitamist kõrvatoimete

tõttu lõpetada (dtl 97). Niisiis saab vastustaja järeldust TIS andmeid arvesse võttes põhjendatuks

pidada.

Käelise tegevuse valdkond, teabe edastamise ja vastuvõtmise ning õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkond (valdkonnad 2, 3 ja 5)

42. Kaebaja ei ole käelise tegevuse (2.) ning teabe edastamise ja vastuvõtmise (3) ning

õppimise ja tegevuste sooritamise (5.) valdkonnas piirangutele viidanud ja ekspertarsti ei ole

neid ka tuvastanud. Ekspertarsti hinnangul (dtl 18) erijuhtumiga tegemist ei ole.

Vahekokkuvõte ekspertide järeldustest

43. Riigikohus on selgitanud, millest tuleb lähtuda halduskohtumenetluses ekspertarvamuste

hindamisel. Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse

andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi (TIS) kantud andmeid

õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel). Üheks võimaluseks kontrollida

eksperdiarvamuse õigsust, on küsida teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe

läbinud töötaja hinnangut esialgse eksperdiarvamuse kohta. Töövõime hindamise menetluses ei

piisa sellest, kui taotleja esitab üldsõnalise vastuväite eksperdiarvamuse kohta (RKHKo

05.09.2019 nr 3-17-1110/84, p-d 21, 24, 26). Kohus juhib tähelepanu, et selgitas kaebajale

kohtumenetluses võimalusi ekspertarvamustele täiendavad vastuväited esitada. Kaebaja

kinnitab, et tema tervislik seisund on kehv ja tal esinevad seetõttu mõõdukad piirangud, kuid ta

ei too välja ühtegi konkreetset etteheidet ekspertarvamustes toodule. Kaebaja viitab, et

Töötukassa ei ole arvesse võtnud kõiki diagnoose, samas ei ole kaebaja välja toonud, millised

konkreetsed epikriisid on ekspertarst tähelepanuta jätnud. Kokkuvõttes on vastustaja N.N

arvamusele (dtl 11 jj) koostoimes V.H arvamusega (dtl 54 jj) õigesti tuvastanud, et TIS andmete

alusel kaebajal töövõime piirangud puuduvad.

Põhjendamispuudused

44. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusakti

põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Põhjendused peavad olema

12 (14)

sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle

tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus

kaebeõiguse teostamise võimaluse (RKÜKo 19.06.2020 nr 3-20-1044/5, p 14) ja täidab ka

haldusorgani enesekontrolli eesmärki (nt RKÜKo 31.05.2011 nr 3-3-1-85-10, p 26).

45. Praegusel juhul nähtub, et mitmetes võtmetegevustes (vt käesoleva otsuse punktid 27.4,

27.5, 29.2, 31, 35.3, 41.1, 41.3) on kaebaja taotlust arusaadavalt terviseandmetega kõrvutanud

just ekspertarst V.H. Riigikohus on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti põhjendusi

kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja

jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti

andmise ajal (RKHKo 29.11.2013 nr 3-3-1-29-12, p 20; RKHKo 01.07.2022 nr 3-20-1214/98, p

11). Kohus leiab, et kohtumenetluses on vastustaja seega põhjendamiskohustuse täitnud, sest

viidatud TIS andmed olid olemas juba algse ekspertarvamuse ja vaidlustatud otsuse andmise

ajal, kuid piisavalt selgelt kaebaja taotlusega sidumata. V.H arvamuse kohtumenetluses

esitamisega täitis vastustaja ühtlasi kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma

piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab

sellega

eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb Töötukassal

kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist.

Lisaks on vastustaja ühes viidetega TIS andmetele vastanud kohtu küsimustele (dtl 444 jj).

Kokkuvõttes on vaidlusalune otsus põhjendamispuudusega, mille vastustaja kõrvaldas aga

kohtumenetluses (HMS § 58).

Täiendavalt vastuseks kaebaja väidetele

46. Tervise infosüsteemi on lisandunud peale otsuse tegemist (dtl 57) perearsti dr M. P. ja

A.K. epikriisid ja A. B. saatekiri– nendega seonduvat on kajastatud käesoleva otsuse punktis

27.3.

47. Asjas ei nähtu, et täiendavate andmete kogumine kaebaja arstidelt oleks ilmselgelt olnud

vajalik (TVTS § 6 lg-d 4 ja 5). Kaebaja viimane perearsti vastuvõtt on taotluse (28.07.2024)

esitamise eelselt ja TIS andmete kohasel 19.04.2024 (dtl 190 jj). Praegusel juhul olid töövõime

hindamise taotluses toodud piiranguid ja tervisehäireid puudutavad terviseandmed TIS-s olemas

ning nendes ei nähtu kohtule vastuolusid, mistõttu ei olnud vajalik ka visiidipõhine hindamine

(määruse nr 39 § 2 p 10).

48. Vastuseks kaebaja väidetele selgitab kohus veel, et kaebajal töövõime hindamise aluseks

isikul aja jooksul diagnoositud haiguste ja tervisekahjustuste summa, vaid neist põhjustatud

piirangud, mis esinevad hindamise ajal. Piiranguid hinnatakse määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi

eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamuses hinnatakse isiku 5 tegutsemisvõimet kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Seetõttu on

võimalik, et kaebaja tervisekahjustused ja diagnoositud haigused ei mõjuta hinnangu tulemust

nii oluliselt, kui kaebaja ise seda arvab. Lisaks kordab kohus, et tegutsemisvõimet hinnatakse

koosmõjus adekvaatse raviga, sh sellega, kas kaebaja on seda kasutanud.

49. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes viimase töövõime

hindamise taotluse esitamise ajaga muutunud ja halvenenud ning kaebaja on käinud täiendavalt

pere- või eriarsti vastuvõttudel, mis seda kinnitavad (s.o uued TIS andmed), saab kaebaja

esitada Töötukassale uue taotluse töövõime hindamiseks.

Kokkuvõte ja menetluskulud

50. Seega on vaidlustatud otsused õiguspärased ning alus kohustamisnõude rahuldamiseks

puudub. Kuna kaebajal töövõime tuvastamata jätmine on õiguspärane, puudub alus ka taotletud

toetuse määramiseks (TVTS § 11). Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema

13 (14)

menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

51. Kohtulahendi avalikustamisel asendab kohus otsuses kajastatud füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3). Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas

mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4

ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

14 (14)