1-11-9529/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

13. oktoobril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Marju Vilt ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Mairi Heinsalu kaitsja: Rein Kiviloo osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

A.D ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, haridus 8 kl., ei tööta,

eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud

6.27.05.2009 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, 5, 7, 8; § 266 lg. 2 p. 1, 3

järgi 1 a. vangistusega

7.11.03.2011 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9; § 266 lg. 2 p. 1, 3 järgi 6

kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Otsus jõustus 19.03.2011 a.

Viibis eelvangistuses alates 01.04.2011 a. kuni 02.04.2011 a. Viibib vahi all alates 05.

aprillist 2011 a. süüdistusasja KarS § 200 lg. 2 p. 8; § 120; § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

A.D on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema võttis 05.04.2011 kella 09:15 paiku Tallinnas aadressil Mustamäe tee 16 asuvast Marienthali Selveri müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pakki juustu „Saare Juust“ kogumaksumusega 8,30 eurot (1 tk maksumus 4,15 eurot) ja kolm pakki juustu „Saare Leet“ kogumaksumusega 12,27 eurot (1 tk maksumus 4,09 eurot), so on juustu kogusummas 20,57 eurot ning läbis koos nimetatud kaubaga kassaderivi, jättes kauba eest tasumata. Vargust märganud turvatöötaja TTpidas A.D pärast kassaderivi läbimist kinni, kuid A.D õnnestus turvatöötaja haardest vabaneda ning koos varastatud kaubaga kauplusest välja joosta.

TT järgnes A.D-le ning kui TT üritas A.D uuesti kinni pidada, suunas A.D enda paremas käes oleva väikese metallist teravaotsalise kruvikeeraja

ähvardavalt TTa poole, mistõttu TT tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning kartis, et A.D võib teda kinnipidamise käigus lüüa ja oma ähvarduse täide viia. Kuna TT oli

sunnitud A.D-ga distantsi hoidma, siis tekkis A.D võimalus ära joosta ning koos varastatud kaubaga põgeneda. Seega A.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades s.o. röövimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Samuti süüdistatakse A.D selles, et tema, olles eelnevalt toime pannud kuriteo, ähvardas 05.04.2011 kella 10:00 paiku Tallinnas Mustamäe teel asuvas Marja peatuses ja selle

juures teda kinni pidama tulnud turvatöötajaid - TT´a ja AK´i - süstlaga, hoides süstalt Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 9529

turvatöötajate suunas püsti ning vehkides sellega, mistõttu TTja AK tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning kartsid ähvar-duse täideviimist.

Oma sellise teoga pani A.D toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kus on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse A.D selles, et tema, olles isikuks, keda on karistatud 11.03.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt muu hulgas KarS § 199 lg 2 p 9 alusel 23.01.2010 toime pandud varguse eest, 19.04.2010.a. Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1

alusel 19.04.2010 toime pandud varguse katse eest ning 06.04.2011.a. Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo poolt KarS § 218 lg 1 alusel 06.03.2011 toime pandud varguse katse eest, võttis uuesti 01.04.2011 kella 14:24 paiku Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 4 asuvast kauplusest „A&G“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe „Jack & Jones“ dressipluusi maksumusega 39,95 eurot, pani selle endale jope alla selga ning möödus seejärel kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

Seega pani A.D toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi

täielikult süüdi, KarS § 120 järgi osaliselt süüdi ja KarS § 200 lg. 2 p. 8 järgi end süüdi ei tunnista, kuid taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse korras. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud osaliselt ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Kaitsel lähtub süüdistatava poolt esitatuga.

Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et 01.04 ta läks kauplusesse kaupa vaatama. Kolme spordijopega sisenes proovikabiini ja otsustas ühe jope varastada ning pani selle selga oma riiete alla. Tagastas müüjale kaks jopet ja nõuti ka kolmandat jopet. Ta ütles, et sai ainult kaks jopet ning hakkas kauplusest väljuma. Turvatöötaja pidas ta kinni ja varastatud jope tagastati kauplusele; samuti kinnitab ütlusi selles, et 05.04 hommikul Balti jaama juures koos tuttavatega tarvitas viina ja seejärel sõitis trolliga Marja peatusesse. Sisenes kauplusesse Selver ja seal pani põue 5 pakki juustu. Kassas juustu eest ei tasunud ja hakkas kauplusest väljuma. Turvatöötaja haaras õlast ja ta kukkus. Ta tahtis põgeneda ja võttis taskust asjad, sealhulgas ka kruvikeeraja aga ei tahtnud kedagi sellega ähvardada. Tahtis lihtsalt näidata, et taskus juustu ei ole ning soov oli põgeneda. Tõusis püsti ja hakkas jooksma ning sisenes Säästumarketi poodi. Pani juustud mingisse kasti ja turvatöötajad lähenesid ning käskisid asjad välja võtta. Ta võttis taskust asjad, kuid juustu ei olnud. Samuti võttis taskust pakendis oleva süstla ja vana süstla viskas minema nende juureolekul. Võttis pakendist uue süstla ja näitas neile, et see on uus ja ei ole vaja karta. Tal ei

olnud mingit eesmärki kedagi hirmutada. Ta toimetati koos tema poolt varastatud juustudega Selveri kauplusse ja anti politseile üle. Hilisema ülekuulamise ajal kinnitab, et kaks turvatöötajat ei julgenud teda kinni pidada, sest käes

hoidis süstalt, algul viskas ühe süstla minema. Ta kedagi süstlaga ei hirmutanud, naljakas, et turvatöötajad kartsid teda kinni pidada. Ta ei tahtnud tema kinni pidamist aga samas teadis, et ta peetakse kinni. Vabatahtlikult andis kruvikeeraja. Kannatanu TT poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.04 ta oli turvatöötajana tööl ja talle teatas turvatöötaja, et varas on juustuletis. Üks mees pani juustupakke ostukorvi ja

liikus seejärel saialeti juurde. Nägi, kuidas mees pani juustupakke enda põue. Mees möödus kassast, kuid juustude eest ei tasunud. Ta jooksis turvaruumist mehele järgi, kes oli jõudnud juba

välisukse juurde. Ta haaras mehest kinni ning tekkis rüselus. Ta soovis mehe toi-metada

turvaruumi ja rüseluse käigus mõlemad kukkusid. Nad tõusid püsti ja hakkasid kauplu-sesse

sisenema. Kassa juures ta hakkas mehe käest haarama aga mees vabanes haardest ja jooksis kauplusest välja. Ta sai mehe kätte ja kukkusid. Järgmisel hetkel nägi mehe käes kruvikeeraja taolist eset otsaga ülespoole. Ta tundis reaalset ohtu enda elule ja tervisele ning tõusis kohe püsti. Ta ei saanud ka gaasi lasta, sest tuulega oleks see temale langenud. Mees hakkas liikuma edasi koos varastatud juustuga. Ta läks mehele järgi ja helistas politseisse. Teise turvatöötajaga saadi mees kätte ja teel haaras mees taskust süstla. Mees tahtis istuda bussi aga ta takistas seda. Seejärel mees istus taksosse ja tahtis ära sõita, kuid ta keelas taksojuhil edasi sõita. Kohale sõitnud

politsei pidas mehe kinni. Isik oli juustud pannud Säästumarketis ühte karpi ja ta võttis need enda kätte ning rikkumata kaup tagastati kauplusele. Kannatanu AKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et koos Tammeoksaga otsis varast ja Säästumarketis nägi varast. Isik keeldus nendega kaasa tulla ja muutus agressiivseks.

Mees võttis taskust süstla ja hakkas sellega vehkima. Ta astus kaks sammu tagasi, sest kartis

verist süstalt. Ta oli veendunud, et mees võib teda süstlaga torgata. Mees püüdis taksosse istumisega põgeneda. Mees nägi teist turvatöötajate ekipaazi ja hakkas nende poole minema ning vehkis süstlaga. Süstlaga vehkimist ta võttis reaalse ohuna. Mingil hetkel süstal kukkus maha ja mehele asetati käerauad.

Tunnistaja DK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tema oli 01.04

turvatöötajana tööl ja talle teatas AG kaupluse müüja isikust, keda kahtlustab spordijope varguses. See noormees möödus kassast ja ta pidas noormehe kinni. Turvakontrolli käigus tuvastas mehe seljas jope, mis oli kauplusest varastatud. Mees tunnistas varguse üles.

Tunnistaja NR poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 01.04 ta oli kaupluses müüjana tööl. Kaupluses oli mees, kes proovis riideid selga. Mees pani ühe dressi-pluuse teise

alla ja seega võttis kaasa kolm pluusi aga pärast tagastas ainult kaks. Teatas juhtu-nust turvatöötajale.

Süüdistatava süü on peale tema, tunnistajate ja kannatanute poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kaupluse A&G ja Selver avaldusega, turvatöötaja ja politsei ettekandega A.D kinnipidamise kohta, asitõendi vaatlusprotokolliga / t.l. 2, 3, 9, 23, 24, 25, 41, 42, 45 – 47, 60 – 62 /. KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus peab nentima, et kuigi turvatöötaja monitorist nägi A.D poolt juustupakkide asetamist põue, kuid A.D tegevust varguse toimepanemisel peab arvestama lähtuvalt tema subjektiivsest küljest. Ta oli teadlik, et paneb juustupakkide varguse toime salaja. Kassast möödumisega ta tegi kõik endast oleneva varguse toimepanemise lõpule viimiseks. Püüdis varastatud juustupakkidega kauplusest väljuda, kuid turvatöötaja püüdis teda kinni pidada. Olles kauplusest väljas, vastavalt A.D-le esitatud süüdistustes KarS § 120 järgi ja KarS § 200 lg. 2 p. 8 järgi süütegude kirjeldus ühtib. Juustupakkide vargust temast olenemata põhjustel lõpuni viia ei saanud, sest tema poolt Säästumarketi kauplusesse jäetud juust võeti turvatöötaja poolt ja tagastati rikkumata kauplusele. A.D temast olenemata asjaoludel ei saanud juustupakke vallata, kasutada ega käsutada ja seega juustupakkide vargus jäi katse staadiumisse. Seetõttu kohus leiab, et A.D suhtes esitatud süüdistus KarS § 200 lg. 2 p. 8 järgi kuulub ümber kvalifitseerimisele KarS § 199 lg. 2 p. 4, 9 - § 25 lg. 2 järgi asjaoludel, et ta on varem toime pannud

varguse ja vaatamata sellele, et turvatöötaja monitorist märkas A.D poolt juustupakkide vargust, tuleb vastavalt A.D subjektiivsele küljele tema poolt juustupakkide vargust kvalifitseerida salajase varguse katsena. Süüdistuse kohaselt KarS § 120 järgi olles eelnevalt toime pannud kuriteo, ähvardas kahte turvatöötajat. Kuigi A.D kinnitas, et ta ei ähvardanud turvatöötajaid kruvikeeraja taolise eseme

ega süstlaga, kuid kohus lähtub kannatanute nägemusest sellise tegevuse osas. Nad mõlemad

tundsid A.D tegevuses reaalset ohtu enda elule ja tervisele, seetõttu A.D-le esitatud süüdistus KarS § 120 järgi on põhjendatud. Praktiliselt samasisuline süüdistus on esitatud Gorš-

kovile ka süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p. 8 järgi. Selle kohta kohus andis selgituse eelpool tooduga. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistatust, vähem kui ühe kuu möödumisel pärast viimase kohtuotsuse jõustumist uute tahtlike kuritegude toimepanemist katseajal,

töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, temast olenemata asjaoludel varastatu tagastamist, iseloomustava asjaoluna narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta ja tema karistamist arestiga, samuti jooksva aasta jooksul 10-l korral ÜTS sätete rikkumise eest temale mõistetud rahatrahvide mitte tasumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada A.D KarS § 199 lg. 2 p. 4, 9 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.D KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 9 ( üheksa ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.03.2011 a. kohtuotsuse

järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 6 ( kuus ) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 05. aprillist 2011 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 01.04.2011 a. kuni 02.04.2011 a. 2 Välja mõista A.D-lt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista A.D-lt kaitsjatasu 172.57 eurot. 4 Välja mõista A.D-lt kohtukuludena materjalide paljundamise eest 5.81 eurot.

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Asitõendid – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast

Kohtunik