1-11-11194/6 · 1-11-11194/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-11194

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppementlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2011.a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11194 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Kriminaalasi G.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - §25 lg 2

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav G.H

Elukoht: xxxxxxxx xx xxxxx; ID xxx; xxxx xxxxx

xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx; varem kohtulikult karistatud, viimati: 27.01. 2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 199

lg 2 p 4, § 120, § 121 järgi 6 kuu vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, kokku

1 aasta 29 päeva vangistust. Vabanes kinnipidamiskohast 23. 12. 2010.a. pärast karistuse kandmist.

Kaitsja

vandeadvokaat Neeme Leok

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja G.H karistada teda 2 (kahe) kuulise vangistusega.

2 (5) KarS §74 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus G.H suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui G.H 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas –

xxxxxxxx xx xxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Määrata katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna G.H vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – G.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; §179 lg 1 p 2 ja §180 lg 3 alusel välja mõista G.H-lt menetluskulu 50% ulatuses:

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 51 senti,

• kaitsjatasu – vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti ja

• kaitsjatasu –vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas 9 (üheksa) eurot ja 60 senti riigi tuludesse.

KrMS §180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud summas 237,29 eurot (kakssada kolmkümmend seitse eurot ja 29 senti) tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2011.a. novembrikuust igakuise menetluskulu osa 40 (nelikümmend eurot) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 5-s kuupäev.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:, G.H, 1-11-11194, menetluskulu ositi tasumine“ .

Kinnitada Valga Advokaadibüroo vandeadvokaadi Neeme Leok´i kaitsjatasuks

kriminaalasjas nr 1-11-11194 süüdistatava G.H esindamise eest üheksateist (19) eurot ja 18 senti, milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt.

3 (5) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust

reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetluseõiguse olulise

rikkumise ( KrMS § 339 lg 1 ) peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (13.10.2011.a).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda (13.10.2011.a).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse G.H selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, 03. 10. 2011.a. kella 13. 16 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis xxxxxx xxxx x asuvast xxxxx xxxxxxxxx varastada salaja kaht pudelit Caribba Cola kogumaksumusega 2,42 eurot, möödudes kassaliinist jättes kauba eest tasumata. Kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu jäi kuritegu lõpule viimata.

Võõra vallasasja äravõtmise katsega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi G.H kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varastatud kaup tagastatud ja tsiviilhagi puudub.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr G.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.H-le karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui G.H 2 - aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

4 (5) vahetamiseks.

Välja mõista G.H-lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot.

Menetluse käik :

G.H on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude

tõenditega Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise . alused. Süüdistatav G.H ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 13.10.2011.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav G.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, seoses asjaoluga, et G.H õpib ning ühekorraga menetluskulude maksmine käib süüdistatavale üle jõu. Prokurör kaitsja taotlusele vastu ei vaidle.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või

prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on

kohustuslik. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse kaitse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,35 eurot. G.H kaitsja Neeme Leok on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 tuleb arvestada advokaat Neeme Leok´ile. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menet- luskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei

ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

5 (5)

Vastavalt KrMS §180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg. 3 tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude vähendamine 50% ulatuses, arvestades, et süüdistatav õpib ja igasugused sissetulekud puuduvad, siis ilmselgelt käivad täies mahus menetluskulude hüvitamised üle jõu.

KrMS §180 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks G.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha summas 208,51 eurot ja õigusabi tasu 28,78 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Hele Ilisson Kohtunik 13.10.2011.a.