2-22-13303/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-13303 X hagi Y vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood XXX; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Karlis Kolk (e-post XXX) Kostja: Y (isikukood XXX; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (e-post tarmo.friedenthal@heedentsik.ee) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada X ja Y vahel 03.02.2025 sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1. Y tasub X-ile 1199,28 eurot, st ½ hageja poolt hagis nõutavast tagatisrahast. 1.2. Y tasub eelnevas punktis viidatud summa kohtu poolt kompromissi kinnitamise määruse jõustumise päevale järgneval päeval X-i arveldusarvele IBAN nr-ga XXXXXXXXXXX. 1.3. Pooled avaldavad, et pärast Y poolt 1199,28 euro tasumist X-ile käesolevas kompromissilepingus sätestatud tingimustel, puuduvad pooltel teineteise vastu mistahes nõuded ja pretensioonid, mille aluseks on 15.09.2020 eramu üürileping või selle täitmise asjaolud (negatiivne võlatunnistus). Kõik poolte 15.09.2020 üürilepingust tulenevad või sellel põhinevad nõuded teineteise vastu loetakse kompromissilepingu täitmisega lõppenuks. 2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-13303. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 07.09.2022 hagiavalduse Harju Maakohtusse, mille kohaselt pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on alusetult kinni pidanud hageja poolt üürilepingu alusel tasutud tagatisraha ning selle üle, kas tagatisraha kinnipidamine oli põhjendatud tulenevalt üüripinna kasutamisel tekitatud puudustest. 1

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises ühele päevale kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. 8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik

2