2-25-367/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-367 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi X ja Y vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699) Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva Kostja I: X (isikukood XXX, elukoht xxx) Kostja II: Y (isikukood XXX, elukoht xxx) kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Revensen OÜ ning X (kostja I), Y (kostja II) koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Kostjad tunnistavad nende vastu käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet summas 1144,97 eurot, millest põhivõlg on summas 694,97 eurot, menetluskulud on summas 240,00 eurot ja ½ riigilõivust 210,00 eurot. 1.2. Kostjad kinnitavad, et tasuvad solidaarvõlgnikena võlgnevust Revensen OÜ ees summas 1144,97 eurot järgmiselt: 15.02.2025 – 381,65 eurot, 15.03.2025 – 381,65 eurot, 15.4.2025 – 381,67 eurot.

1

1.3. Maksed peavad laekuma Revensen OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX LHV Pangas selgitusega „ts asi 2-25-367 “. 1.4. Maksekohustuse rikkumise korral on Revensen OÜ-l õigus täiendava teavituseta koheselt täitemenetluses sisse nõuda kõik kompromissist tulenevad tasumata summad ning lisanduva viivise. 1.5. Kui kostjad ei tasu resolutsiooni punktis 1.2. märgitud kohustust tähtaegselt, siis vastutavad kostjad täitmata kohustuse ees solidaarselt ning kostjad on kohustatud tasuma võlgnetavalt summalt viivist 0,022% päevas kuni nõude täitmiseni. 1.6. Hageja kinnitab, et pärast kompromissi kinnitamist ja hageja arvelduskontole summa 1144,97 eurot tähtaegset laekumist puuduvad hagejal mistahes nõuded kostjate I ja II vastu. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-367. 4. Tagastada riigilõiv 210,00 eur Revensen OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-367”. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli Revensen OÜ hagi X ja Y vastu ühisvara jagamiseks. Pooled jõudsid 06.02.2025 kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1. 2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 2

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 8. TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3