4-11-3422/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 4-11-3422
Legislator headnote
AI generatedFull text
1 4-11-3422
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2011. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-3422 (2315,11,008708) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik F.R, ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares, Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskond RESOLUTSIOON
1. F.R süüdi tunnistada NPALS § 15
1
ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6
Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada alates F.R-i suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
3. F.R-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel
tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.R , 4-11-3422, joobeekspertiis“.
4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu
Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille
kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.10 2011. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus . aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
2
04.08.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1207895
selles, et 04.08.2011 kella 11.35 ajal peeti Pae 5 maja juures kinni F.R , kellelt
võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik märkinud, et omandas hommikul narkootilist ainet ja tarvitas seda veenisiseselt süstides.
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et ei eita, et tarvitas. Võõritusnähtusid ei ole, jaanuaris vabanes, tarvitas harva. Metadooniravil ei ole. Küsitud arestiga nõus ei ole, ühe episoodi eest liiga palju.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 5 päeva, ära kanda Rahumäe tee 6. Välja mõista menetluskulu 35 eurot. Aresti asuda kandma pärast tõkendi muutmist või karistuse ärakandmist.
Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub
seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga
tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul regulaarselt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise
eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud varavastaste kuritegude eest ning käesoleval ajal on ta kahtlustatavana kinni peetud uue varavastase kuriteo
toimepanemises, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end
ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud
trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et
menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud
menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes
V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena
arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd
menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena.
Märt Toming kohtunik