3-24-3506/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3506

Haldusasi

Z.Q kaebus Õiguskantsleri Kantselei 20.12.2024 kirja

nr 14-7/242033/2407523 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja kahju hüvitamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Z.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määruse peale

menetlusse.

2. Jätta Z.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.Q (kaebaja) esitas õiguskantslerile avalduse, mille kohaselt kohtud ei ole täitnud

korrektselt uurimiskohustust. Kaebaja taotles, et õiguskantsler annaks hinnangu kohtute

tegevusele. Avaldusele oli lisatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.12.2024 otsus ja hulgaliselt

kaebaja kohtuasjadega seotud materjale, sh Riigikohtu 10.12.2024 määrus nr 3-24-1906.

2. Õiguskantsleri Kantselei vastas kaebajale 20.12.2024 kirjaga nr 14-7/242033/2407523.

Kirjas selgitati, et Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi kaudu tagatakse kõrgema astme kohtu

kontroll madalama astme kohtu lahendite üle. Kaebaja on avalduses märgitud asjas kasutanud

kaebeõigust. Riigikohus jättis 10.12.2024 määrusega nr 3-24-1906 menetlusse võtmata

kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu 18.10.2024 määruse peale. Riigikohus võtab

määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse

ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Kui Riigikohus jätab

ringkonnakohtu lahendi peale esitatud edasikaebuse menetlusse võtmata, siis Riigikohus

järelikult tunnustab ringkonnakohtu seisukohti ja lahendit. Riigikohtul pole kohustust esitada

3-24-3506

menetlusse mittevõtmise määruses sisulisi põhjendusi ega selgitada neid vastustes

järelepärimistele.

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) näeb ette juhud, mil vald peab maksma

toimetulekutoetust (vt SHS 131 jj). Seda, kas maksta valla elanikele oma eelarvest ka

muid sotsiaaltoetusi, saab vald suures osas ise otsustada (SHS § 14 lg 2). Lääne-Harju

vallas sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra Lääne-Harju Vallavolikogu

24.11.2020 määrus. Lääne-Harju Vallavalitsus otsustas 10.12.2024 otsusega mitte

määrata kaebajale sotsiaaltoetust. Kui kaebaja leiab, et vallavalitsuse 10.12.2024

otsusega rikuti tema õigusi, võib ta esitada vaide vallavalitsusele või pöörduda

halduskohtusse. Vajadusel saab ta kasutada riigi toel antavat õigusnõu või esitada

kohtule taotlus riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks. Õiguskantsler ei või öelda

kohtule, kas isiku kaebus tuleks menetlusse võtta või mitte ega anda arvamust

kohtulahendites väljendatud seisukohtadele. Seadus ei anna õiguskantslerile ka õigust

määrata valla asemel isikutele toetusi ega kohustada valda seda tegema.

3. Z.Q esitas Tallinna Halduskohtule 30.12.2024 kaebuse 20.12.2024 kirja nr 14-

7/242033/2407523 õigusvastase tuvastamiseks ning õiguskantslerilt kaebaja kasuks

mittevaralise kahju väljamõistmiseks 14 000 euro ulatuses.

Kaebajal on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse avalikes huvides õiguskantsleri

ametialase tegevuse (tegevusetuse) vaidlustamiseks. Kuna 20.12.2024 kirja mõju on

lõppenud, ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust. Vastusest ei nähtu, et

õiguskantsler vaatas õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude sisuliselt

läbi. Õiguskantsler ei järginud põhiseaduse (PS) §-i 14 ja Riigikohtu praktikat.

Kaebajale ei ole arusaadav, miks ei ole võimalik hüvitada kahju, mis tekkis seoses

kaebaja hoidmisega tingimustes, mis rikkusid tema eraelu puutumatust.

4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 07.01.2025 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 ja

lg 2 p 21 alusel.

Vaidlused õiguskantsleri tegevuse (tegevusetuse) üle seaduse põhiseadusele vastavuse

kontrollimise menetluses ei allu halduskohtu kontrollile ja selline kaebus tuleks

tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (vt Tallinna Ringkonnakohtu

19.03.2024 määrus nr 3-24-1, p 7, 02.05.2023 määrus nr 3-22-2711, p 8, 19.06.2017

määrus nr 3-17-892, p 8 ja 14.06.2017 määrus nr 3-17-1081, p 6).

Isikul puudub kaebeõigus, et vaidlustada õiguskantsleri seisukohti, mis on kujundatud

halduse tegevuse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise üle järelevalve

teostamisel (vt Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2016 määrus nr 3-16-962). Õiguskantsleri

seaduse (ÕKS) § 351 lg-st 3 nähtuvalt oli seadusandja tahe, et õiguskantsleri sisuline

seisukoht ei ole kohtus vaidlustatav (Riigikohtu 23.11.2010 määrus nr 3-3-1-43-10, p

21). Kui seadus välistab kaebeõiguse õiguskantsleri seisukoha vaidlustamisel, on

välistatud ka sama seisukohaga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamine.

Kohtule ei nähtu, et õiguskantsler oleks 20.12.2024 vastuses rikkunud muul viisil

kaebaja õiguseid. Õiguskantsleril on lai kaalutlusõigus, kuidas vastata avaldajale

olukorras, kus avaldaja soovib vaidlustada jõustunud kohtulahendeid ning

õiguskantsleril või ka kohtutel puudub volitus jõustunud lahendeid omal algatusel

muuta või tühistada. Õiguskantsler on kaebajale asjakohaselt selgitatud muid

õiguskaitse võimalusi.

5. Z.Q esitas halduskohtu 07.01.2025 määruse peale määruskaebuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-24-3506

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohus ei eksinud kaebuse

tagastamisel. Määruskaebuses pole esitatud ühtegi väidet asjaolude kohta, millest tulenevalt

on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane.

8. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et õiguskantsler on kaebaja avaldusele vastanud, vaid

kaebaja ei ole üksnes nõus õiguskantsleri antud vastuse sisuga. Põhiseaduse § 139 lg-st 1 ja

ÕKS § 1 lg-st 1 tulenevalt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus

tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast

ja kohtuvõimust. Õiguskantsleri sõltumatusest tuleneb keeld allutada tema sisulist tegevust ja

seisukohti kohtulikule kontrollile (vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

2020, § 139 komm 1). ÕKS § 351 lg 1 sätestab, et õiguskantsleri seisukoht tehakse avaldajale

ja menetluses osalenud järelevalvealusele asutusele kirjalikult teatavaks. Seisukoht on lõplik

ega ole kohtus vaidlustatav. Seega puudub kaebajal õigus vaidlustada halduskohtus

õiguskantsleri 20.12.2024 kirjas toodud sisulisi seisukohti ja nõuda sellega tekitatud kahju

hüvitamist.

9. Kaebaja märkis kaebuses, et soovib esitada kaebust avalikes huvides. Kaebusega võib

kohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei saa

kaebusega kaitsta avalikke huvi, sest seadus ei sätesta sellist võimalust (HKMS § 44 lg 2).

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 07.01.2025 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)