3-25-244/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-244

Määruse kuupäev

6. veebruar 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 29. novembril 2024 tööle asumise

korralduse andmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus tõendite kogumiseks läbi

vaatamata.

4. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X

vabakasutuskontost ajavahemiku 30. september

2024 kuni 19. jaanuar 2025. a kohta.

5. Jätta X menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks

rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja

nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 ja 5 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 30. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt andis valvur Argo Rebban

29. novembril 2024 kaebajale käsu tööle minna. Kaebaja tundis end halvasti, sest tal oli kõrge

vererõhk. Samuti diagnoositi kaebajal õlaliigeste artroos ja krooniline valusündroom seljas.

Pärast seda tundis kaebaja end väga halvasti, oli hirm ning õhtul värisesid käed ja ta oli

sunnitud meediku kutsuma. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ning taotlused kasutada

menetluses tõlki ja asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

2. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 4. veebruaril 2025 kohtueelse menetluse

materjalid.

3. Tartu Halduskohus jättis 5. veebruari 2025. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

tõlgi kaasamiseks käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o tõlgi

kaasamise taotluse täpsustamiseks aega kolm päeva alates määruse kättesaamisest.

4. Kaebaja esitas 5. veebruaril 2025 vastuse.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohtu hinnangul tuleb X hüvitamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb

ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses kaebajale 29. novembril 2024 tööle asumise

korralduse andmisega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja tervise

kahjustamisega.

7. Esmalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud Viru

Vangla 30. jaanuari 2025. a otsusest nr 6-16/25/148-2 ilmneb, et kaebaja ei asunud 29.

novembril 2024 korralduse andmise järgselt tööle. Kuna kaebaja ei täitnud töökohustusi, siis

ei saa kohtu hinnangul pelgalt vastava korralduse andmine ning sellega seoses tööst vabastuse

saamiseks meediku poolt läbivaatuse teostamine endaga kaasa tuua olulist õiguste riivet.

8. Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes ebatõenäoline. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse

põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see

ületab teatava raskusastme. See, et kaebajale anti ekslikult korraldus tööle asuda, kuigi

kaebajal oli kehtiv töövabastus, võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei

kujuta asjaoludest lähtuvalt endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla

väärikuse alandamisega või tervise kahjustamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses.

Kuna kaebuse kohaselt võib mõista, et kaebaja enesetunne oli kehv juba enne tööle asumise

korralduse andmist, võivad kaebajal tekkinud hingelised probleemid olla pigem tingitud

kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla üldise režiimiga.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tagastamisest vabastamiseks ning taotluse täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

11. Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist. Kohus võtab antud taotluse lahendamiseks

haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost

ajavahemiku 30. september 2024 kuni 29. jaanuar 2025. a kohta.

12. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles.

HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule

antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba

tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust

ega mõistlikkust (HKMS § 111 lg-d 1 ja 4).

13. Kuigi kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb

menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise

vajadust.

14. Kohus nendib, et kohtule teadaolevalt on kaebaja üldine eesti keele oskus pigem kasin

ning kaebajale on halduskohtus varasemalt mõne teise haldusasja raames tõlkeabi antud, kuid

käesolevas haldusasjas ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine tema õiguste

kaitseks vajalik. Kohtule ei ilmne, et kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks

takistatud ning et ta pole võimeline mõistma ega esitama kohtule eestikeelseid

menetlusdokumente. Kaebaja on praeguses asjas esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ja

vastanud eestikeelsele kohtumäärusele samal päeval eesti keeles. Ka on kaebaja teistes

haldusasjades suhelnud kohtuga eesti keeles, esitades eesti keeles kaebusi, erinevaid avaldusi,

määruskaebusi jne (haldusasjad nr 3-23-164, 3-23-2859, 3-23-2641, 3-23-2587, 3-23-2585, 3-

23-2433, 3-23-1860, 3-24-18, 3-24-3060, 3-24-3360, 3-25-22 jne). Seega ei ole kohtu

hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine praegu vajalik.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.

16. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)