4-11-3710/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-11-3710 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi

K.N kaebus Ida Prefektuuri 08.09.2011

otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,11,006282, millega temale Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi määrati rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot ja Liiklusseaduse

§ 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebuse esitaja K.N, isikukood: xxx, xxx

Juhindudes V™S § 120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

K.N kaebus Ida Prefektuuri 08.09.2011 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,11,006282 jätta rahuldamata.

Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri 08.09.2011 otsus väärteoasjas nr

2440,11,006282 K.N karistamise kohta Liiklusseaduse § 224 järgi, s.o

mootorsõiduki juhi poolt juhtimisel alkoholisisalduse lubatud piirmäära ületamises- rahatrahviga 100 trahviühikut summas 400 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi

arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas märkides kohustusliku viitenumbri 10220115238430.

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja K.N-ile V™S § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaamisest juhul, kui kohtumenetluse pool ei ole kassatsiooni esitanud. V™S § 199 lg 2 kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. MENETLUSE KÄIK

21.08.2011 koostas Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Pavel Reškin väärteoprotokolli

AB 1226003 K.N suhtes selle fakti kohta, et 21.08.2011 kell 04.07 Ida-

Virumaal Jõhvi viaduktil juhtis K.N mootorsõidukit xxx xxx, juhi

väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus 0,41+-0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus

0,36 mg/l. Seega rikkus juht LS § 69 lg 5, LS § 33 lg 11 p 2. Väärtegu on

kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 21.08.2011.

Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 08.09.2011 otsuse väärteoasjas

2440,11,006282. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ja juhil tuvastati tõendusliku alkomeetriga

alkoholisisaldus organismis 0,36 mg/l. Väärteo toimepanek on tõendatud tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LS § 33 lg 11 p 2, § 69 lg

5 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 224 lg 2 alusel. Karistust

raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on

arvestatud isiku süü tunnistamine ja kehetsust. Karistuseks määrati rahatrahv 100

trahviühiku ulatuses summas 400 eurot. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

21.09.2011 saabus Viru Maakohtule K.N kaebus tema suhtes 08.09.2011 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,11,0006282.

KAEBUS

21.09.2011 esitatud kaebuses palub K.N Viru Maakohtult tühistada Ida

Prefektuuri 08.09.2011 otsus ning teha uus otsus, määrates karistuseks juhtimisõiguse

peatamine 1 kuuks. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta, et ta tööl ei käi, on invaliid

(raske puue, töövõimekaotusega 80%), mistõttu on igasugusegi rahatrahvi tasumine tema puhul problemaatiline. Leiab, et põhjendatud on üksnes lisakaristuse määramine, kuid maksimaalselt üheks kuuks. Kaebusele on lisatud koopiad invaliidsust tõendavatest dokumentidest (lk 5-9). Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

3 Kohtuvälise menetleja põhjendused: 21.08.2011a. kella 04.07 ajal xxx K.N juhtis mootorsõidukit xxx xxx reg. märgiga xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,36

mg/l kohta. Antud väärteo toimepanemise eest oli koostatud väärteoprotokoll AB1226003 08.09.2011a. võttis Ida Prefektuuri kohtuväline menetleja vastu otsuse, karistada K.N

Liiklusseadus § 224 lg.2 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400.00

eurot ja Liiklusseadus § 224lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusalune isik oma kaebuses soovib väärteoasjas vastuvõetud otsuse tühistamist. Leides, et kuna ta on invaliid ja töötu on temale mõistetud liiga karm karistus, samuti ei ole, isiku arvates kindlasti tegemist niivõrd suure rikkumisega. Kohtuväline menetleja on antud asjas seisukohal, et tegemist on pigem leebe kui karmi karistusega. Karistuse suurus ja raskus peavad vastama teole. Otsuse vastuvõtmisel oli

arvestatud kõikide olemasolevate asjaoludega, nii teo tõsidusega, isiku kahetsusega tehtu üle, kui ka isiku tervis- ja majandusliku seisukorda, kuigi isik ei olnud oma väiteid mitte mingit moodi tõendanud. Hilisemalt on ta suutnud ja ka vajalikuks pidanud need

kohtule esitada, kohtuvälises menetluses ei olnud isik seda vajalikuks pidanud.

Hoolimata sellest on kohtuväline menetleja uskunud isiku väidete õigsust ja

paikapidavust, ning seda otsuse vastuvõtmisel ka arvestanud. Isik oma kohtueelses

avalduses ja hilisemas kaebuses soovib, et temale mõistetaks karistusena üksnes

juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kohtuvälise menetleja ei pea sellist karistuse

suurust otstarbekaks ega ka mõistlikuks, karistuse suurus peabki olema sellise raskusega, et see oleks tuntav ja ka tajutav. Sellist väärtegude lahendit ei ole veel mitte kusagil praktiseeritud, kus isikud saaksid endale ise karistusi määrata. Tegemist on siiski

raskeima liiklusalase õigusrikkumisega, samuti on menetleja seisukohal, et tegu on toime pandud tahtlikult. Sellist alkoholisisaldust, mis oli mõõdetud juhi väljahingatavas õhus, pidi juht ka tajuma, tegemist ei olnud kaugeltki mitte kaine inimesega.

KOHTU SEISUKOHT

V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ( lk 17), millest nähtub, et

21.08.2011 kell 04.07 tuvastati K.N alkoholisisalduse piirmäära

ületamine, laiendmääramatust arvestades lõplik tulemus on 0,36 mg/l. Kontrollile

allutatud isik andis protokollile oma allkirja.Menetlusalune isik andis kohtuvälises menetluses ütlusi lk 15, et ta eelmise päeva õhtul jõi ühe bokaali veini ja peale seda 1

tabletti valuvaigistit ja 1 tableti antidepressante. Kodus mõõtmisel näitas alkomeeter 0,00 mg/l, otsustasin sõita. Kahetseb ja palub kõige kergemat karistust.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on

tõendatud, et 21.08.2011 kell 04.07 juhtis K.N sõiduautot ja juhi organismis oli alkoholisisaldus 0,36 mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine LS § 69 lg 5 mõttes. Liiklusseadus § 69 sätestab:

4 § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund(1) Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

(2) Alkohol käesoleva seaduse tähenduses on piiritus ja muu alkohoolne jook

alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine. (3) Narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses.

(4) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:

1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;

2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning

väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. (5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

(6) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või käesoleva

paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetamata juhtide joobeseisund kontrollitakse ja tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.

(8) Liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi

võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi. (9) Joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. (10) Vereproovi uuringu tulemus vormistatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras.

5

Liiklusseadus § 33 lg 11 p 2 kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 224 sätestab:

(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. (2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. (3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt:

1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni.

Isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.Kaebuse esitaja ei

nõustunud kohtuvälise menetleja ülemäära suure trahvisumma määramise ja lisakaristuse määramist põhjendavate argumentidega. Kaebuse esitaja palub karistuseks määrata üksnes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

üheks kuuks. Kaebuse esitaja leiab, et tema karistamise eesmärk oleks ka täidetud

ainuüksi lisakaristuse määramisega 1 kuuks. Arvestades seda, et ta on töötu ja

töövõimetuspensionär on rahatrahvi tasumine tema jaoks problemaatiline.

Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine juhi poolt on ohudelikt. Selle teo kergem väärteokoosseis on ette nähtud LS § 224 lg 1 järgi - alkoholisisalduise piirmäära ületamine 0,10-0,24 mg/l, mis

näeb ette ka kergema karistuse kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot või

juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse

alkoholisisalduse piirmäära ületamine 0,25 kuni 0,74 mg/l ja karistus on tunduvalt

rangem - kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 1 aastani. K.N pani toime nimetatud väärteokoosseisudest raskema koosseisu LS § 224 lg 2 järgi.

6 Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks

on isiku süü ülestunnistamine, kahetsus KarS § 57 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

LS § 224 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 1200 eurot, keskmine on 600 eurot. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ehk isegi

alla keskmise määra. K.N on ka varem korduvalt (5 korral) karistatud väärtegude eest. Need on kehtivad karistused. Rahatrahvid on kõik tasutud. Arvestades K.N isikut ja tema varasemat õigusevastast käitumist liikluse valdkonnas, leiab

kohus, et rahatrahvi määramine summas 400 eurot ehk alla keskmise määra on

põhjendatud. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. Karistusregistrist nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole K.N-ile piisavat mõju avaldanud. Trahvid on kõik tasutud. Viimane asjaolu näitabki, et trahvide tasumisega K.N probleeme ei ole. Samas ei ole trahvi mõju isikule niivõrd

tõsine, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse määramine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Lisakaristuse määr vastavalt LS §-s 224 lg 3 p 1 sätestatule võib olla 3 kuni 9 kuud. Isikule on määratud lisakaristus

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ehl minimaalses määras. Seega lisakaristuse

vähendamine 1-kuuni ei ole seadusepärane. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on küll esitanud dokumendid, millest nähtub, et tal on liikumipuue, kuid andmeid, et ta peab kasutama sõidukit just liikumispuudega seoses ei ole kohtule esitatud. Kohus KarS § 50 lg 2 sätte kohaldamise piirangut ei ole tuvastanud. KOHTU MEE™ED K.N kaebus kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja

Meelis Kaev poolt tehtud 08.09.2011 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,11,006282 tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 15.11.2011

№oremreferent

Liivi Õun