31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-3703 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.L-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.L

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 03.01.2011 ja lõpp 30.04.2012 RESOLUTSIOON

Jätta M.L

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav M.L-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.06.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud 27 päeva.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava poolt on kõik sooritatud kuriteod sarnased ja sooritatud oma vajaduste rahuldamiseks. Kuritegude dünaamika ja ajendid on samad – vaja on saada raha narkootikumide soetamiseks. Kinnipeetav on vangistuses käinud

2

psühhiaatri vastuvõtul seoses narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav ei valda

riigikeelt. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2563,81 eurot. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema ja 2 venda, kellest üks elab eraldi ja üks

emaga koos. Kinnipeetava suhtlusring väljaspool perekonda koosnes valdavalt

narkomaanidest. Kinnipeetaval on välja kujunenud elustiil. Ta on olnud süstiv narkomaan ja saanud metadooni asendusravi. Kinnipeetav ei tule üksinda toime eluks ilma narkootikumideta. Varasema vangistuse ajal on osalenud Convictuse tugigrupi

töös, soovib saada psühholoogilist abi. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad tema taustale. Agressiivsust ja enesevalitsuse kaotamist esinenud ei ole. Kinnipeetaval on vähene toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus, eesmärke ta ei püstita ja tulevikuplaane ei tee. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav korrektselt ja vaenulikkust ilmutanud ei ole. Kinnipeetav on valmis oma vajaduste rahuldamiseks varastama.

Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%. Viru

Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaste hulka

kuuluvad ema ja kaks venda, suhted lähedastega on head. Korralikke sõpru kinnipeetaval vabaduses ei ole. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning ema ja vend

on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema on pensionär ja vend töötu,

mõlemad on nõus kinnipeetavat vanglast vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kinnipeetav

on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega, võtta end

arvele

Töötukassas

ja

läbida

sotsiaalprogramm

Eluviisitreening. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav M.L taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et uued kuriteod pani ta toime katseajal ning vabanemise korral hakkab ta elama Töötukassa toetusest.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus prokuröri abi Viru Vangla arvamusega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9

korda. Viru Maakohtu 19.10.2006 otsusega karistati teda vangistusega 1 aasta

tingimisi katseajaga 36 kuud. Uued kuriteod pani kinnipeetav vastavalt Viru Maakohtu 30.06.2010 otsusele toime juba 02.09.2007, seega 9 kuu möödumisel peale süüdimõistmist ja kehtival katseajal.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg,

käesoleval juhul kestusega 1 aasta. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks teinud oma varasematest karistustest enda jaoks õiged järeldused ning suudab 1-aastase katseaja seekord läbida nõuetekohaselt ning seadusekuulekalt.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et

kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2563,81 eurot ja kõik

kinnipeetavale mõistetud karistused on seoses varavastaste kuritegude

toimepanemisega, on reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel hakkab

kinnipeetav toime panema uusi kuritegusid. Kinnipeetava viited sellele, et teda

hakkavad toetama ema ja vend, ei ole tõsiseltvõetavad, kuna kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetava ema pensionär ja vend töötu.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav süstiv narkomaan, kelle poolt on

kõik kuriteod sooritatud selleks, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Samast

iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on toimunud individuaalvestlused

psühhiaatriga narkootikumide tarvitamise teemadel. Maakohus leiab, et sellise kinnipeetava puhul on vajalik sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammides osalemine ning nende läbimine on tulemuslikum ja kindlam vangistuses.

Kindla elukoha ja distsiplinaarkaristuste puudumise loeb maakohus antud asjas

positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht oli tal olemas ka viimase süüdimõistmise korral. Seega ei takista

kindla elukoha olemasolu ja emaga koos elamine kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole 9 kriminaalkaristuse näol üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab

maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja

õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt

kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka kehtival

katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud

karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda.

Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

4 Maakohus leiab, et isegi elektroonilise valve kohaldamisega kaasnevad piirangud ei ole piisavateks käesoleval juhul, et takistada kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2011. kohtumäärusega RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 11. oktoobri 2011 määrus muutmata

ning süüdimõistetu M.L-i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib

määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Ärakiri õige Liivi Õun

№oremreferent

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.12.2011

№oremreferent

Liivi Õun